2-24-19547/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-19547

Tsiviilasi

Creditor Inkasso OÜ hagi Sten Martin Viitra ja Virve

Jänese vastu pärandvara jagamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. juuni 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Creditor Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Creditor Inkasso OÜ (registrikood

12180674; aadress Tartu mnt 18, 10145 Tallinn, Harju

maakond)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

(Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; e-post

anneli.aab@sirel.com)

Vastustaja (kostjad I ja II): Sten Martin Viitra (isikukood

XXXXXXXXXXX;

registrijärgne

aadress

XXXXXXXXXXX tegelik asu- ja viibimiskoht

teadmata)

Kostja II Virve Jänes (isikukood XXXXXXXXXXX;

aadress XXXXXXX maakond)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuni 2025. a otsus osas, millega maakohus jättis

hageja õigusabikulude suuruse kindlaks määramata. Teha selles osas uus otsus ja

määrata hageja õigusabikulude suuruseks 1866,60 koos käibemaksuga ja mõista

see solidaarselt kostjatelt välja. Muus osas jätta maakohtu tagaseljaotsus

muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

4. Lugeda otsuse resolustioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

4.2.

Lõpetada Peeter Viitra (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandvara ühisus

ja jagada pärandvara järgmiselt:

-

müüa kinnistu, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, sihtotstarbega

elamumaa 100%, asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), pindalaga

747 m2, avalikul enampakkumisel ja jagada hageja ja kostjate vahel müügist

saadud raha proportsionaalselt vastavalt neile kuuluvatele pärandvara ühisuse

mõttelistele osadele, st Creditor Inkasso OÜ-le (registrikood 12180674) 1/4

suuruses osas, Sten Martin Viitrale (isikukood XXXXXXXXXXX) 1/4 suuruses

osas ja Virve Jänesele (isikukood XXXXXXXXXXX) ½ suuruses osas.

Enampakkumise alghind on 160 000 eurot ning enampakkumise nurjumise

korral on kohtutäituril õigus vähendada uue enampakkumise läbiviimisel

alghinda igakordselt 20% võrra.

4.3.

Jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda.

4.4.

Mõista Sten Martin Viitralt ja Virve Jäneselt solidaarselt Creditor

Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 2286 eurot 60 senti.

4.5.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

4.6.

Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale Virve Jänesele kätte ja kostjale

Sten Martin Viitrale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja Creditor Inkasso OÜ esitas 27.12.2024 Sten Martin Viitra ja Virve Jänese vastu

hagi ühisvara jagamise nõudes. Hageja nõuab Peeter Viitra (isikukood XXXXXXXXXXX)

pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist selliselt, et müüa kinnistu,

katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga

XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), pindalaga 747 m2, avalikul enampakkumisel ja

jagada hageja ja kostjate vahel müügist saadud raha proportsionaalselt vastavalt neile

kuuluvatele pärandvara ühisuse mõttelistele osadele, st Creditor Inkasso OÜ-le (registrikood

12180674) 1/4 suuruses osas, Sten Martin Viitrale (isikukood XXXXXXXXXXX) 1/4

suuruses osas ja Virve Jänesele (isikukood XXXXXXXXXXX) ½ suuruses osas.

Enampakkumise alghind on 160 000 eurot ning enampakkumise nurjumise korral on

kohtutäituril õigus vähendada uue enampakkumise läbiviimisel alghinda igakordselt 20%

võrra. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

2. Kostjad hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 9. juuni 2025 tagaseljaotsusega hagi ja lõpetas Peeter Viitra

pärandvara ühisuse ja jagas pärandvara järgmiselt:

- müüa kinnistu, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, sihtotstarbega elamumaa 100%,

asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), pindalaga 747 m2, avalikul

enampakkumisel ja jagada hageja ja kostjate vahel müügist saadud raha proportsionaalselt

vastavalt neile kuuluvatele pärandvara ühisuse mõttelistele osadele, st Creditor Inkasso OÜ-le

(registrikood 12180674) 1/4 suuruses osas, Sten Martin Viitrale (isikukood

XXXXXXXXXXX) 1/4 suuruses osas ja Virve Jänesele (isikukood XXXXXXXXXXX) ½

suuruses osas. Enampakkumise alghind on 160 000 eurot ning enampakkumise nurjumise

korral on kohtutäituril õigus vähendada uue enampakkumise läbiviimisel alghinda igakordselt

20% võrra. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks hageja kantud menetluskulud summas 420 eurot.

Maakohus märkis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel, et kohus kohustas

hagejat 2. jaanuari 2025 menetlusse võtmise määrusega esitama 14 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates menetluskulude olemasolul menetluskulude nimekiri (seda juhul, kui

hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja juba koos hagiavaldusega). Kohus hoiatas

hagejat, et kui hageja ei esita kohtule menetluskulude nimekirja, loeb kohus, et hagejal ei ole

määruse tegemise ajaks menetluskulusid, v.a. riigilõiv, mille suurus tuleneb seadusest. Kohus

hoiatas, et kui kohus lahendab asja tagaseljaotsusega, kostja õigeksvõtul põhineva otsusega

või lõpetab menetluse avaldusest loobumise või asjas kompromissi sõlmimise tõttu, märgib

kohus menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks ja hageja ei

saa hiljem menetluskulude kindlaksmääramise menetluses nõuda menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Tulenevalt

eeltoodust mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 420 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja uue otsuse tegemist, millega

mõista täiendavalt riigilõivule 420 eurot Creditor Inkasso OÜ-le välja Sten Martin Viitralt ja

Virve Jäneselt solidaaarselt ka menetluskulud 1866,60 eurot (koos km-ga) ning jätta

apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda ning määrata kulude rahaline suurus

kindlaks.

Hageja hinnangul on maakohus jätnud hageja lepingulise esindaja kulud alusetult välja

mõistmata, rikkudes sellega TsMS § 174 lg 1, mis omakorda on toonud kaasa kohtuotsuse,

mis väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ei vasta TsMS §-s 436 lg-s 1 toodud seaduse

ja põhjendatuse nõudele. Hagejal ei olnud kohustust kohtule menetluskulude nimekirja

esitada menetlusse võtmise määruse põhjendavas osas nimetatud tähtajaks. Maakohus ei

määranud 2. jaanuari 2025 menetlusse võtmise määruse resolutsioonis hagejale

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega.

Menetlusosaliste jaoks on siduvaks üksnes kohtulahendi resolutiivosa. TsMS § 465 lg 1

kohaselt peab määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu.

Kuigi maakohus on viidanud menetluskulude esitamise tähtajale määruse põhjendavas osas,

täpsemalt selle eelviimasel leheküljel, ei saa sellist viidet pidada siduvaks

menetluskorralduseks. Menetlusosalist saab kohustada vaid resolutsioonis selgelt väljendatud

kohtu korraldus.

Hageja leiab, et kuna kohtule nähtus, et hagejat esindab lepinguline esindaja, oleks kohus

pidanud TsMS § 174 lg 4 alusel tegema menetluskulude osas otsuse ilma nende rahalise

suuruse kindlaksmääramiseta või andma hagejale täiendava tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks enne otsuse tegemist.

5. Kostjad apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel tühistada

osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude nõude rahuldamata. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue lahendi ja määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning

mõistab 1866,60 eurot solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.

7. Ringkonnakohus kontrollib otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab

maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude nõude

rahuldamata. Ülejäänud osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ta saab apellatsioonkaebuse alusel ise asjas uue otsuse teha, kuna

menetlusosalisel on õigus menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada tulenevalt TsMS §

178 lg-st 1, olenemata sellest, kas ja millisel viisil põhivaidlus lahendati ja kas kulude rahaline

suurus määrati kindlaks lõpplahendiga või eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist.

8. Seadusest tulenevalt eeldatakse hageja nõusolekut hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (TsMS § 407 lg-d 1 ja 2).

TsMS § 363 lg 21 järgi peab hageja hagis märkima, kui ta ei ole nõus tagaseljaotsuse

tegemisega. Hageja märkis 27. detsembril 2024 esitatud hagis, et soovib tagaseljaotsuse

tegemist juhul, kui kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud ja palus võimalust esitada oma

menetluskulude nimekiri.

Kui hageja möönab suure tõenäosusega tagaseljaotsusega asja lahendamise võimalust ja

avaldab hagis, et ta on tagaseljaotsuse tegemisega nõus, siis on mõistlik menetluskulude

nimekiri lisada hagile. Praeguses asjas hageja menetluskulude nimekirja ei lisanud, seega pidi

kohus hagejale tähtaja määrama. Menetlusökonoomia tagamiseks võib kohus selle tähtaja

määrata ka enne hagi mentlusse võtmist või koos sellega.

Maakohus võttis 2. jaanuaril 2025 hagi menetlusse. Menetlusse võtmise määruse

resolutsioonis määras kohus kostjale tähtajad, määruse põhjendavas osas selgitas kostja

vastuse sisunõudeid, loetles poolte kohustused ja muu hulgas määras hagejale menetluskulude

nimekirja esitamise tähtaja. Menetlusosalisel on õigus ja kohustus menetlusdokumentidega

tutvuda, menetlusosaline peab olema hoolas ja täitma kohtu korraldused tähtaegselt.

9. Kohtu korraldused sh tähtaegade määramised tuleb menetlusosalistele teatavaks teha ja

menetlusosalisel peab olema mõistlik võimalus dokumendiga tutvuda ja piisav aeg, et nõutav

toiming teha. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale toimetati hagi menetlusse

võtmise määrus kätte. Küsimus on selles, kas kohus võis hagi menetluse võtmise määruse

põhjendustes hagejale tähtaja määrata.

Seadusest ei tulene, et kohus võib menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade esitamiseks

tähtaja määrata üksnes määruse resolutsioonis.

Ringkonnakohtu arvates võib kohtunik või kohtuametnik (TsMS § 221 lg 3) tähtaja määrata ka

e-kirjas või ametkirjas, samuti määruse põhjendavas osas, kuid oluline on, et menetlusosaline

saaks aru, et just tema on adressaat. Sellisel juhul saab eeldada, et menetlusosaline on hoolas

ja ta peab nägema ja aru saama, kellele ja millised tähtajad kohus määras. Kohtumäärusest,

kirjast või kaaskirjast peaks menetlusosaline aru saama, mille kohta see käib.

10. Ringkonnakohtu arvates on menetlusosalise nõuetekohaseks teavitamiseks menetlusse

võtmise määruse põhjendavas osas hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja

määramine praegusel juhul ebapiisav. Kohtu määratud tähtajad, eriti need, mille

möödalaskmisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, peavad olema esitatud menetlusosalistele

äratuntavalt. Menetlusse võtmise määrus on adresseeritud kostjale ja üldjuhul edastatakse

hagejale üksnes teadmiseks, et asi on menetlusse võetud. Kohus võib selles määruses ka

hagejale korraldusi anda, sh tähtaega määrata, kuid sellisel juhul peaks need olema

resolutsioonis kirjas.

11. Kuna ringkonnakohus loeb maakohtus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja

määramise praeguses asjas ebapiisavaks, siis ei hakanud tähtaeg seadusest tulenevalt kulgema

ja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekiri tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks.

Hageja esitas ringkonnakohtule maakohtus kantud menetluskulude nimekirja. Hageja

kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja palus kulud määrata koos käibemaksuga.

Nimekirja kohaselt osutati õigusabi 180 eurot tund. Kliendiga suhtlusele ja materjalide

kogumisele ning hagi koostamisele kulus kokku 8 tundi 30 minutit, õigusabikulu 1866,60

koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, arvestades hagiavalduse sisu ja lisade mahtu, oli

õigusabi täies ulatuses vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjatelt välja mõista.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/