4-25-4323/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-4323

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16 . detsember 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-4323 (2570,25,001436)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Janete Korpe kaebus PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskonna 17.11.2025 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas 2570,25,001436 LS § 227 lg 2

järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Janete Korpe (ik 49707154716;

elukoht XXX; e-post XXX; telefon XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskond, esindaja Andrus

Kleeman, e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Janete Korpe kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 17.11.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2570,25,001436

osaliselt - määratud karistuse ja selle täitmise osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Janete Korpet LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 280 eurot.

4. Määrata rahatrahvi 280 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul,

tasudes osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Osamakse suurus 35 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS

SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220192837294). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks,

kui Janete Korpe järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab

vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks

kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

6. Edastada kohtuotsus Janete Korpele ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

4-25-4323

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 17.11.2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2570,25,001436 (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-5)

karistati Janete Korpet selle eest, et tema 17.11.2025 kella 13.20 ajal XXXkm juhtis

mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX kiirusega 81 ± 3 km/h. Lubatud suurim kiirus antud

teelõigul 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. J. Korpe

rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg

2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud J. Korpet LS § 227 lg 2

alusel rahatrahviga 71 trahviühikut, s.o 568 eurot.

Kaebus

J. Korpe esitas 18.11.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 17.11.2025 kiirmenetluse otsusele

(kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2-6). Kaebuses J. Korpe tunnistab rikkumist, kahetseb, kuid

taotleb rahatrahvi vähendamist. On esmarikkuja, karistusregister on puhas. Kiirmenetluse

otsuses on märgitud raskendava asjaoluna „piirkonnas pidevad rikkumised“. See asjaolu

seotud tema isikliku teoga. Karistusseadustiku § 58 loetelus sellist raskendavat tegurit ei ole

ning seetõttu palub hinnata, kas see asjaolu on õiguspärane ja põhjendatud. Lisaks toob välja,

et majanduslik olukord on keeruline – ta on kodune väikese lapsega ning määratud

trahvisumma tasumine koormab oluliselt pere eelarvet.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 12), et kaebus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja

märgib, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud, kuid karistuse määramisel ei ole

kiirmenetluse otsuse koostaja arvestanud süüd kergendavate asjaoludega, kuigi need ilmnesid.

Lisaks on raskendava asjaoluna välja toodud, et piirkonnas on pidevad rikkumised.

Karistusseadustikus § 58 on konkreetne loetelu, mida loetakse raskendavateks asjaoludeks.

Seda, et piirkonnas on pidevad rikkumised, loetelus ei ole. Seega ei saa raskendavaks

asjaoluks lugeda kiirmenetluse otsuses väljatoodut. Kohtuväline menetleja palub kohtul teha

väärteoasjas uus otsus määratud karistuse osas.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 2, 12). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas J. Korpe on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. J. Korpe on

avaldanud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4), et sõitis asulasse sisse liiga kiiresti, kui

nägi oma kiirust võttis kohe hoo maha, oli hajameelne. Kiirusmõõturi kasutamise

protokoll (VTT tl 2-3) kinnitab, et 17.11.2025 kell 13.20 mõõdeti J. Korpe juhtud

sõiduki reg.nr XXX kiirust XXXkm; sõiduk kiirendas intensiivselt ja eemaldus

4-25-4323

patrullautost; kiirusmõõturi lugem oli 81, laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus

78 km/h; lubatud sõidukiirus 50 km/h, ületatud sõidukiirus 28 km/h; J. Korpel

avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. Kohus leiab, et need tõendid

tõendavad, et J. Korpe juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit

asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 78 km/h,

ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2.

Kohus leiab, et J. Korpe poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud

teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kohus leiab, et J. Korpe pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. J.

Korpe on kohapeal ütlusi andes kirjeldanud, et ületas kiirust, sõitis alusasse sisse liiga

kiiresti, kui nägi enda kiirust, võttis kohe hoo maha, oli hajameelne. Ületades

piirkiirust 28 km/h võrra, ei saa see juhile jääda kuidagi märkamata, arvestades ka

seda, et J. Korpe sõnul sai ta aru, et sõitis asulasse sisse. J. Korpe seega teadlikult

ületas lubatud suurimat sõidukiirust - ei vähendanud kiirust pidurdades, ta teadis, et

jõudis teelõigule, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et J. Korpe on talle

süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et J. Korpe poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

9. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on J. Korpet

karistanud rahatrahviga 71 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus

alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o 568 eurot.

10. Kaebuse esitaja on taotlenud rahatrahvi vähendamist ning sellega on nõustunud ka

kohtuväline menetleja.

11. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS § 56.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu

11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii

kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama

preventsioone.

4-25-4323

12. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. J.

Korpe ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, mis on LS § 227

lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse

normi, see näitab tema süüd keskmisest väiksemana. J. Korpe on teo toime pannud

otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus

süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Õige on

kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et karistust raskendava

asjaoluna ei saa arvestada, et piirkonnas on rikkumisi palju. Kohus on seisukohal, et J.

Korpe süü on keskmisest väiksem.

13. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

J. Korpe on karistamata (VTT tl 6), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib

süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk

omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide

liiklejate turvalisuse tagamiseks.

14. Kohtuväline menetleja on J. Korpe karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistusega. Kohtuväline

menetleja on ise avaldanud, et karistust määrates ei ole arvestanud, et J. Korpe

tunnistas süüd ja kahetses. Kuna esinevad karistust kergendavad asjaolud, J. Korpe

süü on keskmisest väiksem, karistuse eri- ja üldpreventsioon tasakaalustavat teineteist,

tühistab kohus politsei väärteootsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue

otsuse, mis ei raskenda J. Korpe olukorda. Kohus mõistab J. Korpele LS § 227 lg 2

järgi karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahvi, s.o 35

trahviühikut, s.o 280 eurot.

15. J. Korpe on kaebuses märkinud, et ta majanduslik olukord on keeruline, ta on lapsega

kodune. Kohus märgib, et väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul

ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on

rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2

määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab

rahatrahvi 280 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, J. Korpe peab

rahatrahvi osamakse tasuma iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Osamakse suurus 35 eurot.

16. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus J. Korpe kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja

väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle täitmise

osas uue otsuse.

17. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 2, KarS § 56 lg 1, § 66 lg

2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik