3-25-3211/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3211

Haldusasi

R.J-i kaebus Tallinna Vangla keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R.J

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.12.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.J-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.12.2025 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-25-3211.

2. Jätta R.J-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.12.2025

määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-25-3211 muutmata.

3. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata halduskohtumenetluse seadustiku ((HKMS) § 119 lg 1, §

235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.J esitas 02.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla keelamiseks

rakendada kaebaja suhtes edaspidi eluosakondade vahelist ümberpaigutamist põhjendatud

vajaduseta, s.o konkreetsete turvaprobleemideta. Kaebaja selgitas, et vangla praktiseerib IV

üksuses pidevaid kinnipeetavate ümberpaigutamisi, et tekitada neile stressi, provotseerida

vastuhakke ja leida põhjuseid algatada uusi kriminaalasju. Ümberpaigutamiseks ei ole vaja

mingit põhjust ega vahejuhtumit. Vangla kaalutlusõigus ei ole piiramatu. Euroopa

Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud oma lahendites korduvalt, et sellised põhjendamatud

ümberpaigutused on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumised.

Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et ümberpaigutamine võib lähiajal tabada ka kaebajat.

3-25-3211

Kaebaja on hirmul oma vaimse ja füüsilise tervise säilimise pärast. Koos kaebusega esitas

kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tallinna Vangla selgitas 24.11.2025 vastuseks halduskohtu 10.11.2025 kohtunõudele, et

kaebaja viibis II üksuse S1 osakonnas vahemikus 17.01.2025˗18.03.2025, kui oli vahistatu.

Süüdimõistetuna paigutati ta IV üksusesse P5 osakonda, kus viibis 18.03.2025˗06.05.2025.

Kaebaja taheti ümber paigutada teise osakonda tulenevalt P5 osakonnas olevatest

konfliktidest ja teiste kiusamisest. Kaebaja keeldus paigutusest, mistõttu tema suhtes

rakendati vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ja paigutati

ta lukustatud kambrisse 06.05.2025˗14.05.2025. Kuna antud lukukamber oli vaja vabastada,

paigutati kaebaja I üksusesse O2 osakonda 14.05.2025, kus jätkus täiendavate

julgeolekuabinõude rakendamine kuni 21.05.2025. 21.05.2025 paigutati kaebaja P4 osakonda,

kus ta viibib praeguseni. Hetkel ei ole planeeritud isiku ümber paigutamist.

3. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis

kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu 20 eurot tasumiseks) 10-päevase tähtaja

(resolutsiooni p 3).

Kuigi kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu 20 eurot tasumiseks, ei ole menetlusabi

taotluse rahuldamiseks alust, sest kaebuse eduväljavaated on vähesed. Vanglasisene

paigutamine on reguleeritud eelkõige justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ §-s 6, kuid vanglasisene paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides

reguleeritud. Seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest

paigutamisel lähtutakse. Kohtule ei selgu, et kaebajat oleks vanglasiseselt põhjendamatult

ümber paigutatud. Esimene ümberpaigutamine toimus, kui kaebajast sai kinnipeetav ja

ülejäänud paigutamised on toimunud seoses kaebaja suhtes julgeolekuabinõude

rakendamisega. Julgeolekuabinõude rakendamise puhul on tühistamiskaebuse näol

keelamiskaebusest tõhusam õiguskaitsevahend. Kohus ei saa keelata Tallinna Vanglal

tegemast kaebaja suhtes tulevikus tehtavaid ümberpaigutamisi. Taoline keelamisnõue võiks

kõne alla tulla piisavalt selgelt määratletud olukorras (nt vangla on selgelt väljendanud, et

asub kaebajat ümber paigutama), kuid sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja pole

piisavalt põhjendanud, miks ta arvab, et vangla hakkab teda ümber paigutama. Seega on

kaebuse eduväljavaated vähesed. Kui kaebaja soovib kaebuse menetlemist, tuleb tal tasuda

riigilõiv.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja palub 13.12.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.12.2025

määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule tagasi.

Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine oli õigusvastane. Vangla seisukoht, et

ümberpaigutust ei planeerita, on paljasõnaline. Vanglal ei ole piiramatuid volitusi, et

õigustada oma tegevust näiliselt vangla julgeoleku tagamise vajadusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse

2(3)

3-25-3211

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg-d 1 ja 5, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).

6. Vaidlust ei ole, et täidetud on majanduslik eeldus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks (HKMS § 111 lg 1). Samas tuleb HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi

andmisel hinnata ka kavandatavas menetluses osalemise edukust. Halduskohus järeldas

õigesti, et menetlusabi andmisest tuleb HKMS § 111 lg 1 alusel keelduda, sest puudub piisav

alus eeldada, et kavandatud menetluses osalemine on edukas. Kaebaja on halduskohtule

esitanud keelamiskaebuse vangla keelamiseks rakendada kaebaja suhtes edaspidi

eluosakondade vahelist ümberpaigutamist põhjendatud vajaduseta, s.o konkreetsete

turvaprobleemideta. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui

on täidetud kõik järgmised kumulatiivsed eeldused: 1) on põhjust arvata, et vastustaja annab

haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi, 3) õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (vt ka Riigikohtu 21.10.2021

otsus nr 3-20-286, p 11; 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12). Keelamiskaebus on ette

nähtud olukordadeks, kus kaebaja õiguste rikkumine ei ole veel toimunud, kuid esineb

rikkumise tegelik oht. Kaebaja väitel on tal põhjendatud kahtlus, et teda võidakse lähiajal

ümber paigutada. Samas on kaebaja esitanud kaebuses üksnes üldsõnalised väited IV üksuses

toimuvatest ümberpaigutamistest ega ole kuidagi põhjendanud reaalset ohtu tema enda

võimalikuks ümberpaigutamiseks. Halduskohus ei teosta halduse tegevuse üle abstraktset

kontrolli, vaid kohtuvaidluse ese peab olema konkreetselt piiritletud. Kohus ei saa keelata

abstraktselt vanglal kaebaja suhtes tulevikus tehtavaid ümberpaigutamisi. Tallinna Vangla on

24.11.2025 vastuses kohtunõudele selgitanud, et kaebaja ümberpaigutamist ei ole planeeritud.

Eelneva tõttu on tegelik oht kaebaja võimalikuks ümberpaigutamiseks sisustamata ning

keelamiskaebuse eduväljavaated vähesed. Järelikult ei ole menetlusabi andmine HKMS § 111

lg 1 kohaselt põhjendatud.

7. Kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 20 eurot ei ole ülemäära suur. Iga kohtusse

pöörduv isik (sh kinnipeetav) peab tegema vajalikke jõupingutusi, et täita seaduses ettenähtud

riigilõivu tasumise kohustus (mis saab seisneda nt kokkuleppe saavutamises lähedastega).

Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine ei piira praegusel juhul

ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust.

8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.12.2025

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)