2-25-14599/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-14599

Tsiviilasi

Rapla valla (vallavalitsuse kaudu) hagi XX-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1159,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (vallavalitsuse kaudu) (registrikood:

77000312; aadress: XXX-i) lepinguline esindaja NN

Kostja: XX (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt Rapla valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks lasteaia koha

kasutamise eest tulenev võlgnevus summas kokku 1029,34 eurot (millest 884,00 eurot

põhivõlgnevus, 145,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 21.10.2023 kuni

4.09.2025 eest).

3. Välja mõista XX-ilt Rapla valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 884 eurot) perioodi eest 5.09.2025

kuni 15.12.2025 summas 23,94 eurot.

4. Välja mõista XX-ilt Rapla valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas)

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 884 eurot) alates 16.12.2025 kuni põhinõude

tasumiseni, kuid mitte enam kui 714,72 eurot.

5. Jätta rahuldamata XX-ilt

Rapla valla (vallavalitsuse kaudu)

vastu

sissenõudmiskulude 40,00 euro väljamõistmiseks.

6. Jätta menetluskulud XX-i kanda.

7. Määrata Rapla valla (vallavalitsuse kaudu) põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 640 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja

tasu 360 eurot) ja mõista XX-ilt Rapla valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks välja.

Kostjal tuleb tasuda menetluskulud Debitum Collectio OÜ (registrikood 16008417)

arvelduskontole nr EE947700771005126959 AS-s LHV Pank, selgitusega tsiviilasja

number 2-25-14599 ja võlgniku nimi XX, viitenumber 102370012477.

Tsiviilasi nr 2-25-14599

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses.

Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. XXX (vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 5.09.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX

(kostja) vastu põhivõlgnevuse 840,00 euro, sissenõudmiskulude 40,00 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 145,34 euro ja seaduslike viiviste alates 05.09.2025 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhivõlgnevuse ulatuses väljamõistmiseks. Hageja kohtu nõudel 21.10.2025 selgitas, et jääb

hagiavalduses esitatud nõuete sh sissenõudmiskulude väljamõistmiseks juurde ning palub

need maakohtul kostjalt täies ulatuses välja mõista.

Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja allasutus x ja kostja 5.06.2023 lasteaiakoha

kokkuleppe, mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja alaealise lapse y x rühma alates

2023 aastast ning kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt lapse toidu- ja kohatasu. Kostja

ei ole täitnud enda kohustust maksta hagejale tasu (kohatasu ja toiduraha). Hageja on kostjale

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-14599

teenust osutanud, kostja laps käis kuni 31.08.2024 lasteaias x ja sai seal toitlustust

kohaviibitud päevadel. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuste osutamist vaidlustanud.

Kostja on jätnud tasumata hagejale lepingu alusel osutatud teenuse eest arved ajaperioodi

30.09.2023 kuni 31.08.2024 eest kokku summas 884,00 euro. Arvetel märgitud maksetähtajad

on möödunud, seega on arved muutunud sissenõutavaks. 30.08.2024 sõlmis hageja XX-iga

kostja lapse XX-i Lasteaed X võlgnevuses arvete tasumiseks maksegraafiku, kuid kostja ega

XX ei ole maksegraafikus kokkulepitud osamakseid tasunud, millest tulenevalt luges hageja

kõikide maksete tähtaja saabunuks ning pöördus enda lepingulise esindaja poole

inkassomenetluse alustamiseks. Kostja on viivitanud alates 21.10.2023. Sellest tulenevalt on

põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes. Hageja on arvestanud

viivist tasumata arve eest alates maksetähtajast järgnevast päevast. Viivisearvestusel on

võetud arvesse VÕS § 113 lg 1 viivisemäära. Samuti palub hageja maakohtul mõista kostjalt

välja viivised põhinõudelt alates 05.09.2025 kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja esitas ka VÕS § 1132 lg 3 alusel sissenõudmiskulude

40,00 euro väljamõistmiseks kostjalt. Hageja selgitas, et pooled ei ole sõlminud kostjaga

sissenõudmiskulude hüvitamise osas mingeid kokkuleppeid ning sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude esitamiseks ei ole seda ka vajalik/kohustus sõlmida. Hageja hinnangul

sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks on, et hageja omab kostja vastu nõuet ning leping

on lõppenud 31.08.2024. Hageja esimene meeldetuletuskiri on edastatud hagejale tasuta ning

järgmine juba maksumusega 20,00 eurot. Kõik järgnevad meeldetuletuskirjad/nõudekirjad,

mis on edastatud hageja või tema lepingulise esindaja poolt on maksumusega 5,00 eurot.

Kirjade hinnad sisaldavad nii hageja kui tema lepingulise esindaja töötaja töökulu, sh isikute

kasutuses olevate tehnikavahendite kulu jms. Võttes arvesse, et hageja lepinguline esindaja on

edastanud kostjale 1 kirja hinnaga 20,00 eurot ja 18 kirja hinnaga 5 eurot, siis on hageja

tegelik sissenõudmiskulu kokku 110,00 eurot. Nimetatud kulu on põhjuslikus seoses kostja

tegevusega/tegevusetusega põhinõude tähtaegselt tasumata jätmisel.

2. Pärnu Maakohus võttis 22.10.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3

alusel 23.10.2025. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 6.11.2025 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud töövõtulepingust tulenevaid

rahalisi. Kohus ei nõustu hageja esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga. Kohus selgitab, et

lasteaiakoha leping on käsundusleping (vt ka RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 13).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-14599

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

6. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda sel perioodil väljastatud

arvete eest nimetatud summa, pooled selle üle ei vaidle ning hageja on arved ka kohtule

tõendina esitanud. Arvetel märgitud maksetähtajad on möödunud, kohustused on muutunud

sissenõutavaks ning kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on hagejal

tekkinud õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 ja §-de 627 ja 628 kohaselt.

Seetõttu mõistab kohus võlgnevuse põhiosa 844,00 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja on palunud kostjalt välja

nõuda sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg

2 p 3 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja

viidatud normi kohaselt on majandus- ja kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal õigus nõuda

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja XXX (vallavalitsuse

kaudu) ei saa nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 2 järgi sissenõudmiskulude hüvitamist, sest hageja

ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, vaid kohaliku omavalitsuse üksus.

8. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses viivisemääras alates 21.10.2023 kuni

hagiavalduse esitamise eelneva päevani 4.09.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivise 145,34 eurot.

9. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 5.09.2025 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 23,94 eurot ning alates 16.12.2025 protsendina

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%), kuid

mitte enam kui 714,72 eurot (844 eurot – 145,34 eurot – 23,94 eurot).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 360 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavalduse kohaselt hageja lepinguline esindaja osutas teenust

tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta ning ajakuluga 3 tundi. Kohus leiab, et nii hageja

lepingulise esindaja ajakulu kui ka tunnitasu on selles asjas põhjendatud, mistõttu peab kohus

põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 360 eurot (3h x 120 eurot)

ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-14599

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

5 (5)