3-25-4497/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4497

Määruse kuupäev

15. detsember 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Heiki Halliku kaebus Tapa Vallavolikogu 27.02.2025.a

otsuse nr 180 tühistamise ning kontsessioonilepingu

sõlmimisel volituste ületamise tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: Heiki Hallik

Vastustaja: Tapa vald

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Tapa Vallavolikogu 27.02.2025.a

otsuse nr 180 tühistamise nõudes.

2. Tagastada kaebus kontsessioonilepingu sõlmimisel

volituste ületamise tuvastamise nõudes.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 17).

Asjaolud

1. Kaebaja Heiki Hallik esitas 03.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks on

- tühistada Tapa Vallavolikogu 27.02.2025.a otsus nr 180 (dtl 10, edaspidi vaidlustatud

otsus);

- tuvastada, et Tapa Vallavalitsus on vaidlustatud otsuse alusel kontsessioonilepingut

sõlmides ületanud volikogu antud volitusi.

Vaidlustatud otsusega andis volikogu volituse sõlmida vastustaja nimel riigihanke „Ujulaga

spordi- ja vabaajakeskuse ehitustööde kontsessioon“ kontsessioonileping, millega vastustaja

võtab 20 aastaks rahalise kohustuse summas 400 000 eurot (lisandub käibemaks) aastas.

Otsuses on öeldud, et otsuse peale võib esitada vastustajale vaide või halduskohtule kaebuse

30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama.

Kaebajal on kaebeõigus, kuna vaidlustatud otsus loob vallale määramata ja hindamata rahalise

kohustuse lepingu punkti 3.5 kaudu ning selline rahaline risk mõjutab valla eelarvet,

maksukoormust, investeerimisvõimet ja avalike teenuste taset. Kaebaja on Tapa valla elanik

ja maksumaksja ning on otseselt mõjutatud otsuse mõjudest. Kaebus kaitseb avalikku raha,

tagab läbipaistvuse, aitab vältida õigusvastast lepingut ja järgib õiguspärase ootuse ja hea

halduse põhimõtteid. Kaebus esitatakse heas usus ja avaliku huvi kaitseks. Kaebuse eesmärk

ei ole takistada avaliku objekti valmimist, vaid tagada, et see toimuks seaduslikult,

vastutustundlikult ja maksumaksja huve kaitstes.

Kaebaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks, kuna otsuse tegemisel puudusid volikogul

täielikud andmed tehingu mõjude kohta. Kaebaja saab seda kinnitada, sest ta oli otsuse

tegemise ajal volikogu liige. Rahaliste kohustuste tegelikud asjaolud ja finantsmõju ilmnesid

vastustaja 11. ja 25.11.2025.a vastustest kaebajale (dtl 41-44). Kaebetähtaeg hakkas kulgema

11-25.11.2025. Kaebus on tähtaegne sõltumata volikogu otsuse varasemast kuupäevast.

Kontsessioonilepingu punkt 3.5 on volikogule esitatud lepingus ja alla kirjutatud lepingus

erinev. Muudetud punkt suurendab vastustaja kohustusi, selleks puudus volitus. Tegemist on

olulise muudatusega, mis nõudnuks uut volikogu otsust.

2. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse

või täitmise ning kontsessioonilepingu täitmise peatamiseks. Kaebaja leidis, et lepingu

peatamine ei põhjusta teisele lepingupoolele kahju, kuna ehitus pole alanud ja tegevused on

planeerimisjärgus. Esialgne õiguskaitse ei kahjusta avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel tekib pöördumatu finantsrisk ja võib tekkida suur kahju.

3. Kohtute infosüsteemist nähtub alljärgnev.

3.1. Kaebaja esitas 27.03.2025 kohtuasjas 3-25-781 kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamise

nõudes. Kaebaja tugines sellele, et ei saanud volikogu liikmena hinnata lepingu sisu ega mõju,

ei saanud kasutada sõltumatuid eksperthinnanguid ja ei saanud täita oma otsustusõigust

vastutustundlikult.

Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 22.04.2025.a määrusega, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja kui Tapa Vallavolikogu liikme

subjektiivseid õigusi. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.07.2025 kaebaja määruskaebuse

rahuldamata. Riigikohus jättis 25.11.2025 kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

3.2. Kaebaja esitas 04.08.2025 kohtuasjas 3-25-2557 kaebuse järgmistes nõuetes:

- tuvastada, et Tapa Vallavalitsuse sõlmitud kontsessioonilepingu punkt 3.5 on

õigusvastane, kuna see sisaldab volikogu otsuseta võetud rahalist kohustust;

- alternatiivselt tuvastada, et lepingu punkt 3.5 ei ole õiguslikult siduv, kuna selleks

puudus volitus ja volikogu ei ole seda otsustanud;

- kohustada vastustajat esitama volikogule eraldi sisuline eelnõu 50 % hüvitamiskohustuse

kohta ja hoiduma edaspidi sarnaste rahaliste kohustuste võtmisest.

Kaebaja väitis, et tegemist on avalikku huvi puudutava kaebusega ja volikogu liikme

seaduslikku järelevalvepädevusse kuuluva toiminguga.

Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 25.08.2025.a määrusega, kuna kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus. Volikogu liige ei ole suhetes vallavalitsusega isikuks, kellel oleks

kaebeõigus. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.10.2025 kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

Riigikohus jättis 25.11.2025 kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

Kohtu seisukoht

Tühistamisnõue

4. Kohus lõpetab menetluse vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Kaebuse kohaselt oli kaebaja otsuse tegemise ajal volikogu liige

ning 27.02.2025.a istungi protokollist (dtl 11-14) nähtuvalt osales kaebaja vaidlustatud otsuse

vastuvõtmisel. Seega tehti otsuse vastuvõtmine kaebajale teatavaks selle tegemise päeval.

Viimane päev tühistamiskaebuse esitamiseks oli 31.03.2025 (29.03.2025 oli laupäev).

Kaebaja on kaebetähtaega oluliselt ületanud.

5. Kaebetähtaega ei saa arvestada vastustaja 11. ja 25.11.2025.a vastustest kaebajale. Tõele ei

vasta kaebaja väide, et ta sai alles nendest vastustest teada, et volikogule ei esitatud

ehitusmaksumust, finantsmõju hinnangut, kontsessioonilepingu punkti 3.5 võimaliku

hüvitamiskohustuse ulatust või muid kaebuses nimetatud andmeid. Kaebaja kinnitusel oli ta

vaidlustatud otsuse tegemise ajal volikogu liige ning teab seetõttu hästi, millised andmed ja

dokumendid volikogule esitati või ei esitatud.

Kaebetähtaega ei muuda ja ei pikenda see, et määruse punktis 3 nimetatud kohtuasjades väitis

kaebaja tema kui volikogu liikme õiguste rikkumist, kuid praeguses kaebuses väidab kaebaja

tema kui eraisiku õiguste rikkumist. Kui kaebaja sai esitada tähtaegselt kaebuse tema kui

volikogu liikme õiguste rikkumise alusel, siis oli kaebajal võimalik esitada tähtaegselt ka

kaebus tema kui eraisiku õiguste rikkumise alusel.

6. Kohus ei anna kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna alused

kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad. Kaebaja on juba kahel korral esitanud

halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tegemise või kontsessioonilepingu sõlmimise peale

(määruse punkt 3). See näitab, et kaebajal ei olnud objektiivseid või subjektiivseid takistusi

esitada kaebus tähtaegselt.

7. Menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust esitada uuesti kohtule sama nõuet samal

alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).

8. Kohtu hinnangul ei sõltu menetluse lõpetamine kaebetähtaja ületamise tõttu sellest, kas

kaebajal on kaebeõigus või mitte. Halduskohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud

kaebust. Kohus siiski märgib, et ka kaebuse tähtaegsuse korral oleks kaebus kuulunud

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib

isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

9. Kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada vallavolikogu otsust kontsessioonilepingu

sõlmimise ja sellega vallale rahalise kohustuse võtmise kohta. Kohaliku omavalitsuse üksusel

on õigus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, sh otsustada investeeringute tegemise

ja kohustuste võtmise üle. Tegemist on otsustega, mille sisu sõltub valimiste tulemusena

tekkinud poliitilisest tasakaalust volikogus. Kaebaja ei saa selliseid otsuseid vaidlustada

põhjendusel, et need on tema hinnangul ebaotstarbekad, piisavalt põhjendamata vms.

Kaebajale ei tulene subjektiivseid õigusi normidest, mis kehtestavad nõuded kohaliku

omavalitsuse kohustuste suuruse või kohustuste võtmise korra kohta. Kaebaja kinnitab ka ise

kaebuses, et kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks. Praeguses asjas puudub õigusnorm, mis

annaks kaebajale õiguse esitada kaebus avaliku huvi kaitseks.

10. Õige ei ole kaebaja väide, et kohtupraktika kohaselt on maksumaksjal õigus vaidlustada

haldusakte, mis loovad avalike vahendite kasutamisel õigusvastase, varjatud või läbipaistmatu

finantsriski. Kohtupraktika on vastupidine (vt kohtuasja 3-20-1502).

Kohus taunib seda, et kaebaja on kaebuse koostamisel olnud hooletu. Kaebaja viitab

kaebeõiguse osas lahenditele RKHK 3-17-1786, 3-3-1-86-15, 3-3-1-63-12, 3-20-1786/21.

Lühend RKHK tähendab üldiselt teadaolevalt Riigikohtu halduskolleegiumi. Kohus tegi

kindlaks, et kohtuasjades 3-17-1786 ja 3-20-1786 ei ole tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi

lahendeid. Kohtuasjades 3-3-1-86-15 ja 3-3-1-63-12 on tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi

lahendid, kuid nendes ei käsitleta küsimust, milline puutumus on piisav kaebeõiguse

tekkimiseks. Mõlemas kohtuasjas esitas kaebuse isik, kellele kuulus selgelt tuvastatav

subjektiivne õigus (vastavalt isik, kelle vanemahüvitist vähendati ja isik, kelle taotlust osta

riigilt tema kasutuses olnud kinnisasjad ei rahuldatud).

Tuvastamisnõue

11. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja väidetud volituste ületamisel puudub mistahes

seos kaebaja subjektiivsete õigustega.

Kohus märgib alustuseks, et õige ei ole kaebaja arusaam, nagu oleks lepingu sõlminud

vallavalitsus. Lepingu sõlmimise otsustas vallavolikogu. Volikogu andis lepingu

allakirjutamiseks volituse kahele konkreetsele füüsilisele isikule, kellest üks oli volikogu

esimees ja teine vallavanem.

12. Kaebaja väidetud volituste ületamine seisneb selles, et lepingu punkti 3.5 sõnastus

projektis ja alla kirjutatud lepingus on erinev.

Punkt 3.5 oli lepingu projektis (dtl 31) sõnastatud järgmiselt.

Juhul kui Kontsessioonilepingu lõppemisel ei lepita kokku Kontsessioonilepingu

pikendamise tingimustes, on Kontsessionääril õigus saada hüvitist 50% ulatuses

vastavalt ehituseksperdi poolt määratud ehitise kulumit arvestavale ehitusväärtusele.

Punkt 3.5 on alla kirjutatud lepingus (dtl 17) sõnastatud järgmiselt.

Juhul kui Kontsessioonilepingu lõppemisel ei lepita kokku Kontsessioonilepingu

pikendamise tingimustes, on Kontsessionääril õigus saada hüvitist 50% ulatuses

kõrgeimale tasemele vastava mõlema osapoole aktsepteeritud litsentseeritud

ehituseksperdi poolt määratavale uusehitise ehitusväärtusele, millest on maha arvestatud

ehitise füüsiline kulum. Sellisel juhul lõpetatakse ka hoonestusõiguse leping.

Reavahetus punkti 3.5 tekstis on tehtud kohtu poolt eristamaks teksti kattuvat ja muutunud

osa.

13. Vaidlustatud otsusega otsustas volikogu sõlmida kontsessioonilepingu. Lepingu projekt

sisaldas punkti 3.5, millega nähti ette kontsessionääri õigus saada hüvitist juhul, kui lepingu

lõppemisel (see on lepingu punkti 3.2 alusel 20 aastat arvates teenuse osutamise alustamisest)

ei lepita kokku lepingu pikendamist. Kohustus oli siduv nii projektis kui ka alla kirjutatud

lepingus toodud sõnastuses. Kohustus on mõlemas sõnastuses tingimuslik ehk tekib üksnes

juhul, kui kontsessioonilepingut ei pikendata. Tegemist ei olnud pelgalt kohustuse, vaid

soorituse ja vastusooritusega - kontsessionäär saab hüvitise ning maaomanik ehk Tapa vald

omandab hoonestusõiguse lõpetamisega ehitise. Vastustaja on vastustes kaebajale kohaselt

selgitanud, et hüvitise võimalikku suurust saab hinnata alles perioodil, kui

kontsessioonileping lõpeb ja sõltumatud eksperdid on andnud oma hinnangu ehitise tegelikule

väärtusele; ehituslik maksumus ei anna alust hüvitise suuruse prognoosimiseks muuhulgas

põhjusel, et ehituse maksumus on kontsessionääri ärisaladus ja ei ole vastustajale teada;

lepingu punkt 3.5 realiseerub üksnes volikogu täiendava otsusega (dtl 41, 43).

14. Eeltoodu tähendab, et otsus selle kohta, kas pikendada kontsessioonilepingut või tasuda

kontsessionäärile hüvitis ja omandada ehitis tehakse tulevikus. Kui see otsus tehakse, siis on

samuti tegemist otsusega vastustajale kohustuste võtmise kohta, mille vaidlustamiseks

kaebajal kaebeõigust ei ole (vt määruse punkte 8-10). Kaebaja väidetud volituste ületamine ei

mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude

esitamiseks.

Esialgse õiguskaitse taotlus

15. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna see

ei ole lubatav ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kaebaja

taotles vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise peatamist ning kontsessioonilepingu

täitmise peatamist.

Kaebaja avaldustest tuleneb, et 30.06.2025.a kontsessioonileping nr 5-1/25/27-1 (dtl 15-28)

on sõlmitud riigihanke tulemina. See nähtub ka avalikult kättesaadavast riigihangete registrist,

tegemist on Tapa spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessiooniga (riigihanke viitenumber

279119).

Riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest tekkinud vaidluste ehk

hankeasjade lahendamiseks on seadusandja sätestanud erikorra (HKMS § 266-280).

Kaebeõigus on hankeasjades ette nähtud riigihankega otseselt seotud isikutele - pakkujale,

taotlejale ja riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjale (HKMS § 268 lg 1). Kaebajal ei ole

hankelepingu vaidlustamise õigust. Sel juhul ei saa kaebaja taotleda ka hankelepingu täitmise

peatamist esialgse õiguskaitse korras.

Vaidlustatud otsuse kehtivus ei mõjuta hankelepingu kehtivust. Sel juhul ei saa kaebajal

ilmselgelt olla esialgse õiguskaitse vajadust vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise

peatamiseks HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Lisaks on vaidlustatud otsus täidetud ning otsuse

täitmisega lõppes ka selle kehtivus. Sel juhul ei saa otsuse kehtivust või täitmist enam peatada

esialgse õiguskaitse korras.

Menetluskulud, selgitused

16. Kaebaja ei tasunud kaebuse ega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu

(riigilõivuseaduse § 60 lg 1 ja 6). Puuduvad õigusnormid, mis vabastaksid kaebaja praeguses

kohtuasjas riigilõivu tasumisest.

Kohus ei jäta kaebust käiguta riigilõivu tasumiseks, kuna menetluse lõpetamise ja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral kuuluks riigilõiv tagastamisele.

17. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks