1-24-4242/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

15. detsember 2025

Kohtuasja number

1-24-4242

Kohtukoosseis

Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Rainer Linde süüdistuses KarS § 424 lg 2, § 184

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 7. mai 2025. a otsus

Apellandid

Süüdistatava Rainer Linde kaitsja jurist Indrek Põder;

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge

Voogma

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Rainer Linde (ik 38909135211, Eesti Vabariigi kodanik,

elukoht XXX; töökoht Rakvere Moto OÜ (juhatuse

liige); kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

tõkendina kohaldatud vahistamist)

Kaitsja

-

jurist Indrek Põder

Prokuratuur

-

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Rainer Linde kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu hüvitamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist

kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon

tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Rainer Lindet süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et ta juhtis 2.

jaanuaril 2023 kella 18.47 paiku Harjumaal Tallinnas Sõle tn 37 maja juures mootorsõidukit Toyota

Land Cruiser reg-nr XXX , olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti ja terviseseisundi kirjeldamise

protokolli kohaselt esines R. Lindel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest tingitud joove, analüüsiks võetud uriinist tuvastati ained kokaiin, MDMA, diasepaam

ja nordasepaam). Samuti juhtis ta 1. aprillil 2024 kella 23.20 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas

Tallinn-Narva maantee 100. kilomeetril mootorsõidukit BMW 120D reg-nr XXX , olles

joobeseisundis (EKEI uuringuakti ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt esines R.

Lindel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove,

analüüsiks võetud uriinist tuvastati aine amfetamiin).

2. Samuti süüdistatakse R. Lindet KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas enne tema

kahtlustatavana kinnipidamist 1. aprillil 2024 eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult

(isikutelt) vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), s.o vähemalt 49 pruuni värvi ristkülikukujulist härja logo

ja Red Bull kirjega tabletti kogumassiga 21,78 grammi, mis sisaldavad 35% MDMA-d, kokku 7,62

grammi MDMA-d. Kiletaskut, milles oli 49 tabletti, valdas ta emale (H.L. le) kuuluvas ja tema enda

kasutuses olevas sõiduautos BMW 120D reg-nr XXX pagasiruumis oma arvutikotis arvuti juures

kuni see 2. aprillil 2024 sõidukis teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. 2. aprillil 2024 toimunud

läbiotsimisel Rakvere linnas aadressil XXX asuvas R. Linde töökohas Rakvere Moto OÜ kasutuses

olevas garaažiboksis nr 6 leiti kokaiini ja amfetamiini jälgi musta raamiga peeglil, hõbedasel

sooduskaardil kirjega OLEREX, musta värvi digitaalsel kaalul kirjega SBM-100 ning musta värvi

digikaalul.

3. Veel süüdistatakse R. Lindet selles, et tema, taotlemata relvaseaduse järgi ette nähtud relva

soetamisluba ja omamata relvaluba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata ajal, kohas, isiku(te)lt

ja asjaoludel ühe tööstuslikult valmistatud laskekõlbuliku kaliiber 16 kesktulepadruni, ühe

tööstuslikult valmistatud laskekõlbuliku kaliiber 12 kesktulepadruni ja kaks tööstuslikult valmistatud

laskekõlbulikku kaliiber 7,62 x 39 mm kesktulepadrunit, millised kuuluvad tulirelva laskemoona

hulka; 6,25 grammi kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu, mis kuulub padrunikomponentide hulka;

ühe laskekõlbuliku ümber ehitatud padruni, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalrelva

padrunit kaliiber 9mm P.A.K. ja omavalmistatud 4,00 mm läbimõõduga kuuli, milline kuulub

tulirelva laskemoona hulka; kasutuskõlbmatu käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm P.A.K.

kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow TR 92 number Z2IBLHAYS04-2200033 raami

relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka; kasutuskõlbliku käsitöönduslikult ümber ehitatud 9

mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow C75 numbriga B61i4-21050082 raami

relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka; 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli

Stalker M906-UK numbriga A3iSL52YS15-2400019 raami käsitöönduslikult lühendatud

relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka. R. Linde hoidis eelpool kirjeldatud tulirelva olulisi

osi ja laskemoona oma töökohas Rakvere Moto OÜ poolt renditavas ruumis aadressil Rakvere linn

XXX garaažiboksis nr 6, kuni need 2. aprillil 2024 läbiotsimisel politsei poolt ära võeti.

Maakohtu otsus

4. Viru Maakohtu 7. mai 2025. a otsusega mõisteti R. Linde õigeks KarS § 418 lg 1 järgi ning

tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi. Karistuseks mõistis kohus talle KarS § 424 lg 2

järgi 3 aastat vangistust ja KarS § 184 lg 1 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges

2(13)

kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis R. Lindele liitkaristuseks 4 aastat vangistust,

mille kandmise aja algust arvestati alates tema kinnipidamisest 1. aprillil 2024. KarS § 50 lg 1 p 1

alusel võeti R. Lindelt lisakaristusena 2 aastaks ära sõiduki juhtimisõigus.

5. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud R. Linde poolt mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimine nii 2. jaanuaril 2023 kui ka 1. aprillil 2024, mistõttu on täidetud KarS § 424 lg 2 koosseis.

6. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 2. jaanuaril 2023 on tõendatud politseiametniku

F.H. ütlustega, kes kirjeldas R. Lindel narkojoobele viitavate tunnuste olemasolu. Ka R. Linde ise

on kinnitanud kinnipidamisele eelnevatel päevadel narkootiliste ainete tarvitamist, kuid enda

hinnangul ta autot juhtides siiski narkojoobes ei olnud. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt on R. Lindel

tuvastatud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove

(uriinist leitud ained kokaiin, MDMA, diasepaam, nordasepaam).

7. Asjaolu, et R. Linde oli ka 1. aprillil 2024 joobeseisundis, on tõendatud joobeseisundile

viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga. R.

Linde eitas ise täielikult sellel päeval mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, öeldes, et oli küll

eelneval õhtul ning samuti samal päeval amfetamiini tarvitanud, kuid kehva enesetunde tõttu lasi

rooli hoopis Antoni. Ühel hetkel jäid nad Tallinn-Narva maanteel vastassuunda tee äärde seisma,

sest auto rehvid tundusid katki ja edasi sõita ei olnud võimalik. Tekkis sõnavahetus, mille tulemusel

tagurdas Anton hekki. Nad mõlemad väljusid olukorra hindamiseks sõidukist kõrvalistuja ukse

kaudu ning Anton lahkus ootamatult mööda kraavi ja heki äärt Sõmeru poole. R. Linde läks abi

kutsumiseks kõrvalistuja ukse kaudu tagasi autosse. Ta hakkas telefoni otsima, kuid siis oli politsei

juba kohal. Kuna ta ei teadnud, et tegemist on päris politseinikega, pidas ta seda kõike esialgu

naljaks.

8. Eeltoodud R. Linde ütlused hindas kohus ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks,

leides koguni, et on aru saada, et isik on vastutusest vabanemiseks püüdnud oma ütlusi vastavalt

tõenditele kohandada. Maakohus välistas tõendeid kogumis hinnates võimaluse, et autot juhtis keegi

Antoni nimeline noormees. Autos oli ainult üks isik ja see oli R. Linde. Ei ole alust seada kahtluse

alla juhuslikult mööda sõitnud ja sündmust pealt näinud tunnistaja D.Š. i ütlusi. Tal puudub

igasugune seos R. Lindega ja tema ütlused haakuvad täielikult muude tõenditega, sh tema poolt

Häirekeskusesse tehtud kõnes öelduga. Tunnistaja jaoks oli tavatu, et talle sõitis tagurpidi ohtlikult

vastu teine mootorsõiduk – see on asjaolu, mis ilmselgelt teravdab tähelepanu ja jääb ka detailides

meelde. Nähes, et hetk hiljem tagurdas see sõiduk kraavi, arvas ta, et juht võib terviserikke tõttu abi

vajada, mistõttu keerasid nii tema kui ka teine auto koheselt ringi ning jõudsid loetud sekunditega

sündmuskohale. Juht oli siis autos juhi istekohal üksi ja tema võimalikku joobeseisundit kahtlustas

ta alles sõiduki juurde jõudes.

9. Maakohtu hinnangul on tõendatud ka R. Linde süü narkootiliste ainete käitlemises. Nimelt

leiti tema emale H.L. le kuuluva ja R. Linde valduses oleva sõiduauto BMW 120D reg-nr XXX

läbiotsimisel selle pagasiruumist arvutikott HP, mis läbiotsimise juures viibinud H.L. sõnul kuulub

R. Lindele. Selle sees oli kiletasku, milles 49 pruuni värvi ristkülikukujulise härja logo ja Red Bull

kirjega tabletti, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr

24E-AN00552-01 kohaselt sisaldasid ekspertiisiks esitatud 49 pruuni figuurset tabletti kogumassiga

21,78 grammi kokku 35% ehk 7,62 grammi MDMA-d. Selle ekspertiisiakti kohaselt tuvastati ka R.

Linde töökohas toimetatud läbiotsimisel leitud ja ära võetud digitaalkaalult kokaiini jälgi, kahelt

teiselt digitaalkaalult, musta raamiga peeglilt ning OLEREX sooduskaardilt kokaiini ja amfetamiini

jälgi. DNA-ekspertiisiakti kohaselt leiti kahelt musta värvi digitaalkaalult R. Linde

DNA-d, kuid 49 tabletti sisaldavalt kiletaskult saadud DNA-profiil ei olnud ekspertülesande

täitmiseks kasutatav.

10. R. Linde ennast narkootiliste ainete käitlemises süüdi ei tunnistanud, öeldes peamiselt, et ta

ei teadnud, et tema sõidukis on narkootikumid ja see arvuti. Narkootikumid talle ei kuulunud, samuti

3(13)

ei oska ta täpselt öelda, kellele kuulus sülearvuti kott, kuid oletas, et see võib olla J.M. oma, kuna

viimane olevat talle vanglasse sellel teemal kirjutanud. Samuti ei mäletanud ta, et oleks kellelegi 30.

märtsi õhtul sõnumites „Redbulli punne“ pakkunud. See telefon võis katki minna ja keegi teine võis

kasutada tema telefoni. Isikuid, kellega ta telefonis suhtles, ta ei teagi.

11. Maakohus ei pidanud R. Linde ütlusi ka siin usaldusväärseks ja leidis, et need on kantud

vastutusest vabanemise soovist. See, kellele täpselt kuulusid autos olevad esemed, sh arvutikott, ei

oma olulist tähtsust. Ka ei välista R. Linde vastutust see, et tema DNA-d ei leitud tablettide ümber

olevalt kilepakendilt, sest pakendilt ei saadud sellist profiili, mis oleks olnud ekspertiisiülesande

täitmiseks kasutatav. Kuna tabletid olid äsja soetatud, ei olnud ta jõudnud sinna veel oma

bioloogilist materjali jätta. Vaid kaks päeva enne kinnipidamist uuris R. Linde, kas oleks huvilisi,

kes sooviks „Redbulli punne“ hinnaga 8 eurot tükk. Tema selgitus, et tegemist oli naljaga, ei ole

kooskõlas objektiivsete tõenditega ega ka eluliselt usutav, sest just needsamad pakutud RedBulli

punnid R. Linde autost ka kaks päeva hiljem leiti. R. Linde ise oli aktiivne narkootikumide tarvitaja

ning tema telefoni sõnumivahetusest leiti erinevate isikutega peetud narkootikumide käitlemist

kinnitavaid sõnumeid.

12. Maakohtu hinnangul pani R. Linde narkootilise aine käitlemise toime tahtlikult.

13. KarS § 418 lg 1 järgi mõistis maakohus R. Linde õigeks, kuna leidis, et tema käitumises

puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Vaidlust ei ole selles, et Rakveres

XXX asuva garaažiboksi nr 6 läbiotsimisel leiti tulirelva olulised osad ja laskemoon, mida kinnitas

ka teostatud tulirelvaekspertiis. Relvaluba R. Lindel aga puudub. DNA-ekspertiisiga tuvastati, et R.

Linde katsus vähemalt ühes karbis olevat relva, mille arvas olevat stardipüstol, teadmata, kas see on

laskekõlbulik või mitte. Muud relvaosad, mida ta seal laiali olevatena nägi, arvas ta olevat lihtsalt

mingid jupid ja laskemoona olemasolust ei olnud ta üldse teadlik.

14. R. Linde sõnul ei kuulunud leitud relvad talle, kuid ta ei osanud ka öelda, kellele need

kuuluda võisid. Kohus tuvastas nii R. Linde kui ka tunnistajate H.K. i ja U.K. i ütlustega, et XXX

asuv garaaž oli sisuliselt vaba juurdepääsuga koht, kus käis palju igasuguseid inimesi: remonditi

autosid, veedeti niisama aega ja tarvitati ka narkootikume. R. Linde sõnul kasutas enne 1. aprilli

garaaži ka D.S. . Kohtute infosüsteemi kohaselt mõisteti D.S. KarS § 418 lg 1 järgi süüdi Viru

Maakohtu 27. märtsi 2025. a otsusega nr 1-24-7612 seoses tema valdusest leitud ja ära võetud

tulirelva oluliste osadega, mis olid analoogsed hiljem XXX garaažiboksist leituga. Seega ei saa

kohtu hinnangul välistada, et XXX asuva garaaži läbiotsimisel leitud tulirelva olulised osad ja

laskemoon võisid kuuluda just D.S. ile.

15. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 418 lg 1 süüteokoosseis tahtlust. Maakohus

asus seisukohale, et R. Lindel puudus teadmine, kellele need kaootilises garaažis olevad esemed

kuuluvad ja kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, et ta vähemalt kaudse tahtlusega oleks

soovinud neid omada, vallata või hoida.

16. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse süütegude arvu, raskust, laadi ja süüdistatava

isikut ning leidis, et karistuse eesmärke saab R. Linde puhul saavutada vaid reaalse vangistusega,

mida ei ole alust jätta osaliselt tingimisi kohaldamata. Tema süü suurust ei saa pidada väikseks ning

karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

17. Kohtu hinnangul, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja R. Linde käitumist

pärast nende toimepanemist, tuleb mõista talle reaalne vangistus narkosüüteo eest alla keskmise

määra. Narkojoobes juhtimise ees, arvestades joobe suurust ning seda, et ta liikles Tallinnas ja

Tallinn-Narva maanteel sisuliselt ebaadekvaatses seisundis, põhjustades sellega ka reaalse ohu

kaasliiklejatele, on põhjendatud määrata vangistus üle sanktsiooni keskmise määra. Sellisel viisil

mõistetavat karistust ja lisakaristust saab pidada piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi

õiguskuulekalt käituma.

4(13)

18. Kuivõrd R. Linde näol on tegemist korduva liikluses mitte õiguskuuleka liiklejaga, ei piisa

tema mõjutamiseks ainult põhikaristuse kohaldamisest. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele

karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb

liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada

üksnes erandjuhtudel. Enamgi veel, korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest

karistatud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult

erandlikel asjaoludel. Tagamaks samalaadsete süütegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna

turvalisust tuleb R. Linde suhtes kohaldada lisakaristust selle keskmisele määrale lähedases määras,

s.o 2 aastaks.

Apellatsioonid

Prokuröri apellatsioon

19. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes palus tühistada maakohtu otsuse R.

Linde õigeksmõistmises KarS § 418 lg 1 järgi, teha selles episoodis süüdimõistev otsus ja mõista

talle karistuseks üks aasta vangistust. Ülejäänud episoodide osas palub prokurör jätta otsus ja

mõistetud liitkaristus muutmata. Ta palub tühistada otsus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

osas ja mõista R. Lindelt välja kõik menetluskulud, lisaks jätta valitud kaitsjale makstud tasu ning

õigusabi andmisega seotud kulud täies ulatuses R. Linde enda kanda.

20. Prokuratuuri jaoks ei ole R. Linde kaitseversioon KarS § 418 lg 1 episoodi osas usutav. R.

Linde enda ütlustega on tõendatud, et ta oli teadlik garaažis olnud karpidest ja nende sisust ning

vähemalt ühe neist karpidest ka avas. Samas ei rääkinud ta varem ühes karbis olevate relvaosade

katsumisest midagi, aga kui ta tutvus tõenditega ja sai teada, kust leiti tema DNA-d, siis kohandas

enda kaitseversiooni sellele vastavaks. Isegi kui relva käideldes ei teadnud R. Linde kindlalt, millega

on tegemist, oleks ta pidanud seda kontrollima. Jättes kontrollimise võimaluse kasutamata ja tema

valduses olevad tulirelva olulised osad ja laskemoona politseisse viimata, esineb R. Lindel vähemalt

kaudne tahtlus tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise osas.

21. Maakohus on KarS § 418 lg 1 episoodis tuginenud määravas osas R. Linde ütlustele, kuigi

teistes episoodides on kohus leidnud, et tema ütlused on ebausaldusväärsed ja eluliselt

mitteusutavad. Samas aga on maakohtu arvates olnud üheselt arusaadav, et vastutusest

vabanemiseks on R. Linde püüdnud kohandada oma ütlusi kogutud tõendite järgi ja püüab

inkrimineerida teisi isikuid.

22. Maakohus on täiesti meelevaldselt jõudnud järeldusele, et Rakvere linnas XXX

garaažiboksist nr 6 leitud tulirelva olulised osad ja laskemoon võisid kuuluda D.S. ile, kuna ta on

kohtute infosüsteemi kohaselt mõistetud lühimenetluses süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ning tema

valdusest leiti ja võeti ära analoogsed tulirelva olulised osad. Tõendeid, millele kohtu eelkirjeldatud

järeldused tuginevad, ei ole käesolevas asjas uuritud ja neile ei ole saanud pooled esitada

vastuväiteid, mistõttu on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

Kaitsja apellatsioon

23. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka R. Linde kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja R. Linde õigeksmõistmist KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi või alternatiivselt talle

mõistetud karistuse kergendamist. Lisaks taotleb kaitsja R. Lindele mõistetud lisakaristuse

tühistamist või selle pikkuse vähendamist.

24. Kaitsja hinnangul on maakohus väljunud esitatud süüdistuse piiridest, eksinud tõendite

hindamisel nii süüteokoosseisu kui õigusvastasuse tasandil ning jaotanud ekslikult menetluskulud.

25. KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes puuduvad objektiivse ja

subjektiivse koosseisu tunnused. R. Linde ei juhtinud 1. aprillil 2024 kella 23.30 paiku Tallinn-

5(13)

Narva maanteel mootorsõidukit, vaid lihtsalt viibis selles. Mootorsõidukit juhtis kolmas isik. Politsei

saabudes istus R. Linde sõidukis, kuid juhtimist ei toimunud, mis on nähtav nii politsei

videokaameratest kui ka politseiametnike ütlustest.

26. Tunnistaja D.Š. i ütlused on ebausaldusväärsed ja muude tõenditega vastuolus. Esiteks eksis

tunnistaja selles, mitu ust mootorsõidukil oli, teiseks aga väitis, et selle akendest oli võimalik

tuvastada R. Lindet talle vastu sõitmas. See ei ole eluliselt usutav, kuna väljas oli pime ja sõiduki

klaasid olid tumendatud.

27. R. Linde osa ja puutumus KarS § 184 lg 1 järgi toime pandud kuriteos jääb arusaamatuks.

Tegemist on üldsõnalise ja konkretiseerimata süüdistusega, esitatud väited pole seotud konkreetsete

faktiliste asjaoludega. Tõendamata on R. Linde poolt narkootilise aine omamine ja valdamine. R.

Linde süüd on narkootiliste ainete käitlemises asutud tõendama sõiduki läbiotsimisprotokolliga,

asitõendi vaatlusprotokolliga ja ekspertiisiaktidega, kuid ühtegi tunnistajat üle kuulatud ei ole.

Pagasiruumist leitud sülearvuti ja selle kott ei kuulunud R. Lindele, vaid hoopis J.M. le, kes on

politseilt ka nende esemete tagastamist taotlenud.

28. Kaitsja hinnangul ei vasta R. Lindele mõistetud karistus tema süüle ja on liiga range. R.

Linde on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu jääb selgusetuks, miks väärivad temale

etteheidetud kuriteod sedavõrd rasket karistust.

29. Põhjendamatu ja ebaproportsionaalne on ka R. Lindele kohaldatud lisakaristus. Kohus ei ole

piisaval määral juhtimisõiguse äravõtmist põhistanud ega arvestanud, et karistus peab olema

vastavuses nii toime pandud kuriteo kui ka süüdistatava isikuga.

Menetlus ringkonnakohtus

30. R. Linde kaitsja esitas seisukoha, milles kordab sisuliselt juba enda apellatsioonkaebuses

märgitut, kuid lisab ka järgmist.

31. Puuduvad otsesed ja usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid, et R. Linde pani 1. aprillil

2024 toime joobes juhtimise ning narkootilise aine käitlemise. Maakohtu süüdimõistev otsus on

tuginenud ühekülgsele tõendite käsitlemisele ja materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele.

Arvestamata on jäetud süütust kinnitavad või kahtlust tekitavad tõendid. Kahtlused tuleb KrMS § 7

lg 3 alusel tõlgendada R. Linde kasuks. Ka ei ole prokuratuur apellatsioonimenetluses esitanud

nende kahtluste kõrvaldamiseks ühtegi uut tõendit ega argumenti.

32. R. Linde süüdimõistmine narkootiliste ainete käitlemises põhineb tõendamata oletustel.

Kaitsja on esitanud tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse R. Linde seotuses narkootiliste

ainete käitlemisega: DNA puudumine pakenditel, O.M. isiklike asjade leidumine koos

narkootikumidega, leitud HP sülearvuti ja koti kuulumine J.M. le ning tema seotus asjaga eraldi

menetluses, tunnistajate ütlused garaaži kasutamise kohta. Prokuratuur ei toonud kohtusse ühtegi

tunnistajat, kes oleks väitnud, et R. Linde tegeles narkootiliste ainetega.

33. Prokuratuuri apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kui puudub tahtlus, s.t isik ei tea, et

ese on tulirelv või selle oluline osa, siis puudub subjektiivne külg ja süüteokooseis pole täidetud. R.

Linde teos puudub tahtlus. Ekspertiisiga on küll tõendatud, et R. Linde DNA-d leiti ühes karbis

olevatelt relva osadelt (sh päästik, kukk ja salve eemaldamise nupp), kuid see viitab, et ta oli neid

esemeid vähemalt ühe korra katsunud. R. Linde on tunnistanud, et ta vaatas uudishimust ühe karbi

sisse, kuid arvas, et tegemist on stardipüstoliga, s.o signaalrelvaga. Tal puudus arusaam ja teadmine,

et tegemist on tulirelvaga. Lisaks viitavad ka tunnistajate ütlused pigem võimalusele, et relvaosad

kuulusid ja jäid garaaži kolmandate isikute tõttu.

34. Kaitsja ei nõustu prokuratuuri esitatud väitega, et on ebausutav, et R. Linde ei teadnud,

millega on tegu. Esiteks ei pruugi paljud tulirelva olulised osad olla äratuntavad kui relvaosad.

6(13)

Teiseks on R. Linde poolt politsei teavitamata jätmine kooskõlas tema väitega teadmatusest ja

viimaks ei too prokuratuuri apellatsioon esile ühtegi uut tõendit, mis kinnitaks R. Linde tahtlust või

teadlikkust. Subjektiivne hinnang R. Linde jutu usutavuse kohta ei asenda objektiivseid tõendeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks alust ei ole. Maakohus tuvastas süüküsimuse lahendamise seisukohalt olulised

faktilised asjaolud nõuetekohaselt ja ringkonnakohus ei pea tarvilikuks seda osa vaidlustatud

otsusest KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täies mahus üle korrata. Kohtukolleegium täiendab aga

maakohtu põhjendusi, vastates kõigepealt apellantide väidetele, mis puudutavad R. Lindele ette

heidetud tegude toimepanemist (I) ja seejärel talle mõistetud karistust (II). Lõpetuseks võtab

kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskuludega seotud taotluse

(III).

(I)

KarS § 424 lg 2

36. R. Lindele heidetakse ette kahte KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavat tegu ehk

mootorsõiduki narkojoobes juhtimist. Apellant on vaidlustanud süüditunnistamist üksnes teos, mis

leidis aset 1. aprillil 2024 kella 23.20 paiku Tallinn-Narva maantee 100. kilomeetril ja seda

peamiselt põhjusel, et sõidukit juhtis väidetavalt keegi kolmas ja R. Linde lihtsalt viibis selles.

37. Seda, et R. Linde ise sõidukit juhtis, kinnitavad eelkõige tunnistaja D.Š. i ütlused. Tunnistaja

selgitas, et ta sõitis 1. aprillil 2024 sõbraga Tallinnast Narva. Tema taga sõitsid eraldi autoga K.P. ja

D.Š. i vend. Äkki nägid nad, et neile vastu liikuv auto sõidab tagurdades nende suunas, olles

seejuures ka nende suunavööndis. Kokkupõrke vältimiseks pidid D.Š. ja tema venna auto sõitma

nende suunas liikunud sõidukist kahelt poolt mööda. D.Š. tegi süüdistatava sõidukist möödasõidu

vasakult poolt. D.Š. i taga olev sõiduk pidi aga tegema möödasõidu paremalt poolt mööda

teepeenart. Kui D.Š. esimesena süüdistatava sõidukist mööda sõitis, valgustasid tema taga sõitnud

sõiduki esituled süüdistatava autosalongi. Seega õnnestus D.Š. il vaatama pimedale ajale

möödasõidu ajal näha, et tagurdavat sõidukit juhtis just süüdistatav ja ta viibis sõidukis üksinda (I

kd, tl 100 p).

38. Pärast möödasõitu nägi D.Š. tahavaatepeeglist, et süüdistatava juhitud sõiduk sõitis kraavi.

D.Š. pööras auto ringi ja sõitis tagasi süüdistatava sõiduki juurde. See võttis maksimaalselt 15

sekundit. Ta jättis oma auto teepervele ja väljus sõidukist. Süüdistatava sõiduk oli hekis kinni.

Süüdistatav andis gaasi ja üritas hekist välja sõita. Autos olev noormees (süüdistatav) oli täiesti

ebaadekvaatne. Juhipoolne esiuks oli hekis kinni ja D.Š. püüdis avada kaasreisija esiust. See oli

lukus. Vastuseks küsimusele, kas D.Š. ka tagumisi uksi katsus, vastas ta, et kuna üks uks oli lukus,

arvas ta, et kõik uksed on lukus. Seejärel helistas tunnistaja politseisse (I kd, tl 100 p – 101).

39. Kaitsja hinnangul on D.Š. i ütlused ebausaldusväärsed ja muude tõenditega vastuolus.

Apellatsiooni kohaselt väitis tunnistaja, et R. Linde sõidukil on neli ust, kuigi tegelikult on neid

kaks. Teiseks ei olnud tal võimalik sõiduki tumendatud klaaside tõttu R. Lindet sõidukijuhina

tuvastada.

40. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas

isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on eri menetlusetappidel

andnud samasisulisi või lahknevaid ütluseid. Ütluste usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium

7(13)

on ka nende eluline usutavus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2024. a otsus asjas

nr 1-23-2872, p 27). Samuti tuleb uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused

ülejäänud tõendikogumiga.

41. Ringkonnakohtu hinnangul on D.Š. i ütlused usaldusväärsed, need haakuvad teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega ja on eluliselt usutavad. D.Š. i ütluste usaldusväärsuse kasuks

räägib oluliselt tõik, et tal puudub igasugune seos R. Linde või tema tuttavatega, tegemist oli nii-

öelda juhusliku möödujaga, kes käis koos oma venna ja sõpradega Tallinnas autot ostmas. Samuti

lähevad tema kohtuistungil antud ütlused kokku tema Häirekeskusesse tehtud kõnega ja

sündmuskohale saabunud patrullpolitseinike ütlustega. Tuleb märkida, et kaitsja on tunnistaja

ebausaldusväärsusele tuginema asudes esitanud väiteid, mis ei ole asjakohased. Nimelt nähtub

BMW 120D reg-nr XXX läbiotsimisprotokolli fototabelist, et sõiduki esiklaasid ei ole tumendatud

ja seda on D.Š. ka ristküsitlusel öelnud. Lisades siia asjaolu, et tunnistaja järel sõitnud sõiduki

esituled valgustasid piisaval määral R. Linde autosalongi, oli tal täiesti võimalik edukalt ka

sõidukijuhi nägu näha. Arvates, et sellisel moel käituval juhil võib olla mingisugune terviserike,

keeras tunnistaja oma sõiduki koheselt ringi. Seega oli ta esimene sündmuskohale saabunud isik ja

viibis seal kogu selle aja, mil politseiametnikud üritasid tugevas narkojoobes R. Lindega kontakti

saada.

42. Kaitsja on sidunud D.Š. i ütluste ebausaldusväärsuse ka R. Linde sõidukil olnud uste arvu

osas eksimisega. Selline eksimus aga ristküsitlusel tegelikult aset ei leidnud. Tunnistaja selgitas

kohtuistungil, et kuna juhipoolne uks oli kuusehekis, siis katsus ta kõrvalistuja ust, mis oli lukus.

Kui temalt küsiti, kas ta tagumisi uksi ei katsunud, vastas ta: „Kuna mulle tundus, et esiuks on lukus,

siis on ka ülejäänud uksed lukus.“ (I kd tl 101). Seega ei ole tunnistaja kordagi esitanud väidet, nagu

sõidukil oleks olnud neli ust. Tegemist on kaitsja enda meelevaldse järeldusega, püüdmaks näidata,

et tunnistaja on olnud kuidagi oma ütlustes ebausaldusväärne. Nagu öeldud, siis ringkonnakohus

sellist seisukohta ei jaga.

43. Lisaks tunnistaja D.Š. i ütlustele, millest on üheselt tuvastatav, et R. Linde enne kuusehekki

sõitmist mootorsõidukit juhtis, on ka väljakutsele reageerinud politseiametnikud andnud ütlusi, et

süüdistatav püüdis sõidukiga sündmuskohalt ära sõita. Tunnistaja G.I. e sõnul pani meesterahvas

käigu sisse ja üritas ära sõita, aga tagumised rattad olid pinnases kinni – need käisid ringi ja auto

natuke liikus (I kd, tl 81). Politseinik V.O. kinnitas samuti: „Kuna süüdistatav üritas koha pealt ära

saada, siis kindlasti mingi osa sõiduk pidi liikuma“ (I kd, tl 78). Veel enam – kuna kiirabisõiduk oli

pargitud BMW ette, jooksis V.O. i sõnul kiirabi sõidukijuht hirmuga sõidukisse, et see eest ära ajada

juhuks, kui isik saabki oma auto sealt lahti. Eelkirjeldatu on üheselt tuvastatav ka politseiametnike

vormikaameratest: täpselt kell 23.36.04 vajutab R. Linde oma sõidukil siduri alla, paneb käigu sisse

ja üritab ära sõita, s.t mootori pöörded on üleval, kuid tema sõiduk on pinnases kinni. See osutab

kaude ka sellele, et süüdistatav oli eelnevalt sõidukit juhtinud.

44. Kaitseversioon kellegi kolmanda juhtimisest ei ühti kogutud tõenditega. Niisugune

sündmuste käik ei ole eluliselt usutav ega mõistlikult võimalik. D.Š. i sõnul viibis R. Linde sõidukis

üksinda nii sel hetkel, kui ta temast möödasõitu tegi, kui ka siis, kui ta tema sõidukini jõudis. Kedagi

sündmuskohalt minema jooksmas ta ei näinud. Ka politseiametnikud on kinnitanud, et

sündmuskohalt nad rohkem teisi isikuid ära jooksmas või jalutamas ei näinud. Olgu veel täiendavalt

märgitud, et tunnistaja D.Š. jõudis sündmuskohale loetud sekunditega, politseiametnikud aga,

arvestades vormikaamera salvestiste kellaaega, umbes 5–7 minuti jooksul. Nendelt salvestistelt on

tuvastatav ka tihe kuusehekk, milles R. Linde sõiduk sisuliselt külgepidi asus. Arvestades, et see

takistas ametnikel täielikult R. Linde juhiukse juurde jõudmist, on äärmiselt ebatõenäoline, et keegi

kolmas saanuks näiteks läbi selle heki sündmuskohalt lahkuda.

8(13)

45. Järelikult talitas maakohus õigesti, kui kvalifitseeris R. Linde teo KarS § 424 lg 2 järgi

korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisena.

KarS § 184 lg 1

46. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et R. Lindele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi on

üldsõnaline ja konkretiseerimata. Süüdistuse kohaselt käitles R. Linde enne tema kinnipidamist 1.

aprillil 2024 vähemalt 49 pruuni värvi ristkülikukujulist härja logo ja Red Bull kirjega tabletti

kogumassiga 21,78 grammi, mis sisaldasid 35% ehk kokku 7,62 grammi MDMA-d.

Käitlemistegudena on talle ette heidetud MDMA-d sisaldavate tablettide omandamine täpselt

tuvastamata ajal ja kohas ning tuvastamata isiku(te) käest, samuti nende valdamine ja hoidmine oma

emale kuuluvas ning tema kasutuses olevas sõidukis. Sellisena on süüdistuse ülesehitus loogiline ja

arusaadav ning kajastab kõiki faktilisi asjaolusid, mis on vajalikud selleks, et süüdistataval oleks

võimalik kaitseõigust teostada. Edasi kajastab süüdistus ka seda, et R. Linde töökoha, s.o Rakvere

Moto OÜ kasutuses oleva garaažiboksi läbiotsimisel leiti kokaiini ja amfetamiini jääke

digitaalkaaludelt, peeglilt ja sooduskaardilt. Tuleb möönda, et garaažiboksi läbiotsimiselt leitud

ainejääkidega esemed ei ole süüteokoosseisu seisukohalt olulised ja seetõttu on selle fakti

kajastamine süüdistuses tarbetu. Samas on tegemist asjaoluga, mis täiendavalt kinnitab kaude R.

Linde poolt narkootiliste ainete käitlemist.

47. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et R. Linde poolt narkootilise aine omamine ja

valdamine on tõendamata. Vastupidi, kolleegiumi hinnangul on R. Linde poolt narkootiliste ainete

käitlemine maakohtu poolt nõuetekohaselt tuvastatud. Asjaolu, et R. Linde sõidukist leiti 49 pruuni

värvi tabletti, mille ühel pool on härja logo ja teisel pool kirje „Red Bull“, on tõendatud nii sõiduki

läbiotsimisprotokolli kui ka asitõendi vaatlusprotokolliga. Narkootilise aine ekspertiisiaktist

nähtuvalt oli ekspertiisiks esitatud 49 tableti kogumass 21,78 grammi, millest 35% ehk 7,62 grammi

sisaldas MDMA-d. Samuti leiti R. Linde kasutuses oleva garaažiboksi läbiotsimisel narkootilise aine

käitlemisele viitavaid esemeid nagu digitaalkaalud ja peegel, millel tuvastati nii kokaiini kui

amfetamiini jälgi. R. Linde sõnul on kõnealune BMW tema ema H.L. nimel, sest kohtutäiturite ja

võlgade tõttu on kõik temale kuuluvad asjad tema ema nimel. Kuigi ta ise eitas kategooriliselt

tablettide temale kuulumist, ei jäta nende leidmine tema sõidukist ühes tema mobiiltelefoni sõnumite

väljavõtetega just palju tõlgendusruumi. Neid tõendeid kogumis arvestades on võimalik üheselt

tuvastada, et R. Linde igapäevases kasutuses olevast sõidukist leiti MDMA-d sisaldavaid tablette,

mida ta ise alles hiljaaegu kolmandale isikule müügiks pakkus. See, kuhu täpselt või kellele

kuuluvate esemete sisse olid need tabletid paigutatud, ei lükka kuidagi ümber R. Linde osalust nende

käitlemises.

48. Ainetu on ka kaitsja väide, et ühtegi tunnistajat ei ole KarS § 184 lg 1 raames üle kuulatud.

Kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole

KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamine piiratud kindlat liiki tõendite

olemasoluga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p

23). Narkootiliste ainete käitlemine on peitkuritegu, mille tõendamine tunnistajate ütlustega ei

pruugi, olenevalt kriminaalasjast, olla üldse asjakohane. Tunnistajate ülekuulamine tulnuks kõne alla

näiteks juhul kui R. Lindele heidetaks ette narkootiliste ainete edasimüümist ja kohtueelses

menetluses oleks tuvastatud tema kliente. R. Lindet süüdistatakse aga narkootilist ainet sisaldavate

tablettide omandamises, valdamises ja hoidmises, mis on tõendatud justnimelt läbiotsimisprotokolli,

asitõendi vaatlusprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisiga.

49. Kuigi R. Linde mobiiltelefonist leiti ka mõningaid võimalikule müümisele viitavaid

sõnumeid, ei ole selles osas talle süüdistust esitatud. Seega saab selle sõnumivahetusega ümber

lükata R. Linde väiteid selle kohta, et ta nende narkootiliste ainete olemasolust ja kuuluvusest

midagi ei teadnud.

9(13)

50. Küll aga möönab kolleegium, et maakohtu otsuses on subjektiivse külje käsitlus

pealiskaudne. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et R. Linde on KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteo

toime pannud tahtlikult, kuid sellega tahtluse tuvastamine maakohtu poolt ka piirdub. Analüüsimata

on jäetud tahtluse liik. Kolleegiumi hinnangul on R. Linde narkootiliste ainete käitlemise pannud

toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Esiteks oli tegemist isikuga, kes, ka enda sõnul, oli

narkootilistest ainetest sõltuvuses, kuna need panid väidetavalt tal mõistuse paremini tööle. Teiseks

leiti tema sõidukist 49 MDMA-d sisaldavat „Red Bulli“ kirjega tabletti, mida ta vahetult enne

kinnipidamist, s.o 30. märtsil 2024 pakkus Snapchat rakenduses kasutajale nimega Mocks hinnaga 8

eurot tükk, lisades, et „sadades on 6 €“ (II kd, tl 173). Järelikult teadis R. Linde, et tegu on

narkootilise ainega. Kavatsetust näitab ka see, et kuigi R. Lindelt leiti 49 tabletti, pakkus ta neid

müügiks ka „sadades“, paludes potentsiaalsel kliendil „uurida palju huvi on, siis ma sõidaks juba

täna“ (II kd, tl 173).

51. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas on jäänud kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb KrMS § 7 lg 3

alusel tõlgendada R. Linde kasuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Mitte igasugune

süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis

võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid

selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid

arvestades eluliselt usutav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2011. a otsus asjas

nr 3-1-1-38-11, p 18). Selliseid kahtlusi kolleegiumi hinnangul ei ole.

52. Eeltoodust tulenevalt tunnistas maakohus R. Linde põhjendatult KarS § 184 lg 1 järgi süüdi.

KarS § 418 lg 1

53. Süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi on maakohus toiminud tõendite hindamisel vastavalt

praktikas väljakujunenud põhimõtetele. Peamiselt süüstavad R. Lindet selles episoodis järgmised

faktid: ta üüris U.K. ilt suulise lepingu alusel garaažiboksi, millest leiti süüdistuses kirjeldatud

tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon. Relvaluba R. Lindel ei ole (II kd, tl 159), kuid tema

DNA-d leiti 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstol Stalker M906-UK päästikult, kukelt

ja padrunisalve eemaldamise nupult (II kd, tl 139). Tulirelvaekspertiisi kohaselt on sellel relval

käsitöönduslikult lühendatud relvaraud, mis kuulub tulirelva osade hulka (II kd, tl 155). Ülejäänud

garaažist leitud relvadel, nende osadel ja laskemoonal R. Linde DNA-d ei leitud. Nendes asjaoludes

ei ole ka vaidlust.

54. R. Linde sõnul ei kuulunud need tulirelvad ega laskemoon talle. Ta oskas üksnes

spekuleerida, et need võisid kuuluda kellelegi teisele, sest XXX garaažis käis pidevalt palju

erinevaid isikud. R. Linde on seda garaaži nimetanud lausa avalikuks kohaks. Teiste seas kasutas

garaažiboksi enne 1. aprilli ka D.S. (I kd, tl 124).

55. Prokuratuuri peamine etteheide KarS § 418 lg 1 järgi õigeksmõistmises seisneb selles, et

maakohus tugines otsustust tehes valdavalt R. Linde enda ütlustele, ehkki teistes kuriteoepisoodides

on tema ütluseid peetud ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks. Ringkonnakohus selles

midagi taunimisväärt ei näe. Kohtupraktika kohaselt on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse

usaldusväärseks ka osaliselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014. a otsus asjas

nr 3-1-1-131-13, p 14). Seega ei tähenda süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks tunnistamine ühes

kuriteoepisoodis tingimata seda, et tema ütlused oleksid ebausaldusväärsed ka kõige muu osas.

56. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Linde ütluseid saab selles episoodis pidada

valdavas osas usaldusväärseteks. Maakohus on R. Linde ütluste usaldusväärsust hinnates pööranud

tähelepanu muuhulgas sellele, kuidas haakuvad need teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh

tunnistajate ütlustega. R. Linde äripartner H.K. on selgitanud, et XXX garaažiboks ei olnud mitte

päris vaba juurdepääsuga koht, aga kes teadis, see sai tulla. Hoovipoolne uks oli koguaeg lahti ja

10(13)

igaüks võis ligi pääseda. Samuti kinnitas ta D.S. i asjaajamist selles garaažis 2024. aasta jaanuaris (I

kd, tl 82, 83 p, 84 p). Ka R. Linde ema H.L. sõnul oli selles garaažis alati seltskond sees (I kd, tl

88).

57. H.K. selgitas, et ta pole näinud garaažis midagi ebaseaduslikku. Läbiotsimise juures viibinud

U.K. kinnitas aga, et talle pandi läbiotsimise käigus kõik leitud relvad põranda peale ja talle

tundusid need pigem mingid sportpüssi jupid (I kd, tl 98). Seda väitis ka R. Linde. Ta selgitas

kohtule veenvalt, et katsus ühes karbis olevat relva, mille arvas olevat signaalpüstol, teadmata, kas

see on laskekõlbulik või mitte. Muud relvaosad olid tema jaoks lihtsalt mingid jupid ning

laskemoona olemasolust ei olnud ta üldse teadlik. Tulirelvaekspertiisist nähtuvalt on tõepoolest

kõikide XXX garaažist leitud relvade näol tegemist hoiatus- ja signaalpüstolitega (II kd, tl 155).

Relvaseaduse § 18 lg 1 p 21 kohaselt kuuluvad piiramata tsiviilkäibega relvade hulka hoiatus- ja

signaalrelvad, mis vastavad seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole

võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. See tähendab, et kui hoiatus- ja

signaalrelv vastab seaduses sätestatud nõuetele, ei ole selle omamiseks vajalik relvaloa olemasolu.

Konkreetselt tulirelvadeks muudab kõnealused püstolid asjaolu, et need kõik olid suuremal või

vähemalt määral käsitöönduslikult ümber ehitatud. Käesolevalt puuduvad aga tõendid, mis

kinnitaks, et neid relvi ehitas ümber just R. Linde. Tema kaitseversioon relva uudishimust vaatamise

ja katsumise ning selle olemuselt stardipüstolina mõistmise kohta on eluliselt usutav. Visuaalselt

võibki tunduda, et tegemist on tavapärase stardipüstoliga ning relva tegelikku ümberehituse fakti

saab kinnitada üksnes ümberehitaja ise või vastava ala asjatundja. Nagu juba märgitud, teadis

määratlemata arv isikuid XXX garaažiboksi kui kohta, mis oli sisuliselt avatud kõigile, kellel on

vaja oma sõidukit remontida või niisama seltskondlikult aega veeta. Seega esineb selles episoodis

kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 lähtuvalt süüdistatava kasuks.

58. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kogutud tõendite alusel on tuvastatav, et R. Linde katsus

ja hoidis käes ühte süüdistuses nimetatud relvadest. Seega on ta täitnud KarS § 418 lg-s 1 sätestatud

objektiivse koosseisu. See ei tingi veel aga tema süüditunnistamist. Maakohus on nõustumisväärselt

järeldanud, et R. Lindet ei saa süüdi tunnistada tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, sest

subjektiivne koosseis on täitmata. R. Linde arvas, et katsus stardipüstolit. Seega pole kriminaalasjas

tõendatud, et ta pidas võimalikuks ja möönis, et hoiab käes tsiviilkäibes keelatud relva. Prokuröri

apellatsioonis esitatud arutluskäik sellest, et R. Linde oleks pidanud relva kontrollima ja kuna ta

seda ei teinud, on tal kaudne tahtlus ükskõik millise relvaliigi käitlemise osas, ei ole õige. See

põhjendus viitab pigem hooletusele – süüdistatav ei teadnud, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud

relvaga, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

KarS § 418 lg 1 järgi on karistatav aga ainult tahtlik tegu. Sestap ei too prokuratuuri apellatsioon

kaasa kohtuotsuse tühistamist R. Linde õigeksmõistmises KarS § 418 lg 1 järgi.

59. Küll aga nõustub ringkonnakohus prokuröri etteheitega, et maakohus poleks tohtinud

tugineda kohtuotsusele, millega mõisteti süüdi D.S. KarS § 418 järgi. Seda põhjusel, et sellist

kohtuotsust maakohtule kohtulikul uurimisel tõendina ei esitatud ja seda kohtus ei avaldatud ega

uuritud. KrMS § 3051 lg 2 sätestab, et kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamust avaldada. Samas leiab kolleegium, et tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest sellega ei kaasne ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Fakt,

et D.S. il oli kokkupuude relvade käitlemisega, nähtub ka R. Linde ütlustest (II kd, tl 123 p). Seega

oli see asjaolu kohtule teada ka ilma D.S. i süüdi mõistva kohtuotsuseta. R. Linde ütluste

usaldusväärsus on aga kontrollitav koostoimes muude kogutud tõenditega.

(II)

11(13)

60. Kaitsja on apellatsioonis taotlenud R. Linde täielikku õigeksmõistmist ja KarS § 50 lg 1 p 1

alusel kohaldatud lisakaristuse tühistamist, alternatiivselt aga karistuste kergendamist.

61. Riigikohus on leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva

otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab

selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui

selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel

eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo

raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse

ebaõige kohaldamisega on tegemist muuhulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist

reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda

seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises,

sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2021. a otsus asjas 1-19-4150/132, p-d 27, 28).

62. Maakohus, leides, et R. Linde süüd ei saa pidada väikseks, mõistis R. Lindele KarS § 424 lg

2 järgi 3 aastat vangistust ja KarS § 184 lg 1 järgi 4 aastat vangistust.

63. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga R. Linde süü suuruse osas.

64. KarS § 424 lg 2 osas on õigesti leitud, et isik juhtis korduvalt narkojoobe seisundis

mootorsõidukit, liigeldes suure liiklusega teedel, s.o Tallinnas ja Tallinn-Narva maanteel. Seejuures

on kohus arvestanud R. Linde käitumist. R. Linde äärmiselt ebaadekvaatne seisund 1. aprilli 2024. a

episoodis nähtub vormikaamera salvestistelt. Isik oli niivõrd joobes, et politseiametnike saabumisel

ei olnud ta võimeline nendega koostööd tegema ega neid isegi ära tundma, pidades seda kõike

naljaks. Lisaks tekitas R. Linde Tallinn-Narva maanteel liiklusohtliku olukorra, kus tema taga olnud

sõidukid olid sunnitud võimaliku õnnetuse vältimiseks temast lausa teepeenra kaudu mööduma.

Samuti realiseerus temast tulenev oht hetkel, mil ta kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis kuusehekki.

65. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul mõjutab süü suurust käideldud narkootiline

aine ja selle kogus. MDMA-d tuleb üldiselt pidada raskemaks narkootiliseks aineks kui näiteks

kanepit, sest selle tarvitamise riskid on märkimisväärsed ja mõju kesknärvisüsteemile tugevam.

Kriminaalasja materjalidest nähtub ka R. Linde sisuline valmisolek MDMA-d sisaldavaid tablette

müüa.

66. Kaitsja hinnangul on R. Lindele mõistetud karistus liiga range ega vasta tema teosüüle.

Karistuse kergendamise taotluse osas on ta tuginenud peamiselt asjaolule, et R. Lindet ei ole varem

kriminaalkorras karistatud. Kolleegiumi hinnangul puudub alus R. Lindele mõistetud üksikkaristuste

muutmiseks ja seda ei tingi ka asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistamata. Karistamise alus

on isiku süü, mitte tema varasem karista(ma)tus. Kuigi tuleb tõdeda, et maakohus on ekslikult

märkinud, et KarS § 424 lg 2 on esimese astme kuritegu ning KarS § 184 lg 1 sanktsiooni keskmine

määr on 4 aastat ja 6 kuud, ei ole need asjaolud R. Lindele karistuse mõistmisel kaasa toonud olulist

kaalutlusviga, mis tinginuks tema süüle ja isikule selgelt mittevastava karistuse. Vastupidi,

kolleegiumi hinnangul on maakohus nõuetekohaselt võtnud arvesse kõiki KarS § 56 lg-s 1 sätestatud

karistamise aluseid, kuritegude toimepanemise asjaolusid ning isikut iseloomustavaid andmeid. R.

Lindele mõistetud üksikkaristused vastavad tema süü suurusele ja kehtivale kohtupraktikale.

67. Samuti ei kuulu muutmisele R. Lindele mõistetud liitkaristus. Maakohus luges kergema

karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis KarS § 64 lg 1 alusel R. Lindele liitkaristuseks 4 aastat

vangistust. Kuivõrd 4 aasta pikkune vangistus on seaduspärane juba ainuüksi narkootikumide

käitlemise tõttu (vt ülal), ei ole seda enam R. Linde süüd ületav 4 aasta pikkune liitvangistus.

68. KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo korral tuleb isikult igal

juhul juhtimisõigus lisakaristusena ära võtta. Maakohus on R. Lindelt juhtimisõiguse ära võtnud 2

aastaks. Ringkonnakohus peab sellist lisakaristust põhjendatuks. Lisakaristuse mõistmisel tuleb

12(13)

arvestada, et see ei täida mitte üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat

ülesannet. R. Linde on kaasliiklejatele ohuks olnud juba mõnda aega. Tal on kaks kehtivat

väärteokaristust nii sõidukiiruse ületamise, liiklusõnnetuse põhjustamise kui ka sellest

mitteteatamise eest (II kd, tl 226). Samuti ei suunanud teda õiguskuulekusele asjaolu, et kõigest

loetud nädalad enne 1. aprilli 2024. a tegu oli R. Linde suhtes kriminaalmenetlus samaliigilise

kuriteo toimepanemise eest oportuniteediga lõpetatud (II kd, tl 14-15).

(III)

69. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 7. mai 2025. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

70. R. Linde lepinguline kaitsja jurist I. Põder esitas menetluskulude hüvitamise taotluse summas

1934,40 eurot. Kaitsja osutas R. Lindele õigusabi tunnihinnaga 148,80 eurot koos käibemaksuga.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kaitsjal 240 minutit (s.o 4 tundi) maakohtu otsuse

õiguslikule analüüsile ja kliendiga nõupidamisele, 315 minutit (s.o 5 tundi ja 15 minutit)

apellatsioonkaebuse koostamisele ning 225 minutit (s.o 3 tundi ja 45 minutit) prokuratuuri

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kirjaliku seisukoha koostamisele.

71. Taotlusele ei ole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist

kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa ringkonnakohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt

seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses apellatsioonimenetlusega menetluskulu. Seetõttu

jätab kolleegium kaitsja taotluse rahuldamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2023.

a otsus asjas nr 1-21-5633, p 92 edasiviidetega).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)