2-22-17595/76 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-22-17595

Tsiviilasi

O.E vastuhagi M.O vastu ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

Vastuhagi hind 7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.E (isikukood XXX)

Kostja: M.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

25.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 02.12.2025 taotlus protokolli parandamiseks.

2. Mitte võtta asja materjalide juurde kostja 05.12.2025 menetlusdokumenti ja

hageja 09.12.2025 menetlusdokumenti ning tagastada need koos lisadega vastavale

poolele.

3. Jätta vastuhagi rahuldamata.

4. Jätta kõik vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest

TsMS § 190 lg 7 alusel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-22-17595

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. M.O (edaspidi kostja) esitas 22.11.2022 Viru Maakohtule hagi O.E (edaspidi hageja)

vastu 06.07.2005 sõlmitud abielu lahutamiseks. Kohus tegi 28.03.2024 osaotsuse, millega

lahutas poolte abielu. Osaotsus jõustus 30.04.2024.

2. Hageja esitas 03.02.2023 vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotleb jätta hageja

ainuomandisse alljärgnev vara:

-

korteriomand asukohaga XXX väärtusega 7000 eurot. Kohustada kostjat andma

tahteavaldus, millega pooled lepivad kokku, et korteriomand aadressil XXX läheb

hageja ainuomandisse. Kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kostja annab

nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna korteriomandi registriosa nr

XXX teises jaos senine kanne ühisomanike kohta ning ainuomanikuna sisse kanda

hageja;

-

sõiduauto VOLVO, ehitusaasta 2007, riiklik registreerimismärk XXX, väärtusega

5000 eurot;

-

hageja ja P G OÜ vahel sõlmitud 06.03.2020 laenulepingust nr XXX, selle lisadest ja

muudatustest tulenevad kohustused, mille suuruseks vastuhagiavalduse esitamise

seisuga oli 3200 eurot, igakuise makse suurus 104,58 eurot;

-

hageja ja B AS vahel sõlmitud 28.10.2019 tarbijakrediidilepingust nr XXX, selle

lisadest ja muudatustest tulenevad kohustused, mille suuruseks vastuhagiavalduse

esitamise seisuga oli 1700,62 eurot, igakuise makse suurus 73,94 eurot;

-

hageja ja C P AS vahel sõlmitud 03.05.2022 laenulepingust nr XXX, selle lisadest ja

muudatustest tulenevad kohustused, mille suuruseks vastuhagiavalduse esitamise

seisuga oli 3435,59 eurot, igakuise makse suurus 99,23 eurot;

-

hageja ja F B p.l.c. vahel sõlmitud 16.09.2022 laenulepingust, selle lisadest ja

muudatustest tulenevad kohustused, mille suuruseks vastuhagiavalduse esitamise

seisuga oli 5000 eurot, igakuise makse suurus 272 eurot;

-

hageja ja AS I F vahel sõlmitud 14.12.2022 laenulepingust nr XXX, selle lisadest ja

muudatustest tulenevad kohustused, mille suuruseks vastuhagiavalduse esitamise

seisuga oli 3209,80 eurot, igakuise makse suurus 115,36 eurot;

-

hageja ja M E OÜ vahel sõlmitud 07.05.2022 laenulepingust nr XXX, selle lisadest ja

muudatustest tulenevad kohustused, mille suuruseks vastuhagiavalduse esitamise

seisuga oli 1535,42 eurot, igakuise makse suurus 121 eurot.

2.1.

Samuti taotles hageja jätta kostja ainuomandisse alljärgnev vara:

-

sõiduauto AUDI A6, ehitusaasta 2007, riiklik registreerimismärk XXX, väärtusega

5000 eurot, registreeritud kostja nimele;

-

A OÜ (registrikood XXX) osa, nimiväärtusega 2500 eurot, mille tegelik väärtus ei ole

kostjale teada;

-

välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 6754 eurot ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

2.2.

Pärast vastuhagi esitamist omandas kostja järgmise vara:

-

sõiduauto MAZDA 6, riiklik registreerimismärk XXX, väärtusega 15 000 eurot:

-

sõiduauto TOYOTA CHR, riiklik registreerimismärk XXX, väärtusega 15 000 eurot;

-

N K Oy osa, mille väärtust ei ole kostjale teada;

-

Veoautod, mille omanikuks on A OÜ: veoauto SKANIA R480LA6X2MNB, riiklik

registreerimismärk XXX, väärtusega 11 500 eurot; veoauto VOLVO FN, 2016, riiklik

2 (7)

2-22-17595

registreerimismärk XXX, väärtusega 33 900 eurot; veoauto VOLVO FN, 2014, riiklik

registreerimismark XXX, väärtusega 33 900 eurot.

2.3. A OÜ 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt on 31.12.2022 seisuga osaühingu

omakapital 23 915 eurot. Arvestades osaühingu omandis olevate veoautode väärtust, on osa

(omakapitali) väärtust käesoleval ajal on vähemalt 100 000 eurot. Poolte ühisvaraks olev

korteriomand on remontimata ja pole elamiskõlblik, sest korteris puudub kohati viimistlus,

uksed, elektrijuhtmestik on avariiseisus ja ohtlik. Arvestades korteri seisu, pole korteri

turuväärtus suurem kui 7000 eurot. Hageja esitas korteri pildid, mis kinnitavad korteri

avariiseisu ja elamiskõlbmatust.

3. Kostja vaidles hageja vastuhagile vastu. 2019. aastast alates elavad pooled eraldi, st kostja

elab S ja hageja Eestis. Poolte abielusuhted lõppesid pöördumatult 2021. aastal. Abielu ajal,

s.o 16.01.2012 ostsid pooled ühisomandisse korteri asukohaga XXX, kus käesoleval hetkel

elab hageja üksinda. Hageja ei ole tõendanud, et vastuhagiavalduses märgitud

laenukohustused tuleb jagada poolte vahel võrdselt ja märkimata on laenukohustuste

jääkväärtused abielu lahutamise seisuga. Kostja on nõus, et seisuga 30.04.2024 on poolte

ühisvaraks korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja A OÜ osalus väärtusega

2500 eurot, kuid muu vara osas ei ole hageja vastuhagiga tõendeid selle kuuluvuse ning

maksumuse kohta esitanud. Nimelt müüdi sõiduauto VOLVO (ehitusaasta 2007, riiklik

registreerimismärk XXX) ja sõiduauto AUDI A6 (ehitusaasta 2007, riiklik registreerimismärk

XXX) abielu ajal, mistõttu pole võimalik nimetatud vara jagada. Kostja ei ole nõus hageja

pakutud korteriomandi väärtusega, s.o 7000 eurot. Kostja uuris kinnisvaraportaalidest, et

sarnased korteriomandid müüakse hetkel hinnaga ca 20 000 eurot, mistõttu on korteriomandi

turuväärtuseks 20 000 eurot.

3.1.

Hageja soovib jagada hageja sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja ei

teadnud laenulepingute sõlmimisest, samuti on ebaselge, kelle huvides kasutas hageja

krediidiasutustelt saadud summasid. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on

solidaarkohustustega, mis olid võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks, st ühisvara

valitsemisest tulenevalt või abikaasade solidaarkohustuse täitmiseks. Kostja hinnangul

vastutab laenulepingutest tulenevate kohustuste eest hageja oma isikliku varaga ja tal puudub

õigus nõuda kohustuste jagamist ühisvarana. Hageja ei ole esitanud üldse tõendeid. Kostja

leiab, et jagatava ühisvara väärtus on 22 500 eurot (20 000 + 2500). Seega iga abikaasa osa

ühisvaras on 11 250 eurot. Kostja on nõus sellega, et korteriomand jääb hageja

ainuomandisse. Kostja soovib jätta enda ainuomandisse A OÜ osa. Selles puudub poolte

vahel ka vaidlus. Seoses eeltooduga peab hageja hüvitama kostjale vahe hageja ja kostja

ainuomandisse jäänud vara vahel, s.o 8750 eurot (11 250 – 2500 = 8750).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

5. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-st 5 lahendab kohus veel

seni lahendamata taotlused. Kostja esitas pärast asja arutamise lõpetamist ja kohtulahendi

teatavaks tegemise aja kuulutamist 05.12.2025 täiendava menetlusdokumendi koos lisadega.

Ka hageja esitas 09.12.2025 täiendava menetlusdokumendi koos lisadega. Eelnimetatud

menetlusdokumendid tuleb jätta TsMS § 331 lg 1 alusel asja materjalide juurde võtmata,

kuivõrd need on esitatud pärast tähtaja möödumist, asja arutamise lõpetamist ning ei esine

aluseid asja arutamise uuendamiseks.

3 (7)

2-22-17595

6. Hageja taotlus 25.11.2025 kohtuistungi protokolli parandamiseks jääb rahuldamata.

Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1). Nii kohtu

selgituste kui ka poolte avalduste osas on piisav protokollida põhiline sisu (TsMS § 50 lg 1 p-

d 8–10). Protokoll on nõuetekohane. Hageja vastuväited lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg

4 ls 2). Protokolli parandamise taotluse lahendust ei saa vaidlustada.

7. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid enda

väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma

vastuväidet omakorda tõendada (vt RKTKo 06.02.2008 nr 3-2-1-137-07, p 13). Kohus

rõhutab, et samad reeglid kohalduvad ka vastuhagi hagejale ja vastuhagi kostjale, st vastuhagi

hageja peab samuti tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS

§ 373 lg 3).

8. Kehtiv perekonnaseadus (edaspidi PKS; jõustunud 01.07.2010) § 211 lg 1 sätestab, et kui

enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse

enne 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates

01.07.2010 kehtivas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Pooled ei ole sõlminud

abieluvaralepingut ja poolte varasuhteks oli varaühisuse varasuhe.

9. Kohus tuvastas, et O.E ja M.O abiellusid 06.07.2005 (dtl 6-8) ja abielu lahutati

käesolevas menetluses osaotsusega, mis jõustus 30.04.2024 (dtl 308-312). Poolte varaühisus

lõppes seega abielu lahutamisega 30.04.2024.

10. PKS § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel. PKS § 24 lg 2

sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi

abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates

varaühisuse kohta sätestatut. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade

ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised

õigused. PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad varaühisuse lõppedes abikaasad ühisvara omavahel.

Kohus selgitab, et ühisvara koosseis tehakse kindlaks varaühisuse lõppemise seisuga (PKS §

35 p 3, § 37 lg-d 1 ja 11).

11. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2

kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi

ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

12. Hageja nõue ühisomandi lõpetamiseks viisil, et anda asjad ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

on iseenesest võimalik. Kostja ei esitanud vastuhagi kaasomandi jagamiseks mõnel teisel

viisil, mistõttu saab kohus kaasomandi lõpetamise viisina kaaluda üksnes hageja esitatud viisi

(vt RKTKo 10.04.2019, 2-17-9749, p 12).

4 (7)

2-22-17595

13. Pooled vaidlevad vara ja kohustuste ühisvarasse kuulumise ning vara võimaliku väärtuse

üle.

14. Kohus leiab, et poolte ühisvara hulka ei kuulu sõiduk VOLVO registreerimismärgiga nr

XXX ja sõiduk AUDI A6 registreerimismärgiga nr XXX. Sõidukid omandati abielu ajal (dtl

236-237) ja tegemist oli ühisvaraga, kuid kohus tuvastas poolte kirjalike seisukohtade ning

hageja poolt istungil avaldatust, et eelnimetatud sõidukid on võõrandatud abielu ajal (hageja

seisukoht, dtl 472; kostja vastuväited, dtl 329; 25.11.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 499-

500). Sõiduk VOLVO registreerimismärgiga nr XXX on registreeritud teise isiku nimele

14.02.2024, kuid sõiduk on reaalselt hageja käes. Sõiduk AUDI A6 registreerimismärgiga nr

XXX on registreeritud teise isiku nimele 08.03.2024 ja sõiduk on hageja väitel kostja käes.

Pooled ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit sõidukite müümise või omanikuvahetuse kohta,

samuti asjaolusid võimaliku ühisvara väärtuse osas ühisvara jagamise ajal. Eeltoodust

tulenevalt ei kuulu sõidukid ühisvarasse ja nende osas ei ole nõude rahuldamine võimalik.

15. Kohus leiab, et poolte ühisvara hulka ei kuulu kuuest laenulepingust tulenevat kohustused

kogusummas 18 081,43 eurot (laenulepingud, dtl 24-30, dtl 61-77, dtl 80). PKS § 18 lg 1

sätestab, et tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides

või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui

tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kohus tuvastas, et

kostja on sõlminud lepingud vastavalt P G OÜ-ga 06.03.2020 (laenuleping nr XXX), B AS-

ga 28.10.2019 (tarbijakrediidileping nr XXX), C P AS-ga 03.05.2022 (laenuleping nr XXX),

F B p.l.c.-ga (16.09.2022 laenuleping), AS-ga I F 14.12.2022 (laenuleping nr XXX) ja M E

OÜ-ga 07.05.2022 (laenuleping nr XXX). Vaidlust ei ole, et laenulepingud on sõlmitud abielu

ajal. Hageja ei ole tõendanud, et laenud oleks võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks.

Hageja esitatud konto väljavõtetest (dtl 363-434) nähtuvad hageja väljaminekud ja

sissetulekud, kuid seda, et tegemist oleks olnud perekonna vajadustest lähtuvate

laenusummadega, kohus ei tuvastanud. Kohus viitas, et hagejal tuleb selgitada, kuidas

tõendavad arvelduskonto väljavõtted perekonna huvides rahaliste vahendite kasutamist ja

millised arvelduskontode väljavõtete kirjed täpsemalt asjas tähtsust omavad (dtl 464), kuid

hageja seda ei selgitanud. Kuivõrd kostja asus seisukohale, et laene ei võetud perekonna

vajaduste rahuldamiseks (dtl 333), tuli tal seda tõendada (kohtu selgitused, dtl 464-465), kuid

kostja tähtaegselt kohtule seisukohta ega tõendeid ei esitanud. Pooled ei ole tõendanud

laenukohustuste ühisvara hulka kuulumist või mittekuulumist ega täitnud olenemata kohtu

selgitustest oma tõendamiskoormist. Kohtu hinnangul ei piisa asjas esitatud asjaoludest ja

tõenditest selleks, et määrata kohustused ühisvara hulka kuuluvaks, mistõttu jätab kohus

hageja nõude eelnimetatud osas rahuldamata.

16. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et poolte ühisvara hulka kuuluksid hageja

viidatud vara, st sõiduk MAZDA 6 registreerimismärgiga nr XXX, sõiduk TOYOTA CHR

registreerimismärgiga nr XXX ja N K Oy osalus. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti,

mis tõendaksid kostja poolt vara omandamist, kuuluvust või väärtust. Kohus selgitas hagejale,

et tal tuleb tõendada ühisvara koosseisu ja jagatava vara väärtust, kuid hageja ühtegi

sellekohast tõendit kohtule ei esitanud.

17. Kohus tuvastas, et poolte ühisvaraks on: 1) korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr

XXX), mis omandati 16.01.2012 (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 232-233; dtl 333-334); 2)

ettevõtte A OÜ (registrikood XXX) osalus, mis kanti registrisse 22.09.2017 (ettevõtte

äriregistri väljavõte, dtl 355).

18. Pooled ei ole tõendanud korteriomandi asukohaga XXX väärtust. Hageja esitas korteri

pildid (dtl 436-454), mis kahtlemata tõendavad korteri seisukorda, kuid mitte korteri

5 (7)

2-22-17595

võimalikku väärtust. Kohus selgitas hagejale, et korteri väärtust ei saa hinnata esitatud fotode

järgi, sest kinnisasja väärtust mõjutavad paljud tegurid, mida pole võimalik fotodelt tuvastada

ning kohane oleks nt vastav eksperdiarvamus. Kostja esitatud korteriomandite

müügikuulutused (dtl 335-354) tõendavad sama piirkonnas asuvate korterite võimalikku

turuhinda, kuid mitte konkreetse korteriomandi väärtust.

19. Kui asja või õigust soovib üks ühisomanik, peab kohus enne eseme temale jätmise

otsustamist selgeks tegema hüvitise määra, mida ühisomanik on valmis ja võimeline teisele

ühisomanikule maksma (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 25). Kohus selgitas hagejale, et

kui ta soovib ühisvaras olevat korterit endale, kuid ta ei suuda hagejale tema osa rahas välja

maksta, ei ole ühisomandi lõpetamine korteri kostjale jätmisega võimalik. Hageja ei esitanud

vaatamata kohtu selgitustele ühtegi arvamust võimaliku hüvitise suuruse tasumise võimekuse

kohta. Kohus ei ole asjas avaldatu põhjal kindel, et hageja suudaks korteriomandi tema

ainuomandisse jätmisel kostjale rahalist hüvitist välja maksta, arvestades hagejal lasuvaid

laenukohustusi ja majanduslikku seisundit (vt kohtuistungi protokoll, dtl 501, ajamärge

00:45:09).

20. Ettevõtte A OÜ osaluse väärtuse osas avaldas kostja, et selleks on osaluse nimiväärtus

2500 eurot. Hageja viitas, et osaluse väärtuseks on 100 000 eurot, arvestades osaühingule

kuuluvaid sõidukeid. Oma väite tõendamiseks esitas hageja majandusaasta aruanded (2021. a

aruanne dtl 42-60; 2022. a aruanne dtl 276-285). Kohus selgitas pooltele, et osaühingu osa

nimiväärtus ei ole osaühingu osa kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 mõttes. Osaühingu

osa harilikuks väärtuseks TsÜS § 65 mõttes võib olla osaühingu osa bilansiline väärtus (vt

RKTKo 20.11.2008, 3-2-1-101-08, p 12). Kohus märkis täiendavalt, et kohtu võimalused

kujundada seisukohta osaühingu osa väärtuse kohta on piiratud, sest osaühingu osa väärtuse

hindamiseks on vajalikud finantsarvestuse alased eriteadmised, mis kohtul puuduvad.

Väärtuse määramiseks ei piisa majandusaasta aruannete baasil tehtud hageja üldisest

hinnangust ja seda eriti olukorras, kus hageja ei ole nõus kostja pakutud väärtusega. Kohus

kohustas hagejat esitama konkreetsed tõendid jagamisele kuuluva osaühingu osa väärtuse

kohta, nt vastav ekspertarvamuse. Hageja ühtegi asjakohast dokumenti A OÜ osaluse

väärtuse tõendamiseks ei esitanud. Vastupidi, hageja avaldas, et osaühing on esitanud

pankrotiavalduse, mistõttu väide osaluse väärtuse kohta vähemalt 100 000 eurot ei tundu

kohtule usutav. Kokkuvõtlikult ei ole pooled tõendanud osaluse väärtust.

21. Kohus selgitab, et ühisvara jagamisel tuleb kindlaks määrata ka jagatavate asjade väärtus

(RKTKo 03.10.2007, 3-2-1-77-07 p 13). Kuna poolte vahel on vaidlus vara väärtuse üle, tuli

hagejal iga jagamisele kuuluva asja väärtust tõendada. Kuivõrd hageja ühisvarasse kuuluvate

korteriomandi ja osaühingu osaluse väärtust ei tõendanud, ei ole võimalik ühisvara väärtust

kindlaks määrata. Kuivõrd pooled ei ole kohtule esitanud nõuet vara muul viisil jagamiseks

AÕS § 77 lg 2 mõttes, jätab kohus tuvastatud ühisvara korteriomandi ja osaühingu osaluse

osas lõpetamata ning hagiavaldus jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164

lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki

pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et asjas ei nähtu mõistlikke põhjusi, miks tuleks

kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. TsMS § 164 alusel tuleb menetluskulud

jätta poolte endi kanda ka siis, kui hagi jääb rahuldamata (TlnRnKo 01.12.2023, 2-22-4148, p

51.1). Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

6 (7)

2-22-17595

23. Kohus on 27.02.2024 määrusega rahuldanud hageja menetlusabi taotluse

vastuhagiavalduselt riigilõivu tasumiseks osaliselt, vabastades ta riigilõivu tasumisest osaliselt

summas 430 eurot ja kohustades hagejat ülejäänud riigilõivu 200 eurot tasuma nelja

osamaksega nelja kuu jooksul. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hageja on tasunud

kõik neli riigilõivu osamakset vastavalt 06.03.2024, 05.04.2024, 06.05.2024 ja 06.06.2024.

TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib

TsMS § 190 lg 7 järgi sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

24. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleks riigilõiv mõista TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt

riigituludesse välja. Kohus peab TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks vabastada hageja

riigilõivu 430 euro riigituludesse tasumise kohustusest, sest hagejal on piiratud sissetulekud,

halb majanduslik olukord ja terviseprobleemid, mis eeldatavalt ei võimalda tal

menetluskulusid tasuda.

25. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

7 (7)