3-25-623/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-623

Haldusasi

X. Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 14.02.2025 käskkirja

nr

K500-5-5/25/4

„Teenistusest

vabastamine“

õigusvastaseks tunnistamiseks ja Kaitseressursside Ametilt

12 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks

või alternatiivselt mitte vähem kui 3 kuu keskmise palga

ulatuses hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja

Kristina Saareke

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. Xi kaebus.

2. Tunnistada Kaitseressursside Ameti 14.02.2025 käskkiri nr K500-5-5/25/4

õigusvastaseks ja mõista Kaitseressursside Ametilt X. Xi kasuks tema 3 kuu keskmise

palga ulatuses hüvitis.

3. Kohustada Kaitseressursside Ametit hüvitise täpse summa välja arvutamiseks ja X.

Xile väljamaksmiseks 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.

4. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.01.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-25-623

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 12.02.2025 koondamisteatisega teavitati X. Xit tema

ametikoha koondamisest alates 15.03.2025 ning tema teenistusest vabastamisest avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu, lugedes teenistussuhte

viimaseks päevaks 14.03.2025. Koondamise põhjuseks märkis KRA ressursi kokkuhoidmise

ning teenistusülesannete mahu ühtlustamise vajadusest tingitud asutuse koosseisu muutmise.

2. X. X teavitas 13.02.2025 e-kirjaga KRA-d, et soovib 12.02.2025 koondamisteatisele

esitada vaide ning palub koondamisteatise tühistada ja ennistada teda tähtajatult tööle tagasi,

sest tema abikaasa on rase. Tema lapse sünni eeldatav aeg on 23.06.2025 ning tal on õigus

isapuhkusele.

3. KRA 13.02.2025 vastuses nr 5-1/25/16-2 X. Xi 13.02.2025 pöördumisele jäi KRA

seisukohale, et koondamise seaduslikud alused on korrektsed, kuivõrd kaebaja õigus

isapuhkusele tekib kõige varem 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, mis ei ole veel

saabunud.

4. KRA 14.02.2025 käskkirjaga nr K500-5-5/25/4 vabastati X. X KRA struktuuriüksuse

"Kutsealuste büroo" kliendikonsultandi ametikohalt koondamise tõttu. Teenistussuhte

viimaseks päevaks loeti 14.03.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. X. X esitas 13.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.11.2025 ja

08.12.2025) KRA 14.02.2025 käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja KRA-lt 12 kuu

keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ATS § 105 lg 2 alusel või alternatiivselt 12

kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ATS § 105 lg 1 alusel hüvitist

suurendades, kuid mitte vähem kui 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks.

1) Kaebajat ei võinud vastavalt ATS § 100 lg 1 p 3 sätestatule koondada, sest tal oli õigus

isapuhkusele ning ta teavitas sellest KRA-d vastavalt ATS § 100 lg-s 2 nõutule. Kaebaja

isapuhkuse saamise õigus tekkis abikaasa rasestumise hetkest ning see, et isapuhkust saab

kasutama hakata alles 30 päeva enne lapse sündi, ei võta talt ära õigust isapuhkusele. Kaebaja

isapuhkuse kasutamine lähitulevikus on kindel sündmus. KRA seisukoht, et isapuhkuse õigus

tekib isikule alles 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi, on väär ja meessugu diskrimineeriv.

Seadusandja eesmärk on olnud kaitsta tulevasi emasid ja isasid teenistusest vabastamise eest.

2) KRA 14.02.2025 käskkiri on õigusvastane ATS § 90 lg 7 rikkumise tõttu. Viidatud sättest

ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta

ametnikule enne koondamist pakkuda. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, siis

tuleb seda ametikohta pakkuda (RKHK 25.01.2017 otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 16).

Kaebajale ei pakutud koondamisest teatamisel teist ametikohta.

KRA on avalikul konkursil ajavahemikus 07.02.2025-14.02.2025 otsinud riigikaitse õpetuse

konsultanti, mida ka talle oli varasemalt sisekonkursil kandideerimiseks pakutud. Kaebaja

vastab kõigile töökuulutuses toodud kriteeriumidele ning talle tulnuks seda ametikohta enne

2(10)

3-25-623

koondamist ilma konkursita pakkuda. Kaebaja on omandanud hariduse Kaitseväe Akadeemia

rakenduskõrgharidusõppe „Sõjaväeline juhtimine maaväes“ erialal, millega ta sai ka

riigikaitseõpetuse õpetaja kvalifikatsiooni, samuti on kaebajal äärmiselt suur

riigikaitseõpetuse valdkondlik töökogemus. Seoses kõnealuse ametikohaga nähtub kaebaja

diskrimineerimine, sest kuni 2025. a alguseni riigikaitseõpetuse ametikohal töötanud isikul

puudus riigikaitseõpetuse kogemus ja avalikult kättesaadavate andmete põhjal puudub ka uuel

sellesse ametisse nimetatud isikul vastav kogemus. Isegi kui viimasel oleks vastav kogemus,

tulnuks ametikohta konkursita pakkuda kaebajale. KRA on teadlik kaebaja erialasest,

tööalasest ja hariduslikust taustast, mistõttu on põhjendused kaebaja mittesobivuse kohta

kõnealusele ametikohale kunstlikud ega vasta tegelikkusele.

KRA on avalikul konkursil perioodil 09.01.2025-16.01.2025 otsinud ka värbamispartnerit.

Ametikohta kaebajale ei pakutud, kuigi ta vastab ka selles töökuulutuses nimetatud

kriteeriumidele. Eluliselt ei ole usutav, et koondamisvajadus tekkis niivõrd ootamatult, et paar

nädalat enne kaebajale koondamisteatise andmist ei teadnud KRA kutsealuste büroos

tekkivast kliendikonsultandi ametikoha kaotamisest. Kuivõrd 12.02.2025, mil kaebaja sai

koondamisteatise, ei olnud veel sellele ametikohale uut ametnikku teenistusse määratud, oleks

KRA pidanud konkursi tühistama ja pakkuma kohta kaebajale.

Kaebajale teadaolevalt läks üks kutsealuste büroos töötav kliendikonsultant 2025. a

märtsikuus emapuhkusele ja oli sellekohase avalduse esitanud juba enne kaebaja teenistusest

vabastamist. KRA-l oli kohustus pakkuda kaebajale võimalust jätkata teenistust kasvõi

ajutiselt eemaloleva ametniku asendamiseks tähtajaliselt. Kuigi KRA ei võtnud

vanemapuhkusele läinud ametnikule asendajat, tulnuks kaebajale seda kohta pakkuda.

Tallinna Ringkonnakohus on võtnud seisukoha, et kui ametiasutuses on seni täitmata

ametikohti, mille täitmiseks puudub vajadus ka lähitulevikus, ei vabasta see ametiasutust vaba

ametikoha pakkumise kohustusest (Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2019 otsus nr 3-17-

164/32, p 23).

3) KRA ei ole ametnike võrdlemist nõuetekohaselt teinud ega seda ka teenistusest

vabastamise käskkirjas põhjendanud, mistõttu on vaidlusalune käskkiri oluliste

põhjendamispuuduste tõttu õigusvastane (Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus nr 3-18-

161/28, p 11). KRA kutsealuste büroos töötas 13.03.2025 seisuga 17 kliendikonsultanti samal

ametikohal samade tööülesannete ja identsete ametijuhenditega. Seega tuli neid ametnikke

ATS § 90 lg 5 järgi hinnata ja selgitada välja, kellel on eelisõigus teenistusse jääda. KRA

võrdles Tartu ja Tallinna kliendikonsultante eraldi, kuid tal tulnuks moodustada ühtne

pingerida, sh pidi ta võrdlema ka lapsehoolduspuhkusel viibivat ametnikku ja tema asendajat.

Tallinna Halduskohus on varasemalt sarnases kaasuses asunud seisukohale, et osade ametnike

välistamine hinnatavate valimist ei ole põhjendatud, kui kõik samasugusel ametikohal

teenivad ametnikud on teenistusülesannete poolest sarnases olukorras (Tallinna Halduskohtu

04.08.2018 otsus nr 3-17-164/27, p 5.2).

Koondamisel eelisõiguste andmise regulatsiooni peamine eesmärk on jätta esmalt teenistusse

kõige kvalifitseeritumad ametnikud. Kaebaja on oma tööd teinud eeskujulikult, omab

kaitseväelist kõrgharidust, on asjatundlik, pika valitsemisala töökogemusega ja ta ei ole oma

teenistuskohustusi rikkunud. Ühelgi teisel 13.03.2025 seisuga ametis olnud

kliendikonsultandil ei olnud kaitseväeteenistuse kogemust ega kaitseväelist haridust. Eelneva

kaitseliidu ja kaitseväeteenistuse kogemuse tõttu oskab kaebaja paremini kui teised

kliendikonsultandid kutsealustele selgitada kaitseväeteenistusega seonduvat. Enamusel

kliendikonsultantidel pole kaitsetahte ja kaitseväeteenistuse osas teadlikkust suurendavate

loengute pidamise võimekust, mida kaebaja on käinud lisaülesandena koolides andmas. 2024.

aasta lõpus toimunud arenguvestlusel on kaebaja tööga hakkamasaamist hinnatud väga heaks,

3(10)

3-25-623

osad kliendikonsultandid said kehvema tulemuse ja neile määrati juhendajad, sh pole viimaste

hulka kuulunud üks teenistuja saanud Rahandusministeeriumi koostatud palgastatistika järgi

ühtegi eurot tulemustasu. Ka kaebaja venekeele oskus on võrreldes teistega parem, sest ta

räägib seda teise emakeelena.

KRA on perioodil 06.11.2023-25.10.2024 määranud kaebajale viiel korral tulemustasu väga

heade töötulemuste eest, mis on samal perioodil võrreldes teiste kliendikonsultantidega

keskmiselt rohkem. Kaebaja hinnangul ei ole ka tema töötulemused langenud, talle maksti

2024. a 42. nädalal tulemustasu väga heade tulemuste eest ajateenistusse kutsumisel ning

kuidagi ei nähtu, et tema töösooritusega oleks rahulolematud oldud. Vastustaja pole esitanud

tõendeid ega põhjendusi, kuidas võeti kaebaja tööalaste näitajate võrdluses teiste kolleegidega

arvesse seda, et kaebaja oli vaadeldud perioodil väga olulise aja töölt eemal seadusjärgse

puhkuse kasutamise tõttu ega saanudki osal perioodil objektiivselt oma tööülesandeid täita ja

seeläbi tulemustasu teenida. Kaebaja puhul tuleb arvesse võtta ka, et tema tööpiirkondadeks

olid Ida-Virumaa ja välismaal elavad kutsealused. Kaitsevägi andis 2024. a suvel KRA-le

juhise, mis seadis keelud ja piirangud ajateenistusse kutsumisele seoses keeleoskuse, hariduse,

kodakondsuse ja meelsusega. Seetõttu tuli kaebajal jaanuaris 2025. a ajateenistusse

määramise plaanis puudu kutsealustest, keda on võimalik ajateenistusse määrata või

terviseseisundi hindamisele kutsuda. Antud olukorda ei saanud kaebaja kuidagi ise mõjutada,

kuna juhised kliendikonsultantidele tulid nii Kaitseväest kui KRA juhtkonnalt, mis ei anna ka

KRA-le põhjust kaebajale töötulemuste halvenemist ette heita. Vastustaja oleks saanud

osakonnas töö ümber korraldada ja anda kaebajale teine tööpiirkond.

4) Kaebajal on vastavalt ATS § 90 lg-le 5 õigustatud kaitse ootus tulenevalt isaks saamisest ja

tal on vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg-le 2 kohustus ülal pidada oma rasedat

abikaasat. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi, mis kaebaja puhul

oli 23.02.2025. Kaebaja on kaitseväeteenistuses töötades saanud raskelt viga, mistõttu on talle

määratud osaline töövõime. ATS § 90 lg 5 teise lause rakendamisel pidi KRA ametnikelt,

kelle ametikohad koondatakse, nõudma neid andmeid, mille põhjal õigustatud ootust

hinnatakse, sh ülalpeetavate kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2024 nr 3-13-2077/50, p

17), kuid KRA seda ei teinud. Mitmetel teistel koondamisteatist mitte saanud

kliendikonsultantidel ei ole võrreldes kaebajaga ATS § 100 lg 1 kirjeldatud õigusi, mis

välistaks nende teenistusest vabastamise kaebaja asemel.

5) Kaebaja hinnangul on üks koondamise põhjustest olnud hariduse omandamine ja seaduses

ettenähtud õppepuhkuse kasutamine. Seoses kaebaja kaitseväeteenistuses saadud vigastusega

õpib kaebaja ümber ning alustas 2024. a sügisel 4 aastat kestvaid õpinguid Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnas. Kaebaja on mitmel korral kasutanud õppepuhkust, mis ei meeldi tema

kolleegidele ning on tööandjale ebamugav.

6) Koondamise põhjuseks on ka sooline diskrimineerimine, kuivõrd 13.03.2025 seisuga

töötas kutsealuste büroos 31 isikut, kellest kaebaja oli ainuke meessoost isik. Eluliselt on

ebausutav, et niivõrd suurel hulgal naissoost isikute töötamine kutseluste büroos saab olla

juhuslik. Kuna kaebaja tööeetikat on büroo juhtkond varasemalt hinnanud kõrgelt, kaebajat on

korduvalt eriti heade töötulemuste eest premeeritud ning töökohustuste rikkumisi pole

esinenud, siis on KRA vastavalt ATS § 13 sätestatule rikkunud kaebaja osas võrdse

kohtlemise põhimõtet.

7) Töötuks jäämine tekitab kaebaja perele äärmiselt suuri finantsilisi raskusi. KRA ei

arvestanud otsuse tegemisel, et kaebaja on osalise töövõimega Eesti Kaitseväe vigastatud

veteran ning seetõttu on ka uue töö leidmine kaebajale oluliselt raskem. Kaebaja võib

keskmiselt pikemaks ajaks jääda töötuks. Kaebaja palub, et kohus ei vähendaks 12 kuu

4(10)

3-25-623

keskmise palga suurust kahjuhüvitist, sest KRA süü on keskmisest suurem mitme õigusnormi

rikkumise tõttu, jättes järgimata ATS § 13, § 90 lg 5 ja 7 ning § 100 lg 1 p 3 nõuded.

6. KRA palub 21.04.2025 vastuses kaebusele (täiendatud 17.11.2025 ja 01.12.2025) jätta

kaebus rahuldamata.

1) Tulenevalt KRA ressursi kokkuhoidmise ning teenistujate teenistusülesannete mahu

ühtlustamise vajadusest otsustati alates 15.03.2025 vähendada asutuse koosseisu nelja

ametikoha, sh kahe kliendikonsultandi ametikoha võrra, millest ühel töötas kaebaja. Kuna

vaheaastaga väheneb kutsutavate ajateenijate arv nii Tallinna kui Tartu ametnikel, otsustati

vähendada üks kliendikonsultandi ametikoht Tallinnast ja teine Tartust.

2) Tartu KRA majas koondamisele kuuluva kliendikonsultandi väljaselgitamiseks toimus

05.02.2025 kolmeliikmelise komisjoni koosolek, kus koostati kaebajaga samal positsioonil

oleva seitsme ametniku osas pingerida. Pingereast jäi välja üks kaebajaga samal positsioonil

olev ametnik, kes oli lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku asendaja. Tallinna ja Tartu eraldi

vaatamise põhjuseks oli kliendikonsultantide võrdse töökoormuse jagunemise tagamine ka

pärast koondamist. KRA-l ei ole mõistlik suunata Tartus paiknevaid kliendikonsultante

hindamisi läbi viima Haapsallu, Saaremaale või Tallinnasse, kui Tallinnast on märgatavalt

lühem sõiduaeg ja KRA-le kaasneb oluliselt väiksem kulu. Kui koondamisele oleks läinud

näiteks 2 konsultanti Tartust, siis oleks kaebaja osutunud ka sel juhul koondatavaks.

KRA seadis koondamise pingerea koostamisel kriteeriumideks 2024 aasta III ja IV kvartali

tulemustasustamised. Mõlema perioodi tulemustasu määramisel võeti peamiselt aluseks

ametnike töötulemused hindamise piirarvu täitmisel, ajateenistusse kutsumise plaani täitmisel

ning täiendavate teenistusülesannete korrektsel täitmisel. Võrreldes varasemaga olid kaebaja

töötulemused 2024. a III kvartalis mõnevõrra langenud, kuid 2024. a IV kvartali tulemuste

põhjal olid need langenud märkimisväärselt, mis omakorda ei andnud tööandjale alust

eeldada, et suunatuses tulevikku suudab kaebaja täita teenistusülesandeid parimal võimalikul

viisil. Kaebaja oli ainus Tartu kliendikonsultant, kellel ei esinenud ühtegi alust tulemusliku

töö eest lisatasu maksmiseks 2024. a IV kvartali eest, mistõttu asetus kaebaja pingereas

esimeseks koondatavaks.

3) KRA on seisukohal, et kaebajal ei olnud koondamissituatsioonis veel tekkinud õigust

isapuhkusele. Töölepingu seaduse (TLS) § 60 lg 1 sätestab üheselt, et õigus isapuhkusele tekib

30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Lapse eeldatavast sünnikuupäevast lähtudes

tekkis kaebaja õigus isapuhkusele alles alates 24.05.2025. Seega, ametniku osas ei esinenud

teenistusest vabastamise keeldu ning koondamine toimus õiguspäraselt.

4) KRA lähtus ATS § 90 lg-s 7 sätestatust, kuid kahjuks ei olnud ühtegi kaebaja haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele sobivat vakantset ametikohta, mida oleks saanud talle

pakkuda. KRA möönab, et ajavahemikul 07.02-14.02.2025 oli avalik konkurss KRA Tallinna

majja riigikaitseõpetuse konsultandi leidmiseks, kuid kaebajal ei olnud täidetud üks

olulisematest kandidaadile esitatud ootustest, milleks oli riigikaitseõpetuse valdkondlik

töökogemus, mis toetaks teenistujat ametikoha põhieesmärgi täitmisel – arendada ja edendada

riigikaitseõpetuse valdkonda. KRA-l polnud kindlat veendumust, et kaebaja oleks olnud

parim ametikohale esitatavatele nõuetele vastav inimene. KRA-l polnud teada ka kaebaja

varasem taust ja haridus, kaebaja vahetul juhil oli vaid info, et kaebaja oli varem töötanud

Kaitseväes ja olnud instruktor. Olulisim põhjus, miks vastustaja ei saanud pakkuda

riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohta, oli asjaolu, et ametikohale asumisel oli nõutav

kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 413 järgi taustakontrolli läbimine ning seetõttu sai

vastustaja pakkuda eelnevalt vaid kandideerimist. Kaebaja märgitud teine avalik konkurss

värbamispartneri ametikohale ajavahemikul 09.01-16.01.2025 toimus paar nädalat enne, kui

5(10)

3-25-623

büroo juhataja sai sisendi koondamiseks, mistõttu ei olnud võimalust kaaluda kaebajale

nimetatud ametikoha pakkumist. Ka sellele kohale oli nõutav taustakontrolli läbimine.

Koondamise hetkeks oli konkurss jõudnud liiga hilisesse faasi. Kaebajale polnud võimalik

pakkuda sellele kohale kandideerimist ega konkursita asumist. Kaebajale ei olnud võimalik

pakkuda ka emapuhkusele jääva kolleegi ametikohta, kuna alati esineb tõenäosus, et

vanemapuhkusele jäämise õigust võib osaliselt või täies ulatuses kasutada sündiva lapse teine

vanem ning ametikoht ei vabane.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et KRA koosseisust ametikohtade kaotamine oli

põhjendatud, st esines ATS § 90 lg 1 p 2 sätestatud koondamise alus. Vaidlus on selles, kas

kaebajat kui tulevast isa võis koondada lähtuvalt ATS § 100 lg 1 p 3 sätestatud teenistusest

vabastamise piirangust ja kas KRA järgis koondamisel ATS § 90 lg-s 5 ja 7 sätestatud nõudeid

ametnike võrdlemisel ja võimalusel samas ametiasutuses teise ametikoha pakkumise näol.

9. ATS § 100 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi teenistusest vabastada ametnikku, kellel on õigus

isapuhkusele.

9.1. Kaebaja sai koondamisteatise 12.02.2025 ning teda vabastati ametist KRA 14.02.2025

käskkirjaga alates 15.03.2025. Kaebaja lapse eeldatav sünnitähtaeg, millest ta teavitas ka

vastustajat 13.02.2025 e-kirjaga, oli 23.06.2025.1

9.2. ATS § 3 lg 1 sätestab, et ametnikele ei kohaldata TLS-i, välja arvatud ATS-is sätestatud

juhtudel. ATS § 43 lg 1 alusel kohaldatakse ametnikule TLS §-des 54–71 sätestatud

puhkuseregulatsiooni, arvestades TLS-is sätestatud erisusi. Isapuhkust reguleerib TLS § 60.

Seega on KRA õigesti viidanud TLS regulatsioonile, mis on abiks ka ATS-is sätestatud

regulatsiooni tõlgendamisel. TLS § 60 lg 1 sätestab, et isal on õigus saada isapuhkust 30

kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või

ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Sellest lähtuvalt on kohtu hinnangul isapuhkuse õiguse olemasoluks olulised nii isikuline kui

ajaline faktor. KRA on õigesti järeldanud, et lähtuvalt TLS § 60 lg-st 1 tekib isa õigus

isapuhkusele varasemalt 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. ATS § 100 lg 1 p 3

sõnastus „on õigus isapuhkusele“ viitab selle õiguse olemasolule, mitte tulevikus tekkivale

õigusele.

9.3. Nii ATS-i kui TLS-i regulatsioon tuginevad Euroopa õigusele, millest lähtuvalt on

kõrgendatud kaitse all eelkõige rasedad ja äsja sünnitanud2. Võrreldes varem kehtinud ATS-

iga laiendati 01.04.2022 jõustunud muudatustega ATS §-s 100 sätestatud kaitstavate ametnike

ringi, sh laienes kaitse ametnikele, kellel on õigus isapuhkusele, sest sama eelnõuga sai üheks

vanemapuhkuse liigiks ka isa- ja lapsendajapuhkus3. Varasemalt oli suurem kaitse tagatud

ametnikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, samuti ametnikule, kes kasvatab

alla kolmeaastast last. 01.04.2022 jõustunud muudatuste eelnõu seletuskirjast ei leia viiteid

sellele, et seadusandja mõte oleks olnud laiendada sisuliselt rasedaga võrdväärseid õigusi

ametnikele, kellel on õigus isapuhkusele. Lähtuda saab seni kehtinud seadusandja eesmärgist,

st kaitsta vanemapuhkuse (sh isapuhkuse) õigusega ametnikke sellise puhkuse taotlemise või

1 Kaebuse lk 1 ja 2, lisad 1-3

2 Euroopa sotsiaalharta, art 8.2.; Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate

töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta, art 10

3 Vt Seletuskiri perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 652 SE

juurde, lk 32

6(10)

3-25-623

kasutamise tõttu teenistusest vabastamise eest. Tõlgendus, mille kohaselt tekib õigus

isapuhkusele varasemalt 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, ei muuda sätet

kasutuks, kuivõrd annab ka lapse isale juba enne lapse sündi kaitse koondamise eest.

9.4. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebajale ei kohaldunud ATS § 100 lg 1 p 3

sätestatud teenistusest vabastamise piirang. Kaebajale ei olnud koondamisel veel tekkinud

õigust isapuhkusele, see sai lapse eeldatavast sünnikuupäevast (23.06.2025) lähtuvalt tekkida

alles 24.05.2025.

10. ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise

eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei

ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes

kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud

ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Eelisõiguste

regulatsiooni eesmärgiks on jätta esmalt teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud ning

kaitsta väikelaste vanemaid.

10.1.

KRA 14.02.2025 käskkirjast, millega kaebaja vabastati teenistusest ega ka selles

viidatud 12.02.2025 koondamisteatisest ei nähtu kaalutlusi ega põhjendusi, millest lähtuvalt

osutus kutsealuste büroo kliendikonsultandi ametikohalt koondatavaks kaebaja. Kuivõrd

teenistusest vabastamise käskkirja näol on tegemist haldusaktiga ning ühtlasi on teenistusest

vabastamine ametniku jaoks raskemaid tagajärgi kaasa toov meede, peab see olema

põhjalikult läbi kaalutud ja ametnikule arusaadavalt ka kirjalikult põhjendatud

(haldusmenetluse seadus § 56 lg-d 1 ja 3). Kaebaja on kaebuses4 õigesti viidanud

Riigikohtu 21.06.2010 lahendi nr 3-3-1-42-10 p-s 15 toodud põhimõttele, mille

kohaselt peab teenistuja teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel

kohaldatakse ning õiguspäraseks ei saa pidada võrdlusnäitajate väljatoomist alles teenistusest

vabastamise käskkirja tühistamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus.

10.2.

ATS § 90 lg 5 määratleb teenistusse jäämise eelisõiguse järjekorra, mille kohaselt on

esmalt eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistus-

ülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Arvestada tuleb nii kvalifikatsiooni kui töö

sisuga seotud teenistusalaseid näitajaid. Võrreldes varem kehtinud ATS-iga, kus tuli eelkõige

hinnata seniseid töötulemusi, on suunatus sellele, kes edaspidi suudab lähtuvalt haridusest,

töökogemusest, teadmistest ja oskustest teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil5.

KRA 05.02.2025 koostatud võrdlustabelist nähtuvalt on hariduse, töökogemuse, teadmiste ja

oskuste kriteeriumi juures märgitud iga ametniku puhul vaid asjaolu, et ametnik vastab

nõuetele ning töökogemuse pikkus alla või üle 3 aasta. Kaebaja puhul on märgitud: „Vastab

nõuetele, töökogemus alla 3 aasta“. See ei võimalda järeldada, et nende kriteeriumide osas

oleks ka tegelik sisuline hindamine ja võrdlus ametnike vahel toimunud. Kuigi kaebaja on

kohtumenetluses toonud esile enda hariduse, kogemuse, teadmiste ja oskuste eelised võrreldes

teiste kutsealuste büroos samasugusel ametikohal töötanud ametnikega, sh ka pika kogemuse

ja teenistuse Eesti Kaitseväes (ca 8 aastat6), ei ole KRA sellele vastuväiteid esitanud. Ka see

annab alust järeldada, et neid asjaolusid ei ole ametnike võrdlemisel enne koondamist arvesse

võetud. KRA vastuses kaebusele esitatud selgitused kinnitavad samuti, et kaebaja

4 Kaebuse (dtl 2-11) lk 7

5 Vt Avaliku teenistuse käsiraamat, lk 272

6 Kaebaja 08.12.2025 vastuväited, lisa 22 – KRA-le kliendikonsultandi ametikohale kandideerimisel esitatud CV

(dtl 133)

7(10)

3-25-623

koondamisel oli määravaks asjaolu, et ta oli ainus Tartu kliendikonsultant, kellele ei makstud

2024. a IV kvartali eest lisatasu tulemusliku töö eest7.

10.3.

Kohtu hinnangul ei võimalda üksnes 2024. a IV kvartali tulemused teha järeldust, et

kaebaja ei suudaks lähtuvalt oma kvalifikatsioonist, senistest kogemustest, teadmistest ja

oskustest teenistusülesandeid tulevikku vaatavalt parimal viisil täita. Kaebaja on märkinud

oma eelised võrreldes teiste samal positsioonil töötanud ametnikega ning KRA ei ole neid

ümber lükanud, sh ei ole KRA vastu vaielnud ka sellele, et kaebajale on 2024. a IV kvartalile

eelneval perioodil makstud tulemusliku töö eest enamas summas ja kordi tasusid, kui teistele.

Kohtu hinnangul on veenev ja eluliselt usutav, et koondamisele eelnenud kaebaja

tulemuslikkust võrreldes teiste töötajatega mõjutas nii kaebaja tööpiirkonda (Ida-Virumaa ja

välismaal elavad kutsealused) puudutav juhis, mis seadis keelud ja piirangud ajateenistusse

kutsumisele seoses keeleoskuse, hariduse, kodakondsuse ja meelsusega kui ka õppimisega

seonduv tööst eemalviibimine. Vaidlustatud käskkirjast, kohtumenetluses esitatud ametnike

võrdlustabelist ega ka seisukohtadest ei nähtu, et KRA oleks neid asjaolusid arvesse võtnud.

Kaebaja on piisavalt põhjendanud ja esitanud tõendid selle kohta, et KRA pidi olema teadlik

nii tema varasemast teenistuskäigust Kaitseväes kui ka seal saadud vigastusest ja sellest

tulenevast ümberõppest.8

10.4.

Vastustaja ei ole segitanud ega tõendanud, kas ja millisel viisil on vormistatud

tööülesannete erinevused Tallinnas ja Tartus asuvate kliendikonsultantide osas. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et ametijuhendid9 olid kutsealuste büroo kõigil kliendikonsultantidel

analoogsed. Kutsealuste büroo on KRA üks struktuuriüksus10. Sellises olukorras ei ole

õiguspärane ega põhjendatud samas üksuses ja samade teenistusülesannetega töötavate

ametnike osas eraldi pingeridade koostamine ning seda sõltumata asjaolust, et üksuses

töötavate ametnike füüsiline asukoht paikneb kahes erinevas asukohas. Samas ei oma antud

küsimus vaidluse lahendamisel määravat tähendust. ATS § 90 lg 5 rikkumine esineb kohtu

hinnangul sõltumata sellest, kas praegusel juhul oleks pidanud ametnike võrdlusjärjestusse

kaasama üksnes kaebajaga sarnaseid teenistusülesandeid täitvad ametnikud Tartust või nii

Tallinnast kui Tartust.

11. ATS § 90 lg 7 sätestab, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab

talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega

ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.

11.1.

KRA on 12.02.2025 koondamisteatises märkinud, et tal ei ole kaebajale pakkuda tema

haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga

sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Vaidlustatud teenistusest vabastamise käskkirjas

puuduvad viited sellele, et kaebajale oleks kaalutud mõne vaba ametikoha pakkumist.

11.2.

Asjas esitatud materjalide põhjal olid kaebajale koondamisest teavitamisel 12.02.2025

vakantsed 2 ametikohta – riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohale toimus konkurss 07.02-

14.02.2025 ja värbamispartneri ametikohale 09.01-16.01.2025.11 Seejuures pakuti kaebajale

varasemalt sisekonkursil kandideerimiseks riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohta.

11.3.

ATS § 90 lg-st 7 tuleneb ametiasutusele kohustus pakkuda teist ametikohta, kui sobiv

ametikoht on olemas ja vakantne. Selle eesmärgiks on ametnikule töö tagamine, kui selleks

7 KRA 21.04.2025 vastus kaebusele (dtl 65-67), p 4.1.

8 Kaebaja 08.12.2025 vastuväited, p 1 c), lisad 21-26 (dtl 120-154)

9 Kaebuse lisa 9 (dtl 36-40)

10 Vt Kontakt - Kaitseressurside amet

11 Kaebuse lk 5, lisad 7 ja 8 (dtl 26-35)

8(10)

3-25-623

võimalusi on. Eelnevat nõuet rikutakse, kui ametiasutus ei püüa vältida isiku teenistusest

vabastamist sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkuma peab ka konkursi teel täidetavaid vabu

ametikohti, v.a seaduses sätestatud erandid (vt ATS § 16 lg 6). KRA-l tulnuks kaaluda, kas

kaebajale on sobivat ametikohta ka välja kuulutatud ja pooleli olevate konkursside raames

pakutavate ametikohtade hulgas ning juhul, kui ta leidis, et sobivat ametikohta pakkuda pole,

siis seda ka teenistusest vabastamise käskkirja motiveeringus põhjendada. Praegusel juhul

KRA seda teinud ei ole ning on alles kohtumenetluses asunud tooma erinevaid ja ajas

muutuvaid põhjuseid, miks ei saanud kaebajale koondamise hetkel vakantseid ametikohti

pakkuda. See näitab, et vastustaja tegelikult ei kaalunud enne koondamist kaebaja sobivust

vabadele ametikohtadele.

11.4.

KRA väited ei ole ka piisavad, põhjendamaks kaebajale vabade ametikohtade

pakkumata jätmist. KRA 01.12.2025 seisukohast võib järeldada, et ta loobus oma esialgsest

väitest kaebaja riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohale sobimatusest tulenevalt vald-

kondliku töö kogemuse puudumisest. KRA ei esitanud sisulisi vastuväiteid kaebaja

13.11.2025 seisukohale, kus on antud kriteeriumile vastavust põhjalikult selgitatud ning mille

osas tuli KRA-l vastavalt kohtu 27.11.2025 määrusele esitada seisukohad. KRA pidi olema

teadlik kaebaja haridusest ja varasemast töökogemusest, kuivõrd need asjaolud olid kajastatud

kaebaja CV-s, mis oli KRA-sse tööle kandideerimisel esitatud ning mille osas on põhjendatud

eeldada, et need arutati läbi ka töövestlusel. Seetõttu ei ole KRA-l alust väita, et talle ei olnud

teada kaebaja varasem taust ja haridus. Koondamise situatsioonis tuleb vaba ametikohta

pakkuda, kui ametnik vastab ametikoha nõuetele ning sellisel juhul puudub õigus asuda

kaalutlema, kas konkursi raames oleks võimalik leida mõni parem ametikohale esitatavatele

nõuetele vastav inimene.

11.5.

Kohtu hinnangul ei saa kaalukaks argumendiks vaba ametikoha pakkumata jätmisel

pidada ka asjaolu, et kaebajal tulnuks läbida taustakontroll. KRA on 01.12.2025 seisukohas

väitnud, et kaebajale pole taustakontrolli tehtud, kuid kaebaja on sellele esitanud 08.12.2025

vastuväite. Praegusel juhul jäävad poolte väited paljasõnalisteks, kuivõrd ühtki tõendit oma

väidete kinnitamiseks pole esitatud. Ka juhul, kui kaebaja vajas taustakontrolli tegemist, siis

lähtuvalt kaebaja pikaajalisest riigikaitsealasest taustast, võis eeldada tõenäosust, et kaebaja

selle läbib. Taustakontrolli läbimise nõue ei tähenda automaatselt, et seetõttu tuleb läbi viia

konkurss. Kaebajale oleks saanud pakkuda nii riigikaitseõpetuse konsultandi kui ka

värbamispartneri ametikohta taustakontrolli läbimise tingimusel. See ei oleks ametile olnud

ülemäära koormav, vastupidiselt oleks tõenäoliselt sellisel juhul vaba ametikoha täitmine

toimunud varem. Takistuseks ei saanud olla ka värbamispartneri ametikoha konkursi

läbiviimise faas, mis oli jõudnud kahe parima kandidaadi taustakontrollini. See tähendab, et

selleks ajaks ei olnud lõplikku valikut tehtud. Värbamisparteri ametikoht oli seega

koondamissituatsioonis vakantne, mistõttu oli võimalik seda kaebajale pakkuda.

11.6.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja koondamisel rikutud ATS § 90 lg-t 7.

11.7.

Osas, mis puudutab märtsikuus 2025. a emapuhkusele jääma pidanud kolleegi

ametikoha pakkumata jätmist kaebajale, nõustub kohus, et KRA ei saanud seda pakkuda,

kuivõrd see koht ei olnud koondamise hetkel vakantne.

12. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et KRA ei ole teenistusse jäämise eelisõiguse

küsimuse otsustamisel kaalutlusõigust teostades arvestanud kõigi oluliste asjaoludega,

mistõttu on tegemist kaalutlusveaga. Samuti on KRA jätnud täitmata kohustuse pakkuda enne

koondamise tõttu teenistusest vabastamist kaebajale sobivat vaba ametikohta, kuigi need olid

olemas.

9(10)

3-25-623

13. Vastavalt ATS § 105 lg-le 1 on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus

nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama lõike teise lause kohaselt

võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema

poole huve.

13.1.

Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, tuleb KRA-lt kaebaja kasuks

välja mõista kaebaja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kohus ei pea põhjendatuks

sellest suurema hüvitise välja mõistmist, kuivõrd kaebaja puhul ei esine ATS § 105 lg 2

sätestatud asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid erandlikke asjaolusid, mille tõttu

võiks ATS § 105 lg 1 hüvitise suurust muuta.

13.2.

Kaebaja on leidnud, et suurema hüvitise väljamõistmine on põhjendatud tulenevalt

asjaolust, et KRA süü on keskmisest suurem, sest ta rikkus mitut õigusnormi. Kohus selgitab,

et sättes nimetatud hüvitis ei ole käsitatav sanktsioonina, vaid kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu

19.04.2016 otsus nr 3-3-1-83-15, p 13). Üldjuhul eeldatakse, et ATS § 105 lg 1 lauses 1

sätestatud hüvitisega on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule tekkinud kahju

hüvitatud. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema jaoks oleks seoses õigusvastaselt teenistusest

vabastamisega tekkinud kahjulikud tagajärjed, mida tavapäraselt ei kaasne või mida kolme

kuu keskmise palga suurune hüvitis ei kata. Hüvitise suurendamine võib olla põhjendatud, kui

õigusvastane teenistusest vabastamine on toonud ametnikule kaasa keskmisest raskemad

tagajärjed. Näiteks on kohtupraktikas selliseks olukorraks peetud suure tõenäosusega

õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu väljateenitud aastate eest pensioni saamise

kaotamise õigust (vt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-13-16, p 30-32). Kaebaja on küll

viidanud, et seoses tema Kaitseväes saadud vigastusega võib olla raskendatud uue töökoha

leidmine, kuivõrd seetõttu on ka töökohtade valik piiratum, kuid ei ole kohtumenetluse käigus

esile toonud, et see eeldus oleks realiseerunud.

14. Eelnevast lähtuvalt kuulub kaebajale väljamaksmisele kolme kuu keskmise palga ulatuses

hüvitis, mille summa tuleb kindlaks teha vastustajal (HKMS § 167 lg 1 ls 2).

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb menetluskulud jätta KRA kanda. Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).

Kaebaja on seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ning ei ole menetluskulude

nimekirja koos kuludokumentidega selleks ettenähtud ajaks esitanud, mistõttu jäävad need

HKMS § 109 lg 1 viimase lause alusel välja mõistmata. Vastustaja võimalikud menetluskulud

jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

10(10)