2-25-18059/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-18059

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: X, isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-posti

aadress: xxx

Võlgniku usaldusisik: Hillar Villers, JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi, Ida-

Virumaa; e-posti aadress: hillar.villers@jewelex.ee

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi (X) maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X (isikukood: XXX) pankrot 15.12.2025 kell 14:00.

3. Nimetada Xi pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond; e-post

hillar.villers@jewelex.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13.01.2026 kell 11.00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada X (isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 15. detsembriks

peale pankrotimenetluse lõppemist.

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud võlgniku X kanda.

14. Määrata usaldusisiku Hillar Villers tasu suuruseks 531,96 eurot (sisaldab käibemaksu).

15. Anda Xile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja hüvitada riigi vahenditest

usaldusisiku tasu summas 531,96 eurot (sisaldab käibemaksu). Väljamakse teostada

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskonto

XXXXXXXX Swedbank.

16. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja menetluse käik

2 (7)

X esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt algasid probleemid pärast

seda, kui avaldaja suhe laste isaga lõppes 2021. aastal. Avaldaja jäi üksi kahe lapsega ning laenud,

mis olid kooselu ajal võetud, olid registreeritud avaldaja nimele. Avaldaja sissetulekust ei

piisanud arvete ja kohustuste katmiseks, mistõttu jõudsid võlad kohtutäituriteni. Olukord viis

selleni, et avaldaja nimele registreeritud suvemaja müüdi võlgade tasumiseks enampakkumisel,

kuid saadud summast ei piisanud kõigi kohustuste katmiseks. Praeguseks ulatuvad avaldaja võlad

üle 15 000 euro. Avaldaja töötab miinimumpalgaga, tal on kaks alaealist last ning ta ei näe oma

olukorrale muud väljapääsu kui pankrotiavalduse esitamine. Avaldaja palub pankroti välja

kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

14.11.2025 võttis kohus Xi maksejõuetusavalduse menetlusse. Kohus nimetas Xi usaldusikuks

kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Hillar Villersi

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, mob tel

nr 5082311, e-posti aadress: hillar.villers@jewelex.ee). Kohus peatas Xi vara suhtes toimuva

sundtäitmise ning keelas Xil usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise. Usaldusisikul tuli

esitada kohtule FIMS § 17 kohaselt tegevuse aruanne hiljemalt 08.12.2025.

Kohus kuulas avaldaja ja usaldusisiku ära 11.12.2025 toimunud kohtuistungil. Võlgnik selgitas

oma majanduslikku olukorda, usaldusisiku arunadele vastuväiteid ei esitanud ning vaatamata

kohtu ja usaldusisiku selgitustele jäi avalduse juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on võimalik rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnik on vallaline, tal on 2 alaealist last. Elab xxx emale kuuluvas korteris. Pensioni registri

pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxxxxx. Võlgnik ei ole liitunud 3.

sambaga ja 2. sambas osakud puuduvad ning saldo on 0 (osakud realiseeritud). Nasdaq andmetel

võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma.

Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole.

Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/korteriomandeid ei ole. Transpordiameti

liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris

registreeritud ei ole. Vara väärtus on seega 0 eurot. Laekumised kuus summas kuni 1 476,66 eurot

alates 01.01.2025.a. TMS kohaselt mittearestitavad, kuna võlgnikul on 2 ülalpeetavat. võlgnikul

Võlnikul on eelduslikult kohustusi summas 17 741,04 eurot. Võlausaldajate nõuete põhjendatus ja

võlgniku kohustuste täpne suurus selgub edaspidises pankrotimenetluses. Usaldusisik on

seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on

usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik töötab, kuid tema töötasu on ca 826

3 (7)

eurot kuus. Kogu võlgniku sissetulek on mittearestitav. Võlgnik on teatanud usaldusisikule, et tal

oleks võimalik mittearestitava summa arvelt jätta võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50 eurot

kuus. Maksejõuetusmenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et

maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega

teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul

puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Samas ei ole ka võlgnik ilmselt hoolas olnud

kohustuste võtmisel ega arvestanud enda võimekusega üksi kohustusi täita. Käesoleval ajal

puuduvad võlgnikul sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku

maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib

suure tõenäosusega (arvestades täitemenetluste algusaegu) olla juba 2021 aasta.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et X on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

11.12.2025 toimunud kohtuistungil avaldatult ei pea usaldusisik võlgniku vannet vajalikuks kuna

võlgnik on allkirjastanud vara- ja võlanimekirja. Kohus ei kohusta võlgniku PankrS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andma vannet.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

4 (7)

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgnike

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Hillar Villers täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

5 (7)

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 6,5 tundi, tunnitasuga 150 eurot. Tasu

arvestuslik suurus oleks 975,00 eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 234,00 eurot. Ajutise

halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2025.a. 177,20 eurot (1/5

kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Arvestades, et usaldusisik

taotleb tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis kohalduvad koosmõjus FIMS § 54 lg 2, PankrS § 23

lg 4 ja lg 51 (viitega Justiitsministri 01.02.2021.a. määrusega kinnitatud „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“), millistest johtuvalt on riigi

poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni kohta (ilma

käibemaksuta). Kuna menetluses ei ole ette näha laekumisi, mida saaks arvata pankrotivara

koosseisu, siis taotleb usaldusisik tasu, milline vastab ainult riigi poolt hüvitatava tasu suurusele.

Seega kokkuvõtvalt taotleb usaldusisik tasu määramist summas 429,00 eurot, millisele lisandub

käibemaks summas 102,96 eurot ja selle hüvitamist riigi poolt. Usaldusisiku poolt kantud

üldkulud menetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud usaldusisiku tasuga. Tulenevalt PankrS

§ 23 lg 6 ja FIMS § 54 lg 9 sätestatust taotleb usaldusisik tasu määramist büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

Usaldusisik palub tema tasuks määrata 429,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 102,96

eurot riigivahenditest tasumisega JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole XXXXXXXX

Swedbank AS-is. Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus määrab usaldusisiku

tasuks 531,96 eurot (sh käibemaks).

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt on maksimaalseks

usaldusisiku tasu suuruseks kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni üks kuutasu

alammäär, milline käesoleval ajal on 886 eurot.

6 (7)

Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Kuna

võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta, tuleb

võlgnikule anda menetlusabi ning usaldusisiku tasu summas 531,96 eurot (sh käibemaks) hüvitada

riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik

7 (7)