2-25-19030/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg

15. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-25-19030

Tsiviilasi

X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3793,35 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine, asjas

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX) lepinguline esindaja Harland

Paas

Kostja Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Xi hagi Y vastu võlgnevuse nõudes.

2. Kinnitada poolte sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1.

Y tasub Xile põhivõlgnevuse 3793,35 eurot ja poole tasutud riigilõivust, s.o

227,50 eurot hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist.

Võlgnevus tuleneb Q testamendi alusel kostja poolt hagejale võlgnetavast

summast. Pärast põhivõlgnevuse tasumist puuduvad hagejal Q testamendist

tulenevad nõuded kostja vastu.

2.2.

Poolte ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Tagastada hagejale riigilõiv 227,25 eurot tema arveldusarvele nr XXXXXX.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-19030.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib resolutsiooni punktide 2-4 osas esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. X esitas 10.11.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Yi vastu võlgnevuse nõudes. Kohus ei

ole hagi veel menetlusse võtnud. Pooled arutasid kokkulepet. Hageja täpsustuse kohaselt peab

ta vajalikuks, et kokkulepe on sõlmitud kohtuliku kompromissina. Kohus tegi pooltele

kompromissiettepaneku. Mõlemad pooled nõustusid kohtu pakutud kompromissiga, mille

kohaselt kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse 3793,35 eurot ja poole tasutud riigilõivust, s.o

227,50 eurot hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist; võlgnevus tuleneb Q

testamendi alusel kostja poolt hagejale võlgnetavast summast; pärast põhivõlgnevuse tasumist

puuduvad hagejal Q testamendist tulenevad nõuded kostja vastu; poolte ülejäänud

2-25-19030

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja

menetluse lõpetamist. Hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivust poole (s.o 227,25 eurot)

tagastamist hageja arvelduskontole, asja lahendama.

2. Kohus leiab, et hagi vastab nõuetele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohus võtab hagi menetlusse.

3. TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §

432 on menetluse lõpetamise korral kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

4. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik,

ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS §

430 lg 3). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus lõpetamisele.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi

kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud

menetluskulude jaotuses.

7. X on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega

hageja arvelduskontole. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 455 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1

kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse

osalised sõlmivad kompromissi. Kohus rahuldab Xi taotluse ning tagastab riigilõivust poole,

s.o 227,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

2 / 2