2-25-108635/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-25-108635

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

8493,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema,

Kristiine Urb ja Brittany Tuul, e-post: XXX

Kostja: A. V. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post

XXX, XXX

Asja läbivaatamise viis

istungimenetlus, kohtuistungid toimusid 13.10.2025 ja

08.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise

tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2-25-108635

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 6790,76 euro saamiseks. Pooled esitasid 03.04.2025 Pärnu

Maakohtule maksegraafiku. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Harju Maakohtule, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud

asjaoludest järeldus, et esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping ja menetlusosalised sõlmisid maksegraafiku, mida saab käsitada

kompromissina. Maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik läbi viia vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kontrolli.

2. Kohus selgitas 17.07.2025 menetlusosalistele, et toimikust nähtuvalt põhineb avaldaja

nõue tarbijakrediidilepingul ning kohtul on sõltumata menetlusliigist kohustus omal

algatusel kontrollida lepingute krediidi kulukuse määra ning seda, kas krediidiandja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku: (i) tuua

esile, milline on krediidi kulukuse määr ehk tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi

kogukulu tarbijale ja esitada vajalikud andmed selle kontrollimiseks; (ii) esitada tõendid,

millest nähtuks, kuidas hinnati kostja krediidivõimet nii esialgse laenu väljastamisel kui

ka kompromisslepingu sõlmimisel; või (iii) sõlmida kompromiss laenu põhiosa

tagastamiseks igakuiste osamaksetena. Kohus selgitas, et kompromissisumma

vähendamisel laenu põhiosa suuruseni seadusest tulenevaid piiranguid kompromissi

kinnitamisel ei ole. Ühtlasi ei ole sellisel juhul vaja esitada täiendavaid tõendeid. Laenu

põhiosa tuleb laenusaajal tagastada sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel järgiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.

3. Avaldaja esitas kohtule 25.07.2025 vastuse, milles selgitas, kuidas toimus kostja

krediidivõime hindamine kostjaga lepingute ja nende muudatuste sõlmimisel. Kohus

teatas 04.09.2025 menetlusosalistele,

et

ei

saa

esitatud

kujul

kompromissi

kinnitada. Kompromissikokkulepe sisaldab nii põhivõlga kui

kõrvalnõudeid. Hageja on kohtule esitanud küll selgituse ja tõendid selle kohta, kuidas

toimus kostja krediidivõime kontroll, kuid krediidiandja ei kontrollinud kostja

kontoväljavõtet. Seetõttu tuleb järeldada, et krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, mis omakorda toob kaasa intressikokkulepete tühisuse.

4. Kohus määras kompromissitingimuste arutamiseks kohtuistungi. Hageja esindaja kinnitas

13.10.2025 kohtuistungil, et tal puuduvad täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta. Krediidiandja ei kontrollinud kostja pangakontode

väljavõtteid. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus palus hagejal esitada nõude

alternatiivse arvestuse, mis võtaks arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumist.

5. Hageja esitas 20.10.2025 ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja lepingu nr XXX alusel

10 000 eurot laenu ja tegi tagasimakseid kokku summas 7825,51 eurot. Lepingut nr XXX

muudeti lepinguga nr XXX, mille alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 3490,17

eurot. Kostja sai lepingu nr XXX alusel 1000 eurot laenu ja tegi tagasimakseid kokku

summas 1361,86 eurot. Lepinguid nr XXX ja XXX muudeti lepinguga nr XXX, mille

alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 1632,93 eurot. Kostja sai laenu kokku 11

2/6

2-25-108635

000 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 14 310,47 eurot. Seega juhul kui kohus

tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on kostja lepingutest nr XXX ja

nr XXX ning nende muudatustest tulenevad rahalised kohustused kohaselt täitnud.

6. Kujunenud olukorras jättis maakohus 21.10.2025 määrusega Aktiva Finance Group OÜ ja

A. V. vahel 03.04.2025 sõlmitud maksegraafiku (kompromissi) kinnitamata ja kohustas

Aktiva Finance Group OÜ-d esitama oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele

ettenähtud vormis.

7. Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.10.2025 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid AS I ja

kostja 12.06.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 10 000 eurot

laenu (sh lepingutasu 200 eurot). AS I ja kostja sõlmisid 14.11.2019 tarbijakrediidilepingu

nr XXX, mille alusel sai kostja 1000 eurot laenu (sh lepingutasu 35 eurot). AS I ja kostja

sõlmisid 25.03.2022 kokkulepe lepingu nr XXX maksegraafiku muutmiseks ja 15.12.2023

kokkuleppe lepingute nr XXX ja XXX muutmiseks. Lepingu muutmise tulemusel oli

laenu võlgnevuse jääk 6527,86 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi,

saatis esialgne võlausaldaja 06.01.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning

andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles ning loovutas 28.01.2025 nõude

hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 6126,86 eurot, intressi 307,27 euro,

lepingu haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 866,10 euro tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis

alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse (6126,86 eurot) tasumiseni

lepingujärgses viivisemääras 18,9 % aastas.

8. Kohus võttis hagi 29.10.2025 menetlusse, andis kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks

ning selgitas hagejale, et kohus jääb menetluses varasemalt avaldatud seisukohale. Kuna

lepingute sõlmimisel ei kontrollitud kostja kontoväljavõtteid, on krediidi väljastamisel

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale soovi korral

täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 04.11.2025.

9. Hageja teatas kohtule 29.10.2025, et jääb oma 25.07.2025 ning 20.10.2025 esitatud

seisukohtade juurde ning kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja kontoväljavõtet

krediidi väljastamisel ei kontrollitud ning ümberarvestuse korral on mõlemast lepingust

tulenev põhivõlg tasutud. Kostja hagile ei vastanud.

10. Hageja esindajad jäid 08.12.2025 kohtuistungil esitatud hagiavalduse ja seisukohtade

juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

11. Hageja menetluskuludeks riigilõiv, lepingulise esindaja tasu ja tasu 08.12.2025 istungil

osalemise eest. Hageja taotleb menetluskuludelt arvestatud viivise väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus jätab hagi rahuldamata. A. V.le krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1

järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees.

13. AS I ja kostja sõlmisid 12.06.2019 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 10

000 eurot laenu (sh lepingutasu 200 eurot, dtl 119-125). Kostja kohustus laenu vastavalt

kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja maksis laenu välja

(dtl 160). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 7825,51 eurot (hageja 20.10.2025

vastus kohtunõudele, dtl 99). Väikelaenulepingut nr XXX muudeti 21.03.2022

kokkuleppega nr XXX (dtl 135-140). Kostja tegi selle kokkuleppe alusel tagasimakseid

kokku summas 3490,17 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99).

3/6

2-25-108635

14. AS I ja kostja sõlmisid 14.11.2019 väikelaenu lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja

1000 eurot laenu (sh lepingutasu 35 eurot, dtl 127-133). Kostja kohustus laenu vastavalt

kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja maksis laenu välja

(dtl 161). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1361,86 eurot (hageja 20.10.2025

vastus kohtunõudele, dtl 99).

15. AS I ja kostja sõlmisid 15.12.2023 kokkuleppe nr XXX lepingute nr XXX ja XXX

muutmiseks (dtl 142-146). Lepingu muutmise tulemusel oli laenu võlgnevuse jääk

6527,86 eurot. Kostja tegi selle kokkuleppe alusel tagasimakseid 1632,93 eurot (hageja

20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99).

16. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

17. Kohus kontrollib esmalt. kas lepingute määra.

17.1.

Pooled sõlmisid 12.06.2019 väikelaenu lepingu nr XXX. Eesti Panga poolt

avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 *

20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt

laenulepingule 22,44% aastas. Sarnase tulemuse (22,14%) annab minuraha.ee

kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17.2.

Pooled sõlmisid 14.11.2019 väikelaenu lepingu nr XXX. Eesti Panga poolt

avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 *

19,37% = 58,11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt

laenulepingule 24,32% aastas. Sarnase tulemuse (24,12%) annab minuraha.ee

kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17.3.

Pooled sõlmisid 21.03.2022 kokkuleppe nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud

andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%

(kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% =

50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt

kokkuleppele 21,84% aastas. Sarnase tulemuse (21,54%) annab minuraha.ee

kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17.4.

Pooled sõlmisid 15.12.2023 kokkuleppe nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud

andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%

(kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% =

50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt

kokkuleppele 21,84% aastas. Sarnase tulemuse (21,61%) annab minuraha.ee

kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

4/6

2-25-108635

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

VÕS § 4034 lg 13).

21. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingute ja nende muudatuste

sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

21.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlustest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired

puudusid. Hageja on teinud kostja sissetuleku kontrollimiseks teinud päringu

Pensionikeskusesse. Lepingute muudatuste puhul kostja krediidivõimelisust ei

hinnatud, sest kostja täiendavalt laenu ei saanud.

21.2.

Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud

maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse, mida ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS §

4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus

koguda ja hinnata teavet.

21.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi

võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1

p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste

ega finantskohustuste suurust.

21.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

5/6

2-25-108635

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

21.5.

Eelneva põhjal on maakohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Hageja on 20.10.2025 esitanud seisukoha, et juhul kui vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, saab pärast nõude ümberarvestust lugeda nõude täidetuks.

Maakohus sellega nõustub, arvestades asjaolusid kogumis. Kostja sai kahe lepingu alusel

laenu kokku 11 000 eurot (summa ilma lepingutasudeta 9800 + 965 = 10 765 eurot, dtl

160-161) ja on teinud hageja kinnitusel tagasimakseid 14 310,47 eurot (dtl 99). Seega on

kostja teinud tagasimakseid põhivõlga ja seadusjärgset intressi ületavas osas.

24. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue rahuldamata, kuna kostja on täitnud AS-iga I sõlmitud

lepingutest tulenevad kohustused. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada

ka hageja kõrvalnõudeid (viivise -ja intressinõuet).

25. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot ning seda 04.03.2025

saadetud meeldetuletuskirja eest. Kuivõrd kostja oli meeldetuletuskirja saatmise ajaks

tagastanud esialgsele krediidiandjale kogu võla, ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise

nõude rahuldamiseks alust.

26. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud lepingutest nr XXX ja nr

XXX ning nende lepingute muudatuskokkulepetest tulenevad kohustused kohaselt.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

27. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

28. Kostja ei osalenud menetluses esindaja vahendusel ega esitanud menetluskulude

nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

6/6