2-21-8299/83 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju

Maakohus

Kohtunik

Antero

Maksing

Määruse kuupäev

15. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-8299

Tsiviilasi

SH avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: SH (isikukood 39908071416), lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Allar Aru ja Rahel Behrsin

Puudutatud isik I: KT (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Kaili-Helena Bull

Puudutatud isik II: RR (isikukood XXX)

Puudutatud isik III: TA (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Kalev Kangur

Puudutatud isik IV: PV (isikukood XXX)

Puudutatud isik V: KA (isikukood XXX)

Puudutatud isik VI: HK (isikukood XXX)

Puudutatud isik VII: KR (isikukood XXX)

Puudutatud isik VIII: RL (isikukood XXX)

Puudutatud isik IX: AL (isikukood XXX)

Puudutatud isik X: KA (isikukood XXX)

Kohalik omavalitsus: Lääne-Harju vald (vallavalitsuse

kaudu; registrikood 77000200), esindaja Eha Kõiv

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada SH (avaldaja) ja KT (puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss, mille

kohaselt:

2-21-8299

1.1. SH ja puudutatud isik KT ning kolmas isik RT on 07.11.2025 teinud Tallinna

notar Rainis Int juures tehingu ja sõlminud kompromissi. SH ja KT on kokku

leppinud, et loevad 07.11.2025 lepingu sõlmimisega käesoleva tsiviilasja

kompromissi korras lahendatuks ja esitavad avalduse tsiviilasja nr 2-21-8299

menetluse lõpetamiseks selliselt, et nende poolt kantud menetluskulud (sh

õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-8299 menetlus.

3. Jätta avaldaja ja puudutatud isik KT menetluskulud nende endi kanda. Ülejäänud

menetluskulud jätta solidaarselt SH ja KT kanda.

4. Määrata puudutatud isiku VI põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks 436

eurot ja mõista see summa SH’lt ja KTlt solidaarselt HK kasuks välja. Välja

mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Määrata puudutatud isiku VII põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks

436 eurot ja mõista see summa SH’lt ja KTlt solidaarselt KR kasuks välja. Välja

mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Rahuldada avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool avalduselt

tasutud riigilõivust ehk 50 eurot selle tasunud Advokaadibüroo TARK OÜ

arveldusarvele nr EE192200221002161742.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on SH (avaldaja) avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks. 15.10.2025 teatas puudutatud isik I kohtule, et on avaldajaga jõudnud

kokkuleppele ning kokkuleppe osapooled plaanivad tehingu lõpule viia notariaalselt. Sellest

tulenevalt tühistas kohus 15.10.2025 määruse varem määratud lahendi teatavaks tegemise aja

ja andis avaldajale ning puudutatud isikule I nende taotlusel täiendava tähtaja vaidluse

kokkuleppel lahendamiseks.

2. Avaldaja ja puudutatud isik KT esitasid 18.11.2025 kohtule allkirjastatud

kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kirjalikus menetluses kinnitada ja asjas menetluse

lõpetada. Avaldaja palub tagastada pool avalduselt tasutud riigilõivust.

2 (5)

2-21-8299

3. Kohus andis 27.11.2025 määrusega menetlusosalisele, kes ei olnud kompromissi

osapoolteks, tähtaja esitada taotlusi seoses menetluskuludega. Taotlused menetluskulude

kindlaksmääramiseks esitasid puudutatud isikud HK ja KR.

3.1.

Taotluse esitanud puudutatud isikud paluvad mõlemad enda menetluskuludena

kindlaks määrata 436 eurot, millest 336 eurot on ekspertiisiakti saamise kulu ning 100

eurot määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Puudutatud isikud VI ja VII paluvad enda

menetluskulud välja mõista koos viivisega alates menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3.2.

Avaldaja ja puudutatud isik I paluvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda. Avaldaja ei ole käesolevas tsiviilasjas taotlenud teiste puudutatud isikute

kaasamist ega nende vastu ka ligipääsunõuet esitanud. Puudutatud isik I leiab, et XXX

kinnistu müümise eelselt saavutatud kokkuleppe kohaselt pidi XXX kinnisasja

omandaja (avaldaja) taotlema juurdepääsu XXX kinnistule üle YYY kinnistu ning üle

WWW kinnistu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4.1.

TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses

kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

Käesoleval juhul on kompromissi osalistel kompromissi sõlmimiseks piisav

käsutusõigus.

4.2.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus

heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda

võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt

kinnitamata. Kompromissi osalised on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud

tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega saab

kohus kompromissi kinnitada.

4.3.

Võttes arvesse, et avaldaja soovib menetluse lõpetamist tervikuna ja menetluse

lõpetamise osas ei ole vastuväiteid ka menetlusosalistel, kes ei ole kompromissi

osapoolteks, lõpetab kohus menetluse tervikuna kõigi menetlusosaliste suhtes.

5. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja kompromissi osapoolte kokkuleppest jäävad kõik

nende menetluskulud nende endi kanda.

6. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades peab kohus sisuliselt

kaaluma kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi

avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on

juurdepääsu asjade lahendamisel üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi nende kinnisasjade

omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne

alla, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi

3 (5)

2-21-8299

naabrite suhtes siduvalt. Seega peab kohus TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasama

puudutatud isikutena kõik puudutatud kinnisasjade omanikud (vt RKTKm 06.06.2023, 2-

214128, p 13 ja seal viidatud RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 13). Sellest tulenevalt ei

nõustu kohus avaldajaga, et tema teiste puudutatud isikute kaasamist ei taotlenud ning nende

vastu nõuet ei esitanud. Juurdepääsu määramise vaidluse eripärast tulenevalt ei esita avaldaja

nõuet mitte ühegi isiku vastu, vaid üksnes juurdepääsu saamiseks (kindlaksmääramiseks) ning

asjast puudutatud isikud kaasab TsMS § 198 lg-st 3 tulenevalt kohus.

7. Juurdepääsu määramise asjades on TsMS § 172 lg 1 esimese lause tähenduses isik,

kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks

juurdepääsutee määramist. See ei välista menetluskulude jätmist selle puudutatud isiku kanda,

kes vaidleb ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu (RKTKm 01.06.2022, 2-19-

20416, p 17). Samas annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel

hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne

menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (RKTKm 20.04.2022,

2-19-5997, p 21; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p

20).

7.1.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul asjaolusid, menetluse käiku ja tulemust

arvesse võttes õiglane menetluskulude jätmine solidaarselt avaldaja ja puudutatud

isiku I kanda ning teistele menetlusse kaasatud menetlusosalistele nende taotlusel

menetluskulude hüvitamine. Kuna lahend tehakse kokkuvõttes avaldaja ja puudutatud

isiku I huvides ning kompromissi osapooled ei ole omavahelises suhtes leppinud kõigi

ülejäänud menetluskulude kandmise osas kokku teisiti, tuleb kompromissis

mitteosalenud puudutatud isikute menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel

solidaarselt avaldaja ja puudutatud isiku I kanda.

8. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks puudutatud isikute VI ja

VII menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide põhjal. TsMS § 138 lg 1 järgi on

menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS §

138 lg 2 järgi riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 järgi on muu hulgas asja

läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

8.1.

Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tuleb niisiis lugeda määruskaebustelt

tasutud riigilõiv 2×100 eurot, samuti asjatundja arvamuse saamise kulud (vt RKTKm

03.11.2014, 3-2-1-93-14, p 22). Kohus määrab eelneva põhjal puudutatud isiku VI

vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 436 eurot (asja

läbivaatamise kulu 336 eurot ja riigilõiv

100 eurot) ja mõistab selle solidaarselt avaldajalt ja puudutatud isikult I välja. Puudutatud

isiku VII vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab kohus 436

eurot (asja läbivaatamise kulu 336 eurot ja riigilõiv 100 eurot) ja mõistab selle solidaarselt

avaldajalt ja puudutatud isikult I välja.

8.2. Puudutatud isikute VI ja VII taotlusel tuleb avaldajalt ja puudutatud isikult I välja mõista

ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt

alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

9. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on avaldaja taotlus poole

riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja riigilõivu tasunud isiku arveldusarvele kuulub

tagastamisele tasutud riigilõivust pool ehk 50 eurot.

4 (5)

2-21-8299

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata (TsMS § 178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing, kohtunik

5 (5)