3-25-292/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-292

Haldusasi

Y.G kaebus 2024. a detsembrikuu ja 2025. a

jaanuarikuu sotsiaaltoetuse taotluste läbi vaatamata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna

linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a

detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste

taotlused sisuliselt; Tallinna linna poolt kaebaja

taotluste menetlemisel IKÜM sätete rikkumise

tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks lõpetama

õigusvastane isikuandmete kogumine ja töötlemine ning

kustutama õigusvastaselt kogutud andmed

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Y.G

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel

Tina

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Y.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Lugeda Y.G 01.09.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkti 3 peale esitatuks seaduses sätestatud

tähtaega rikkudes.

3. Jätta rahuldamata Y.G 06.10.2025 taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks.

4. Tagastada Y.G 01.09.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkti 3 peale läbivaatamatult.

5. Jätta Y.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3-25-292

6. Jätta Y.G taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

7. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 05.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tema 2024. a detsembrikuu ja

2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste lahendamisega

viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema

taotlused läbi ning tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest.

Kaebusele lisas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks tasuda

kaebajale toimetulekutoetust 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest ning

menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Lisaks

palus kaebaja tuvastada, et vastustaja on rikkunud IKÜM (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)) sätteid.

2. Tallinna Halduskohus võttis 18.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse 2024. a

detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a

detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt. Sama määrusega

jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse ning esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 19.02.2025 taotluse, milles palus 18.02.2025 kohtumääruse täiendamist.

Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks kaebaja taotluste lahendamisel õigusvastase viivituse.

Samuti soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, et vastustaja on kogunud ja töödelnud tema

isikuandmeid ilma seadusliku aluseta. Kaebaja palus tagada, et tema ja tema pereliikmete

nimed asendatakse kohtumäärustes ja muudes menetlusdokumentides pseudonüümidega.

Kaebaja palus menetleda tema isikuandmete töötlemist puudutavat kaebuse riigilõivu

tasumisest vabastamise taotlust. Kaebaja esitas 19.02.2025 ka määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 18.02.2025 määruse peale esialgse õiguskaitse osas.

4. Kaebaja esitas 03.03.2025 Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kohtuniku taandamise

taotluse, mille ringkonnakohus edastas halduskohtule. Haldusasja menetlev kohtunik jättis

05.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata ning edastas

taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu

esimees jättis 06.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus Tallinna linna

kohustamist andma haldusakt kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu

toimetulekutoetuse taotluste kohta 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebaja soovis, et

kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset, tagamaks kaebaja ja tema pereliikme õiguste kaitse ja

vältimaks kaebajale pöördumatu kahju tekkimist, sh eluaseme ja toiduabi kaotust. Samuti

palus kaebaja, et kohus tagaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja pereliikmele viivitamata

2(7)

3-25-292

vajalikku abi ja toetust. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega kaebaja

04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 14.03.2025 taotluse kohtuniku taandamiseks. Haldusasja menetlev

kohtunik jättis 01.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata

ning edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna

Halduskohtu esimees jättis 02.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks

rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2025 määrusega kaebaja määruskaebused

halduskohtu 18.02.2025 ja 10.03.2025 määrustele rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 30.05.2025 taotluse oma 05.02.2025 kaebuses sisalduvate nõuete, mis

puudutavad IKÜM sätete rikkumist, eraldiseisvate nõuetena tõlgendamiseks ja nende

menetlusse võtmiseks. Samuti soovis kaebaja esitada eraldiseisvalt nõude 2024. a

detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste lahendamise õigusvastase viivituse

tuvastamiseks. Kaebaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2025 määruse haldusasjas nr 3-

25-829 p-le 14, mille kohaselt on ringkonnakohus seisukohal, et kui kaebaja soovib IKÜM-

iga seotud nõuete eraldi menetlemist, tuleb halduskohtul otsustada, kas ja millisel kujul saab

need nõuded menetlusse võtta. Kohtul ei ole võimalik kaebaja tahtest mööda minna ega jätta

seda eraldi nõudena menetlemata, s.o otsustamata määrusega, kas võtta nõue menetlusse või

keelduda selle menetlusse võtmisest. Kaebaja rõhutas, et tegemist on eraldi formuleeritud

nõudega, mille kohta halduskohus ei ole seni teinud menetlusotsust. Kui halduskohus leiab, et

nõuet ei saa menetlusse võtta, siis palus kaebaja vormistada põhjendatud keeldumine.

Taotlusele oli lisatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

9. Kaebaja esitas 28.06.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja esitas 10.07.2025

esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat maksma kaebajale ja tema

täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele igakuiselt vähemalt 100 eurot

ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni. Kaebaja soovis vastustaja

kohustamist tagama viivitamatu ligipääs toimetulekutoetusele, sissetulekust sõltuvale

sotsiaaltoetusele, toiduabile, elutähtsatele ravimitele ja meditsiiniseadmetele. Kaebaja palus

jätta esialgne õiguskaitse ja igakuine ettemakse kehtima kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni

või olukorra täieliku lahendamiseni.

10. Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse ja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kohus luges, et kaebus

on menetlusse võetud nõuetes 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse

taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna

kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu

sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt (resolutsiooni p 1). Samuti võttis kohus kaebuse

menetlusse Tallinna linna poolt kaebaja taotluste menetlemisel IKÜM sätete rikkumise

tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks lõpetama õigusvastane isikuandmete kogumine

ja töötlemine ning kustutama õigusvastaselt kogutud andmed (resolutsiooni p 6). Kohus

tagastas kaebuse 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste lahendamise

õigusvastase viivituse tuvastamiseks (resolutsiooni p 2).

Kuna kohus võttis menetlusse kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse

tuvastamise nõude, on kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse ilmnemisel see

aluseks kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohus saab taotluste läbi vaatamata jätmise

õigusvastasuse hindamisel hinnata ka seda, kas vastustaja oli kaebaja taotluste menetlemisel

3(7)

3-25-292

viivituses. Seetõttu ei ole kohtu jaoks äratuntav viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõude

eraldiseisva nõudena esitamise vajadus olukorras, kus kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025.

a jaanuarikuu taotluste osas on juba tehtud läbi vaatamata jätmise otsustus, millega on

haldusmenetlus lõpetatud, ja kaebuse eesmärgiks on taotluste sisuline läbivaatamine (HKMS

§ 45 lg 2, § 38 lg 4). Vastustaja võimaliku viivituse eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine

kohtuotsuse resolutsioonis kaebaja eesmärgile kaasa ei aita. Kaebaja õiguste kaitseks on

haldusasjas menetlusse võetud tõhusamad nõuded. Eelnevast tulenevalt tagastas kohus

kaebuse vastustaja viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. Kaebaja esitas 07.08.2025 halduskohtule taotlused kõigis endaga seotud menetlustes, sh

haldusasjas nr 3-25-292 lepitusmenetluse alustamiseks ning uue kohtukoosseisu määramiseks.

Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vastustaja kohustamist

maksma kaebajale ja tema täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele

igakuiselt vähemalt 100 eurot ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku

lahendamiseni.

12. Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

13. Tallinna Halduskohtu jättis 26.09.2025 otsusega kaebaja taotluse lepitusmenetluse

alustamiseks ja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kohus

jättis kaebuse tervikuna rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

(resolutsiooni p-d 3 ja 4). Otsus jõustus 28.10.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja palub 28.07.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2025

määruse punktiga 2 otsustatud kaebuse tagastamine osas, mis puudutab 2024. a detsembri ja

2025. a jaanuari sotsiaaltoetuse taotluste lahendamise viivituse õigusvastaseks tunnistamist.

Halduskohus on rikkunud HKMS § 45 lg-t 2 ja § 2 lg-t 1 ning PS §-i 15, jättes kaebaja abita

ja blokeerides tõhusa õiguskaitse, sest viivituse tuvastamata jätmine muudab edasise kahju

hüvitamise võimatuks. Kaebaja taotleb viivituse tuvastamise nõude menetlusse võtmist ning

soovib algatada kahju hüvitamise menetluse HKMS § 44 ja RVastS § 15 alusel. Kaebaja

soovib, et ringkonnakohus tuvastaks, et Tallinna Halduskohtu kohtunike tegevus on olnud kas

tahtlikult seadust rikkuv või ebapädev. Alternatiivselt, kui kohus eeltoodust keeldub, siis anda

lahend üldkogule või Riigikohtule eelotsustuse taotlemiseks.

15. Kaebaja esitas 07.08.2025 taotluse lepitusmenetluse alustamiseks endaga seotud

haldusasjades, sh haldusasjas nr 3-25-292 ja ka esialgse õiguskaitse taotluse.

16. Kaebaja esitas 01.09.2025 määruskaebuse täienduse, milles soovib lisaks 18.07.2025

määruse punktile 2 vaidlustada ka punkti 3, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi

õigusabi määramiseks.

17. Kaebaja esitas 06.10.2025 täiendavad tõendid ja taotlused kõigis endaga seotud

haldusasjades, sh haldusasjas nr 3-25-292. Kaebaja taotleb menetlustähtaegade ja kohustuste

peatamist, kuni talle määratakse riigi õigusabi korras advokaat. Kaebaja taotleb ühtlasi

menetlustähtaegade ennistamist tervisliku seisundi tõttu ja isiklikust ilmumiskohustusest

vabastamist. Kaebaja viitab 05.09.2025 arstitõendile, mis kirjeldab, et tema tervislik seisund

ei võimalda kohtumenetlustes osalemist. Isikuandmete kaitseks kohtutoimikus tuleb lugeda

4(7)

3-25-292

kaebaja avaldus ja terviseandmete lisad ainult kohtu kasutuseks ning neid mitte edastada

vastaspoolele ilma seadusliku aluseta. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist ja

Andmekaitse Inspektsiooni kohustamist alustama või uuendama järelevalvet ning tegema

ettekirjutust.

18. Kaebaja esitas 08.12.2025 korduva taotluse riigi õigusabi määramiseks endaga seotud

haldusasjades, sh haldusasjas nr 3-25-292. Kaebaja taotleb menetlustähtaegade peatamist,

kuni advokaat on määratud, ning kõikide tähtaegade ennistamist, kuna tema tervislik seisund

ei võimaldanud tähtaegadest kinni pidada. Kaebaja soovib isiklikust ilmumiskohustusest

vabastamist ning tervisandmete osas rakendada juurdepääsupiirangut ja neid mitte edastada

vastaspoolele ilma selge seadusliku aluseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus

tuleb võtta menetlusse kaebuse tagastamise osas. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on

võimalik läbi vaadata ilma vastustaja seisukohta küsimata.

Määruskaebus 2024. aasta detsembrikuu ja 2025. aasta jaanuarikuu sotsiaaltoetuse taotluste

lahendamise õigusvastase viivituse tuvastamise nõude tagastamise peale jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse põhjendustega ega korda

neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi

argumenti, mis seaks kahtluse alla halduskohtu seisukoha kaebuse tagastamise küsimuses.

20. HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel mh kontrollima, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud tähtajast

kinni pidades. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 kohaselt määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebus on

esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista

tähtaega.

21. Kaebajale toimetati vaidlusalune määrus kätte 28.07.2025, määruskaebuse esitamise

tähtpäev oli 12.08.2025. Kaebaja 01.09.2025 esitatud täiendav määruskaebus 18.07.2025

määruse punktile 3 ei ole tähtaegne.

22. HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest

on toodud HKMS §-s 150. Üldjuhul saavad tähtaja ennistamist õigustada objektiivsed

takistused, kuid erandina on kohtupraktikas peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja

ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks mh kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid

seda tingimusel, et kaebaja on olnud piisavalt hoolikas. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb

arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka

subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016

määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17; 01.10.2002 määrus nr

3-3-1-57-02, p 19).

5(7)

3-25-292

23. Kaebaja taotleb 06.10.2025 ja 08.12.2025 esitatud taotlustes kõigis menetlustes, sh

haldusasjas nr 3-25-292, menetlustähtaegade ennistamist. Kaebaja esitatud põhjendustest 06.

10.2025 taotluses nähtub, et kaebaja väidetav terviseseisundi muudatus toimus pärast

12.08.2025 kaebetähtaja möödumist (05.09.2025 tervisetõend) ehk käesolevas asjas kaebajal

takistusi määruskaebuse tähtaegseks esitamiseks ei olnud. Kaebajat ei saa pidada

kohtumenetluses ilmselt kogenematuks.

24. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus 01.09.2025 määruskaebuse menetlusse

võtmisest ning tagastab selle HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 ning § 207 lg 1 alusel kaebajale

läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud

(HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).

25. Kuna 28.07.2025 määruskaebuses on kaebaja nõuded selgelt eraldi peatükina välja

toodud, tõlgendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse kirjeldavas osas esitatud avaldust

sooviga kahju hüvitamise menetluse algatamiseks kaebaja kavatsusena, mitte kaebuse

muutmise avalduse või uue hüvitamiskaebusena. Avaldusest ei selgu ka see, millist kahju

kaebaja täpsemalt silmas peab. Soovi korral on kaebajal võimalik pöörduda kahju hüvitamise

nõudega haldusorgani poole või halduskohtusse.

26. Ringkonnakohus selgitab, et kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel,

faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast kuriteo toimepanemist. Kuritegu

oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (vt karistusseadustiku § 311).

Halduskohus ega ringkonnakohus ei ole haldusasja menetluses pädev tuvastama kohtuniku

poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 20).

27. Kaebaja 06.10.2025 ja 08.12.2025 taotluste kohta leiab ringkonnakohus täiendavalt

järgmist. Kaebaja taotles avaldustes, et kohus peataks asja (kõigi kaebajaga seotud

haldusasjade) menetluse kuni kaebajale riigi õigusabi määramiseni ja PS § 28 kohase

vältimatu abi andmiseni, sest kaebaja on töövõimetu ja tervislik seisukord ei võimalda tal

menetluses osaleda. Kuna ringkonnakohus lahendab üksnes kaebaja määruskaebust

halduskohtu 18.07.2025 määruse peale, saab kaebaja soovi tõlgendada nii, et ta soovib

määruskaebemenetluse peatamist.

HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada üksnes HKMS 10.

peatükis ettenähtud alusel. Siinse vaidluse asjaoludel saaks eeskätt tulla kõne alla HKMS §

94, mille kohaselt võib kohus poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel

menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise

korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole

krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks.

Taotlus määruskaebuse menetluse peatamiseks jääb rahuldamata. Kaebaja on juba esitanud

määruskaebuse ja selle täienduse ning nende lahendamiseks siinses määruskaebemenetluses ei

ole kaebajal vaja teha mingeid täiendavaid toiminguid. Seega ei takista kaebaja tervislik

seisund määruskaebuse lahendamist.

28. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik,

kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi

õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks RÕS §-s 6 sätestatud aluse olemasolule

riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist.

6(7)

3-25-292

29. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Y.G esitatud määruskaebuse sisu on arusaadav ja asjakohane ning seda saab

menetleda, ilma et oleks vajalik selle esitaja täiendav õiguslik nõustamine. Ringkonnakohtu

hinnangul on taotleja seega ise suuteline end ringkonnakohtus esindama ning taotlus riigi

õigusabi saamiseks jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

30. Muus osas ei ole ringkonnakohtule äratuntav kaebaja 06.10.2025 ja 08.12.2025 taotluste

seos siinse kohtuasja ja määruskaebemenetlusega, kuna taotlused on esitatud üldiselt suures

hulgas kohtuasjades. Seetõttu jätab ringkonnakohus need taotlused tähelepanuta.

31. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)