Legislator Case Law & Legislation
3-25-1413/18 AI generated

3-25-1413/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-1413/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

C.A esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 03.03.2025 taotluse, milles palus ennast määrata Põhja-Tallinna Valitsus jättis 10.03.2025 otsusega nr 6-6.1/106-2 C.A taotluse

Legislator headnote

AI generated

3-25-1413/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: C.A esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 03.03.2025 taotluse, milles palus ennast määrata Põhja-Tallinna Valitsus jättis 10.03.2025 otsusega nr 6-6.1/106-2 C.A taotluse

Keywords

AI generated
rights of access freedom to choose healthcare provider need to preserve availability reasonableness obligation to obtain medical care requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1413

Haldusasi

C.A kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse

nr 6.-6.1/106-2 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.A

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse C.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.08.2025 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta rahuldamata C.A taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

3. Jätta C.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.08.2025 määruse

resolutsiooni punkt 2 muutmata.

4. Määruse avaldamisel asendada C.A ja X nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.A esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 03.03.2025 taotluse, milles palus ennast määrata

oma ema X hooldajaks ja maksta hooldaja tasu.

2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 10.03.2025 otsusega nr 6-6.1/106-2 C.A taotluse

rahuldamata, sh otsustas mitte määrata hooldajat Xle ja hooldajatoetust C.A-le (dtl 68).

Otsuse põhjenduste kohaselt lõpetati taotluse läbivaatamine seoses sellega, et X suri

07.03.2025.

3. C.A esitas vaide, mille Põhja-Tallinna Valitsus tagastas 16.04.2025 kirjaga nr 9-6/497-2

vaideõiguse puudumise tõttu (dtl 74).

3-25-1413

4. C.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta kaebajale mittevaralise ja varalise kahju

hüvitist X tapmise tõttu.

5. Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

Sotsiaalhoolekandelise abi otsuse vaidlustamisel on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud

(riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2). Kaebaja soovib ka varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamist, kuid pole kaebuses märkinud kahjusummat ega tasunud riigilõivu. Kaebaja peab

tasuma riigilõivu 350 eurot või 3% taotletavast kahjusummast. Kui kaebajal ei ole võimalik

riigilõivu tasuda, siis tuleb tal esitada menetlusabi taotlus.

6. C.A esitas 02.06.2025 menetlusabi taotluse ja palus end vabastada riigilõivu tasumisest.

7. C.A esitas 09.06.2025 avalduse kohtunik Maret Hallikma taandamiseks, mille Tallinna

Halduskohtu esimees jättis 18.06.2025 määrusega rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata ning kaebuse teist korda käiguta. Kaebajal tuli 10 päeva jooksul alates määruse

jõustumisest tasuda riigilõiv 350 eurot. Kohus hoiatas, et riigilõivu tasumata jätmisel tagastab

kohus kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seda läbi vaatamata.

9. C.A esitas halduskohtu 20.06.2025 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus tagastas 02.07.2025 määrusega. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte

23.07.2025.

10. C.A esitas halduskohtule 30.07.2024 taotluse menetluse peatamiseks, kuna tema

tervislik seisund ei võimalda tal vastu võtta ja vastata menetlusdokumentidele ning seetõttu on

kohtumenetluses osalemine võimatu tema elu ja tervist ohtu seadmata. Küll aga oleks kaebajal

võimalik osaleda avalikul kohtuistungil, kui oleks tagatud kiirabi juurdepääs ja

parkimisvõimalus kohtumaja ees.

11. Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2025 määrusega taotluse menetluse peatamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 2).

Kaebaja kirjeldatud asjaolud ei kujuta mõjuvat põhjust HKMS § 94 tähenduses, mis

õigustaksid menetluse peatamist. Kaebaja on saanud siinses ja teistes tema alustatud haldus-

ja tsiviilkohtumenetlustes esitada erinevaid taotlusi, sh määrus- ja apellatsioonkaebusi.

Seetõttu ei ole usutav, et kaebajal esinevad sellised tervisest tulenevad piirangud, mis

takistavad tema kohtumenetluses osalemist. Kaebaja ei ole esitanud menetluses osalemisest

takistava terviseseisundi kohta ühtki tõendit. Kaebaja lisatud terviseandmetest ei ole võimalik

järeldada kaebaja kirjeldatud raskusi kohtuga kirjalikul suhtlemisel.

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks

Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse nr 6.-6.1/106-2. Kaebaja esitas Põhja-Tallinna

Valitsusele 03.03.2025 taotluse määrata ta oma ema X hooldajaks ja maksta hooldaja tasu.

Kaebaja ema, kelle hooldajaks kaebaja soovis saada, suri 07.03.2025. Vastustaja 10.03.2025

otsus põhineb sellel, et hooldatava surma tõttu ei ole hooldaja määramine enam võimalik ja

menetlus tuleb lõpetada. Seetõttu ei ole kaebajal tühistamiskaebuse esitamisega võimalik

saavutada kaebuse eesmärki, sest linn ei saa määrata kaebajat hooldajaks surnud inimesele.

Samamoodi ei oleks kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki õigusvastasuse

tuvastamise nõudega.

Kahju hüvitamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei ole

kõrvaldanud kaebuse puudusi kohtu määratud tähtajaks. Halduskohus jättis 02.06.2025

2(4)

3-25-1413

määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu

tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks. Halduskohus jättis 20.06.2025 määrusega menetlusabi taotluse

rahuldamata ja kaebuse teist korda käiguta. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 10 päeva jooksul,

arvates määruse jõustumisest. Kaebaja esitas 20.06.2025 määruse peale määruskaebuse, mille

Tallinna Ringkonnakohus tagastas 02.07.2025 määrusega perspektiivituse tõttu. Kaebaja sai

ringkonnakohtu määruse kätte 23.07.2025. Seega pidanuks kaebaja tasuma riigilõivu hiljemalt

02.08.2025. Määruse tegemise ajaks ei ole kaebaja riigilõivu tasunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. C.A esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.09.2025 määruskaebuse (täiendatud

23.09.2025) halduskohtu 22.08.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale (dtl 764). Kaebaja

taotleb, et haldusasi saadetakse uueks läbivaatamiseks halduskohtunikule, kes ei ole seotud

kaebaja emale raskete vigastuste tekitamisega ja ema surmaga. Lisaks taotleb kaebaja

kaebetähtaja ennistamist, avalikku istungit ja trahviotsuse tühistamist.

Kaebaja ei ole seni toibunud liiklusavariist. Kaebajale otsa sõitnud politseikaubik põgenes

sündmuskohalt ning asub kindlasti Politsei ja Piirivalveameti (PPA) Kolde tänava parklas,

kuigi PPA väitel ei ole nad kaubikut leidnud. Kaebajal on erakorralise meditsiini osakonna

tõend juhtunu kohta. Kaebaja ei ole veel jõudnud oma kaebust lõpuni kirjutada. Neis asjades,

kus vastustaja süül on tapetud kõik kaebaja lähedased, peaks olema avalik istung. Kirjaliku

kaebuse jõuaks kaebaja koostada 2026. a lõpuks.

Kaebaja palus halduskohtu juhtkonnal taandada kaebaja ema surmas süüdi olev kohtunik.

Kohtu juhtkond on taotluse kätte saanud, kuid kohtunik justkui ei olegi sellest teadlik, sest on

koostanud 22.08.2025 määruse.

Kaebaja ei ole otsustanud, milline peaks olema rahaline kompensatsioon. Ükski rahasumma ei

kaalu üles ema surmaga kaebajale tekitatud kahju, meelehärmi ja leina. Kaebaja ei mõista,

miks oli vaja teha otsus siinses haldusasjas nii kiiresti. Kaebaja ei ole jurist ja tal ei ole praegu

aega mõelda, kas õigem oleks menetleda kohtuasja edasi halduskohus või ringkonnakohus.

Kaebaja ei ole võimeline kõiki otsuseid õigeaegselt vaidlustama. Kohtunik koos halduskohtu

juhtkonnaga on tekitanud kaebajale meelega raskeid vigastusi, kuna kaebaja on sadu kordi

saatnud oma erakorralise meditsiini osakonna väljavõtteid ja selgitusi, miks kirjalik menetlus

ei ole võimalik.

Kaebaja taotleb, et kohus menetleks temale määratud trahvi ning tuvastaks, kas sellise trahvi

määramiseks oli olemas õiguslik alus. Kaebajal ei ole aega süüvida, mille eest see trahv on

üldse tehtud. Kui trahv on seotud siinse haldusasjaga, siis taotleb kaebaja trahvi ja kohtutäituri

koostatud trahvilisa tühistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu

22.08.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud põhilistele nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

14. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et soovib avalikku istungit. HKMS § 210 lg 4

järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks korraldada

kohtuistungit. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit, sest vaidluse all on

üksnes küsimus, kas halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Määruskaebus on võimalik

3(4)

3-25-1413

lahendada kaebaja määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal. Seega jääb kaebaja taotlus

kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

15. Kaebaja esitas halduskohtule nõuded Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse

tühistamiseks ning vastustaja tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas

22.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 2 tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki, ning kahju hüvitamise

nõude HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu ja see takistas asja

läbivaatamist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks puudub alus.

16. Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse kohaselt esitas kaebaja taotluse, milles

palus määrata ennast oma ema X hooldajaks. Kuna X suri 07.03.2025, ei ole vastustajal

võimalik kaebajat X hooldajaks määrata ja kaebajale hooldajatasu maksta isegi juhul, kui

kohus tühistaks 10.03.2025 otsuse ja vastustajal tuleks kaebaja taotlus uuesti lahendada.

Seega ei ole tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kohus võis

kaebuse tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 2).

17. Tallinna Halduskohtu 20.06.2025 määruse resolutsiooni p 1, millega kohus jättis

kaebaja menetlusabi taotluse kahjunõudega seotud riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata, jõustus 23.07.2025. Seega oli riigilõivu tasumise viimane päev 04.08.2025.

Kaebaja ei ole tasunud halduskohtu 20.06.2025 määruse resolutsiooni p-s 2 ettenähtud

tähtajaks seaduse kohaselt nõutavat riigilõivu ega taotlenud puuduse kõrvaldamiseks antud

tähtaja pikendamist. Kui kaebajat ei ole seaduse või kohtulahendiga riigilõivu tasumise

kohustusest vabastatud, eeldab kaebuse sisuline läbivaatamine riigilõivu tasumist (vt HKMS §

39 lg 1 p 4, § 104 lg 1). Seega on halduskohus kahjunõude õigesti tagastanud (HKMS § 104

lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2).

18. Määruskaebuses märkis kaebaja, et ta ei ole veel otsustanud, milline peaks olema

rahaline kompensatsioon talle tekitatud kahju, meelehärmi ja leina eest. Ringkonnakohus

selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda ka siis, kui nõutava hüvitise summa on jäetud kaebuses

märkimata ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (vt RLS § 60 lg 3).

19. Vastuseks muudele määruskaebuses esitatud väidetele ja taotlustele selgitab

ringkonnakohus järgmist. Kuna määruskaebus on esitatud tähtaegselt, siis ei teki

määruskaebemenetluses kaebetähtaja tähtaja ennistamise küsimust. Tallinna Halduskohtu

esimees lahendas kaebaja avalduse kohtunik M. Hallikma taandamiseks 18.06.2025

määrusega, jättes selle rahuldamata. Seega ei olnud kohtunikul takistust asja menetlust

jätkata, sh allkirjastada 22.08.2025 määrust. Siinses määruskaebemenetluses ei ole võimalik

lahendada kaebajale määratud trahvi tühistamise nõuet, sest haldusasjas nr 3-25-1413 ei ole

kohus kaebajat trahvinud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt (dtl 779) on Tallinna kohtutäituri

Hille Kudu rahalise nõude arestimise akt seotud haldusasjaga nr 3-25-635. Selles haldusasjas

on kaebaja halduskohtu 24.04.2025 määrusega nr 3-25-635 (resolutsiooni p 9) talle määratud

rahatrahvi 17.05.2025 vaidlustanud, kuid ringkonnakohus ei ole veel lahendit teinud. Kõik

muud määruskaebuses esitatud kaebusega seostamata taotlused jätab ringkonnakohus

tähelepanuta, sest need ei oma siinse määruskaebuse lahendamisel tähtsust.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.08.2025

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)