2-24-10921/152 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10921

Kohtuasi

E.O avaldus laste J.H ja Z.G-ga kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. aprilli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.O määruskaebus

U.A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa): E.O (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Puudutatud isik (laps I): J.H (isikukood XXX)

Puudutatud isik (laps II): Z.G (isikukood XXX)

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik (ema): U.A (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Eestkosteasutused:

Rae Vallavalitsus, lepinguline esindaja Jana Bogdanova

Tallinna Linnavalitsus (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

kaudu), lepinguline esindaja Diana-Christina Ibrus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu U.A 15. mai 2025. a määruskaebusega, 30. oktoobri 2025. a esialgse

õiguskaitse taotlusega ning 10. novembri 2025. a ja 18. novembri 2025. a

seisukohtadega esitatud lisad. Keelduda U.A 18. novembri 2025 seisukoha

(dokument nr 26s) lisa 1 vastuvõtmisest ning eemaldada see asja materjali hulgast

(dtl 1171 ja 1172).

2. Võtta vastu E.O 7. novembri 2025. a seisukoha lisad 1–5, 7 ja 8 ning 13. novembri

2025. a ja 14. novembri 2025. a seisukohtade lisad. Keelduda E.O 7. novembri

2-24-10921

2025. a seisukoha lisa 6 menetlusse võtmisest ning eemaldada see asja materjali

hulgast.

3. Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2025. a määrus osaliselt osas, millega

maakohus muutis Harju Maakohtu 16. oktoobri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr

2-23-11738 kinnitatud E.O suhtluskorda J.H ja Z.G-ga (maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2.1, 2.2 ja 2.4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta

laste J.H ja Z.G ning isa E.O suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni p 7.2.1–

7.2.8.

4. Rahuldada U.A määruskaebus osaliselt.

5. Rahuldada E.O määruskaebus osaliselt.

6. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud J.H-le ja Z.G-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jätta riigi kanda.

7. Harju Maakohtu 29. aprilli 2025. a määrus kehtib järgmises sõnastuses:

7.1. Rahuldada osaliselt E.O avaldus laste J.H ja Z.G-ga kindlaksmääratud

suhtluskorra muutmiseks.

7.2. Muuta tsiviilasjas nr 2-23-11738 Harju Maakohtu 16. oktoobri 2023. a määruse

punktides 1.1–1.3 kinnitatud E.O suhtluskorda J.H ja Z.G-ga ning määrata

kindlaks E.O suhtluskord J.H ja Z.G-ga järgmiselt:

7.2.1. J.H ja E.O osalevad alates 5. jaanuarist 2026 kolme kuu jooksul vähemalt

kaheksal korral Tallinna Linnavalitsuse (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu)

või Rae Vallavalitsuse suunatud pereterapeudi visiidil. Kui vanemad ei ole

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti, toimetab

lapse terapeudi juurde ja sealt tagasi koju U.A .

7.2.2. Z.G kohtub E.O-ga alates 5. jaanuarist 2026 kolme kuu jooksul paaritu

nädala kolmapäeviti kell 16.30–19.30. Kui vanemad ei ole kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti, siis toimetab U.A

lapse kohtumisele XXX keskuse XXX mängutoa ette ning viib ta samast

kohast kohtumise lõppemisel ära.

7.2.3. Pärast määruse resolutsiooni punktides 7.2.1 ja 7.2.2 nimetatud kolme kuu

möödumist viibivad J.H ja Z.G E.O-ga paaritu nädala kolmapäeviti kell

16.30–19.30 ja paarisnädala laupäeviti kell 11.00–19.00. Täiendavalt viibib

J.H koos E.O-ga paarisnädala pühapäeviti kell 11.00–18.00.

7.2.4. Pärast kuu aja möödumist määruse resolutsiooni punktis 7.2.3 nimetatud

kohtumiste algusest viibivad J.H ja Z.G koos E.O-ga paaritu nädala

kolmapäeviti kell 16.30–19.30 ning paarisnädala laupäeviti kell 11.00–19.00 ja

paarisnädala pühapäeviti kell 11.00–19.00. Täiendavalt viibib J.H koos E.O-

ga paarisnädala kolmapäeviti kell 16.30–19.30.

7.2.5. Kui vanemad ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku

leppinud teisiti, toimetab U.A lapsed määruse resolutsiooni punktides 7.2.3 ja

7.2.4 nimetatud kohtumistele XXX keskuse Tartu maantee poolse

peasissepääsu ette ning viib lapsed samast kohast kohtumise lõppemisel ära.

7.2.6. Kui E.O ja U.A ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku

leppinud teisiti, toimub J.H ja Z.G ühelt vanemalt teisele üle andmine

kolmandate isikute juuresolekuta.

2-24-10921

7.2.7. Lapse haigestumisel, kui perearst on määranud lapsele koduse režiimi, jääb

suhtlemiskorras määratud kohtumine ära. Lapsele määratud kodune režiim

peab nähtuma Terviseportaalist.

7.2.8. E.O ja U.A võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kindlaksmääratud kohtumiste aegu eelneval kokkuleppel muuta või leppida

kokku täiendavaid aegu, mil J.H ja Z.G viibivad koos E.O-ga.

7.3. Kohtumäärus suhtluskorra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata.

7.4. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 7.2 ja selle alapunktide rikkumise korral

võib kohtumääruse täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Kohtumääruse täitmine

on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud

sunnivahenditega.

7.5. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 9. augusti 2024. a määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõuna määratud ajutine suhtluskord.

7.6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud

J.H-le ja Z.G-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale (välja arvatud määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2) võib esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771 lg 4).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.

Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 179 lg 2 ja 22 kohaselt, kui kohustatud isik takistab lapsega suhtlemise

lahendi sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku

kohustatud isiku trahvimiseks. Avaldus vaadatakse läbi hagita menetluses. Teistkordse trahvi

määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras.

Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud

toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Käesolevast

kohtumäärusest ei tulene õigust rakendada kohustatud isiku suhtes jõudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldaja avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.O (avaldaja, laste isa) esitas 17.07.2024 Harju Maakohtule avalduse J.H (laps I) ja Z.G-

ga (laps II) (ühiselt lapsed) Harju Maakohtu 16.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-11738

kinnitatud suhtluskorra muutmiseks. Menetluskulud palus isa jätta poolte endi kanda.

1.1. Avalduse kohaselt ei täida U.A (laste ema) kompromissimäärusega kindlaks määratud

suhtluskorda ja takistab lastega vahetut suhtlust. Suhtluskorras ei ole laste ja isa täpsed

2-24-10921

kohtumisajad kirjas, vaid need on märgitud klausliga „arvestades laste soove, vajadusi ning

heaolu“. Selline sõnastus raskendab määruse täitmist. Ema väidab alusetult, et laste ja isa

kohtumised ei ole turvalised. Laste ema lubab lastega kohtuda vaid ema või tema elukaaslase

juuresolekul. Olukord, kus laste isa ei saa lastega suhelda, ei vasta laste huvidele.

1.2. Isa palus määrata suhtluskorra järgmiselt:

-

lapsed veedavad isaga iga nädala teisipäeva, neljapäeva ja pühapäeva. Isa võtab lapsed

ema juurest kell 11.00 ja viib lapsed tagasi ema juurde järgmisel päeval kl 19.00 (kui laste

vanemad ei ole eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leppinud kokku

teisiti). Kooli- või lasteaiapäevadel läheb isa lastele kooli või lasteaeda järgi ja toob nad

ise ema koju kell 19.00.

-

Isal on alates 01.01.2025 õigus lapsega I reisimiseks kestusega kuni 16 päeva. Isal on

alates 01.09.2026 õigus lapsega II reisimiseks kestusega kuni 14 päeva.

-

Isal on alates 01.04.2025 õigus taotleda suhtluskorra muutmist.

Alternatiivselt palus isa määrata suhtluskorra astmeliselt nii, et isa ja laste koos veedetud aeg

pikeneb aja möödudes.

1.3. Isa palus määrata, et kui laste ema ei täida vaatamata hoiatusele määrust, on kohtutäituril

õigus rakendada jõudu.

Ema seisukoht

2. Laste ema ei pea suhtluskorra muutmist isa taotletud viisil põhjendatuks. Samuti ei pea ema

põhjenduks lubada kohtutäituril rakendada jõudu.

2.1. Ema on pakkunud erinevaid lahendusi, kuidas isa ja lapse II suhtlemist regulaarselt ja

järjepidevalt tagada, kuid isa ei ole pakutud lahendusi soovinud. Isa ei ole lapsega II koos

elanud, mistõttu ei ole lapsel II isaga turvalist suhet. Lapse I osas tuleks suhtluskord jätta

määramata või määrata, et suhtluskord kehtib vaid siis, kui laps I ise selleks valmis on.

2.2. Isa huvi lastega suhtlemiseks ei ole järjepidev, vaid on kaootiline. Seetõttu ei soovi laps I

alati isa soovitud aegadel temaga kohtuda. Laps I ei soovi isa juures ööbida. Lapse I suhet

isaga tuleks proovida parandada, kuid suhtluskord ei tohiks olla lapsele vastumeelne ja see

peab olema täidetav. Isa taotletud suhtluskord ei ole kooskõlas lapse I päevakava ega lapse

soove ja vajadusi arvestav.

2.3. Ajutine suhtluskord on näidanud, et laps II ei ole isaga valmis kohtuma rohkem kui kolm

tundi korraga. Lapse II osas saavad kohtumised isaga toimuda väljaspool perekeskust siis, kui

kohtumised seal on olnud järjepidevad ja edukad. See eeldus ei ole hetkel täidetud.

2.4. Kui isa ja laste suhe seda hiljem võimaldab, on vanematel võimalik suhtlemiskordades

täiendavalt kokku leppida või uuesti kohtu poole pöörduda. Asja lahendamisel tuleb arvesse

võtta ka laste isa vägivaldset käitumist.

Eestkosteasutuste ja lastele määratud esindaja seisukohad

3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab laste ja isa suhte parandamiseks

astmelise suhtluskorra kindlaksmääramist. Samuti võiksid lapsed suhelda teatud ajavahemiku

isaga kahekesi koos, mitte eraldi. Kuigi laps I on avaldanud soovi otsustada ise, kus ja millal

ta isaga kohtub, ei saa sellist vastutust lapsele panna.

2-24-10921

4. Tallinna Linnavalitsus (Sotsiaal- ja Terviseameti kaudu) on seisukohal, et isa ja laste

suhtlemise toimimiseks on vaja kokku leppida regulaarne ja järk-järgult suurenev suhtluskord.

Vanemate suhted on pingelised ja konfliktide tõttu on kannatada saanud lapsed. Lapsel I on

vanemate lahku kolimise ajast enda mälupilt, mis võib väljenduda tõrksuses isaga suhtlemise

ees. Ka laps II on mõjutatud vanemate käitumisest ja hoiakutest, mistõttu ei pruugi lapse

usalduse võitmine olla isale kerge.

5. Rae Vallavalitsus leiab, et kindel suhtluskord kindlustaks isale ja lastele pideva kontakti ja

annaks võimaluse isale laste kasvatamises osaleda. Suhtluskord tuleks koostada selliselt, et

laste kontakt isaga suureneks järk-järgult. Samuti võiksid pereliikmed osaleda pereteraapias.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas isa avalduse osaliselt (resolutsiooni p 1) ja muutis Harju Maakohtu

16.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-11738 kinnitatud isa ja laste suhtluskorda

järgmiselt (resolutsiooni p 2):

-

Lapsed viibivad isaga paaritu nädala kolmapäeviti kell 16.30–19.30 ja paarisnädala

laupäeviti kell 11.00–19.00. Täiendavalt viibib laps I koos isaga paarisnädala pühapäeviti

kell 11.00–18.00.

-

Alates 02.06.2025 viibivad lapsed koos isaga paaritu nädala kolmapäeviti kell 16.30–

19.30 ning paarisnädala laupäeviti kell 11.00–19.00 ja paarisnädala pühapäeviti kell

11.00–19.00. Täiendavalt viibib laps I koos isaga paarisnädala kolmapäeviti kell 16.30–

19.30.

-

Vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlaksmääratud

kohtumiste aegu eelneval kokkuleppel muuta või leppida kokku täiendavaid aegu, mil

lapsed viibivad koos isaga.

-

Lapsed viib vanemate vahel eelnevalt kokkulepitud kohta ema ning toob kohtumistelt ema

elukohta tagasi isa, kui vanemad ei ole eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokku leppinud teisiti.

Kohus märkis, et määrus kuulub suhtluskorra osas viivitamata täitmisele (resolutsiooni p 3) ja

selgitas sunnimeetmeid määruse täitmiseks (resolutsiooni p 4). Kohus tühistas 09.08.2024

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse korras määratud ajutise suhtluskorra (resolutsiooni

p 5). Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasud ja kulud, mis jäid riigi kanda (resolutsiooni p 6).

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tuleb vanemate senist kokkulepet

suhtluskorra kohta muuta ja laste heaolu silmas pidades määrata isa ja laste detailsem

suhtluskord, mis vähendab eelduslikult vanemate uusi konflikte.

6.2. Kohtule ei ole esitatud kahtlusi, et laste isa võiks olla lastega vägivaldne või neile muul

viisil ohtlik. Ema kirjeldused käsitlevad peamiselt vanemate omavahelist vaenulikku suhtlust.

Ema peab isa ja laste suhtluse takistuseks pigem lähisuhte puudumist isa ja laste vahel.

6.3. Kohtu ette ei ole toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid lapse I osas

suhtluskorra kindlaksmääramata jätmist. Kui laps I on vahetult näinud pealt vanemate tülisid,

on usutav, et ta hoiab rohkem vanema poole, kes on tema eest seni hoolitsenud. Last ei saa

panna olukorda, kus ta peab otsustama lahus elava vanemaga suhtlemise sageduse või viisi

üle.

2-24-10921

6.4. Menetluse ajal kehtinud ajutine suhtluskord on isa ja laste vahel suuremal määral

toiminud. Ajutise suhtluskorra jätkuna tuleb suhtluskorda järkjärguliselt suurendada. Seda

toetasid nii lastele määratud esindaja kui ka lapse heaolu spetsialistid. Lisaks määratakse isa

ja lapse I täiendavad kohtumised paarisnädala pühapäevadele, et laps saaks isaga aega veeta

ka venna juuresolekuta.

6.5. Olukorras, kus isa ei ole laste elus järjepidevalt osalenud, ei saa lastelt eeldada ja nõuda,

et nad tunneksid end isa juures sama turvaliselt kui ema juures. Seetõttu on ennatlik määrata

kindlaks laste ja isa suhtlus koos ööbimiste ja reisimistega. Esmalt tuleb laste isal luua

turvaline ja usaldav suhe lastega, et lapsed ise sooviksid isa juurde ka ööbima jääda.

6.6. Kohtumääruse täitmiseks ei ole jõu rakendamise lubamine vajalik, kuna laste ema ei ole

takistanud lastel isaga suhtlemist. Ei ole põhjust arvata, et ema hakkaks takistama määruse

täitmist.

Isa määruskaebus

7. Laste isa palub maakohtu määruse tühistada ja määrata suhtluskord vastavalt avalduses

toodule, v.a osas, mis puudutab lastega reisimist. Selles osas palub isa määrata, et isal on

alates 01.07.2025 õigus reisida lapsega I kuni 16 päeva ja lapsega II alates 01.09.2026 kuni 14

päeva. Alternatiivselt palub isa määrata suhtluskord, mis võimaldab lastel isa juures ööbimist

ja ühist puhkuseveetmist või selliselt, et isa ja laste koos veedetud aeg pikeneb astmeliselt. Isa

palub määrata, et kui laste ema ei täida vaatamata hoiatusele kohtumäärust, on kohtutäituril

õigus rakendada jõudu. Menetluskulud palub isa jätta poolte endi kanda.

7.1. Kaebuse kohaselt leidis kohus põhjendatult, et varasemat suhtluskorda on vaja muuta.

Samas piirab kohtu määratud uus suhtluskord põhjendamatult isa õigust lastega suhelda.

Põhjendamatu on piirata isa õigust viia lapsi endaga koju, kus nad saaksid isa juures ka

ööbida. Samuti ei võimalda suhtluskord isal lastega reisida.

7.2. Eestkosteasutused ja lastele määratud esindaja toetasid järkjärgult suurenevat

suhtluskorda, sh isa juures ööbimist. Kohus ei põhjendanud, mis välistas suhtlusõiguse

järkjärgulist suurendamist ning miks kohus ei nõustu eestkosteasutuste ja laste esindaja

seisukohtadega. Järkjärguline suhtluskord on tavapärane ja kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega.

7.3. Kohtumäärus, mille kohaselt laste ema toob lapsed eelnevalt kokkulepitud kohta, ei täida

piisava formaliseerituse nõuet. Kokkulepet koha osas ei pruugi laste ema vastuseisu tõttu

sündida. Puuduvad põhjused, miks laste isa ei võiks lapsi kohtumistele võtta laste elukohast.

Kui kohus ei pea võimalikuks määrata, et isa läheb lastele järgi nende elukohta, tuleks

määrata konkreetne laste üleandmise koht. Selleks on olnud XXX keskus.

Ema määruskaebus

8. Ema palub tühistada maakohtu määruse selle p-de 3, 4 ja 5 osas. Samuti palub ema muuta

maakohtu määruse p 2 ja määrata, et Harju Maakohtu 16.10.2023 määrust tsiviilasjas nr 2-23-

11738 muudetakse osaliselt p-de 1.1 ja 1.2 või ka 1.3 osas, kuid ülejäänud osas jääb Harju

Maakohtu 16.10.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11738 muutmata. Ema palub määrata

suhtluskorrale järkjärguline üleminek järgmiselt:

2-24-10921

-

Isa kohustub läbima vanemluskoolituse ja kuni vanemluskoolituse läbimiseni kehtib isa ja

laste suhtlemiskord vastavalt 09.08.2024 esialgse õiguskaitse määruses sätestatud

suhtlemiskorrale.

-

Pärast isa poolt vanemluskoolituse läbimist, määrata suhtlemiskord lastega vajadusel

kolmanda isiku juuresolekul ja juhendamisel järkjärgult 09.08.2024 esialgse õiguskaitse

määrusega kehtestatud suhtlemiskorda ajaliselt suurendades vastavalt isa ja laste suhete

paranemisele, kuni on võimalik p 2.1 täitmine ja seejärel viimase astmena määrata p-s 2.2.

sätestatud suhtlemiskord.

Laste ema menetluskulud palub ema jätta isa kanda.

8.1. Kaebuse kohaselt tühistas maakohus põhjendamatult 09.08.2024 esialgse õiguskaitse

määruse. Määrus oli täidetav ja tagas isale võimaluse lastega regulaarselt suhelda. Määrus oli

kooskõlas laste huvidega.

8.2. Määrusest ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid varasema määruse punkte

maakohus muutis või muutis ta seda tervikuna.

8.3. Laste ema ei vaidlusta määruse p-te 2.1 ja 2.2 sisuliselt ja leiab, et selline suhtluskord

võib mingil hetkel mõistlik olla. Praegusel hetkel ei ole aga isal kummagi lapsega sellist

suhet, mis võimaldaks suhtluskorda sellisel viisil täita.

8.4. Määrus on olulises osas põhjendamata.

8.5. Kuna isa oskus lastest aru saada ja lastega suhelda ning suhet luua vajab toetust, tuleks

enne maakohtu määratud suhtluskorra täitmist suunata isa vanemluskoolitusele. Koolituse

läbimisel tuleks kehtestada järkjärguline üleminek maakohtu määratud suhtluskorrale,

vajadusel algselt korraldada kohtumisi kolmanda isiku juuresolekul.

8.6. Määruse viivitamata täidetavaks tunnistamine ei ole põhjendatud ega arvesta laste

huvidega. TsMS § 562¹ lg-te 1 ja 3 eelduseks on, et rikutakse lapsega suhtlemist korraldavat

kokkulepet või kohtumäärust ning algatatud on sellest tulenevalt lepitusmenetlus. Siinsel

juhul ei ole tegemist lepitusmenetlusega.

8.7. Ema menetluskulude jätmine tema enda kanda on äärmiselt ebaõiglane. Ema ei andnud

isale kohtusse pöördumiseks alust. Isa kasutab kohtumenetlust laste ema enda mõju ja hirmu

all hoidmiseks ning tema kahjustamiseks.

Määruskaebustele esitatud seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Laste isa palub jätta ema määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

10. Laste ema palub jätta isa määruskaebuse rahuldamata ja ema menetluskulud isa kanda.

11. Lastele määratud esindaja määruskaebuseid ei toeta ja leiab, et kohus ei eksinud määruse

tegemisel.

12. Rae Vallavalitsus leiab, et seni 09.08.2024 määrusega reguleeritud suhtluskord toetab ka

laste praeguseid vajadusi, tagades neile regulaarse suhtluse isaga ning annab vanematele

vajaliku paindlikkuse juhul, kui laste vajadused seda nõuavad.

2-24-10921

13. Maakohus jättis 25.06.2025 määrusega rahuldamata ema taotlused määruse viivitamatu

täidetavuse peatamiseks ja menetluse kinniseks kuulutamiseks. Kohus jättis määruskaebused

rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

14. Ringkonnakohus jättis 11.11.2025 määrusega rahuldamata laste ema 30.10.2025 taotluse

määruskaebuse tagamiseks ja alternatiivse taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus

jättis läbi vaatamata laste ema 10.11.2025 taotluse lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja vabastamiseks ja uue esindaja määramiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel osaliselt tühistada osas,

millega maakohus muutis Harju Maakohtu 16.10.2023 määrusega kindlaks määratud laste ja

isa suhtluskorda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab laste ja

isa suhtlemise korda vastavalt praeguse määruse tervikresolutsioonis toodule. Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus vastavalt

TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.

16. Laste ema ja isa esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. Iseemesest võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). TsMS

§ 238 lg 1 kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Tõendil on tähtsus eelkõige siis, kui see kinnitab menetlusosalise poolt kohtule esitatud

väiteid (TsMS § 236 lg 1).

16.1. Laste ema esitas tõendid 15.05.2025 määruskaebusega, 30.10.2025 esialgse õiguskaitse

taotlusega ning 10.11.2025 ja 18.11.2025 seisukohtadega. Kohus ei võta asja materjali juurde

ema 18.11.2025 seisukoha (dokument nr 26s) lisa 1 (07.11.2025 H. Tooming (täitur) e-kiri,

dtl-d 1171 ja 1172), sest selle esitas kohtule laste isa 13.11.2025 seisukohaga (dtl-d 1124 ja

1125). Arvestades ema väiteid määruskaebemenetluses, on ülejäänud tõendid asjakohased ja

kohus võtab need asja materjali juurde.

16.2. Laste isa esitas tõendid 07.11.2025, 13.11.2025 ja 14.11.2025 seisukohtadega. Kohus ei

võta asja materjali juurde isa 07.11.2025 seisukoha lisa 6 (trahvimäärus, dtl-d 1073–1079),

sest selle esitas kohtule laste ema 30.10.2025 menetlusdokumendiga (dtl-d 980–986).

Arvestades isa väiteid määruskaebemenetluses, on ülejäänud tõendid asjakohased ja kohus

võtab need asja materjali juurde.

17. Siinsel juhul on laste ja isa suhtlemise kord kindlaks määratud Harju Maakohtu

16.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-11738. Vanemate määruskaebusest nähtuvalt ei

vaidle vanemad enam suhtluskorra muutmise vajaduse üle. Vanemad on eriarvamusel selles,

kuidas (kui tihti, kaua ja mil viisil) peaks laste ja isa suhtlemine toimuma.

18. Lastel on perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate

lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja

lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja

lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii

vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

2-24-10921

vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh LasteKS § 21 lg

2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt

lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide

väljaselgitamisel.

19. Eelnevast tulenevalt on lapse ja vanema suhtlemise korra kindlaks määramine kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

20. Siinsel juhul leidis maakohus iseenesest õigesti, et kuna menetluse ajaks määratud ajutine

suhtluskord suuremal määral toimis, tuleks isa ja laste suhtlemist suurendada. Arvestades aga

seda, et praeguseks ei ole isa ja laste suhtlemist maakohtu määruse järgi toimunud ning ka

seda, et laps I on väljendanud vastumeelsust isaga kohtumistele, ei vasta maakohtu määratud

suhtluskord praegusel hetkel laste huvidele. Maakohtu määrust tuleb seetõttu täiendada. Kuna

vanemate vahel on vaidlus ka selle üle, kuidas ja kus tuleks lapsed isale üle anda ning kes

peaks lapsed kohtumistele viima ja sealt tooma, tuleb maakohtu määrust osaliselt muuta ka

selles osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjendatud osas, millega

maakohus ei pidanud põhjendatuks määrata kindlaks laste ja isa suhtlust koos ööbimiste ja

reisimistega, samuti osas, milles maakohus ei pidanud põhjendatuks jõu kasutamise lubamist.

Selles osas jääb maakohtu määrus muutmata.

21. Isa kaebuse väidete kohaselt ei võimalda maakohtu määratud suhtluskord isal piisavalt

lastega kohtuda ega ole kooskõlas isa ja laste õigustega. Laste ema leiab seevastu, et

maakohtu määratud suhtluskord ei ole kooskõlas laste huvidega, sest see on oluliselt

ulatuslikum, kui tsiviilasjas nr 2-23-11738 kokkulepitud suhtluskord ja menetluse ajal

kehtinud ajutine suhtluskord, ning maakohus jättis suhtlemise suurendamise

üleminekuperioodi põhjendamatult määramata.

22. Esmalt märgib ringkonnakohas, et ekslik on ema etteheide määruse viivitamata

täidetavaks tunnistamise kohta. Tulenevalt TsMS § 5621 lg-st 3 kehtib ja kuulub lapsega

suhtlemist korraldav kohtumäärus täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kui kohus on

kohtulahendis määranud kindlaks lapsega suhtlemise korra, pidades lapse varem toimunud ja

kohtu arvates puudulikku suhtlust lahus elava vanemaga või suhtlemise täielikku puudumist

lapse huvidega vastuolus olevaks, tulebki vastav kohtulahend viivitamata täita (vt RKTKm

28.05.2025, 2-22-14922, p 32.2). Eelnev tähendab, et lahendi viivitamata täidetavus on

seadusest tulenev tagajärg ja maakohtu resolutsioonis märgitu on käsitatav selle selgituse,

mitte maakohtu otsustusena. Maakohus ei pidanud lahendi viivitamatut täidetavust seega

eraldi põhjendama. Vajalikel juhtudel annab kohtule eelkõige lapse huvides paindlikkuse

TsMS § 5621 lg 3 teine lause, võimaldades määruse täidetavuse lükata hilisemale ajale (ajale

enne määruse jõustumist) (vt RKTKm RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922, p 23.2).

Ringkonnakohtu hinnangul selliseid mõjuvaid põhjuseid maakohtumenetluses ei esinenud.

23. Harju Maakohtu 16.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-11738 kokkulepitud

suhtluskorra kohaselt ei määranud vanemad konkreetseid päevi ega ajavahemikke, millal isa

lastega kohtub, vaid isa pidi laste emaga kohtumises kokku leppima. Kohtumiste eelduseks oli

laste soovide, vajaduste ja heaoluga arvestamine (p 1.1). Harju Maakohus määras 09.08.2024

määrusega esialgse õiguskaitse korras kindlaks laste ja isa suhtluskorra selliselt, et isa kohtus

lapsega I esmaspäeviti kell 17.00–20.00 ning isa ja laps II kohtusid YYY kolmapäeviti kell

2-24-10921

11.00–12.00 (dtl-d 418 ja 419). Määruskaebustest nähtuvalt ei vaidle vanemad selle üle, et

esialgse õiguskaitse korras määratud ajutine suhtluskord iseenesest toimis. Eestkosteasutused

ja lastele määratud esindajad väljendasid 17.10.2024 kohtistungil ühiselt, et laste ja isa

suhtlemine peab järk-järgult suurenema. Ühiselt leiti, et suhtlemine võiks suureneda märtsist

või aprillist (dtl 505).

24. Olukorras, kus menetluse ajal kehtestatud ajutine suhtluskord toimis ning suhtluskorra

järkjärgulist suurendamist pidasid oluliseks nii lastele määratud esindaja kui ka lapse heaolu

spetsialistid, oli põhjendatud isa ja laste kohtumiste suurendamine võrreldes menetluse ajal

ajutiselt kehtinud suhtluskorraga. Ringkonnakohus ei jaga ema arusaama sellest, et kui

esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord toimis ja tagas isale võimaluse lastega

kohtuda, puudus põhjus selle tühistamiseks ja täiendavate kohtumiste määramiseks.

Maakohus ei ole isa ja laste kohtumiste suurendamise otsustamisel diskretsioonipiire

ületanud. Maakohus määras ajutise suhtluskorra 09.08.2024 määrusega ning tegi asjas

lõpplahendi 29.04.2025. Seega toimus ajutise suhtluskorra alusel isa ja laste suhtlemine

ligikaudu 8 kuud, mistõttu ei ole põhjendatud ema etteheited üleminekuperioodi määramata

jätmise kohta.

25. Samas leidis maakohus põhjendatult, et siinse vaidluse asjaolusid arvestades oleks

ennatlik määrata kindlaks laste ja isa suhtlus koos ööbimiste ja reisimistega, nagu seda soovis

laste isa. Ringkonnakohus nõustub, et esmalt tuleb laste isal luua turvaline ja usaldav suhe

lastega, et lapsed ise sooviksid isa juurde ööbima jääda.

25.1. Iseenesest on õige laste isa arusaam, et lastel on õigus suhelda mõlema vanemaga.

Samas ei ole vanematel seadusest (sh PKS § 143 lg-st 1) tulenevalt eelduslikult õigust nõuda,

et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Iga vanema ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja

suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt, arvestades lapse väljakujunenud

elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida tuleb seda, et suhtluskorra täitmine oleks lapsele liiga

koormav (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p-d 22 ja 23). Õige ei ole seega isa arusaam, et

laste ja isa suhtlemist tuleks vähendada vaid siis, kui suhtlemine kahjustab lapse tervist ja

arengut.

25.2. Samuti on õige isa seisukoht, et vanema ja lapse loomuliku suhte osaks on ka vanema

elukoha külastamine ja seal ööbimine. Mõistetav on ka isa soov, et lapsed veedaksid aega ja

saaksid lähedasemaks isa teiste lastega, kellega isa elab koos Kadrioru korteris. Samas ei

arvesta isa sellega, et lapsed, eelkõige laps I ei ole valmis isaga kohtuma pere endises kodus

Kadrioru korteris ega seal ööbima. Laps I on avaldanud, et tal on ebamugav minna isa juurde

pere varasemasse ühisesse korterisse, kuna esile kerkivad mälestused, mis on tema jaoks

rasked. Samuti oli lapsel raske näha tema vana tuba, kus elab nüüd isa uue elukaaslase laps

(dtl 204). Rae Vallavalitsuse esindajale avaldas laps I selgelt, et ta ei soovi isa juures ööbida

(dtl 209). Nii koos reisimiseks kui ka isa juures ööbimiseks peab isa ja laste vahel olema

usalduslik suhe, mis saab tekkida järjepideva suhtlemise kaudu. Vaidlust ei ole selles, et isa ei

ole järjepidevalt laste elus osalenud. Selles ei saa süüd panna vaid laste emale, nagu leiab isa.

Nii laste ema kui Tallinna Linnavalitsus (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) on viidanud, et

isa viibib aastas pikemaid perioode reisidel, mistõttu on isa ja laste regulaarne suhtlemine

takistatud. Seejuures teavitas isa ise 28.10.2025 laste emale, et viibib terve novembri ja

detsembri esimese nädala Eestist ära (dtl 996).

25.3. Eeltoodut arvestades lähtus maakohus eelkõige laste parimatest huvidest, kui jättis

lastega reisimise ja ööbimiste osas suhtluskorra määramata. Laps I on selgelt avaldanud

2-24-10921

soovimatust isa korteris viibida ning seda endast lähtuvalt ka põhjendanud. Kohtul ei ole esile

toodud asjaoludel alust arvata, et laps ei oleks väljendanud spetsialistidele enda vabalt

kujunenud arvamust. Lapsel II ei ole aga isaga väljakujunenud iseseisvat suhet, sh ei ole

täidetud maakohtu määrust. Maakohus on õigesti märkinud, et praeguses olukorras oleks

ööbimiste ja reisimiste määramine ennatlik ning selleks tuleb esmalt luua laste ja isa

usalduslik suhe. Oma määruskaebuses viitab isa laste õigusele suhelda mõlema vanemaga ja

vanemate võrdsele õigustele osaleda laste elus, kuid ei arvesta lapse I avaldatuga ega lapse II

valmisolekuga.

26. Asja materjalist nähtuvalt ei ole vaidlustatud määrusega määratud suhtluskord toiminud

ning suures osas ei ole isa määrusega ettenähtud ajal lastega kohtunud. Vanemate arusaam

sellest, miks kohtumised ei ole toimunud, on erinev. Isa süüdistab selles ema. Ema põhjendab

kohtumiste ärajäämist aga sellega, et laps I ei ole soovinud isaga kohtuda ning lapse II ja isa

kohtumised ei ole lapse huvidega kooskõlas, sest laps II ei ole valmis isaga üksi kohtuma, sh

on esinenud kordi, kus laps II on haige, mistõttu ei ole saanud laps II isaga kohtuma minna.

27. Vanemate väited ja käitumine on vastuolulised. Laste ema väitel ei soovi laps I isaga

kohtuda ning lapse sundimine ei ole kooskõlas tema huvidega. Lapsel II aga puudub isaga

selline usalduslik suhe, et ta oleks valmis isaga kahekesi kohtuma. Samas esitas isa tõendid

selle kohta, et laste ema on pöördunud täitmisavaldusega kohtutäituri poole sooviga sundtäita

vaidlusalust kohtumäärust (dtl-d 1083–1085; 1093). Laste isa soovib lastega suhtlemist

oluliselt suurendada, kuid samas on isa suhtluskorras märgitud aegadel mitmel korral viibinud

välismaal, sh teavitas isa laste ema, et viibib terve novembrikuu ja detsembri esimese nädala

Eestist ära (laste ema 18.11.2025 seisukoht, dtl 1164 ja 1165; isa 28.10.2025 e-kiri laste

emale, dtl 996). Ka nõuab isa jätkuvalt, et laste ema tooks lapsed isaga kohtuma Kadriorgu isa

koju (vt vanemate kirjavahetus, dtl-d 910–913). Isa on sotsiaalmeedias avaldanud postitusi,

kus ta kommenteerib lahutuse ja kohtumenetlusega seotud teemasid, sh on avaldanud

teemapostituste juures laste pildid (dtl-d 915–919; 922–924; 926 ja 927). Arvestades lapse I

vanust (11-aastane), on usutavad ema väited, et laps I on sellistest postitustest häiritud ning tal

on hirm, et koolikaaslased näevad neid (vt ema avaldatu Rae Vallavalitsuse, dtl 826).

28. Eelnevat arvestades on lapsed sattunud vanemate konflikti keskele ning sellest on

mõjutatud mõlemad lapsed. Olukorras, kus maakohtumenetluse käigus tegeleti isa ja laste

usaldusliku suhte taastamisega, kuid tänaseks on isa ja laste kohtumiste vahele jäänud pikem

periood, ei saa siinse menetluse asjaolusid arvestades eeldada ega nõuda, et lapsed oleksid

valmis isaga samas mahus kohtuma nagu varem. Iseenesest nõustub ringkonnakohus lapse

isaga selles, et tihedamad kontaktid lastega aitavad eelduslikult kaasa laste ja isa suhte

paranemisele, kuid praegusel hetkel ei ole tihedamad kohtumised kooskõlas laste huvidega.

28.1. Kohus käsitleb esmalt lapsega I seonduvat.

28.1.1. Asja materjalist, sh lapse I avaldatust nähtuvalt on vanemate lahkuminek lapsele I

olnud raske. Tallinna Linnavalitsus on avaldanud, et laps I on tundliku iseloomuga ning ta

vajab aega uue olukorraga kohanemiseks ja vanematele andestamiseks (dtl 204). Rae

Vallavalitsus tõi esile, et lapse I vanuste laste jaoks on oluline, et nad saaksid vanematega

vesteldes väljendada oma pettumust, viha ja kurbust, sh abielu/kooselu purunemise, elukoha

muutumise jms pärast. Nad peavad saama oma tundeid väljendada kartmata riielda saada (dtl

828). Kohtule näib asja materjalist, et laps I on lahkumineku järgselt suurema süü pannud

isale, mistõttu on laps I iga isa sõna, väljendusviisi või tegevuse osas äärmiselt tundlik. Laps I

on korduvalt väljendanud, et isa karjub ta peale (Rae Vallavalitsuse esindajale, dtl 209;

ärakuulamisel maakohtule, dtl 588). Viimase, s.o XXX keskuses astet leidnud konflikti osas

2-24-10921

selgitas laps I, et isa karjus ta peale ega tahtnud talle ühtesid spordijalatseid osta, mis olid isa

arvates liiga naiselikud, kuid lapse I arvates olid need mõeldud kandmiseks kõigile. Lapsele I

oli isa käitumine solvav ning isa peaks lapse ees vabandama (dtl-d 827 ja 828). Eelnevat

arvestades ei ole tõenäoliselt lapse I ja isa suhte taastamine ilma kõrvalise abita võimalik.

Lapsel I on isale teatud ootused, mida isa ei ole suutnud täita.

28.1.2. Ringkonnakohus arutas menetlusosalistega võimalust suunata isa ja laps I

pereteraapiasse. Pereteraapiasse suunamist pidasid vajalikuks nii eestkosteasutused, lastele

määratud esindaja kui laste ema. Kohus leiab, et arvestades lapse I tundeid ja emotsioone ning

asjaolu, et tänaseks ei ole isa ja lapse I vahel enam kohtumisi toimunud, tuleb laps I ja isa

suunata pereteraapiasse, kus isa ja laps saaksid turvalises keskkonnas spetsialisti abil

omavahelise suhte taastada. Pereteraapias on lapsel I võimalik rääkida oma tunnetest seoses

vanemate lahkuminekuga, oma ootustest isa suhtes ning isal on võimalik spetsialisti

vahendusel õppida, kuidas sellises olukorras lapsega I suhelda ning talle oma parimat tuge

pakkuda. Kohus usub, et isa on võimeline oma vanema kohustusi täitma, kuid tekkinud

keerulises olukorras vajab isa juhendamist, mida saab pereterapeut pakkuda.

28.1.3. Kohus andis eestkosteasutustele võimaluse avaldada, kas neil on võimalus

pereteraapia teenust pakkuda ja seda tagada (sh katta teraapia kulud) või alternatiivselt

nimetada teenusepakkuja ja teenuse maksumus. Tallinna Linnavalitsus (Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu), lastele määratud esindaja ja laste ema tõid esile pereterapeudi Q, kes

on perega varem tegelenud. Ringkonnakohus suhtles Qga 02.12.2025 telefoni teel ning

pereterapeut kinnitas valmisolekut teraapiateenust osutada. Samas avaldas pereterapeut, et

arvestades tema töögraafikut ja vabasid aegasid, ei saa ta garanteerida iganädalaseid

kohtumisi, sh ei ole võimalik ühtegi aega pakkuda 10.01.2026–17.01.2026 ja 05.02.2026–

13.02.2026. Eelnevat arvestades ei määra kohus pereteraapiat osutama konkreetset isikut ja

jätab teenuseosutaja valiku tegemise õiguse eestkosteasutustele. Arvestades, et ka teistel

teenusepakkujatel ei pruugi olla vabu aegu iganädalasteks kohtumisteks, määrab kohus, et isa

ja laps I osalevad alates 05.01.2026 pereteraapias kolme kuu jooksul vähemalt kaheksal

korral. Kui eestkosteasutustel ei ole võimalik pereteraapiakulusid kompenseerida, siis

maksavad teraapia eest vanemad võrdselt. Pärast seda jätkub suhtluskord nii nagu maakohus

kindlaks määras.

28.2. Kohus käsitleb järgnevalt lapsega II seonduvat.

28.2.1. Asja materjalist nähtuvalt kohtusid laps II ja isa maakohtumenetluse ajal ajutise

suhtluskorra järgi YYY kolmapäeviti kell 11.00–12.00. Laps II ja isa kohtusid ema

juuresolekul, 18.09.2024 kohtumisel oli laps II nõus sellega, et ema läheb ukse taha ootama

(dtl 464).

28.2.2. Laste ema tõi määruskaebuses esile, et laps II ei ole valmis isaga kahekesi kohtuma.

28.11.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas muutis aga ema seisukohta ja avaldas, et

kohus võiks kaaluda kohtumiste määramist järk-järgult esialgu 2–4 tunni kaupa (dtl 1212).

Tallinna Linnavalitsus (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) avaldas 26.11.2025 seisukohas, et

isa võiks lapsega II esialgu kohtuda 4 tundi korraga ning kahe kuu möödudes võiks jätkuda

maakohtu määratud suhtluskord (dtl 1189). Sarnast seisukohta avaldas ka lastele määratud

esindaja (dtl 1192).

28.2.3. Arvestades lapse II vanust (3-aastane) ja asjaolu, et isa ja laps II ei ole pärast

maakohtu määruse tegemist kohtunud, on usutav, et laps II vajab aega isaga kohanemiseks

ning maakohtu määratud mahus kohtumised on lapsele koormavad. Arvestades laste ema

2-24-10921

28.11.2025 seisukohta ja asjaolu, et menetluses ei ole esile toodud ega tõendatud, et laps II ei

ole valmis isaga kahekesi kohtuma, määrab kohus, et alates 05.01.2026 kohtuvad isa ja laps II

kolme kuu jooksul paaritu nädala kolmapäeviti kell 16.30–19.30. Pärast seda jätkub

suhtluskord nii nagu maakohus kindlaks määras ja lapsed saavad isaga veeta aega koos.

29. Kuna asja materjalist nähtuvalt tekitab vanemate vahel vaidlust ka laste üleandmise koht,

on põhjendatud isa taotlus muuta maakohtu määrust selles osas konkreetsemaks. Kuna

maakohtumenetluse ajal kehtinud ajutise suhtluskorra järgi toimus laste üleandmine XXX

keskuses, palus ringkonnakohus menetlusosalistel avaldada arvamust selle kohta, kas ka

edaspidi võiks laste üleandmise kohaks olla XXX keskus. Nii eestkosteasutused, lastele

määratud esindajad kui ka vanemad olid sellega nõus. Arvestades lapse I soove (laps I

väljendas maakohtule, et ta ei soovi isaga autoga sõita, dtl 403) ja asjaolu, et praegusel hetkel

on lastel tugevam side emaga, määrab kohus, et lapsed viib isaga kohtumisele ja toob hiljem

tagasi koju laste ema. Arvestades lapse II vanust, on mõistlik ema ettepanek, et kui laps II ja

isa kohtuvad kahekesi, antakse laps II isaga kohtumiseks isale üle XXX keskuse XXX

mängutoa ees, kust ema lapse II ka hiljem ära viib. Kui lapsed kohtuvad isaga koos, antakse

lapsed isaga kohtumiseks isale üle Tartu maanteepoolse XXX keskuse peasissepääsu ees, kust

ema lapsed hiljem ka ära viib.

30. Laste ema kirjeldas määruskaebuses 07.05.2025 toimunud vahejuhtumit, kus laste isa läks

ema elukohta lastele järgi koos uue elukaaslase ja nende ühise lapsega. Laste ema ja isa vahel

eskaleerus konflikt. Kuigi last I ja last II ei olnud selle olukorra juures, leiab kohus, et

kolmandate isikute kaasamine laste üleandmise juurde ei ole laste huvides, kuna suurendab

vanematevahelist pinget. Vanemate lahkuminek ei ole olnud lapsele I kerge. Seejuures on laps

I menetluses kirjeldanud konfliktseid olukordi vanemate ja isa uue elukaaslase vahel. Laps I

väljendas selgelt, et ta ei soovi isa uut elukaaslast näha, temaga rääkida ja olla tema lähedal

(lapse I avaldatu määratud esindajale, dtl 209). Kolmandate isikute, eelkõige vanemate uute

elukaaslaste kaasamine tekitab vanemate vahel pingeid, mis mõjub äärmiselt negatiivselt ka

lastele. Seetõttu määrab kohus, et laste üleandmine toimub kolmandate isikute juuresolekuta.

Selliselt on esmalt isal endal võimalik luua lastega usalduslik suhe, alles pärast mida saab

kaaluda lastele muude isa elus osalevate isikute tutvustamist.

31. Laste ema palub määruskaebuses kohustada laste isa läbima vanemluskoolitus. Laste isa

ja lastele määratud esindaja ei pea koolituse läbimist vajalikuks. Eestkosteasutused ei ole

selles osas seisukohta avaldanud. Arvestades, et kohus määrab lapsele I ja isale suhtluskorra

raames pereteraapias osalemise, ei pea kohus vajalikuks kohustada isa läbima täiendavalt ka

vanemluskoolitust.

32. Laste ema tegi 28.11.2025 seisukohas ettepaneku täiendada suhtluskorda selliselt, et

vanematel on kohustus võimalikult varakult teavitada suhtluskorra järgse kohtumise

toimumise takistustest. See, et vanemad teavitavad teineteist kohtumise toimumise takistusest,

on elementaarne. Asja materjalist nähtuvalt on vanemad teineteist sellistest takistustest ka

teavitanud. Seejuures on kohtu määratud suhtluskord vanematele täitmiseks kohustuslik.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.3 kohaselt võivad vanemad kindlaksmääratud

kohtumiste aegu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel muuta. Teavituse

edastamiseks tähtaja määramine ei ole mõistlik, sest takistus võib tulla ootamatult (nt

haigestumine). Eesmärki ei taga ka ema pakutud umbmäärane määratlus „võimalikult vara“.

Ringkonnakohus ei pea maakohtu määruse resolutsiooni p 2.3 teavituste aja osas täpsustamist

vajalikuks. Küll aga on mõistlik ema ettepanek reguleerida suhtluskorras kohtumiste

toimumise küsimus laste haigestumise korral. Asja materjalist nähtuvalt on vanematel olnud

erinev arusaam selle kohta, millise haigestumise korral on põhjendatud jätta lapsega

2-24-10921

kohtumine ära. See on tekitanud vanemate vahel täiendavaid konflikte. Seda arvestades

täiendab kohus suhtluskorda punktiga, mille kohaselt jääb suhtluskorras määratud kohtumine

ära siis, kui laps haigestub ja perearst on määranud lapsele koduse režiimi. Lapsele määratud

kodune režiim peab nähtuma Terviseportaalist (https://www.terviseportaal.ee).

33. Ema väidete kohaselt ei ole selge, milliseid varasema määrusega kindlaksmääratud

suhtluskorra punkte maakohus muutis. Kuna maakohus lahendas siinses menetluses isa

avaldust suhtluskorra muutmiseks, on selge, et maakohus sai muuta vaid suhtluskorda

puudutavaid punkte, mida maakohus vaidlustatud määrusega ka tegi. Selguse huvides

täpsustab ringkonnakohus praeguse määruse resolutsioonis, milliseid konkreetseid tsiviilasjas

nr 2-23-11738 Harju Maakohtu 16.10.2023 määruse punkte siinses menetluses muudetakse.

34. Eeltoodut arvestades muudab ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-23-11738 Harju Maakohtu

16.10.2023 määruse p-des 1.1–1.3 kinnitatud isa ja laste suhtluskorda järgmiselt:

-

Laps I ja isa osalevad alates 05.01.2026 kolme kuu jooksul vähemalt kaheksal korral

Tallinna Linnavalitsuse (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) või Rae Vallavalitsuse

suunatud pereterapeudi visiidil. Kui vanemad ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokku leppinud teisiti, toimetab lapse terapeudi juurde ja sealt tagasi koju ema.

-

Laps II kohtub isaga alates 05.01.2026 kolme kuu jooksul paaritu nädala kolmapäeviti kell

16.30–19.30. Kui vanemad ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku

leppinud teisiti, siis toimetab ema lapse kohtumisele XXX keskuse XXX mängutoa ees

ning viib ta samast kohast kohtumise lõppemisel ära.

-

Pärast määruse eelmistes punktides nimetatud kolme kuu pikkuse perioodi möödumist

viibivad lapsed isaga paaritu nädala kolmapäeviti kell 16.30–19.30 ja paarisnädala

laupäeviti kell 11.00–19.00. Täiendavalt viibib laps I koos isaga paarisnädala pühapäeviti

kell 11.00–18.00.

-

Pärast kuu aja möödumist eelmises punktis nimetatud kohtumiste algusest viibivad lapsed

koos isaga paaritu nädala kolmapäeviti kell 16.30–19.30 ning paarisnädala laupäeviti kell

11.00–19.00 ja paarisnädala pühapäeviti kell 11.00–19.00. Täiendavalt viibib laps I koos

isaga paarisnädala kolmapäeviti kell 16.30–19.30.

-

Kui vanemad ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti,

toimetab ema lapsed eelmises kahes punktis nimetatud kohtumistele Tartu maantee poolse

XXX keskuse peasissepääsu ette ning viib lapsed samast kohast kohtumise lõppemisel

ära.

-

Kui vanemad ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti,

toimub laste ühelt vanemalt teisele üle andmine kolmandate isikute kaasamiseta.

-

Lapse haigestumisel, kui perearst on määranud lapsele koduse režiimi, jääb

suhtlemiskorras määratud kohtumine ära. Lapsele määratud kodune režiim peab nähtuma

Terviseportaalist.

-

Vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlaksmääratud

kohtumiste aegu eelneval kokkuleppel muuta või leppida kokku täiendavaid aegu, mil

lapsed viibivad koos isaga.

35. Laste esindaja tegi 26.11.2025 seisukohas ettepaneku kaaluda menetluse peatamist ajaks,

mil laps I ja isa läbivad pereteraapia. TsMS § 355 esimese lause kohaselt võib kohus poolest

tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Kuigi kõnealune

säte on kohaldatav ka hagita menetluses, ei ole pereteraapia läbimine selline mõjuv põhjus,

mis õigustaks menetluse peatamist. Ka ei vastaks menetluse peatamine

määruskaebemenetluse eesmärgile.

2-24-10921

36. Laste isa vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles kohus ei pidanud põhjendatuks

anda kohtutäiturile TsMS § 5621 lg 2 alusel õigust kasutada jõudu. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga ja leiab, et jõu kasutamise lubamine ei ole siinsel juhul põhjendatud. Arvestades

lapse I meelsust isa osas ja lapse II vanust, ei õigustaks jõu kasutamine laste heaolu, vaid

pigem suurendaks see vastumeelsus isa osas. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et ema ei

asuks praeguse määrusega kehtestatud suhtluskorda täitma, sest laste ja isa suhtlus on

määratud astmeliselt, mis oli ema jaoks oluline.

37. Maakohus ei eksinud menetluskulude jaotuse määramisel. Maakohus jättis TsMS § 172 lg

1 alusel menetlusosaliste menetluskulud, v.a lastele määratud esindajate kulud,

menetlusosaliste endi kanda. Ema väidete kohaselt ei andnud ta kohtusse pöördumiseks alust.

Kohtu hinnangul ei saa isale ette heita põhjendamatut kohtusse pöördumist, millele viitab juba

ainuüksi asjaolu, et maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Varasem kompromissikorras

kokkulepitud suhtluskord oli üldsõnaline ning vanematel oli erinev arusaam selle täitmise

osas. Vaidlust ei ole selles, et vanemate omavahelised suhted on konfliktsed, mistõttu on

eelkõige laste huvides määrata kindlaks detailsem suhtluskord. Selliselt on ka lastele ette

teada, millal isaga kohtumised toimuvad. Seda arvestades oli kohtusse pöördumine

põhjendatud ning menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine õiglane.

38. Seoses ema etteheidetega lastele määratud esindajale märgib kohus, et puuduvad asjaolud,

mis annaksid alust vabastada lastele määratud esindaja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 3¹

alusel kohtu omal algatusel. Toimiku materjalist ei nähtu, et lastele määratud esindaja oleks

end näidanud asjatundmatuna või hooletuna, mis võiks anda alust esindaja kõrvaldamiseks.

Esindaja on kohtunõuded tähtaegselt täitnud, lapsega I kohtunud ja temaga suhelnud. Lapse II

vanust arvestades ei ole lapsega kohtumata jätmine esindajale etteheidetav. Asjaolu, et ema

esindaja tegevuse ja seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust järeldada, et esindaja on

asjatundmatu või hooletu.

39. Kohus ei vasta siinses asjas vanemate ulatuslikele väidetele ja etteheidetele, mis

puudutavad nende omavahelist konflikti. Need väited ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust.

40. Ringkonnakohus märgib, et ei kuulanud lapsi TsMS § 5521 lg 1 järgi siinses menetluses

ära, kuna lapse II vanust (ringkonnakohtu määruse tegemise ajal 3 aastat ja 7 kuud) arvestades

ei ole ta suuteline vaidluse all olevates ja asja lahendamiseks olulistes küsimustes seisukohti

omama. Lapse I kuulas maakohus ära kahel korral, samuti kohtusid lapsega eestkosteasutuse

esindajad ja lastele määratud esindaja. Pärast määruskaebuste esitamist kohtus lapsega I

uuesti eestkosteasutuse esindaja ja selgitas välja lapse I tahte. Lapse I avaldatut kajastavad

ärakuulamise protokollid ja menetluses esitatud seisukohad. Lapse I täiendav ärakuulamine

ringkonnakohtu poolt ei oleks lapse huvides.

Menetluskulude jaotus

41. Arvestades, et nii laste isa kui ema määruskaebused rahuldatakse osaliselt, on õiglane jätta

määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

42. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude suurust vaja

kindlaks määrata. Lastele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks

eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)