2-24-5583/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5583

Tsiviilasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

A nõude osas 2 589,48 eurot

B nõude osas 2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A (isikukood XXX)

Hageja II: B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X

Hagejate lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post

xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kostja esindaja: Valentin Moto (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Ylt elatis perioodi 08.04.2024 - 31.12.2025 eest 5 991,17 eurot A kasuks.

3. Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse A kasuks alates 01.01.2026 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest,

alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

4. Välja mõista Ylt elatis perioodi 08.04.2024 - 31.12.2025 eest 6 101,17 eurot B kasuks.

5. Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse B kasuks alates 01.01.2026 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest,

alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

6. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb

tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks A kontole nr XXXXXXX.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 2023.a. veebruaris, lapsed jäid elama

emaga. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist. Hageja I igakuised vajadused on 627 eurot kuus

(kommunaalkulud ja üürikulu 66 eurot, tv, internet ja telefon 16 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot,

hügieenikulud 30 eurot, toidukulu 200 eurot, majapidamisvahendid 15 eurot, tervishoiukulud 30

eurot, meelelahutus 40 eurot, muud kulud 30 eurot). Hageja II igakuised vajadused on 612 eurot

kuus (kommunaalkulud ja üürikulu 66 eurot, tv, internet ja telefon 6 eurot, lasteaia kulud 10 eurot,

riided ja jalatsid 200 eurot, hügieenikulud 15 eurot, toidukulu 150 eurot, majapidamisvahendid 15

eurot, tervishoiukulud 100 eurot, meelelahutus 30 eurot, muud kulud 20 eurot). Kostja kohtub

lastega umbes korra kuus, kuid mitte iga kuu. Kohtumised ei ole regulaarsed. Kostja töötab

mitteametlikult ja varjab oma sissetulekut.

1.1. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista igakuise elatise alates 08.04.2024 kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli

287,72 eurot kuus.

1.2. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista igakuise elatise alates 08.04.2024 kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli

287,72 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist. Kostja kohtub lastega

sagedamini kui kord kuus. Kohtumiste ajal on kostja kandnud vaba aja veetmisega seotud kulusid.

Kostja on töötu ja tal on tuvastatud osaline töövõime. Peale selle on kostjal veel kaks last, kellest

üks, D, sündinud 28.01.2006, on siiani kostja ülalpidamisel. Kostja ainus sissetulek pärineb

töötukassa makstavast toetusest suurusjärgus 240 eurot kuus, mis katab esmavajalikud kulud

(ravimid, sidekulud). Kostja elab koos oma emaga. Kohtumised hagejatega toimuvad keskmiselt

korra nädalas. Nendel kohtumistel tegeletakse ühiselt laste huvitegevustega (kino, mängutoad,

jalutuskäigud). Kulud nendel tegevustel kaetakse valdavalt sularahas ega ole dokumenteeritud.

Kostja on tasunud hageja I korvpallitreeningute tasu 55 eurot.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa

(sünnitõendid dtl 9-10), mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad

oma ema juures.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures vähemalt seitse ööpäeva

kuus.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul:

-

alates 23.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kohus leiab, et kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees ei saa väheneda seoses kostja teiste lastega,

sest need lapsed on täisealised. 28.01.2006 sündinud D sai täisealiseks 28.01.2024, hagejad on

esitanud nõuded perioodi eest alates 08.04.2024. PKS § 98 lg 1 järgi kui ülalpidamist saama

õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist

andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele,

alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast

kaugema astme sugulasele. Kostjal tuleb esimeses järjekorras anda ülalpidamist oma alaealistele

lastele.

13. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse ka

tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaoludest, et kostja on töötu ning kostjal on

osaline töövõime. Kostja esitatud töövõimekaartide (dtl 42, 68) kohaselt on kostjal perioodiks

14.08.2023-13.08.2029 tuvastatud osaline töövõime.

14. Kohus on seisukohal, et ainuüksi mitte töötamine mõjuvaks põhjuseks PKS § 101 mõttes ei ole. Ei

töövõime osaline puudumine ega asjaolu, et kostja on kriminaalkorras karistatud, ei välista

igasugust töötamise võimalust. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda

kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava

sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p

20).

15. Kostja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töötukassa makstav toetus suurusjärgus 240 eurot kuus,

millest kostja katab esmavajalikud kulud ravimitele ja sidele, kostja elab oma ema juures. Kohus

kogus ise andmeid kostja kontode kohta Eesti krediidiasutustes. Kohus selgitas kostjale 07.10.2025

määruses, et kostjal tuleb tõendada tõendada oma majanduslik seisund tervikuna. Kui kostja väitel

sissetulek puudub, tuleb välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuksid objektiivsed takistused,

mis välistavad mistahes ulatuses sissetuleku teenimise. Kohus märkis, et nähtuvalt äriregistrist on

kostjal kehtivad seosed kuue ühinguga, kostja on neist viie juhatuse liige, mis ei ole kooskõlas

väitega, et mistahes sissetuleku teenimise võimekus puudub. Kohus palus kostjal seda selgitada

ning esitada andmed ja tõendid tasu saamise kohta seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega.

Kohus tegi kostjale ka ettepaneku selgitada, et kui kogu kostja sissetulek on 240 eurot kuus,

millistest vahenditest siis kostja peab üleval oma täisealist last, nagu kostja on väitnud vastuses

hagile, ja kust pärineb sularaha, millega kostja väidetavalt tasub kohtumistel hagejatega

meelelahutuste eest. Kohus märkis veel, et kostja SEB panga kontolt nähtuvad kulutused ei ole

kooskõlas väitega, et kostja vahenditest jätkub vaevu tema esmavajaduste tarbeks, samuti nähtub

konto väljavõttelt, et kostjal on kontosid välisriikides (XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX),

tõendamaks oma majanduslikku seisundit tuleb esitada kohtule ka kõikide oma kontode

tervikväljavõtted alates 08.04.2024, mis kostjal on välisriigi krediidiasutustes või makseteenuse

vahendajate juures. Kohus selgitas, et kui kostja ei esita andmeid ja tõendeid, mis võimaldaksid

hinnata tema majanduslikku seisundit tervikuna, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud

oma objektiivsetest põhjustest tulenevat suutmatust ülalpidamise andmiseks vähemalt PKS § 101-

järgses ulatuses. Kostja kohtule ei vastanud, ühtegi selgitust ega täiendavat tõendit ei esitanud.

16. Kohus leiab, et kostja SEB panga väljavõttelt (dtl 105-134) nähtuv ei ole kooskõlas kostja

selgitustega oma majandusliku seisundi kohta. Konto väljavõttelt ei nähtu kulutuste tegemine

üksnes esmavajalikule, suur osa kannetest seondub hasartmängudega. Kontolt nähtub mh maksete

tegemine kostja välisriikides asuvatele kontodele, mille väljavõtteid kohtule esitatud ei ole. Kohus

tuvastab äriregistrist, et kostja on käesoleval ajal B OÜ, E OÜ, EB OÜ, P OÜ ja V MTÜ juhatuse

liige, mis ei ole kooskõlas väitega, et mistahes sissetuleku teenimise võime kostjal puudub. Kostja

väited tema majandusliku seisundi kohta on kohtu hinnangul vastuolulised, kostja ei ole neid

vastuolusid selgitanud, kuigi kohus selleks 07.10.2025 võimaluse andis. Kohtu kogutud tõendid

kostja kõigi sissetulekute ja vältimatute püsikulutuste tuvastamiseks piisavad ei ole, täiendavaid

tõendeid kostja ise vaatamata kohtu nõudele ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole

tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda anda hagejatele ülalpidamist vähemalt PKS §

101-järgses määras.

17. Kostja väitel on ta hagejatele ülalpidamist andnud, kuid ka need väited on jäänud paljasõnalisteks,

kuigi kohus 07.10.2025 kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks tegi. Kostja ei täpsustanud mh,

millal ta väidetud makseid hageja I korvpallitrenni eest tegi. Viidatud SEB panga kontolt nähtuvad

07.11.2024 ja 06.12.2024 maksed TTÜ Korvpallikool MTÜ-le, mõlemad summas 55 eurot, so

kokku 110 eurot. Kohus loeb, et vastavaga on ülalpidamist antud osaliselt vahetult.

18. Kohus rahuldab hageja I nõude osaliselt ja hageja II nõude täies ulatuses. Kohus arvutab välja

elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette.

19. Perioodi 08.04.2024-31.12.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 6 101,17

eurot ((287,72:30x23p=220,59) + (287,72x11k) + (301,74x9)). Kohus mõistab kostjalt hageja I

kasuks välja elatise 08.04.2024-31.12.2025 eest 5 991,17 eurot (6 101,17-110) ning hageja II

kasuks 6 101,17 eurot.

20. Alates 01.01.2026 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise PKS §

101-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 301,74 eurot kuus.

21. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hageja I kontole hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks.

22. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik