3-25-205/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-205

Haldusasi

X. X ja Y. Yi kaebus Tallinna Linnavaraameti 27.12.2024

käskkirjale nr 8.-1/56 "Teenistusest vabastamine" ja

27.12.2024 käskkirjale nr 8.-1/55 "Teenistusest

vabastamine" ühes hüvitisnõudega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – X. X ja Y. Y

Vastustaja – Tallinna linn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X ja Y. Yi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.01.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.01.2015 asus Y. Y ametisse Tallinna Linnavaraameti õigusosakonda juristi ametikohale

(07.01.2015 Tallinna Linnavaraameti käskkiri nr 8.-1/2. (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl)

15 jj). Tallinna Linnavaraameti juhataja 10.06. 2015 käskkirja nr 1.-1/40 lisas kinnitati

õigusosakonna juristi ametijuhend (dtl 18), mida ei ole kordagi muudetud kuni Y. Y

koondamiseni 27.12.2024.

2. 21.05.2018 asus X. X tööle Tallinna Linnavaraameti (LVA) õigusosakonda juristi

ametikohale (LVA juhataja 15.05.2018 käskkiri nr 8.-1/5 (dtl 12)). Tallinna Linnavaraameti

juhataja 14.05.2018 käskkirja nr 1.-1/5 lisas kinnitati õigusosakonna juristi ametijuhend, mida ei

ole kordagi muudetud kuni X. Xi koondamiseni 27.12.2024.

3. 27.08.2024 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 743 (dtl 38-39), mille punktis

3 nähakse ette kustutada LVA õigusosakonna koosseisust kaks (2) juristi ametikohta alates 1.

oktoobrist 2024. Sama korralduse punktis 5 on kirjas, et alates 1. oktoobrist 2024

moodustatakse punktides 1.2 ja 3 nimetatud ametikohtade arvel linna õigusteenistuse

õigusloome osakonna koosseisu kolm juristi töökohta.

4. 10.09.2024 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 795 (dtl 316), millega otsustati

Tallinna Linnakantselei teenistuskohtade koosseisu muudatus, mille tulemusel muutus Tallinna

Linnakantselei teenistuskohtade koosseis alates 1. oktoobrist 2024.

5. 25.11.2024 alustas kinnisvaratoimingute osakonnas töölepingu alusel tööd peaspetsialist

Julia Saun, kes tööle konkursi tulemusel (dtl 237jj).

6. 27.11.2024 pöördusid X. X ja Y. Y selgituse saamiseks kirjalikult LVA juhataja poole (dtl

67), seoses sellega, et 22.11.2024 tegi juhtaja e-kirjaga pöördumise, kus teatas, et 1. jaanuarist

2025 on LVA õigusosakond likvideeritud. Samal kuupäeval edastasid X. X ja Y. Y e-posti teel

oma järelepärimise koopia ka Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse juhile, S. S.

7. 28.11.2024 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse nr 161 (dtl 99), millega kehtestati

Tallinna linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 1. jaanuarist 2025 ja

tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2023 otsus nr 104 „Tallinna linna

ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 1. jaanuarist 2024.”

8. 29.11.2025 vastas ameti juhtaja X. Xile ja Y. Yle (dtl 92) e-kirjaga, milles selgitas

muuhulgas, et „kuni volikogu ei olnud teinud otsust, seni puudus ka alus edasisteks

muudatusteks ja konkreetseteks tegevusteks. See tähendab, et volikogu otsuse järel saame

täpsemalt selgitada, kas ja mis muutub alates 1. jaanuarist 2025, sh võimalust pakkuda

teenistujatele haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise

ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta“. Lisaks märgiti, et „Tänaseks on

Tallinna Linnavolikogu teinud otsuse Tallinna linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade

kooseisu osas alates 1. jaanuarist 2025 ning sellega kaasnevate muudatusega seoses võtame

teiega ühendust esimesel võimalusel.“

9. 02.12.2024 esitasid X. X ja Y. Y uue pöördumise Tallinna linna sisekontrolörile dtl 76),

millele viimane vastas 09.12.2025 e-kirjaga (dtl 95) järgmist: „Eeltoodud asjaolusid arvesse

võttes saame öelda, et ameti juhataja vastus on asjakohane. Koondamisteadet Teile esitatud ei

ole, samuti ei ole meil infot teile samaväärse töö pakkumise või mittepakkumise kohta. Juhul,

kui ametil ei ole võimalik pakkuda teile sobivat ametikohta ja teid otsustatakse teenistusest

vabastada koondamise tõttu, siis peab see toimuma kooskõlas ATS §-ga 90. Kuna nimetatud

tegevusi ei ole (veel) aset leidnud siis käesoleval ajal ei ole amet volikogu 28.11.2024 otsuse

täitmisel teie õigusi rikkunud.“

Sisekontrolör vastas X. X ja Y. Y pöördumistele veel ka 20.12.2024 (dtl 112) ja 02.01.2025 (dtl

115).

10.

09.12.2024 kutsus LVA X. Xi kohtumisele 09.12.2024 ja tegi talle kirjaliku pakkumise

seoses alates 01.01.2025 elamuosakonna elamumajanduse sektorisse täiendavalt loodava

üürisuhete spetsialisti töökohaga (dtl 101-103).

11.

16.12.2024 kutsus LVA Y. Y kohtumisele ja tegi talle kirjaliku pakkumise seoses alates

01.01.2025 elamuosakonna elamumajanduse sektorisse täiendavalt loodava üürisuhete

spetsialisti töökohaga (dtl 105-107).

2 (14)

12.

18.12.2024 vastas Y. Y talle tehtud pakkumisele (dtl 109), et LVA poolt tehtud

pakkumine ei ole kooskõlas ATS § 90 lõike 7 sättega ega tulene avaliku teenistuse seaduse

mõttest.

13.

27.12.2024 LVA käskkirjaga nr 8.-1/56 vabastati “Tallinna Linnavaraameti

õigusosakonna jurist X. X teenistusest 31.detsembril 2024 (viimane tööpäev) avaliku teenistuse

seaduse § 90 lõike 1 punkt 2 alusel koondamise tõttu.” (dtl 118).

14.

27.12.2024 LVA käskkirjaga nr 8.-1/55 vabastati “Tallinna Linnavaraameti

õigusosakonna jurist Y. Y teenistusest 31.12.2024 (viimane tööpäev) avaliku teenistuse seaduse

§ 90 lõike 1 punkt 2 alusel koondamise tõttu.” (dtl 120).

15.

26.01.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus X. Xi ja Y. Y kaebus LVA 27.12.2024

käskkirjadele nr 8.-1/56 ja nr 8.-1/55 nende teenistusest vabastamise kohta. Peale kaebuse

täiendusi ja kohtu selgitusi, on kohtu menetluses järgmised nõuded:

-

X. Xi kaebus 27.12.2024 LVA käskkirja nr 8.-1/56 õigusvastasuse tuvastamise

nõudes (HKMS § 37 lg 2 p 6) ühes hüvitisnõudega kaheteistkümne kuu keskmise

palga ulatuses ATS § 105 lõike 2 alusel.

-

Y. Y kaebus 27.12.2024 LVA käskkirja nr 8.-1/55 õigusvastasuse tuvastamise

nõudes (HKMS § 37 lg 2 p 6) ühes hüvitisnõudega kohtu äranägemisel ATS § 105

lõike 3 alusel.

16.

21.10.2025 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses ja esitas pooltele

küsimused. Lisaks otsustas kohus tagastada Y. Y kaebuse vanuse tõttu diskrimineerimise

tuvastamise nõudes ja määrus on selles osas jõustunud (dtl 191 jj).

17.

17.11.2025 selgitas kohus pooltele lähtuvalt nende 13.11.2025 vastustest kohtu

küsimusele tõendamiskoormist ja tõendamisele kuuluvate asjaoludega seonduvat (dtl 245 jj).

18.

20.11.2025 esitasid vastustaja (dtl 311) ja Y. Y asjas täiendavad seisukohad (dtl 249jj).

Ühtlasi taotles vastustaja asja läbi vaatamist istungil – selle taotluse jättis kohus 01.12.2025

määrusega rahuldamata (dtl 360 jj).

19.

04.12.2025 esitas vastustaja asja juurde puuduvad tõendid (dtl 363 jj) ning kaebaja Y. Y

oma lõplikud seisukohad (dtl 372 jj).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate X. Xi ja Y. Y ühised seisukohad

20. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud käskkirjad on õigusvastased kokkvõtvalt järgmistel

põhjendustel:

20.1. Kuigi koondamise aluseks olnud Tallinna linnavolikogu otsus nr 161 võeti vastu

28.11.2025 tulnuks kaebajatele pakkuda juristi töökohti, mis loodi teises struktuurüksuses

(27.08.2024 korraldus nr 743); ametikohti, mis viidi teise struktuurüksusesse üle (01.10.2024

korraldus nr 874) ja ka töökohta kinnisvaratoimingute osakonnas.

20.2. Seoses 01.10.2024 korraldusega nr 874 kinnitab kaebajate seisukohta järgnev sündmuste

käik. 30.09.2024 edastas õigusosakonna juhataja peale tööpäeva lõppu (18.30) neljale osakonna

juristile kaks kutset järgmisel hommikul, 1. oktoobril 2024, toimuvatele koosolekutele.

Esimesele, kell 9.30, toimuvale koosolekule olid kutsutud õigusosakonna kaks juristi, B. B ja V.

V. Hilisemale, kell 10.00 toimuvale, koosolekule, kutsuti X. X ja Y. Y. Koosoleku

kokkukutsumise põhjus selgus LVA juhataja teates, kus ta avaldas, et 1. jaanuarist 2025 on

kavatsus kaotada LVA koosseisust õigusosakond. Samuti informeeris ta, et on LVA nimelt

teinud nimelise pakkumise sama päeva Linnavalitsuse korralduse nr 874 alusel loodavate

3 (14)

ametikohtade täitmiseks. Tallinna Linnavalitsuse 1. oktoobri 2024 korralduse nr 874 alusel

loodud hankejuristi ja kinnisvara korrashoiu ja investeeringute valdkonna teenuslepingute ning

menetluste nõustamise ja vaidlustega tegeleva juristi ametikohtadele tehti sihtpakkumine

esimesel, 9.30, toimunud koosolekule kutsutud õigusosakonna töötajale, J. J ja B. B. Olenemata

kaebajatele edastatud vastustest ei ole Tallinna linn vastanud kaebajate küsimustele selles osas,

miks jäeti kaks, õigusosakonnas pikema töötamise staaži ja kogemusega juristi, linnavalitsuse

eelnevalt 01.10.2024 korralduse nt 874 sisust tuleneva pakkumise tegemisest välja.

20.3. Järgnevalt edastas LVA personalipartner linnavaraameti e-postis teate, et 25. novembrist

2024 alustas kinnisvaratoimingute osakonnas tööd uus peaspetsialist. Tutvudes uue kolleegi

ametijuhendiga, selgus kaebajatele, et tema kohustused kattuvad üks-ühele ülesannetega, mis on

LVA 15. mai 2024 käskkirjaga ette nähtud õigusosakonna juristile ning mis on selliselt ka

kajastatud õigusosakonna juristide ametijuhendites ning 15. mai 2024 LVA käskkirja nr T-12-

1/24/135 alusel välja töötatud pärimistoimingute protsesside kirjelduses. Uue peaspetsialisti

tööülesannete kattuvus õigusosakonnas tehtavate ülesannetega selgub ka Y. Y ja sektori juhi

vahelisest e-kirjavahetusest.

20.4. Olenemata erinevatest kaebajatele antud vastustest ei ole vastatud kaebajate küsimustele

seoses struktuurimuudatustega. Oma viimases, 02.012025, vastuses annab sisekontrolör

formaalse ülevaate ATS regulatsioonist, kuid jätab teadlikult käsitlemata küsimused, millega X.

X ja Y. Y on pöördunud ja millele nad soovivad sisulist hinnangut saada.

20.5. Nii LVA kui ka Linnakantselei õigusteenistus kinnitavad, et LVA õigusosakonna poolt

igapäevaselt osutatav teenus viidi teenuste tsentraliseerimise eesmärgil üle Tallinna linna teise

ametiasutusse, mitte ei lõpetatud LVA õigusalase teenuse osutamist. Sellest tulenevalt näeb

ATS regulatsioon ette, et kui ”ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele

struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele”, siis viiakse ametnik tema nõusolekul tähtajatult

üle teisele ametikohale.

20.6. Tallinna linna personalipartneri, A. A, 25.11.2024 e-kirjast selgub, et õigusosakonna

juristi tööülesanded on üle antud kinnisvaratoimingute osakonna peaspetsialistile. LVA juhataja

on oma 27.12.2024 vastuses selgitanud, et “Kinnisvaratoimingute osakonna

kinnisvaravahenduse sektori ülesannete osas selgitan, et need tulenevad osakonna

põhimäärusest ja ameti osutavate teenuste nimekirjast. Kui seni on need ülesanded olnud

osaliselt dubleeritud ka õigusosakonnaga, siis õigusosakonna töö lõppemisega seoses lõppeb ka

ülesannete dubleerimine.” Esitatud põhjendus ei vasta reaalsele igapäevasele töökorraldusele.

Võttes aluseks viidatud ameti osutatavate teenuste nimekirja ja selle alusel koostatud

pärimistoimingute protsessi kirjeldust saab väita, et kuni 22.11.2024 oli uue asjaõiguste

juhtivspetsialistile usaldatud tööülesanded õigusosakonna vastutus.

20.7. Tuginedes ATS § 90 lõikele 6 oleks LVA-l olnud võimalus ka peale Tallinna

Linnavolikogu 28.11.otsust nr 161 teha pakkumine kinnisvaratoimingute osakonna asjaõiguste

spetsialisti ametikohale, kelle tööülesanded kattuvad 100 % õigusosakonna juristi ametijuhendis

ette nähtud teenistuskohustustega.

20.8. Ametnike ümber paigutamisel tuleb lähtuda ATS § 90 lõikes 5 toodud alustest. Y. Y on

korduvalt küsinud selgitust seaduse nõuetele vastavast eelisõiguse kujunemisest võrdsete

tööülesannetega juristide vahel, kuid Tallinna LVA ega ka sisekontrolör ei ole sellele vastanud.

Eelisõiguse määramisest ei peetud kinni ka formaalse tööpakkumise tegemisel. Pakkumisel

eelistati nooremat töötajat, kellele esitati pakkumine juba 06.12.2024. Y. Yle tehti pakkumine

alles 16.12.2024.

20.9. Käesolevas vaidluses ei likvideeritud LVA-d. Koht, mis oli vakantne kuni selle täitmiseni

22.11.2024 nõuab bakalaureuse haridust. Y. Yl on magistriga võrdsustatud viieaastane kõrgem

4 (14)

õigusharidus ja talle on viimased aastad usaldatud õigusosakonna juhataja asendamine viimase

eemalviibimisel.

20.10. ATS § 98 lõike 1 punkt 1 annab tekkinud olukorras võimaluse ametniku tähtajatult

üleviimiseks teisele ametikohale, kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse

teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele. Seadus näeb sellisel puhul ette saatva ja

vastuvõtva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekut, kuid vaatamata.

Kaebajate korduvatele järelepärimistele on jäetud neile avaldamata üleviimise takistused.

20.11. Tallinna LVA 27. detsembri 2024 käskkiri ei vasta ATS § 103 sätestatud nõuetele.

Käskkirjas on puudu § 103 lõike 2 punktis 4 ette nähtud “vabastamise põhjendus”.

Kaebaja Y. Y seisukohad

21. Vastustaja ei ole järginud ega täitnud võrdse kohtlemise seadust (VõrdKS). Kuna ei ole

esitatud sisukat põhjendust Y. Y kvalifikatsioonide puudumisest, on diskriminatsioon kui

otsustav faktor hetke asjaoludel tähelepanuväärne ja ilmekas. Esiteks on vastustaja jätnud

arvestamata asjaolu, et Y. Y kvalifikatsioon on kõrgem, töökogemus pikem ja täidetavad

jooksvad tööülesanded mitmekülgsemad kui X. Xil. Teiseks, vastustaja töötaja, linnakantselei

õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja, väljendas Y. Y tehtud telefonikõnes selgelt, et ta ei

pea oluliseks tema kaalumist vabale juristi ametikohale, sest nad otsivad „noort, koolist tulnud

inimest” ning tema koolitamisel ei ole tulevikku tulenevalt tema vanusest. Õigusteenistuse

nõuete osakonna juhataja ei pidanud Y. Y vanusele viidates isegi vajalikuks arutada, millist

koolitust ja millistel põhjustel ta vajaks. Kolmandaks, vastustaja personalipartner saatis X. Xile

teenistussuhte lõppemisel juhised edasiseks tegutsemiseks uue töökoha otsimisel, saamisel ja

vajalike dokumentide vormistamisel Y. Yle sellist abi ega tuge ei pakutud. Neljandaks keeldus

Tallinna sisekontrolöri teenistus 1. detsembril 2024 tehtud pakkumisest kohtuda Teams’is Y.

Yga põhjendusega, et nad on juba suhelnud X. Xiga ega pea vajalikuks ära kuulata Y. Y

arvamust.

21.1. Ükskõik millisel moel formaal-juriidiliselt Tallinna linna õigusakte ka tõlgendada, on

selge, et LVA ei oleks saanud jääda ilma õigusteenuseta, millest annavad tunnistust kahe juristi

ametikoha ümberpaigutamine ameti sees, konkreetsete pärimisõigusega seotud õigusosakonna

pädevuses olevate ülesannete andmine LVA osakonnale ning vastustaja avaldatud seisukoht, et

LVA õigusteenindamine koondati ülejäänud küsimustes Linnakantselei õigusteenistus. Y. Y

palub tuvastada tema vanuse tõttu diskrimineerimine õigusteenuse ümberkorraldamisel

vastustaja poolt ja rakendada ATS § 105 lõiget.

21.2. Y. Y rõhutab, et Tallinna Linnavaraameti Y. Y ametikohale nimetamise õigust omava

asutuse õigusosakonna töö sisuline ümberkorraldamine algas juba 16. juulil 2024, mil loodi

Tallinna õigusaktide registris TEELE Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 743 eelnõu. 23.

augustil 2024 edastas Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse õigusloome osakonna juhataja

Evelyn Tohvri Teamsi “Juristid” listis teate, et alates 1. oktoobrist 2024 alustab õigusteenistus

osutama õigusteenuse osutamist linnavaraametile ning Kesklinna Valitsusele ja arendatakse

olemasolevaid teenuseid.

21.3. Tuginedes Y. Y teadmistele ja töökogemusele oleks vastustajal kvalifitseeritud avalike

teenistujate hoidmise soovi korral olnud võimalik kaaluda tema sobivust ja/või täiendõppe

vajalikkust ning pakkuda sisekontrolli juristi kohta, millele kandideerimise kuulutus sisestati

CV.ee keskkonda 06.12.2024 lõpptähtajaga 29.12.2024.

21.4. Hinnates asjaolusid kogumis ning kaaludes kõiki võimalusi saab jõuda ühemõttelise

järelduseni – vastustaja on teadlikult jätnud hindamata ATS ettenähtud kriteeriumid avaliku

teenistuja kvalifikatsiooni osas, vaid määranud ametniku sobivuse isikliku eelistuse alusel.

Vastustaja seisukohad

5 (14)

22. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu kokkuvõtvalt

järgmistel põhjendustel:

22.1. Kaebajate ametikohtade ülesandeid ei antud üle teistele struktuuriüksustele samas

ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et ei kaebajate

ametikohtade, ega ka mitte Tallinna Linnavaraameti ametikohtade arvelt, ei moodustatud

juristikohti Tallinna Linnakantseleis, vaid need juristi töökohad olid seal varasemast juba

olemas. LVA ja Tallinna Linnakantselei puhul ei ole tegemist ühe ja sama asutusega. Veel

vähem saab väita, et kaebajate ametikohtade ülesanded läksid korraldustega 743 ja/või 795

Tallinna Linnakantseleile. See on ainuüksi seetõttu võimatu, et korralduste toimehetkel

(01.10.2024) olid kaebajate ametikohad veel alles.

22.2. Kaebuse väide selle kohta, et Tallinna Linnavalitsuse 27.08.2024 korralduse nr 743 alusel

kustutati LVA-st kaks juristi ametikohta ja moodustati kolm ametikohta Tallinna Linnakantselei

õigusteenistusse, on ebaõige. Samuti ei vasta tõele, et selle sama Tallinna Linnavalitsuse

korralduse alusel viidi Tallinna Linnavaraameti õigusosakonnast üle Linnakantselei

õigusteenistusse jurist M. M.

22.3. Nagu nähtub korralduse nr 743 punktist 5, moodustati alles alates 01.10.2024 linna

õigusteenistuse õigusloome osakonna koosseisu kolm juristi töökohta (mitte ametkohta). M. Mt

ei viidud LVA õigusosakonnast Linnakantselei õigusteenistusse üle ei korralduse 743 ega muu

korralduse alusel, vaid M. M esitas 14.08.2024 Tallinna Linnavaraametile avalduse ja palus

lõpetada temaga teenistussuhe Tallinna Linnavaraametis 01.09.2024 seoses tööleasumisega

Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuses juristi töökohal. M. M vabastati teenistusest LVA

27.08.2024 käskkirja nr 8.-1/34 alusel. M. M sõlmis Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse

õigusloome osakonna juristi töölepingu 19.08. Seega vahetas M. M töökohta enne LVA töö

ümberkorraldamist ja omal soovil.

22.4. V. Vi ja B. Ble ametikohad viidi üle teiste struktuuriüksuste koosseisu (nagu korraldusest

874 nähtub) arvestades ametnike igapäevatöö tegelikku sisu ja ametnikelt küsiti selleks

nõusolekut.

22.5. Kaebuse kohaselt alustas 25.11.2024 kinnisvaratoimingute osakonnas töölepingu alusel

tööd peaspetsialist Julia Saun. Vastustaja viitab siinkohal, et Julia Saun võeti vabale töökohale

varasemalt läbi viidud konkursi tulemusel.

22.6. Korraldusest 795 nähtub, et tegelikkuses juristi töökohtade arv õigusteenistuses ei

suurenenud ka Tallinna Linnavaraametist kaotatud ja täitmata juristi ametikohtade arvelt.

Korralduse p-dest 1.2 ja 1.5 nähtub, et samast päevast (01.10.2024) juristi kohtade loomisega

korralduse 743 alusel need ka kaotati hilisema korraldusega 795. Ühel puhul (p 1.2) loodi selle

asemele õigusnõustamise osakonna juhataja töökoht. Vastustaja on esitanud tõendina Tallinna

linnasekretäri 25.09.2024 käskkirjaga nr 3-2/25 kinnitatud linna õigusteenistuse

õigusnõustamise osakonna teenistujate ametijuhendid, millest nähtub, et nende töökohtade

eesmärk on linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste teenindamine õigusküsimustes lähtudes

Tallinna Linnakantselei ja õigusteenistuse põhimäärustest ning (käesolevast) ametijuhendist.

Nendest ametijuhenditest nähtub, et loodud osakonna juristide tööülesanded on olulises osas

erinevad ainuüksi seetõttu, et need on märksa laiahaardelisemad võrreldes Linnavarameti (ja

kaebajate) ametikohtade ülesannetega.

22.7. LVA pakkus kaebajatele alates 01.01.2025 elamuosakonna elamumajanduse sektorisse

täiendavalt loodavat üürisuhete spetsialisti töökohta, millisele asumisel oleks säilinud ka nende

töötasu suurus. Põhjusel, et kaebajad ei soovinud pakutud töökohti vastu võtta, oli LVA

sunnitud kaebajad koondama ja on seda teinud igati õiguspäraselt, makstes neile välja ka

seadusega ettenähtud kõik hüvitised. Kaebajad vabastati teenistusest seega koondamise tõttu,

mis on kajastamist leidnud ka teenistusest vabastamise käskkirjades. Kuna käskkirjades on

6 (14)

viidatud ka TLV tööpakkumistele ja neile antud kaebajate vastustele, ei saa kaebajad väita, et

teenistusest vabastamise põhjendus käskkirjades puudus.

22.8. Seega ei saa olla vaidlust selles, et kõik ametikohad, millele kaebajad oleksid soovinud

asuda, olid Tallinna Linnavolikogu 28.11.2024 otsuse nr 161 vastuvõtmise hetkeks juba

täidetud. Tulenevalt eeltoodust ei saanud vastustaja neid ametikohti kaebajate koondamise ajal

enam pakkuda.

22.9. ATS § 90 lõige 7 sätestab, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist

peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega

ametikohta. Kuna Tallinna Linnavaraametil vastavaid ametikohti pakkuda ei olnud, pakkus

amet kaebajatele töökohti, mis vastasid ATS § 90 lõikes 7 sätestatud kriteeriumitele (hoolimata

sellest, et seaduse kohaselt on ametiasutusel kohustus pakkuda üksnes ametikohti).

22.10. ATS § 90 lõike 5 rikkumine on välistatud seetõttu, et LVA õigusteenistusest koondati

kõik seal koondamise aluseks olnud Tallinna Linnavolikogu 28.11.2024 otsuse nr 161

vastuvõtmise hetkel teenistuses olnud ametnikud ja puudus vajadus ning põhjus töötajaid

omavahel võrrelda ja seaduse alusel eelistusi teha. Mõlemale kaebajale pakuti ka võrdset

võimalust töölepingu alusel edasi töötada.

22.11. ATS § 90 lõike 6 ja ATS § 98 lõike 1 punkti 1 puhul on tegemist ametisse nimetamise

õigust omava isiku diskretsiooniotsusega ning ametnikul ei ole õigust nõuda nendes sätetes

nimetatud ümberpaigutamist või üleviimist.

22.12. X. Xi haridustase oli madalam, kui allesjäänud ametikohtade nõuded ette nägid või tööle

jäänud kaebuses nimetatud edasi töötanud juristide haridustase. Selle tõenduseks esitas

vastustaja X. Xi, V. Vi ja B. B CV-d. Tulenevalt ATS § 90 lõikest 5 andis koondamise korral

ainuüksi parem haridustase eelise teistele juristidele (võrreldes X. Xiga).

22.13. Põhjendamatud on ka kaebaja(te) väited selle kohta, et neid ja eriti Y. Yt on vastustaja

poolt diskrimineeritud ealistel või muude põhjustel, kuivõrd vastustaja on tegutsenud

teenistussuhte lõpetamisel seadusega kooskõlas. Diskrimineerimiseks ei saa pidada Y. Y väiteid

ka selle kohta, et vastustaja pakkus X. X ajaliselt varem asendustöökohta ja edastas kaebajale 1

juhised edasiseks tegutsemiseks uue töökoha otsimisel, saamisel ja vajalike dokumentide

vormistamisel, Y. Y aga mitte. Diskrimineerimiseks ei saa lugeda ka seda, kui tööandja ei kaalu

igakordselt uute töötajate värbamisel Y. Y sobivust sellele kohale.

22.14. Kaebajatele koondamise käigus pakutud teenistuskohal ei ole magistrikraad nõutud, mis

muutis kaebaja 1 ja kaebaja 2 töökohale nõutava hariduse, töökogemuste, teadmiste ja oskuste

mõttes võrdseks, mistõttu oli tulenevalt ATS § 90 lõikest 5 varasemase pakkumise tegemine

kaebajale 1, kui alla 7 aastase lapse vanemale, põhjendatud. Seega leiab vastustaja, et tegemist

ei olnud Y. Y diskrimineerimisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus selgitab esmalt, et tagastas 21.10.2025 määrusega Y. Y kaebuse vanuse tõttu

diskrimineerimise tuvastamise nõudes (dtl 191). Y. Y määrust ei vaidlustanud ja see on

jõustunud. Seega nimetatud nõuet kohus käesolevas asjas ei menetle.

24. Vaidluse keskne küsimus on, kas Tallinna linn vabastas X. Xi (dtl 118) ja Y. Y (dtl 120)

õiguspäraselt ametist koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse § 90 lõike 1 punkti 2 alusel ja

kas kaebajate teenistusest vabastamisel koondamise tõttu on järgitud ATS §-s 90 sätestatud

nõudeid.

7 (14)

25. Kaebaja X. X ja Y. Y ühine põhiväide on, et kuigi koondamise aluseks olnud Tallinna

linnavolikogu otsus nr 161 võeti vastu 28.11.2025 tulnuks kaebajatele pakkuda töökohti, mis

loodi teise struktuurüksuses (27.08.2024 korraldusega nr 743; dtl 38) ja ametikohti, mis viidi

teise struktuurüksusesse üle (01.10.2024 korraldusega nr 874; dtl 49), samuti

kinnisvaratoimingute osakonnas töölepingu alusel tööd peaspetsialistina. Kaebajad heidavad

vastustajale ette, et:

-

kaebajate ametikohad anti tegelikult üle teisele struktuuriüksusele (ATS § 90 lg 3) ja/või

vaatamata tehtud muudatustele olid kaebaja haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad

ametikohal jätkamiseks (ATS § 90 lg 4);

-

rikuti ATS § 90 lõikes 5 toodud nõuet, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe

sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse

jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim;

-

rikuti ATS TS § 90 lõikes 7 toodud nõuet, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest

vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste

teenistusülesannetega ametikohta.

26. Kaebaja Y. Y väidab lisaks, et tema koondamisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet

ja talle tulnuks koondamisel pakkuda ka sisekontrolli juristi ametikohta.

Teenistused vabastamise eeldused

27. Ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud

juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus (ATS § 90 lg 1 p 2). ATS § 90

lõike 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele

struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. ATS § 90 lõike 3 keelu

kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha

ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte

tingimused ja ülesanded (vt ATS § 98 lg 1 p 1, lg-d 2–4) olulises osas kattuvad (RKHKo

27.01.2027 nr 3-3-1-49-16, p 14).

28. Koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses

ning ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav (nt RKHKo

19.12.2011 nr 3-3-1-50-11, p 12).

29. ATS § 90 lõike 7 järgi peab ametnikule enne tema koondamise tõttu teenistusest

vabastamist võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega

ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. ATS § 90 lõikest 7 ei tulene

ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne

koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba

ametikoht on olemas. Selline hindamine on olemuselt õigusnormis nimetatud faktiliste

asjaolude kindlaks tegemine. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, on võimalus

ATS § 90 lõike 7 mõttes olemas ning ametikohta tuleb pakkuda (RKHKo 25.01.2017 nr 3-3-1-

49-16, p 15).

30. Kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et asutus peab ametnikule selgitama,

miks talle pakutakse just sellist ametikohta, ja samas põhjendama teiste ametikohtade

pakkumata jätmist. Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele

sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei või muutuda asutuse jaoks sedavõrd

koormavaks, et see takistab ümberkorralduste elluviimist ja pikendab nende kulgu. Sellest ei ole

8 (14)

võimalik siiski teha järeldust, et koondamise korral pole ametiasutusel üldse kohustust

põhjendada teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Enne koondamist ametikoha pakkumise või

pakutavate ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda iseenesest teenistusest

vabastamist õigusvastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud eesmärki vältida

ametniku teenistusest vabastamist talle sobiva teise ametikohta pakkumise teel ja järgitud

kohtupraktikas väljendatud põhimõtteid. Ametiasutusel on sellegipoolest kohustus põhjendada

ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla

koondamise õiguspärasus. Põhjenduste esitamine on vajalik just selleks, et kontrollida, kas

asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba

ametikoha pakkumise teel (RKHKo 25.01.2017 nr 3-3-1-49-16, p 18 ja seal viidatud

kohtupraktika).

Koondamise lubatavus

31. ATS § 90 lõike 1 punkti 2 järgi võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu,

kui põhjendatud juhul kaotatakse ametikoht ametiasutuse koosseisust. Ametikoha kaotamine ei

ole lubatud meelevaldselt ega subjektiivsel eesmärgil, nt konkreetsest ametnikust vabanemiseks.

32. Tallinna Linnavolikogu võttis 28.11.2024 vastu otsuse nr 161 (dtl 99), millega kehtestas

Tallinna linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu alates 01.01.2025 ja

tunnistas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30.11.2023 otsuse nr 104 „Tallinna linna

ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 1. jaanuarist 2024.”

32.1. Poolte vahel puudub vaidlus ametikohtade põhjendatud kaotamise osas vastavalt ATS §

90 lõike1 punktile 2. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi, mis seaks kahtluse alla

struktuurimuudatuste sisulise põhjendatuse. 28.11.2024 otsuse eelnõu seletuskirjast nähtub, et

ametikohtade kaotamine on seotud suuremahuliste muudatustega terves Tallinna linnas ega ole

seotud üksnes kaebajate ametikohtadega. Muudatuste vajadus on seotud linna ressursside

optimeerimisega. Seda on selgitatud ka mõlemale kaebajale tehtud pakkumises järgmiselt:

„Tallinna Linnavaraametis kustutatakse optimeerimise tulemusel 1. jaanuarist 2025 neli

teenistuskohta, sh Teie teenistuskoht. Tallinna Linnavalitsus tegi kõikidele linna asutuste

juhtidele ülesande leida kokkuhoiukohti personalikuludes (näiteks vähendada ametikohti,

lühendada tööprotsesse, juhtimistasemeid, dubleerimiste ja bürokraatia vähendamise, tegevuste

või teenuste tsentraliseerimise, paremate oskustega töötajate värbamise arvelt). See võib

tähendada ka teenistujate koondamisi. Asutuste ettepanekud personalikulude kokkuhoiu kohta

vaatas Tallinna Linnavalitsus läbi eelarveprotsessiga paralleelselt ning esitas vastava eelnõu

Tallinna Linnavolikogule, kus see kinnitati 28. novembril 2024 otsusega nr 161 „Tallinna linna

ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 1. jaanuarist 2025.“ (dtl 103-105).

32.2. Kokkuvõttes nähtub, et ametikohtade kaotamine oli objektiivselt põhjendatud. Nende

ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koosseisust kaotamisele, on ametiasutuse

pädevuses.

Ametikohtade ülesannete üleandmine ning töö- ja ametikohtade pakkumise nõue

33. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja on läinud vastuollu ATS § 90 lõigetega 3 ja 7 seoses

27.08.2024 korralduse nr 743 (dtl 38) ja 01.10.2024 korralduse nr 874 (dtl 49) andmisega

olukorras, kus kaebajate koondamissituatsioon oli ette teada enne koondamiste formaalset

vormistamist. Kohus selgitab, et ATS § 90 lõige 3 reguleerib koondamise lubatavust ja ATS §

90 lg 7 koondamise vastavust sättes toodud nõuetele. Kuna kaebaja väited on, et esiteks oli

tegemist ametikoha ülesannete üleandmisega ja teiseks tulnuks loodud kohti kaebajatele

pakkuda tulevast koondamist arvesse võttes, analüüsib kohus neid küsimusi koos.

34. Kaebajad on seisukohal, et 27.08.2024 korraldusega nr 743 (dtl 38) on mindud vastuollu

ATS § 90 lõikega 3 ja lõikega 7, kuna sisuliselt oli tegemist kaebajate ametikohtade ülesannete

üleandmisega ja kaebajatele ei pakutud vastuolus ATS § 90 lõikega 7 nimetatud töökohti (dtl 4).

9 (14)

34.1. Korralduse nr 743 punktis 3 nähakse ette kustutada Tallinna Linnavaraameti

õigusosakonna koosseisust kaks (2) juristi ametikohta alates 01.10.2024 ja punktis 5 nähakse

ette, et alates 01.10.2024 moodustatakse punktides 1.2 ja 3 nimetatud ametikohtade arvel linna

õigusteenistuse õigusloome osakonna koosseisu kolm juristi töökohta.

34.2. Vastustaja on nimetatud korraldusega seoses rõhutanud, et loodi uued töökohad mitte

ametikohad. Vastustaja on ühes tõenditega põhjendanud, et M. Mt ei viidud LVA

õigusosakonnast Linnakantselei õigusteenistusse üle ei korralduse 743 ega muu korralduse

alusel, vaid M. M esitas 14.08.2024 LVA-le avalduse ja palus lõpetada temaga teenistussuhe

Tallinna Linnavaraametis 01.09.2024 seoses tööleasumisega Tallinna Linnakantselei linna

õigusteenistuses juristi töökohal M. M vabastati teenistusest LVA 27.08.2024 käskkirja nr 8.-

1/34 alusel. M. M sõlmis Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse õigusloome osakonna juristi

töölepingu 19.08.2024 (dtl 177-187). Seega on õige vastustaja seisukoht, et M. M vahetas

töökohta enne Tallinna Linnavaraameti töö ümberkorraldamist ja omal soovil.

34.3. Kohus on seisukohal, et kuigi korraldus nr 743 ja 161 olid ajaliselt lähedased, ei antud

korraldusega 743 ametikohtade ülesandeid üle Tallinna Linnakantselei õigusteenistusele.

Kaebajate ametikohad sellel ajahetkel säilisid.

34.4. Esiteks märgib vastustaja kohaselt, et tegelikkuses juristi töökohtade arv õigusteenistuses

ei suurenenud ka Tallinna Linnavaraametist kaotatud ja täitmata juristi ametikohtade arvelt.

Korralduse nr 795 punktidest 1.2 ja 1.5 nähtub, et samast päevast (01.10.2024) juristi kohtade

loomisega korralduse 743 alusel need ka kaotati hilisema korraldusega 795 (dtl 316). Ühel

puhul (p 1.2) loodi selle asemele õigusnõustamise osakonna juhataja töökoht.

34.5. Teiseks, ka ametikohtade sisu ei kinnita ametikohtade üleandmist. Kaebajad ei ole

väitnud ja esitatud materjalidest ei nähtu, et struktuurimuudatused oleksid olnud fiktiivsed või

eesmärgipäratud. Kohaliku omavalitsuse otsustada on, milline on konkreetne otstarbekas

teenistuskohtade koosseis. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte

tingimused ja ülesanded (vt ATS § 98 lg 1 p 1, lg-d 2–4) olulises osas kattuvad. Vastustaja on

selgitanud, et LVA juristide ametiülesanded piirnesid LVA teenindamisega, siis linna

õigusteenistuse (Tallinna Linnakantselei struktuuriüksus) ülesanded on laiemad ja katavad

kõiki linna asutusi ning linnavalitsust. Kuna linna õigusteenistuse puhul oli ja on tegemist

universaalset õigusteenust osutatava teenistusega (dtl 330), siis selle erinevate osakondade

juristid tegelesid LVA erinevate õigusküsimustega juba ka enne 2024 aasta sügistalve LVA

struktuurimuudatusi (dtl 312). See nähtub kohtule ka kaebajate ametijuhendite ja linna

õigusteenistuse ametijuhendite võrdlemisel (dtl 319, 323 jj jj). Kuigi ametijuhendites on

sõnastuselt justkui sisus kattuvaid ülesandeid, on linna õigusteenistuse juristi ülesanded seotud

linnavalitsuse ja linna ameti- ja hallatavate asutuste nõustamisega (dtl 323-324 p 3.1 ja p 3.11).

Kaebajate ametiülesanded seevastu olid valdavalt konkreetselt ameti teenindamisega (Y. Y dtl

19 p-d 4.1., 4.2, 4.4, 4.6, 4.7, 4.8., 4.15; X. X dtl 13 p 4.1-4.5, 4.8, 4.12-4-.3). Ülesanded, mis

olid seotud linnaga laialdasemalt olid vähesed ja seotud vaid linna esindamisega kohtutes ja

lepingute sõlmimisega (dtl 19 p 4.3 ja 4.10; dtl 13 p 4.6, 4.7 ja 4.10).

34.6. Kolmandaks, kaebajate ametikohtade kaotamine otsustati alles 28.11.2024 käskkirjaga.

Asjaolu, et korralduse eelnõu on Tallinna õigusaktide registrisse lisatud varasemalt, ei loonud

linnale õiguslikku kohustust muude ümberkorralduste raames arvestada võimaliku hilisema

kaebajate koondamissituatsiooniga. KOKS § 22 lõike 1 punkti 36 kohaselt on ametiasutuse

struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine volikogu ainupädevuses. Seega ei saanud

enne kui 28.11.2024 Tallinna Linnavolikogu otsust nr 161 (dtl 99) olla selgust, et ametikohade

kaotamine saab kindlasti teoks. Seda asjaolu selgitati ka kaebajatele korduvalt vastustaja poolt

(dtl 74, 92).

34.7. Eelnevat arvesse võttes saaks struktuurimuudatuste järk-järgulist teostamist just kaebajate

koondamise eesmärgil jaatada, kui asjas oleks esitatud tõendid selle kohta, et varasemaid

10 (14)

muudatusi üritati kaebajate eest varjata või tehti neile tegelikke takistusi loodavatele

töökohtadele kandideerimiseks välistamaks just kaebajate ametisse või töökohale asumise teiste

struktuurimuudatuste raames. Sellisel juhul saaks jaatada ametikohtade muudatustega ja

kaotamisega seoses subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvat koondamise eesmärki. Praegusel juhul

see nii ei ole. Õigusteenistuse töökohtadele, kuigi need ei kattunud täielikult kaebajate

ametiülesannetega, oli kaebajatel siiski õigus kandideerida. Kaebajad on ise esitanud asja juurde

tõendi selle kohta, et töökuulutus oli avalik (dtl 40-41). Praegusel juhul ei toimunud 01.01.2025

struktuurimuudatused üksnes kaebajate osas, vaid suuremahuliselt. Ka see kinnitab muudatuste

tegelikku eesmärki mitte kaebaja isikutest lähtumist. Ühtlasi tehti kaebajatele pakkumine ka

töökoha osas, mida kumbki kaebaja vastu võtta ei soovinud.

35. Kaebajad on seisukohal, et 01.10.2024 korraldusega nr 874 (dtl 49) on mindud vastuollu

ATS § 90 lõikega 3 ja lõikega 7, kuna kaebajatele ei pakutud nimetatud korraldusega seotud

ametikohti.

35.1. Kaebuse kohaselt tehti Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024 korralduse nr 874 alusel

loodud hankejuristi ja kinnisvara korrashoiu ja investeeringute valdkonna teenuslepingute ning

menetluste nõustamise ja vaidlustega tegeleva juristi ametikohtadele sihtpakkumine

õigusosakonna juristidele J. J ja B. Ble, kes pakkumise ka vastu võtsid (dtl 4).

35.2. Korraldusest nr 874 nähtub:„1.1 viia alates 1. novembrist 2024 õigusosakonna

hankejuristi töökoht (põhipalga vahemik 2000–4500 eurot) ehitus- ja hankeosakonna

hankesektori koosseisu; 1.2 viia alates 1. novembrist 2024 õigusosakonna kinnisvara

korrashoiu ja investeeringute valdkonna teenuslepingute ning menetluste nõustamise ja

vaidlustega tegeleva juristi ametikoht (põhipalga vahemik 2000–4500 eurot) kinnisvarahalduse

osakonna, ehitus- ja hankeosakonna ning inseneri- ja arendusosakonna haldusaladesse jäävate

valdkondade põhitegevuse koordineerimise ja juhtimisega tegeleva ameti juhataja asetäitja

otsealluvusse.“ Seega viidi V. V ja B. B üle ATS § 98 lõike 1 punktide 1 ja 5 ning lõike 2

alusel.

35.3. Kaebajad on seisukohal, et LVA juhataja käskkirjadega on kinnitatud kõigile

õigusosakonna töötajatele ametijuhendites samalaadsed ülesanded ja vastutus (dtl 3-4). Kohus

selgitab, et ühesugused ametikoha nimetused samas struktuurüksuses ei pruugi tähendada

samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid. B. B ametijuhendist nähtub, et tema

teenistusülesanded (dtl 35) olid seotud valdavalt hankemenetlustega, mis erinevad olulised

juristi tavapärasest ametijuhendist. Kuigi V. Vi (dtl 31), Y. Y (dtl 19) ja X. Xi (dtl 13)

ametijuhendist nähtuvad samalaadsed ülesanded, ei ole need siiski täielikult kattuvad. Nii on V.

Vil ka hankedokumentide koostamise ülesanne, samas kui X. Xl olid ka aruandaluse ja

ülevaadete koostamisega seotud ülesanded. Kuigi muude dokumentidega on tööülesandeid

samuti kaardistatud on ametikoha üleviimisel peamine ametijuhendiga määratud ülesennete siss

(ATS § 98 lg 2). „Ametniku ametikohana“ ATS § 90 lõike 1 punkti 2 tähenduses tuleb käsitada

kindla ametijuhendiga seotud ametikohta (nt TlnRnKo 08.01.2019 nr 3-17-164, p 15).

35.4. Kohtule ei ole äratuntav, et ametikohtade töö sisu alusel ei oleks ametikohtade üleminek

põhjendatud ja oleks olnud fiktiivne. Ka kaebajate teavitamine (dtl 48, dtl 233) ametikohtade

üleminekust sellele mingilgi viisil ei viita. Kõrvutades V. Vi varasemat ametijuhendit (dtl 31)

hilisema ametijuhendiga (dtl 342) nähtub, et ülesanded on üle läinud ja välja on toodud

tööülesannete konkreetsem seos kinnisvarahalduse, ehituse ja hangetega. Kõrvutades B. B

õigusosakonna juristi varasemat ametijuhendit (dtl 31) hilisema ametijuhendiga (dtl 346)

nähtub, et B. B ülesanded seoses hankemenetlusalase nõustamisega on jäänud samaks.

35.5. Kuna kaebajate ja V. Vi ja B. B ametijuhendid üks ühele ei kattu ja üleviimine vastas ka

sisus ATS nõuetele, ei ole äratuntav, et ametikohtade üleviimine korraldusega nr 874 oleks

olnud kantud eesmärgist välistada nimetatud ametikohtade üleviimisega ATS § 90 lõikest 5

tulenev teenistusse jäämise eelisõiguse kohaldamine. Tõendatud ei ole ka see, et 01.10.2025

11 (14)

korralduse alusel loodud ametikohtade üleviimine oli sisuliselt seotud 26.11.2025 korraldusega

ja, et vastustaja sellele kuidagi varasemalt viidanud oleks. Kohus selgitab, et kuigi korraldus nr

874 ja 161 oli ajaliselt lähedased, ei antud korraldusega 874 kõikide ametikohtade ülesandeid

üle Tallinna Linnakantselei õigusteenistusele. Kaebajate ametikohad sellel ajahetkel säilisid.

Kaebajate ametikohtade kaotamine otsustati alles 28.11.2024.

35.6. ATS regulatsioonist ei tulene, et ametniku tähtajatu üleviimise korral kui ametikoha

ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele peaks pakkuma üleviimise

võimalust ka sama struktuurüksuse teistele ametnikele. Vastupidi – ATS § 16 lõike 5 alusel ei

korraldata konkurssi, kui ametnik viiakse üle teisele ametikohale ATS § 98 lõike 1 punktide 1–3

alusel. See, millised konkreetse ametikohad üle viia, on kohaliku omavalitsuse otsustada.

36. Kaebajad toovad ka välja, et 25.11.2024 alustas kinnisvaratoimingute osakonnas

töölepingu alusel tööd peaspetsialist Julia Saun ning vastava töökoha mittepakkumine rikub

ATS § 90 lõiget 3 ja 7. Kohtutoimikust nähtuvalt on nimetatud töökoht täidetud 2024. aasta

septembrikuus läbi viidud konkursi alusel (dtl 368). Julia Saun asus tööle 25.11.2024 (dtl 237).

Konkursi läbiviimise ajal ei olnud kaebajad koondamissituatsioonis. Kaebajad ei ole ära

näidanud, et konkurss oleks olnud fiktiivne või oleks kaebajatele tehtud takistusi sellele kohale

kandideerimiseks. Seega puudus vastustajal alus nimetatud töökohta kaebajatele pakkuda.

37. Y. Y on seisukohal, et vastustaja on teadlikult jätnud hindamata ATS ettenähtud

kriteeriumid avaliku teenistuja kvalifikatsiooni osas, vaid määranud ametniku sobivuse isikliku

eelistuse aluse (dtl 200). Kohus selgitab, et isikul puudub õigus nõuda enda ümberpaigutamist

ATS § 90 lõike 6 mõistes. Ümberpaigutamise otsustamine on sätte sõnastusest lähtuvalt

ametiasutuse õigus mitte kohustus. Seega on ATS § 90 lõike 6 kohaldamine otstarbekuse

küsimus (HKMS § 158 lg 3), mille üle halduskohus kontrolli ei teosta.

38. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustajal ei ole kohustust kõiki asutuse ametikohtadega

seotud muudatusi teha ja korraldada üheaegselt ühe otsusega. Asutusel on ümberkorralduste

tegemisel ulatuslik kaalutlusõigus. Etapiviisiline ümberkorraldamine on lubatud, kui see ei ole

üksnes formaalne ja kantud eesmärgist luua koondamise olukord ilma teisi ametikohtu

pakkumata konkreetsete inimeste osas. Kuigi kaebajate viidatud 01.01.2024 koosolekule

kutsumise asjaolud on kaebajates tekitanud kahtluse et see nii võis olla, ei ole asjas esitatud

mitte ühtegi veenvat tõendit, et korraldus nr 743 ja 874 oleksid olnud formaalsed ja vastustaja

eesmärgiks ei olnud tegelikkuses töö ümberkorraldamine vastavate töö- ja ametikohtade lõikes.

39. Kuna vastustajal puudus kohustus enne 28.11.2025 käskkirja kaebajale ametikohti

pakkuda, ei ole asjas ka oluline, kas tegemist oli töö- või ametikohtadega. Kohus märgib

vastuseks kaebusele siiski täiendavalt, et korraldusest nt 743 tulenevat vastuolu ATS § 90

lõikega 3 ei saa jaatada ka seetõttu, et ATS ei näe ette ametnikule töökoha pakkumist. ATS § 2

lõike 1 järgi kohaldatakse ATS-i riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele

ning ATS-s sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele.

Töötaja ei teostata avalikku võimu. Ka ATS § 90 lg 7 viitab üheselt, et pakkuda tuleb

„ametikohta“ „ametiasutuses“.

40. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et vastustajal puudus kohustus enne 28.11.2026 käskkirja

kaebajatele ameti- ja töökohti pakkuda ja LVA õigusteenistusest koondati kõik seal olnud

Tallinna Linnavolikogu 28.11.2024 otsuse nr 161 vastuvõtmise hetkel teenistuses olnud

ametnikud, siis puudus vajadus ning põhjus neid ametnikke omavahel võrrelda, mistõttu kohus

ATS § 90 lõike 5 rikkumist ei tuvasta.

Koondamise nõuetele vastavus (kaebajatele tehtud pakkumised)

41.

28.11.2024 korraldusega 161 tekkis linnal kohustus vastavalt ATS § 90 lõikele 7 pakkuda

kaebajatele erinevaid ametikohti nende olemasolul seoses võimaliku koondamisega. Kohus

märkis eelnevalt, et nõutav on ameti- mitte töökoha pakkumine. Kohus nõustub vastustaja

12 (14)

selles, et tulenevalt ATS § 90 lõikest 7 peab enne teenistusest vabastamist pakkuma töötamise

võimalust üksnes „samas ametiasutuses“.

42. X. Xile tehti pakkumus 09.12.2024 (dtl 101-103), kus selgitati vakantsete ametikohtade

sisu ja pakuti kaebajale alates 01.01.2025 elamuosakonna elamumajanduse sektorisse

täiendavalt loodavat üürisuhete spetsialisti töökohta.

367.1. Vastustaja on kohtu hinnangul arusaadavalt põhjendanud, miks teistele vakantsetele

ametikohtadele X. X sobiv kandidaat ei ole. Vastustaja selgitas, et senised teenistusülesanded ei

ole loetletud teenistuskohtade kohustusi hõlmanud ning ameti hinnangul ei ole võimalik X. Xil

neid oskusi omandada ameti jaoks piisavalt lühikese ajavahemiku jooksul. Parima võimaliku

teenusekvaliteedi tagamiseks ja loetletud ametikohtade eesmärkide täitmiseks on vajalik, et

nende teenistuskohade ametiülesandeid suudaks teenistuja täita koheselt kõrgel tasemel (dtl

103). Kohtumenetluses X. X sellele vastu vaielnud ei ole, samuti ei ole ta välja toonud teisi

ametikohti mida talle tulnuks veel pakkuda. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on

ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel

(RKHKo 27.03.2018 nr 3-16-340/39, p 14). Koondatava poolt osutatud ametikohtade

pakkumata jätmist peab põhjendama ametiasutus. Vabade ametikohtade loetelu koondatavale

esitamata jätmine iseenesest ei too kaasa koondamise õigusvastasust juhul, kui sobivaid vabu

ametikohti ei olnud.

367.2. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja käitunud X. Xi koondamisel kooskõlaliselt ATS § 90

lõikega 7. X. Xile pakuti sobiva ametikoha puudumisest tulenevalt töökohta, mida ta vastu võtta

ei soovinud. Muid ametikohti, mille pakkumise kohustus vastustajal oleks olnud, kaebaja välja

ei ole toonud ja neid ka kohtule esitatud materjalidest ei nähtu.

43. Y. Yle tehti pakkumus 16.12.2024 (dtl 105-107), kus selgitati vakantsete ametikohtade

sisu ja pakuti kaebajale alates 01.01.2025 elamuosakonna elamumajanduse sektorisse

täiendavalt loodavat üürisuhete spetsialisti töökohta.

43.1. Vastustaja on kohtu hinnangul arusaadavalt põhjendanud, miks teistele vakantsetele

ametikohtadele X. X sobiv kandidaat ei ole. Vastustaja selgitas, et senised teenistusülesanded ei

ole loetletud teenistuskohtade kohustusi hõlmanud ning ameti hinnangul ei ole võimalik tal neid

oskusi omandada ameti jaoks piisavalt lühikese ajavahemiku jooksul. Parima võimaliku

teenusekvaliteedi tagamiseks ja loetletud ametikohtade eesmärkide täitmiseks on vajalik, et

nende teenistuskohade ametiülesandeid suudaks teenistuja täita koheselt kõrgel tasemel (dtl

107).

43.2. 13.11.2025 vastuses kohtul on Y. Y välja toodud täiendavalt konkreetsed ametikohad,

mille pakkumist on ta pidanud põhjendatuks (kinnisvaratoimingute osakonna peaspetsialisti

koht, sisekontrolli juristi kohta). Kohus selgitas eelnevalt, miks varasemate

struktuurimuudatustega seotud töö- ja ametikohtu kaebajatele pakkuma ei pidanud. Ühtlasi ei

tulene ATS § 90 lõikest 7, et Tallinna Linnavaraameti ametnikule peab pakkuma töötamise

võimalust Tallinna Linnakantseleis. Seega ei pidanud pakkuma kaebajal linnakantselei

sisekontrolli juristi ametikohta.

Täiendavalt vastuseks kaebusele

44. Y. Y sisustab võrdsekohtlemise nõude rikkumist sellega, et kaebajale tehti pakkumine

alles 16.12.2025 ja pakkumine väljendab ühtlasi vanusel põhinevat diskrimineerimist (dtl 6).

Kaebaja hinnangul kinnitavad tema väiteid telefonikõne (dtl 9) ja personalipartneri juhised (dtl

9).

45. Kohus selgitas eelnevalt, miks enne Tallinna Linnavolikogu 28.11.2024 otsust nr 161 ei

tulnud kaebajale ameti- ja töökohti pakkuda. Seega ei saa selles osas tuvastada ka

13 (14)

diskrimineerimist ATS § 105 lõike 3 kohaldamise vaates. Kuna kaebaja X. X talle pakutud

kohta vastu ei võtnud, ei saa praegusel juhul võimalik ebavõrdne kohtlemine mõjutada kaebaja

õigusi koondamise raames. See väide oleks asjakohane siis, kui X. X oleks talle tehtud

pakkumise vastu võtnud ja vastustajal oleks olnud kohustus pakkuda ka töökohta.

Kokkuvõte ja menetluskulud

46. Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 27.12.2024 käskkiri nr 8.-1/56

X. Xi teenistusest vabastamise kohta ja 27.12.2024 käskkiri nr 8.-1/55 Y. Y teenistusest

vabastamise kohta on õiguspärased. Seega puudub alus kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kaebus

jääb rahuldamata.

47. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate kantud menetluskulud nende endi

kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109

lg 1).

48. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaline

soovib kohtulahendi avalikustamist teistsuguses mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille

kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

14 (14)