2-23-3727/50 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3727

Tsiviilasi

M.A. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine; usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M.A. (ik XXX; elukoht XXX , 71008 XXX ;

e-post: XXX)

Usaldusisik: Anna-Liisa Arukask (Lisellix Koolitus

OÜ; e-post XXX )

võlausaldajad:

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

05.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.A. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

2. Lõpetada M.A. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Anna-Liisa Arukask usaldusisiku kohustustest M.A. kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Rahuldada M.A. usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasu taotlus ja määrata

usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasu suuruseks M.A. kohustustest vabastamise

menetluses 350 eurot.

5. Anda M.A.-le hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks

riigi vahenditest 350 eurot.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Anna-Liisa Arukase usaldusisiku

tasu katteks riigi vahenditest 350 eurot Lisellix Koolitus OÜ (registrikood 16982809)

arveldusarvele nr EE047700771010358916.

7. Välja mõista M.A.-lt menetlusabikulu 350 eurot riigituludesse.

8. Anda M.A.-le tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 30 päeva arvates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasu Maksu-ja

Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele

lisatud makseinfo lehele.

9. Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb M.A.-l tasuda kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

10. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele resolutsiooni punkti 4 osas.

11. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade M.A. kohustustest vabastamata jätmise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest. Määruse peale

menetluskulude osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik

rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta

tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 30.10.2023 kohtumäärusega kuulutati välja M.A. pankrot, algatati

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja kohus määras pankrotihalduriks

Küllike Miti. Tartu Maakohtu 10.04.2025 kohtumäärusega (jõust. 29.04.2025) lõpetati

M.A. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning jätkati 30.10.2023 algatatud

kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras M.A. kohustustest vabastamise

menetluses uueks usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase. Usaldusisik pidi teostama

väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 1. aprillil ja esitama kohtule aruandeid iga aasta 30.

oktoobril. Esimene aruanne tuli esitada 30.10.2025. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata

nõudeid kokku 2304 eurot.

2. Usaldusisik esitas kohtule 14.11.2025 aruande, milles märkis, et pole saanud võlgnikuga

kontakti ning võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule vajalikke andmeid. Usaldusisik koostas

aruande erinevate päringute alusel. Võlgnik ei tööta ega ole registreeritud töötuna.

3. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 05.12.2025. Võlgnik istungile ei ilmunud

ega teavitanud mitteilmumise põhjust. Kohtul puudub info kutse kättesaamise kohta.

Kohtukutse on edastatud võlgniku e-posti aadressidele XXX ja XXX, samuti e-toimiku

vahendusel. Telefoninumbril xxxxxxxxx ei olnud võlgnik kättesaadav. Kohtuistungil andis

olemasoleva informatsiooni põhjal ülevaate usaldusisik.

4. 14.11.2025 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele kokku 4

tundi ja 30 minutit järgmiselt: 10.04.2025 kohtumäärusega tutvumine – 30 minutit; mai-

oktoober kirjavahetus sotsiaaltöötajaga, korduvad e-kirjad ja telefonikõned võlgnikule.

Päringud koostatud panka, Töötukassale, linnavalitsusele – 2 tundi; oktoober 2025 –

arvelduskonto analüüs, aruande koostamine kohtule – 2 tundi. Usaldusisik palub kohtul

määrata tasuks 350 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest (tunnitasuga 77,78 eurot).

KOHTU SEISUKOHT

1. FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi

lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul

võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

2. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.

peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte.

Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.

5. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta.

Usaldusisik on esitanud kohtule esimese aruande 14.11.2025. Aruande kohaselt ei ole

usaldusisik võlgnikuga ühendust saanud ning aruanne on koostatud päringute vastuste

põhjal. Võlgnik ei tööta ega ole ka töötuna registreeritud. Võlgniku sissetulekuteks on

olnud toimetulekutoetus, tulu metalli müügist ja erinevatelt eraisikutelt laekunud tulu.

Võlgnik usaldusisikule loovutusi teinud ei ole.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1 ja 2 ning

§ 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

6. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kuna võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule andmeid enda sissetulekute kohta, siis kohtul

puuduvad täielikud andmed hindamaks FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustuse

täitmist.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et

kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik

olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima

(FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas

füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga

põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha

kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võlgnik ei ole olnud kättesaadav usaldusisikule ega ilmunud ka kohtu poolt korraldatud

ärakuulamisele. Võlgnikule on pankrotimenetluses selgitatud tema kohustusi ja talle on

kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisik, kelle päringutele ei ole

võlgnik vastanud. Usaldusisiku poolt edastatud võlgniku konto väljavõttelt nähtub, et

eraisikud on teinud võlgnikule ülekandeid selgitusega „raha mängimiseks“ ning rohkelt

kulutusi välismaistele kontodele, mis viitavad erinevatele hasartmängukeskkondadele või

internetikasiinodele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajale teinud

väljamakseid ning saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Kõik eelnevad

rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga

võlausaldajate nõuete rahuldamine.

Kohus leiab, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on

tahtlikult jätnud oma FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused

täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud

enne kolme aasta möödumist FIMS § 49 lõigetes 5 ja 7 nimetatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad

aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

Kohtu algatusel ja usaldusisiku hinnangul tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel keelduda võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on rikkunud FIMS

§ 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustusi tahtlikult ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

9. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus keeldub M.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast, lõpetab kohus ka M.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

10. Kuna kohus lõpetab M.A. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anna-Liisa Arukask

FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest M.A. kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

11. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku

tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses

kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti

usaldusisikule loovutatud varast.

12. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele neli tundi ja 30 minutit tunnitasuga 77,78 eurot; kokku 350 eurot

(käibemaksuta).

13. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasuks määrata

350 eurot.

14. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi

väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg.2 alusel, millest

teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne

alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

15. FIMS § 8 lg.5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest

vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi

kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile

ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või

vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud

lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui

ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha

riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva

jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend

näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51 kohaselt samas paragrahvis nimetatud

menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud

korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude

väljamõistmise lahendis.

16. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M.A.-lt TsMS § 179 lg 1 alusel välja

menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 350 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te

5 ja 9 järgi on M.A. kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 30

päeva jooksul (kohus kohaldab seaduses ettenähtust teistsugust tähtaega) ning

maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse

täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik