2-25-16905/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16905

Tsiviilasi

S.M-i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja (võlgnik): S.M (isikukood XXX)

Pankrotihaldur / Usaldusisik: L.M (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku, S.M-i pankrot 12.12.2025 kell 14.30.

2. Nimetada S.M-i pankrotihalduriks L.M.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.01.2026 algusega kell 12:30.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada S.M-i kohustustest vabastamise menetlus.

6. Pankrotimenetluse lõpuni ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

7. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 12.12.2026.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisik L.M tasuks 2697 eurot (sh käibemaks).

12. Hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt summas 1098,64 eurot (sh käibemaks)

menetlusõigusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda osaühingule

OÜ Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole xxxx, mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

13. Ülejäänud osas, summas 1598,36 eurot (sh käibemaks) mõista usaldusisiku tasu

välja S.M-ilt. Tasu kanda osaühingule OÜ Sentire MK (registrikood 10539935)

arvelduskontole xxxx, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. S.M (võlgnik) esitas 09.10.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub

võlgnik enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2.

16.10.2025 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh nimetas

võlgniku usaldusisikuks L.M ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule 30 päeva jooksul

määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda hinnang võlgniku varalise

seisundi ja maksejõulisuse kohta.

3.

17.11.2025 esitas usaldusisik võlgniku vara- ja kohustuste nimekirja ning enda hinnangu

võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi

vähemalt 47301,27 euro ulatuses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik 2025.aastal

alates augustist saanud maksustatavat tulu AS-st xxxx. Tema 2025.a septembri netosissetulek

oli 1077,50 eurot. Netosissetuleku 1077,50 euro juures kahe ülalpeetavaga saab võimalikus

pankrotimenetluses arestida 28,20 eurot.

4. Usaldusisik toetab võlgniku taotlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu,

ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule

teadaolevalt ei ole.

5. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, usaldusisik ei ole

tuvastanud kuriteotunnustega teo toimepanemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankroti väljakuulutamine

6. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

7. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

8. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

9. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 47301,27 euro ulatuses. Võlgnikul on kaks

ülalpeetavat. Võlgniku netosissetulekuks augustis 2025 oli 1077,50 eurot, millest kahe

ülalpeetavaga saab võimalikus pankrotimenetluses arestida 28,20 eurot, mis on ilmselgelt

ebapiisav võlgnikul lasuvate kohustuste täitmiseks. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab pankrotihalduriks L.M (PankrS § 31

lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal

võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule

teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui

resolutsioonis märgitud ajal.

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54

lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 145

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisik palub

määrata oma töötasuks 2175 (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab usaldusisiku taotluse ja

määrab usaldusisiku tasuks 2175 (15 tundi × 145 eurot), koos käibemaksuga 2697 eurot

(PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

22. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja

vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

23. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

24. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 1098,64 eurot

(koos käibemaksuga). See tuleneb iga usaldusiski poolt ülesannete täitmisel alustatud

pooltunni (kokku 30) korrutamisel Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korras sätestatud määraga (33) ning kuivõrd saadud summa tuleb

(990) ületab PankrS § 23 lg 4 sätestatud ülemmäära (886), tuleb riigi kanda jääv osa piirata

PankrS § 23 lg 4 sätestatud ülemmääraga (886). Nimetatud summale lisandub käibemaks

1,24% e. 212,64 eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 1098,64 eurot hüvitada riigi vahenditest ja

ülejäänud ulatuses, s.o 1598,36 eurot (2697-1098,64) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.

Nimetatud summad sisaldavad käibemaksu seaduses sätestatud määras.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

26. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

27. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku

jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud

(FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

28. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

Kohtunik