2-24-143857/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-143857

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. detsember 2025

Tsiviilasja nr

2-24-143857

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P.Q vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

391 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht XXX), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

(e-post)

Kostja: P.Q (isikukood XXX; elukoht XXX xx, XXX,

xxxx; e-post xx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja TKM Finants AS-i ja P.Q

vahel 18. oktoobril 2023 sõlmitud ostulimiidilepingust tulenev võlgnevus 243 eurot xx senti

ja 15. detsembri 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 121 eurot 23 senti.

3. Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas

põhivõlgnevuselt (243 eurolt xx sendilt) alates 16. detsembrist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 eurot.

5. Jätta menetluskulud 95% ulatuses P.Q ja 5% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kanda.

6. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja

342 eurot (käibemaksuta).

8. Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata

menetluskulude summalt (342 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-24-143857

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29. novembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse P.Q (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus 17.

jaanuaril 2025 asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja 25. veebruari 2025. a hagi kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja TKM Finants AS-i

vahel 18. oktoobril 2023 sõlmitud ostulimiidileping nr 346832-1. TKM Finants AS võimaldas

kostjale ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri,

Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates.

Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga

sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses.

Kostja asus TKM Finants AS-i poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 18.

oktoober 2023. a kuni 31. oktoober 2023. a ostulimiiti summas xx eurot xx senti. Kostja rikkus

lepingutingimuste p 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale

väljastatud arve nr 671579 alusel tähtajaga 10. november 2023. a. Lähtudes kostja poolt toime

pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas TKM Finants AS 25. jaanuaril 2024

lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse loovutamisest Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.

Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 243 eurot xx senti, hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 74 eurot 90 senti ja sissenõudmiskulud 15

eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (243 eurolt xx

sendilt) alates 26. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud määras, s.o

0,065% päevas.

2. Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, vaadanud tsiviilasja materjalid läbi, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Hageja nõue tuleneb TKM Finants AS ja kostja vahel 18. oktoobril 2023 sõlmitud ostulimiidi

lepingust nr 346832-1 (dtl 31). Lepingus on märgitud, et ostulimiit on 500 eurot ja viivisemäär

on 0,065% päevas. Ostulimiidi lepingu kohaselt kinnitab klient, et on tutvunud nii

Partnerprogrammi kui ostulimiidi üldtingimustega ja TKM Finants AS andmekaitsetingimustega

ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas

aadressil www.partnerkaart.ee. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tulenevalt lepingu

üldtingimuste

p-st 4.1.2 kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu

alguses, kostjale esitatud arve alusel seitsme kalendripäeva jooksul. Arve edastatakse kliendile

e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks

iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee.

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 18. oktoobrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2023

kokku xx eurot xx senti, mille kohta on kostjale väljastatud arve nr 671579 maksetähtajaga 10.

november 2023 (dtl 38). Hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnevuse jääk 243 eurot xx senti.

5. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 18. oktoobril 2023 Partner Kuukaardi

ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2023. a oktoobris ostulimiiti kokku xx eurot xx senti ning

nõude jääk on 243 eurot xx senti. Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi

kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve osaliselt tasumata.

Tsiviilasi nr 2-24-143857

Hageja väitel tuleneb kostja võlgnevus talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade

ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud

laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 tähenduses. Kuigi hageja ei ole seda ise välja

toonud, saab kohus aru, et TKM Finants AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse

maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa

võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai

laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama

hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse

laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent

saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Praegusel juhul ei

olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selliseks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, §

101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101 lg

1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivist 243 eurolt xx sendilt alates 11. novembrist 2023 kuni 25.

veebruarini 2025. Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise

kohtuotsuse tegemise seisuga. Kostjalt tuleb mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis

põhinõudelt 243 eurot xx senti perioodi 11. november 2023. a kuni 15. detsember 2025. a eest

määras 0,065% päevas kokku 121 eurot 23 senti.

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 0,065% päevas põhinõudelt (243 eurot xx senti)

alates 16. detsembrist 2025 kuni nõude täitmiseni.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu tingimuste

p-le 7.8.

Kohus selgitab, et esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Partnerkaardi aegumisel

toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt käesolevatele tingimustele. Kliendile

määratud ostulimiit ja Partner Kuukaardi kontol olevad vabad vahendid liiguvad automaatselt

uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei uuenda oma Partnerkaarti 3 kuu jooksul

alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on TKMF-il õigus ühepoolselt lõpetada ka

ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras. Viidatud tingimuste punkt ei reguleeri

sissenõudmiskulude hüvitamist.

Kohus, vaadanud esitatud tingimused läbi, leiab, et võimalik, et hageja eksis hagiavalduses

lepingu punkti numbriga ning soovis tugineda p-le 7.10, mille kohaselt: Ostulimiidilepingu

lõppemine ei mõjuta enne selle lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks muutumist

ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude kindlakstegemise ja

sissenõudmisega seotud kulutused.

Tsiviilasi nr 2-24-143857

Kohtu hinnangul ei anna ka viidatud punkt alust hageja sissenõudekulude nõude rahuldamiseks.

Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude

suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka

kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist

kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja

saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude

eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hageja nõude, s.o u 95% ulatuses. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel

menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.

9. Hageja taotles riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 140 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS §

174 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja riigilõiv

133 eurot (140 / 100 * 95).

10. Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks 20 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja sellest summas 19 eurot (20 / 100 * 95).

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-15, p

14).

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja

materjalid, leiab, et taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt.

Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 427 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja esindaja on kulutanud 3,5 töötundi ning tunnitasu on 100 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Asjas

puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Samuti ei olnud käesolev vaidlus

õiguslikult keerukas.

Tsiviilasi nr 2-24-143857

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus tuvastas, et hageja on alates 1. veebruarist 2025 käibemaksukohustuslane

(käibemaksukohustuslase number EE102313213). Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt

hageja menetluskulud käibemaksuta.

Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega on hageja

esindaja kulu põhjendatud rahaliselt summas 200 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust,

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 190 eurot (200 / 100 * 95).

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele,

342 eurot (133 + 19 + 190).

12. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik