2-24-112618/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-112618

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. detsember 2025

Tsiviilasja nr

2-24-112618

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K.G vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagi hind

2768 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235; asukoht XXX )

Kostja: K.G (isikukood XXX; elukoht XXX xxx–

xxxxxxxx, xxxx, XXX; e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista K.G-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali ja K.G vahel 4. märtsil 2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 14538905

tulenev võlgnevus, s.o põhivõlg 1599 eurot.

3. Mõista K.G-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali ja K.G vahel 4. märtsil 2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 14538939

tulenev võlgnevus, s.o põhivõlg 159 eurot 98 senti.

4. Mõista K.G-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali ja K.G vahel 4. märtsil 2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 14538905 ja

järelmaksulepingust nr 14538939 tulenev 15. detsembri 2025. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 419 eurot 9 senti.

5. Mõista K.G-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (1758 eurolt 98 sendilt) alates 16.

detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud 75% ulatuses K.G kanda ja 25% ulatuses TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal kanda.

7. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

Tsiviilasi nr 2-24-112618

8. Mõista K.G-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks

välja 483 eurot 75 senti (s.o riigilõiv 288 eurot 75 senti, maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulud ja lepingulise esindaja kulud 195 eurot).

9. Mõista K.G-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis tasumata

menetluskulude summalt (483 eurot 75 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 4. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K.G (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus 18.

aprillil 2024 asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 20. mail 2024 hagiavalduse täienduse ning 19. juulil 2024 parandatud

hagiavalduse. Tartu Maakohus võttis hagi 30. augusti 2024. a määrusega menetlusse.

2. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 4. märtsil 2023 sõlmitud järelmaksulepingud

nr 14538905 ja nr 14538939.

Järelmaksulepingu nr 14538905 alusel sai kostja kauba maksumusega 1599 eurot. Kostja

kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 10. aprillist 2023 kuni

Tsiviilasi nr 2-24-112618

10. märtsini 2028. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

hageja 8. novembril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg kuni 22. novembrini 2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23. novembril 2023 lepingu üles.

Hageja palub mõista kostjalt lepingu nr 14538905 alusel enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1599

eurot, intressi 256 eurot 86 senti, sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot ja hagi esitamisega

sissenõutavaks muutunud viivise 179 eurot 11 senti. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhivõlalt (1599 eurolt) alates 21. maist 2024 kuni põhivõla tasumiseni

lepingus kokkulepitud määras, s.o 22,89% aastas.

Järelmaksulepingu nr 14538939 alusel sai kostja kauba maksumusega 159 eurot 98 senti. Kostja

kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 10. augustist 2023 kuni

10. märtsini 2026. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

hageja 8. novembril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja kuni

22. novembrini 2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles hageja 23. novembril 2023 lepingu üles.

Hageja palub mõista kostjalt lepingu nr 14538939 alusel ena kasuks välja põhivõlgnevuse 159

eurot 98 senti, intressi 38 eurot 14 senti, sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot ja hagi

esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise 29 eurot 24 senti. Samuti palub hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (159 eurolt 98 sendilt) alates 21. maist 2024 kuni

põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud määras, s.o 37.35% aastas.

Hageja on esitanud alternatiivse nõude juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt nõuab hageja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 1758 eurot

98 senti (1599 eurot + 159 eurot 98 senti). Lisaks nõuab hageja viivist tasumata põhivõlgnevuselt

(1758 eurot 98 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates ülesütlemisele

järgnevast päevast 24. novembrist 2023 kuni tasumiseni.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25. novembril 2024

kättetoimetamisportaali vahendusel, parandatud hagiavaldus koos alternatiivse nõudega on

kostjale kätte toimetatud 10. detsembril 2024. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte

toimetatud 25. novembril 2024, parandatud hagiavaldus koos alternatiivse nõudega on kostjale

kätte toimetatud 10. detsembril 2024. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama,

hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue kostja vastu on põhjendatud ning

kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).

6. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Tsiviilasi nr 2-24-112618

Lepingud nr 14538905 ja nr 14538939 sõlmiti 4. märtsil 2023 ja nende sõlmimise ajal oli Eesti

Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingus nr

14538905 märgitud krediidi kulukuse määr 22,89% ja lepingus nr 14538939 märgitud krediidi

kulukuse määr 37,35% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud

kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 45,93%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

7. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud

näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära

tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab

täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja

Tsiviilasi nr 2-24-112618

millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja

sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui

laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab

arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille

laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja

kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3).

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet.

8. Kostja esitas kaks taotlust järelmaksulepingute sõlmimiseks kokku summas 1758 eurot 98

senti. Kostja märkis mõlemas taotluses oma igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot ning

igakuisteks olemasolevateks kohustusteks 200 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis

tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise

ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis

esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 514

eurot 8 senti ja igakuiste kohustuste summa 200 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste

tasumist jäi kostjale reservi 314 eurot 8 senti. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud

järelmaksulepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud

teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning

osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Hageja leidis, et arvestades

hagi aluseks olevate järelmaksulepingute summat, osamaksete suurust ning lepingutega

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

9. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei tulene, milliste andmete põhjal on hageja veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi maksehäireregistri ja pensioniregistri kontrollimine ei ole

piisav, et veenduda kostja võimes laenu ka reaalselt tagasi maksta. Kohtule ei nähtu, et hageja

oleks küsinud kostja igakuiste sissetulekute, väljaminekute ning majapidamiskulude suurust,

samuti seda, kas kostjal on ülalpeetavaid. Hageja ei ole tuvastanud, kas kostjal oli lepingu

sõlmimise ajal kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei

esitatud. Lisaks ei arvestanud krediidiandja sellega, et kostja esitas samal päeval kaks

laenutaotlust.

Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll

ei olnud piisav. Hoolimata asjaolust, et hageja peab nimetatud järelmaksulepingute summasid

väikseks ja ka osamakseid väikseks, ei ole hageja selgitanud välja, kas kostja on reaalselt

võimeline neid makseid sooritama. Statistikaameti andmetel oli ühe liikmega leibkonna

arvestuslik elatusmiinimum lepingute sõlmimise ajal 2023. aastal 338 eurot 23 senti, mis

tähendab, et kostjal ei piisanud hagejaga lepingute sõlmimise ajal sissetulekust juba

Tsiviilasi nr 2-24-112618

olemasolevate kohustuste maksmiseks (hageja poolt tehtud ning järelmaksulepingute sõlmimise

ajal arvestatud analüüsi tulemusel jäi kostjale vaba raha 314 eurot 8 senti).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt

nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 1758 eurot 98 senti

(1599 eurot + 159 eurot 98 senti). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, alates ülesütlemisele järgnevast päevast 24. novembrist 2023 kuni

tasumiseni.

Laenuandja on enne lepingute ülesütlemist 8. novembri 2023. a hoiatusega andnud kostjale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, ütles laenuandja

lepingu üles 23. novembril 2023.

Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada. Kostja ei ole laenude tagastamiseks

sooritanud ühtegi osamakset, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata

põhivõlgnevus VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ning alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 24. novembrist 2023 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse

tegemise seisuga.

Arvestades viivisemäära muutust on 15. detsembri 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis kokku 419 eurot 9 senti (perioodi 24. novembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 määras

12% aastas 21 eurot 98 senti, perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juunini 2024 määras 12,5%

aastas 109 eurot 34 senti, perioodil 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 määras 12,25%

aastas 108 eurot 33 senti, perioodil 1. jaanuarist 2025 kuni 30. juunini 2025 määras 11,15%

aastas 97 eurot 26 senti ning perioodil 1. juulist 2025 kuni 15. detsembrini 2025 (k.a)

määras10,15% aastas 82 eurot 18 senti).

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt

kokku 1758 eurot 98 senti alates 16. detsembrist 2025 kuni nõude täitmiseni.

11. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, s.o u 75% ulatuses hageja algsest nõudest. Kohus

jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.

Tsiviilasi nr 2-24-112618

13. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja taotles riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulu 358 eurot (käibemaksuta) väljamõistmist.

Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 385 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS §

174 lg 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude

jaotusele riigilõiv 288 eurot 75 senti (385 / 100 * 75).

14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 338 eurot

(käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks 20 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-15, p

14).

Arvestades käesoleva asja sisu kui ka asjaolu, et hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda kulude hüvitamisel tunnitasust 169 eurot. Kohus lähtub

hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasust 120 eurot, mida saab pidada

mitteadvokaadist esindaja keskmiseks tunnitasuks. Tehtud toimingutele kulunud aega peab

kohus aga põhjendatuks ja mõistlikuks. Kohus leiab, et esindaja õigusabi teenuse osutamisele

kulutatud aeg kaks tundi põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 240 eurot (2 tundi × 120

eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma

käibemaksuta.

75% põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuludest ja esindaja kuludest on 195 eurot

[(20 + 240) *75%]|.

Eelnevat arvesse võttes on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu menetluses kokku, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on 483 eurot 75 senti.

15. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik