2-24-662/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-662

Kohtuasi

J.E hagiavaldus C.B vastu lepingu alusel üleantu

tagastamise ja kahjuhüvitise maksmise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.B apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8150,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja J.E (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Kristjan Okas ja Irina Vassiljeva

Kostja C.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 17.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis

rahuldamata J.E hagi C.B vastu kahjuhüvitise 74,04 euro ja viivise 2,79 euro

nõudes.

3. Jätta C.B apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud C.B kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-24-662

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.E (hageja) esitas 14.01.2024 Harju Maakohtule C.B (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu taganemisest hageja poolt müügilepingu

alusel tasutud 6500 eurot, müügilepingu rikkumisest tulenev kahju 1432,95 eurot ja viivis

294,62 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja müüjana ja hageja ostjana 08.06.2023 müügilepingu,

mille alusel andis kostja hagejale üle sõiduauto Volkswagen Passat CC omandi ning hageja

tasus kostjale ostuhinna 6500 eurot. Sõiduauto müügikuulutuse järgi oli sõiduauto tehniliselt

heas seisukorras. Sõiduautol ilmnesid pärast ostu olulised varjatud puudused. Esimeseks

probleemiks oli bensiinipaagi luugi rike. Peagi ilmnes mootori ebanormaalne õlikulu. Pärast

mõnesaja kilomeetri läbimist, kui mootoriõli tuli süttis korduvalt, muutus mootori defekt

hageja jaoks selgemaks. Hageja pöördus 04.08.2023 OSAÜHINGU FORSS poole sõiduauto

defekteerimise teostamiseks. Ilmnes mootori defekt, mille kõrvaldamiseks on vaja teha

mootori remont. Hageja teatas kostjale 06.08.2023 saadetud sõnumiga sõiduauto puudustest.

Hageja palus kostjal olukorra lahendamiseks pakkuda välja lahendus, kuid kostja hagejale ei

vastanud. Hageja tegi 14.09.2023 avalduse lepingust taganemiseks, mis toimetati kostjale

kohtutäituri vahendusel kätte 20.09.2023. Hageja andis kostjale tähtaja ostuhinna

tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks hiljemalt 22.09.2023. Kostja ei tagastanud ostuhinda ega

hüvitanud kahju. Asjatundja kinnituse kohaselt on sõiduauto mootori defekt pikaajalise

iseloomuga ja selle algpõhjused on põhjustatud ebanormaalsest õlikulust enne müügilepingu

sõlmimist. Kostja vähene huvi sõiduauto vastu, lühike valdusperiood, varasemad

müügikuulutused ja ostuhind 4500 eurot, millega kostja ise eelmiselt omanikult sõiduauto

ostis, viitavad sõiduauto tehnilistele puudustele ning kinnitavad kostja teadlikkust sõiduauto

tegelikust seisukorrast, sh mootori defektist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Hagejale müüdud kasutatud sõiduauto vastas müügihetkel heale tehnilisele seisukorrale. Enne

sõiduauto müüki teostati mootori remont, mille käigus vahetati olulised komponendid, sh

tihendid ja silindripea detailid. Pärast remonti kinnitas arvutidiagnostika mootori vigadeta

töötamise. Enne müügilepingu sõlmimist läbis sõiduauto aprillis 2023 tehnoülevaatuse

märkusteta. Ostjal oli juurdepääs kogu vajaliku teabe saamiseks. Hageja jätkas sõiduauto

kasutamist isegi pärast väidetavate puuduste ilmnemist, mis viitab sellele, et sõiduauto oli

kasutuskõlblik. Hageja esitatud eksperdiarvamus viitab Volkswageni konkreetsele

mootoritüübile omastele süsteemsetele omadustele, sh võimalikule suuremale õlikulule, kuid

ei kinnita, et need esinesid müügitehingu ajal. Mootoriõli tarbimise suurenemine on seotud

sõiduauto läbisõidu ja kasutuse eripäradega ning ei mõjuta sõiduauto kasutamist sihtotstarbel.

2-24-662

Kolm kuud pärast ostu esitatud taganemisavaldusega on ületatud mõistliku aja piirid

taganemiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 20.12.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 8150,74 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu

kahjuhüvitise 74,04 euro ja viivise 2,79 euro nõudes. Maakohus jättis menetluskulud 1%

ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda.

4. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et pooled sõlmisid 08.06.2023 kasutatud

sõiduauto Volkswagen Passat CC registreerimismärgiga XXXXXX müügilepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes. Vaidlust ei olnud asja üleandmise kohustuse ja

ostuhinna 6500 euro tasumise kohustuse täitmise üle. Vaidlust ei olnud ka selles, et sõiduauto

odomeetri näit hagejale üleandmise ajal oli 163 050 kilomeetrit.

5. Pooled ei leppinud eraldi kokku tingimustes, millele sõiduauto ja sõiduauto mootor peab

vastama, sh lubatud õlikulu suuruses. Seetõttu tuleb sõiduauto vastavust lepingutingimustele

hinnata VÕS § 217 lg-st 2 lähtuvalt. Kui müügilepingu pooled ei ole kokku leppinud

tingimuses, mille kohaselt esineb või võib esineda sõiduauto otstarbekohast kasutamist

takistav asjaolu, tuleb eeldada, et sõiduautot on võimalik otstarbekohaselt kasutada.

6. Pooled ei vaielnud selle üle, et sõiduautole on paigaldatud 1,8 liitrine bensiinimootor

võimsusega 118kW (tähis CDAA). Hageja esitatud 11.12.2023 ja 30.05.2024 asjatundja

arvamustega on tõendatud, et sellist liiki sõiduauto mootori normikohase õlikulu suurus on

0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta, kuid sõiduauto tegelik õlikulu on 1,75 liitrit 1000 kilomeetri

kohta. Asjatundja 11.12.2023 arvamusest nähtuvalt esinesid õli põlemise jäljed mootoris ja

süüteküünaldel ka 02.11.2023 teostatud sõiduauto ülevaatamise ajal. Asjatundja on leidnud, et

mootoririkke iseloomu arvestades on tegemist pikaajalise protsessiga, mis pidi avalduma

tuhandeid kilomeetrid tagasi – enne 08.06.2023 toimunud tehingut ja sellele järgnenud 1119

km läbimist. Põhjendatud on järeldada, et normikohasest suurem õlikulu esines juba

müügilepingu sõlmimise seisuga. Valmistajatehase remondijuhendi kohaselt tuleb mootoris

vahetada kolvid ja vanematel mootoritel kolvid koos kepsudega, kui õlikulu ületab 0,5 liitrit

1000 kilomeetri kohta. Seega õlikulu, mis ületab 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta on

puuduseks, millega kaasneb sõiduauto remondivajadus.

7. Asjatundja arvamusest nähtuvalt on sõiduauto mootori tüüpveaks normist suurem õlikulu,

mis tekib kolvil paiknevate õlirõngaste ebaõnnestunud konstruktsiooni tõttu. Kuid tüüpvea

esinemisest sarnaste mootorite puhul ei ole võimalik järeldada, et konkreetse sõiduauto

mootoris esineb tüüpveast tingitud suurem õlikulu. Üksnes tüüpvea esinemise võimalikkus

normist suurema õlikulu kohta ei muuda seda sõiduauto omaduseks, milles eraldi kokku

leppida ei ole vaja. Pooled ei leppinud kokku sõiduauto omaduses, milleks on normist suurem

õlikulu ja sellest tingitud mootori remondivajadus. Kostja müüs hagejale lepingutingimustele

mittevastava sõiduauto ning lepingutingimustele mittevastavus esines sõiduauto hagejale

üleandmise ajal.

8. Hageja on tõendanud, et ta teavitas kostjat suuremast õlikulust, s.o asja lepingutingimustele

mittevastavusest suhtlusrakenduses sõnumi saatmisega 06.08.2023. Kostja ei ole vaielnud

vastu, et hageja on sellise sõnumi talle saatnud. Kui sõiduauto läbisõit hagejale üleandmise

hetkel oli 163 050 kilomeetrit ja OSAÜHING FORSS 04.08.2023 arvest nähtuvalt oli

sõiduauto läbisõit 163 835 kilomeetrit, siis oli hageja sõiduautoga ajavahemikus 08.06.2023

2-24-662

kuni 04.08.2023 läbinud 785 kilomeetrit. Arvesse võttes sõiduauto mootori õlikulu suurust

(1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta) ja läbitud vahemaad, pidas maakohus usutavaks hageja

väiteid, et hageja lisas õli õlitule süttimisel, kahel korral, s.o 30.06.2023 ja 21.07.2023.

Hageja ei pidanud 30.06.2023 esimest korda tekkinud õli lisamise vajadusest järeldama

probleeme mootoriga. Kuivõrd vajadus lisada mootorisse õli ilmnes lühikese aja jooksul

pärast eelmist õli mootorisse lisamist, pidi hageja 21.07.2023 seisuga aru saama, et sõiduauto

mootoriga esinevad probleemid. Seega hakkas asja lepingutingimustele mittevastavusest

teatamise aeg kulgema alates 21.07.2023. Hageja pöördus sõiduauto mootori diagnostikaks

OSAÜHINGU FORSS poole, kellelt sai vastuse 04.08.2023. Kuna hageja teatas kostjale

suuremast õlikulust 06.08.2023, s.o 16 päeva pärast mootorisse teist korda õli lisamist, siis ei

ole hageja viivitanud mootori probleemidest kostjale teatamisega (VÕS § 220 lg 1 ja 3).

Hageja on kostjale sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja

jooksul.

9. Hageja tahe, et kostja täidaks lepingust tulenevad kohustused, nähtub hageja 06.08.2023

sõnumist kostjale, kus hageja teatab järgmist: „Tuleb välja, et olete müünud mulle varjatud

puudustega auto, remont maksab üle 4000 euro. Minu advokaat soovitas sõlmida teiega

kokkuleppe. Ootan Teie pakkumist“. Hageja on soovinud kostjalt pakkumist puudustega auto

osas kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna hageja ei määranud kostjale konkreetset tähtaega

kohustuste täitmiseks, siis on selleks VÕS § 114 lg 1 ls 2 järgi mõistlik tähtaeg. Arvestades

sõiduauto puuduste kõrvaldamiseks vajaliku remondi võimalikku kestust, on mõistlikuks

tähtajaks vähemalt üks kuu. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et hageja tegi lepingust

taganemise avalduse 13.09.2023 ning kostja sai selle kätte 15.09.2023, mis on 38 päeva pärast

asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja on lepingust taganenud mõistliku

aja jooksul, arvestades asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemise aega ning kostjale

sellest teatamise aega. Kostjal oli pärast hagejalt 06.08.2023 teate saamist vähemalt kuu aja

jooksul võimalik oma kohustus täita. Kuivõrd kostja ei olnud asunud hiljemalt 06.09.2023

kohustust täitma, tekkis hagejal õigus lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 2 p 5). Hageja on

lepingust taganenud seitse päeva pärast 06.09.2023 ega ole seega viivitanud taganemise

avalduse esitamisega. Seega hageja taganes lepingust mõistliku aja jooksul alates asja

lepingutingimustele mittevastavusest ja kostjale antud kohustuste täitmise täiendava tähtaja

möödumisest.

10. Kuna hageja on tõendanud lepingust taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste

esinemise, siis on hageja alates 15.09.2023 poolte vahel sõlmitud müügilepingust kehtivalt

taganenud. Hageja esitas kostjale ostuhinna tagastamise nõude lepingust taganemise

avalduses ning andis tähtaja ostuhinna tagastamiseks kuni 22.09.2023. Kostjal tuleb tagastada

hagejale sõiduauto ostuhind 6500 eurot (VÕS § 189 lg 1).

11. Hageja kahju hüvitamise nõue hagejale põhjustanud lepingutingimustele mittevastava

sõiduauto müümisega on põhjendatud osaliselt (VÕS §-d 115 lg 1, § 127 lg 2–4, § 128 lg 3).

Mootoriõli soetamiseks tehtud kulutus 45 eurot on tingitud sõiduauto lepingutingimustele

mittevastavusest. Asjatundja arvamusega on tõendatud sõiduauto mootori normist suurem

õlikulu. On usutav, et sõiduauto kasutamisel tuli hagejal lisada sellega sõitmiseks 11.07.2023

ostetud õli. Ilma suurema õlikuluta ei oleks see vajalik olnud. Auto diagnostikale tehtud

kulud, autotreileri kulud ja asjatundjalt arvamuse saamise kulud kokku 583,55 eurot on kulud

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kuna hageja on

bensiinipaagi luugi lasknud kõrvaldada ilma, et oleks lasknud kostjal endal see puudus

kõrvaldada, ei ole hagejal õigus nõuda bensiinipaagi luugi rikkega seonduvate kulude 75,04

euro hüvitamist. Kohtule esitatud õigusabi arvest nähtub, et hagejale osutati kohtueelset

õigusabi 3,27 tunni ulatuses tasumääraga 168 eurot tunnis ning see on seotud hageja

2-24-662

13.09.2023 lepingust taganemise avaldusega. Hageja kahju 549,36 eurot seoses temale

ostutatud õigusteenuse eest tasumisega on põhjuslikus seoses hageja ja kostja vahel tekkinud

vaidlusega müügilepingu rikkumisest. Kuna hageja toimetas taganemisavalduse kostjale kätte

kohtutäituri vahendusel ja tasus täiturile seadusega kindlaksmääratud tasu 120 eurot, siis on

ka see kulu hagejale kahjuna hüvitatav.

12. Hagejal on õigus nõuda viivist põhinõudelt, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, s.o

7857,91 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mille kohaldamist on hageja

piiranud 12% aastas. Põhinõudelt 7857,91 eurot ajavahemiku 23.09.2023 kuni 13.01.2024

(113 päeva) eest on viivise suuruseks 291,83 eurot.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 20.12.2024

otsus osas, milles hageja hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks menetlemiseks. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

14. Maakohus leidis, et sõiduauto puuduseks on üleliigne õlikulu, kuid eksperdiarvamused

seda ei kinnita. Õlikulu loetakse sedalaadi mootori eripäraks. Suurema õlikulu tõttu võib

mootor puruneda, kuid seda pole toimunud. Maakohus ei ole hinnanud kostja väiteid, et

hageja sõitis sõidukiga mitu kuud, mitu tuhat kilomeetrit ja hageja oligi tutvunud sõiduki

ajalooga. Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega puudustest teavitamise kohta. Kui sõiduauto

müügileping sõlmiti 08.06.2023 ning kahju hüvitamise nõue esitati 14.09.2023 ehk veidi

rohkem kui kolm kuud hiljem, siis võis hageja kolme kuu jooksul kasutada sõiduautot viisil,

mis viis olulise mootori kahjustamiseni.

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

17. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei

ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu

kahjuhüvitise 74,04 euro ja viivise 2,79 euro nõudes. Maakohtu otsus on osas, milles seda

vaidlustatud ei ole TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

18. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust

teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu

järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.

19. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

2-24-662

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kolleegium

märgib, et kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel.

Maakohus tugines asjas esitatud tõenditele. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on

loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et

maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Kostja etteheited selle üle, et maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid,

ei ole põhjendatud. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja

2, § 7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p

3 järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama

pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). TsMS § 394 lg 2 p 3 järgi peab

kostja vastuses hagile muuhulgas teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga

faktilise väite tõendamiseks.

21. Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei

vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli kostjale teada,

mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua selleks, et vastuväited võiksid tingida hagi rahuldamata

jätmise. Kui kostja arvates vastas sõiduauto lepingutingimustele, pidi kostja TsMS § 230 lg 1

kohaselt ise selle väite aluseks olevad asjaolud esile tooma ja neid tõendama.

22. Maakohus leidis põhjendatult, et kui hagejale müüdud sõiduauto mootori normikohase

õlikulu suuruseks on 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta, kuid sõiduauto tegelik õlikulu on 1,75

liitrit 1000 kilomeetri kohta, millega kaasneb sõiduauto mootori remondivajadus, siis ei

vastanud sõiduauto müügilepingus kokkulepitud tingimustele. Asjaolust, et sarnaste mootorite

puhul võib esineda ka tüüpveana normist suurem õlikulu, ei ole praegusel juhul võimalik

iseenesest järeldada, et hagejale müüdud sõiduauto mootori suur õlikulu oleks olnud

põhjustatud võimalikust tüüpveast või tüüpviga saaks muutuda sõiduauto lepingutingimuste

osaks, kui selles pole eraldi kokku lepitud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui sõiduautol

on ülisuur õlikulu, mis tingib sõiduauto mootori remondivajaduse, ei ole põhjendatud

järeldada, et selliste omadustega hagejale müüdud sõiduauto puhul saab seda pidada

tavapäraseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale müüdud sõiduauto ei vastanud

lepingutingimustele. Maakohus tuvastas kohtule esitatud tõenditele tuginedes, et sõiduauto

normikohasest suurem õlikulu esines sõiduautol juba müügilepingu sõlmimisel. Seega oli

põhjendatud järeldada, et ka suurest õlikulust tingitud mootori remondivajadus esines samuti

müügilepingu sõlmimisel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis või pidi teadma sõiduauto

väidetavatest puudustes. Asjaolust, et kostja arvates oli hageja puhul tegemist asjatundliku

sõiduauto ostjada, ei ole võimalik iseenesest järeldada hageja teadmist või teadma pidamist

sõiduauto puudustest.

23. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei saa sõiduauto puudustest

teavitamise aega hakata arvestama müügilepingu sõlmimisest 08.06.2023 vaid sellest ajast,

kui hagejale said või pidid saama vaidlusalused puudused teatavaks. Põhjendatud on

maakohtu seisukoht, et hageja ei pidanud kostjat teavitama sõiduauto puudustest ka

2-24-662

30.06.2023. Hageja ei pidanud 30.06.2023, kui ta esimest korda lisas õli, järeldama probleeme

mootoriga. Kui 21.07.2023 ilmnes vajadus lisada mootorisse uuesti õli (s.o ilmselgelt liiga

lühike aeg, et seda uuesti teha eelnevast õli mootorisse lisamisest), siis pidi hageja aru saama,

et sõiduauto mootoriga esinevad probleemid. Seega hakkas asja lepingutingimustele

mittevastavusest teatamise aeg kulgema alates 21.07.2023. Vaidlust ei ole selles, et hageja

teavitas kostjat puudustest 06.08.2023, s.o 16 päeva pärast seda kui hageja lisas mootorisse

teist korda õli. 16 päeva puudustest teada saamisest on mõistlik aeg sõiduauto

lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Olukorras, kus puuduste kõrvaldamise

maksumus moodustas rohkem kui poole sõiduauto ostuhinnast, oli hageja õigustatud ootama

kostja vastust ühe kuu jooksul, s.o kuni 06.09.2023. Kostja hageja ettepanekule teha

pakkumine puuduste kõrvaldamiseks ei vastanud. Seega arvesse võttes, et puudused olid

tõsised ja peale mõistliku aja möödumist müügilepingu puuduste kõrvaldamiseks kostja ei

vastanud (oli selge, et kostja puuduseid ei kõrvalda), siis oli hagejal õigus müügilepingust

13.09.2023 avaldusega taganeda (VÕS § 116 lg 2 p 5, § 223 lg 1 p 4 ja 5). Seega taganes

hageja müügilepingust seitse päeva peale seda, kui möödus mõistlik aeg hageja jaoks, et

oodata kostjalt pakkumist puuduste kõrvaldamiseks. Seitsme päeva jooksul esitatud

taganemisavaldus peale seda, mil möödus mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks, on tehtud

mõistliku aja jooksul.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu peab

ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja

kanda.

25. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)