2-24-8927/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8927

Tsiviilasi

C.S-i hagi K.N-i vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Protokollija

Hageja: C.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Kristjan Kers

Kostja: K.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tanel

Brandmeister

13. november 2025

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Kohustada K.Na omal kulul avaldama Facebookʼi grupis Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v)

INFO&UUDISED muutmata kujul järgmise sisuga tekst:

„Mina, K.N, avaldasin

Facebookʼi grupis Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v)

INFO&UUDISED C.S-i kohta järgmised valeväited:



C.S-i koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata;



C.S ei tegele enda koertega ning koerad on aastaid olnud tegevusetult ja omapäi.

Antud väited on valed ja lükkan need ümber.“

3. Mõista K.N-ilt C.S-i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

4. Mõista K.N-ilt C.S-i kasuks välja varalise kahju hüvitis 610 eurot.

5. Mõista K.N-ilt C.S-i kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 1110 eurolt alates hagiavalduse

esitamisest 6. juunist 2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 190 eurot 14 senti ning alates 13.

detsembrist 2025 kuni nõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Jätta hagiavaldus rahuldamata ülejäänud hagiavalduses nimetatud faktiväidete

ümberlükkamise nõudes ning sellega ning ebakohase väärtushinnanguga seonduva

mittevaralise kahju väljamõistmise nõudes ning varalise kahju hüvitise nõudes suuremas

summas kui märgitud resolutsiooni punktis 4.

7. Otsus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. C.S (hageja) esitas 6. juunil 2024 Tartu Maakohtule hagi K.N-i (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

Hagiavalduse ja hageja hilisemate seisukohtade (dtl 2-14, 127-138, 197-200, 360-364,

406-426, 477-519) kohaselt avaldas kostja hageja kohta Facebookʼis ebaõigeid

faktiväiteid ning ühe ebakohase väärtushinnangu.

Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid nii

Facebookʼi grupis

Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v) INFO&UUDISED 3. septembril 2023 postituses ning

selle kommentaarides kui ka 27. aprilli 2024 anonüümse isiku postituse all. Kostja poolt

avaldatud ebaõiged faktiväited on järgmised:

-

hageja koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata;

-

hageja ei tegele koertega ning koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja omapäi;

-

hageja koerad upuvad aias omaenda sita sisse ning söövad sisse komposti ja

kommipabereid;

-

hageja koerad on kahel korral rünnanud väiksemaid koeri.

Tegelikkuses viibivad hageja koerad öösiti toas, suurema osa ajast magavad või lebavad

vaikselt ega häiri ümberkaudseid elanikke pideva haukumisega. Isegi, kui koerte

haukumine on naabreid häirinud, ei ole teada, kas tegemist on hageja koertega. Piirkonnas

on mitmeid saksa lambakoeri, kes hauguvad ja järelevalveta hulguvad. Hageja koerad ei

ole olnud aastaid tegevuseta ja omapäi, vaid hageja perekond tegeleb koertega

igapäevaselt. Hageja koeral Karul oli pikemat aega tõsine tervisehäire, mille tõttu käis

hageja isegi välismaal haigust ravimas. Hageja hoolt vajava ema ja vanaema tõttu on alati

keegi hageja perekonnast olnud kodus. Lisaks käiakse koertega jalutamas. Hageja koerad

on hoolitsetud ning puhtad, ei upu väljaheidetesse ega söö kommipabereid. Kevadel

koristab hageja pere hoovi talvistest väljaheidetest. Kui koer Karu on söönud komposti

või kommipabereid, tuleb see tema meditsiinilisest seisundist, sest seoses ajukasvaja

raviga on tal suur söögiisu. Hageja koerad ei ole rünnanud väiksemaid koeri. Hageja

koerad elavad igapäevaselt väikeste lastega, on käinud mitmel korral lasteaias/koolis

läbiviidud üritustel (nt lemmikloomapäevadel), samuti ei ole kordagi avalikus ruumis

viibides tekkinud koerte ohtlikkusega probleeme. Hageja koer ei rünnanud S.R ja Martin

Kuke koera, vaid haiguse tõttu läksid tal jalad alt ära ja ta kukkus üle teise koera. Hageja

koer ei rünnanud Marika Mikkori koera. Marika Mikkor on avaldanud Facebookʼi grupis

Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v) INFO&UUDISED 19. novembril 2024 postituse, milles

kinnitab, et hageja koerad ei ole tema koera rünnanud. 26. aprillil 2024 ei olnud hageja

koerad tänaval, sest hageja pojal oli sünnipäevapidu ja koerad olid toas.

Lisaks avaldas kostja 3. septembril 2023 postituse kommentaaris hageja kohta ebakohase

väärtushinnangu, nimetades hagejat külahulluks. Tegemist on põhjendamatu ja kolmanda

mõistliku isiku arusaama järgi negatiivse hinnanguga. Hageja vaimne tervis on korras.

Eelnevate väidete avaldamisega rikkus kostja hageja isiklikke õigusi. Hagejal on seega

õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist, mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamist, samuti lisanduvaid viiviseid. Hageja pöördus 14. mai 2024 nõudekirjaga

kostja poole kohtuvälise lahenduse leidmiseks. 30. mai 2024 vastuses tunnistas kostja

kommentaaride avaldamist, kuid ei nõustunud hageja nõuetega.

Kostja väide, et hageja ei ole kostja postitustest tuvastatav, ei ole õige. Postituses, mille

alla on kostja kommentaarid kirjutanud, mainitakse hageja aadressi – XXX, Tõrvandi.

Enda postituses viitab kostja enda naabritele. Samuti viidatakse kahele saksa

lambakoerale ning antud piirkonnas on kaks sellist koera üksnes hagejal. Kommentaarid

on avaldatud väiksele kogukonnale mõeldud grupis, kus hageja on ilmselgelt tuvastatav.

Kostja avaldatud tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule negatiivse

kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud faktiväidete tõttu kahjustunud, kuna väidetest

tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas taunitav. Kostja tegevuse tõttu on

hävinud hageja eneseväärikus ja kogukonnas lugupidamine hageja vastu. Hagejal on

tekkinud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult

häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi

keskmisele mõistlikule lugejale mulje justkui hageja ei hooliks ega hoolitseks oma koerte

eest üldse. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke

seisuga pole muutunud. Kostja kirjutatud ebaõiged faktiväited on hageja au teotavad.

Ühtegi menetlust koerte liigse haukumise, loomapidamisreeglite rikkumise, loomade

hooletusse jätmise ega kellegi ründamise kohta pole kunagi algatatud ega toimunud. Nii

politsei kui ka valla kaks keskkonnapsetsialisti ei ole ühtegi rikkumist tuvastanud.

Tegemist on laimukampaaniaga. Sellele viitab ka juhtum, kui hageja töökohta toodi

anonüümse isiku poolt hauakivi ja öeldi, et see on mõeldud hagejale. Samuti avas keegi

hilisõhtul hageja aiavärava, et koerad välja lasta/ära viia. Lisaks on hageja mitmel korral

kuulnud majast mööduvaid inimesi hagejast ja tema koertest halvustaval toonil rääkimas

ning leidnud aiast esemeid, mille aeda sattumist pere seletada ei oska (nt plastist

ehitusnaelte kott, tömbi otsaga lauanuga). Hageja kaks alaealist last kardavad oma

lemmikloomade elu ja tervise pärast. Koer Karu suri, sest sõi sisse tundmatut päritolu

tekstiili ja tekkis soolesulgus. Au teotamise tulemusena on hageja ja tema

perekonnaliikmed tundnud hingelist valu ja olnud psüühiliselt häiritud ning see on

seganud hagejat tema tavapärase elu elamisel. Kostja postituste tagajärjel seostatakse

tänase päevani mistahes koerte negatiivseid tegevusi poolte elupiirkonnas hageja koertega.

Naabrite poolt hageja krundile suunatud valvekaamerat tõttu on hageja pere muutnud oma

elukorraldust õues ja hoiavad kardinaid kogu aeg ees.

Kostja poolt avaldatud ebakohase väärtushinnanguga külahull hagejal tekkinud moraalne

kahju seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet. Kostja avaldatud

teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks mõistuse

kaotanud või nõdrameelne. Inimesed tajuvad väljendit külahull negatiivsena. Kostja lõi

hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud.

Hageja nõuab kostjalt temal tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju suuruse juures

tuleb arvestada, et kostja ei ole hageja ees vabandanud ega andmeid ümber lükanud, ta on

üksnes ennast õigustanud ja lootnud, et võib karistamatult hagejat laimata. Kostja ei hooli

hagejale tekkivast kahjust. Kohus peab saatma ühiskonnale signaali, et teiste isikute au

teotamine ning hea nimega manipuleerimine pole lubatav ning on taunitav läbi eriti kõrge

hüvitise maksmise kohustuse. Inimeste maine pole varem kunagi nii palju maksnud kui

praegu, selle alusel valitakse koostööpartnereid, töötajaid jne. Seega löögid maine pihta

tähendavad inimestele suuremat kahju. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000

eurot, kuid palub, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määraks kohus oma õiglasel

äranägemisel.

Hageja nõuab kostjalt tema poolt avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.

Hageja palub kohtul kohustada kostjat oma kulul avaldama Facebook`i grupis „Ülenurme/

Tõrvandi (Kambja v) INFO&UUDISED“ teksti, milles lükkab hagis märgitud neli

faktiväidet ümber, kinnitades, et need väited on valed.

Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude kujul. Kuigi hagejal on

õigusalane haridus, ei ole ta praktilise juura ega laimukaasustega tegelenud. Lepinguline

esindaja pidas hageja nimel kostjaga läbirääkimisi, et jõuda kohtuvälise kokkuleppeni.

Hagejale osutati õigusabiteenust 3 tundi 20 minutit ning ühe tunni eest pidi ta maksma

200 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale osutati kohtueelselt õigusabiteenust kokku 813

euro 34 sendi eest (koos käibemaksuga). Nõutava hüvitise suurus on kooskõlas esitatud

nõuete mahu ja keerukusega. Kui kostja poleks hageja kohta ebaõigeid andmeid

avaldanud, poleks hagejad pidanud advokaadi poole pöörduma. Hageja nõuab kostjalt

kohtumenetluseelsete õigusabikulude väljamõistmist summas 813 eurot 34 senti.

Viimasena nõuab hageja kostjalt mittevaralise ja varalise kahju hüvitise summalt

seadusjärgses määras viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni. Samuti nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni

põhikohustuse täieliku tasumiseni kostja poolt.

2. Kostja leiab oma seisukohtades (dtl 54-55, 63-73, 273-281, 406-426, 439-441, 477-519),

et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kui kostja sai hagejalt nõudekirja, eemaldas kostja õigusrahu huvides oma postituse ja

kommentaarid. Kostja ei nõustu, et tema poolt avaldatud väited on ebaõiged faktiväited.

Väite kohta hageja koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata

märgib kostja, et 21. aprillil 2024 pandi hageja aia külge ümberkaudsete naabrite poolt

allkirjastatud märgukiri, milles kinnitati, et koerte haukumine häirib järjepidevalt nende

rahu ning segab ööund. Hageja koerte haukumine on salvestatud videotele ning seda

kinnitavad tunnistajad.

Väite kohta hageja ei tegele koertega ning koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja

omapäi märgib kostja, et hageja aed on täis koerte väljaheiteid ning see näitab, et koerad

ei saa väljaspool aeda palju liikuda. Tunnistajad kinnitavad, et koertega ei käida jalutamas

ning valdavalt viibivad koerad hoovis. Isikud, kes käivad igapäevaselt koertega jalutamas,

on aastate jooksul üksnes paar korda näinud hageja koeri väljaspool aeda jalutamas.

Nendel kordadel on ka toimunud ohtlikud olukorrad, kus koer on rebinud end hageja poja

käest lahti. Kui hageja hoovist mööduvad koeraga jalutajad, on hageja koerad

agressiivsed, jooksevad mööda aia äärt, hauguvad ning hüppavad aia peale püsti nagu

sooviks üle aia hüpata. See näitab, et koeri ei ole koolitatud. Koerte tegevusetust ja

haukumist kinnitavad tunnistajate ütlused.

Väite kohta hageja koerad upuvad aias omaenda sita sisse ning söövad sisse komposti ja

kommipabereid selgitab kostja, et väide on tõene. Videolt on näha, et hageja aed on täis

koera väljaheiteid. Fotodelt on näha, et väljaheidete sees on kommipabereid ning

kiletükke. Videolt on näha, kuidas hageja koer lükkab komposti hunniku kaane üles ning

sööb sealt.

Väite kohta hageja koerad on kahel korral rünnanud väiksemaid koeri selgitab kostja, et

väide on tõene. S.R ja Martin S.R on kinnitanud, et hageja koer ründas nende koera.

Hageja koer ründas ka Marika Mikkori koera. Kostja ei tea, miks Marika Mikkor

Facebookʼis oma sõnad tagasi võttis. Politseisse on kostjale teadaolevalt tehtud kaks

avaldust seoses hageja koertega ning samuti on tehtud avaldusi Kambja vallavalitsusele.

Kostjale teadaolevalt on osa avaldusi seotud rünnakutega ning osa avaldusi on seotud

sellega, et hageja koerad on tänaval järelevalveta liikunud.

Seoses väljendiga külahull selgitab kostja, et ta ei ole nimetanud hagejat hulluks.

Tegemist oli näitliku lausega, milles ei peetud silmas hagejat. Kostja lause oli: Jube lihtne

lahendus, kui üks külahull võtab järjest koeri juurde aga nendega tegeleda ei viitsi ja siis

kogu ülejäänud küla peab minema kolima? Antud lause ei ole isikustatud. Hagejal on kaks

koera ning ta ei võta järjest koeri juurde, seega ei saa antud lause tema kohta kohalduda.

Hageja ei peaks ennast sellest lausest puudutatuna tundma. Kostja poolt kasutatud sõna

külahull ei ole mõeldud hull definitsioonis. Näiteks Vooremaal on kodanikualgatuse

rühm, mille nimeks on Jõgeva külahullud. Ei saa väita, et külahull on negatiivse

hinnanguga sõna. Ka hageja on enda kohta avalikult öelnud hull. Hageja on MTÜ Alle-

Saija Teatritalu asutaja ja juhatuse liige. Antud MTÜ Facebookʼi kodulehel on avaldatud

järgnev tutvustus: Alle Saija Teatritalu – teatrihullud Lõuna-Eestis! Isegi kui tegemist

oleks hageja isikuõiguste rikkumisega, oleks tegemist väheolulise rikkumisega, millega ei

tohiks kaasneda kahjuhüvitise väljamõistmist.

Kui hageja on kuulnud jutte oma koerte agressiivsuse kohta, siis seda seetõttu, et hageja

koerad on selle põhjustanud oma käitumisega, mitte kostja oma postituse või

kommentaaridega. Kostja tegi oma postituse arutelu vormis ja soovis teada, kuidas teised

sellesse suhtuvad. Tegemist ei olnud viha õhutamise või laimukampaaniaga. Hageja

töökohta hauakivi saatmine ei ole seotud kostjaga. Kostja pole öelnud, et hageja on koerad

hooletusse jätnud. Kostja on viidanud hageja tegevusetusele, sest saksa lambakoerad

vajavad oma tõu poolest pidevat tegelemist ja aktiivset elustiili. Hageja seda oma koertele

ei paku.

Kostja ei nõustu hageja nõudega kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks. Hageja poolt

tehtud kulu lepingulisele esindajale on põhjendamatu, sest tegemist ei ole keerulise

vaidlusega ning hagejal on doktorikraad õigusteaduses. Hagejal olid olemas erialased

teadmised, kuidas käituda ning millise pöördumise kostjale koostada.

Kostja pere ja naabrid on tundnud hingelist valu ja on olnud häiritud hageja koerte

pidevast haukumisest. Kostja pöördus koerte haukumise tõttu hageja poole aprillis 2023.

Pärast mitmendat pöördumist postitas hageja 21. aprillil 2023 Facebookʼi avalikule lehele

kostjat laimava postituse. Hageja viitas postituses, et kostja on mürgitanud hageja loomi.

Hageja kutsus kostjat väärastunud maailmapildiga inimeseks ning väitis, et ükski

normaalne isik ei lase endale teostada elektrilist ravi. Kuigi kostja palus postituse

eemaldada, siis hageja ei teinud seda. Hageja kustutas postituse enne kostjale nõudekirja

saatmist. Hageja on käitunud ebaviisakalt, laimanud kostjat ning seetõttu võttis kostja

avalikult sel teemal sõna. Kostja eesmärk on, et ümbruskonna naabrid ei oleks hageja

koertest häiritud. Hageja soovib kostjale kätte maksta ning näidata ennast kannatanuna.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgnevad.

4. Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et kostja avaldas

Facebookʼi grupis

Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v) INFO&UUDISED 3. septembril 2023 postituses ning

selle kommentaarides ja 27. aprilli 2024 anonüümse isiku postituse all (vt väljavõtted

Facebookʼist, dtl 15-24) hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ühe ebakohase

väärtushinnangu.

4.1. Hageja peab kostja poolt avaldatud ebaõigeteks faktiväideteks järgmist:

-

hageja koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata (avaldatud

kaudse faktiväitena 3. septembril 2023 postituses ja selle kommentaarides);

-

hageja ei tegele koertega ning koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja omapäi

(avaldatud kaudse faktiväitena 3. septembril 2023 postituses ja selle kommentaarides);

-

hageja koerad upuvad aias omaenda sita sisse ning söövad sisse komposti ja

kommipabereid (avaldatud kaudse faktiväitena 3. septembril 2023 postituses ja selle

kommentaarides);

-

hageja koerad on kahel korral rünnanud väiksemaid koeri (avaldatud faktiväitena 27.

aprilli 2024 anonüümse isiku postituse kommentaaris).

Hageja on selgitanud, et eelnimetatud väiteid ei ole kostja avaldanud sõna-sõnalt, kuid

mõistlikult võttes järelduvad need kostja poolt avaldatud postituste kogumist. Kohus, olles

tutvunud kohtule esitatud Facebookʼi postituste väljavõtetega (dtl 15-24), nõustub, et

otsuse punktis 4.1. märgitud kolme esimese väite puhul on tegemist kaudsete

faktiväidetega hageja kohta, mis järelduvad kostja postitustest, ning viimane faktiväide on

otsene tsitaat kostja postitusest.

4.2. Hageja peab kostja poolt avaldatud ebakohaseks väärtushinnanguks: külahull (dtl 18).

5. Kostja ei vaidlusta, et ta avaldas oma postitustes otsuse punktis 4.1 märgitud väited ning

kasutas sõna külahull. Kostja leiab, et faktiväited on tõesed ning väärtushinnang külahull

ei riku hageja õigusi.

6. Hageja leiab, et ebaõigete faktiväidete ning ebakohase väärtushinnangu avaldamisega

teotas kostja hageja au ja head nime ning hagejal tekkis sellest mittevaraline kahju.

Hagejal tekkis ka varaline kahju kohtueelse õigusabikulu näol. Hageja nõuab kostjalt

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist ning

viivist.

7. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete

avaldamine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1) kui ka

ebakohase väärtushinnangu avaldamine (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1), kuna

mõlemal juhul on tegemist isikuõiguste rikkumisega. Ümberlükata saab vaid faktiväiteid

(VÕS § 1047 lg 4).

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on

väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad

olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud, sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele

need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).

Pooled ei vaidle, et kostja poolt avaldatud väited, mis on ära toodud otsuse punktis 4.1, on

faktiväited. Kohus nõustub, et tegemist on faktiväidetega, sest kostja poolt avaldatud

väidete tõesus on kohtumenetluses kontrollitav.

Pooled ei vaidle, et kostja poolt avaldatud külahull on väärtushinnang. Kohus nõustub, et

tegemist on väärtushinnanguga, kuna seda väidet saab põhjendada, kuid selle tõesus pole

tõendatav.

8. VÕS § 1047 lõigest 1 tuleneb, et isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta

ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel

andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki seda teadma. VÕS § 1047 lg 2

järgi teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei

tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete

andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult

nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Riigikohus on leidnud, et võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine

kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega

(RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende

vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat

isiku au teotavad andmed ümber lükkama (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).

VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine ei eelda ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust (vt

RKTKo 3-2-1-17-05, p 27; RKTKo 3-2-1-24-15, p 14). Seetõttu ei ole oluline ka see, et

ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au. Au teotamise küsimus on oluline

mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel.

VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed

faktiväited (RKTKo 3-2-1-24-15, p 13).

Kostjal tuli seega VÕS § 1047 lg 2 järgi tõendada, et tema poolt hageja kohta avaldatud

asjaolud (faktiväited) vastavad tegelikkusele. Kui kostja ei suuda tõendada avaldatud

andmete õigsust, peab ta need ümber lükkama.

Väide hageja koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata

9. Kohus leiab, et tunnistajate G.H ütlustega (dtl 505-509), C.V ütlustega (dtl 512-516),

samuti G.H kirjaliku tunnistusega (79-80), naabrite koostatud märgukirjaga (dtl 74-75;

sõnumivahetus märgukirja kohta, dtl 302-303), kohtule esitatud videosalvestistega (dtl 76-

77, 81; video tegemise aega selgitav foto, dtl 304) ning Klaarika Eksi kirjalike

tunnistustega (dtl 83, 352-353) on tõendatud, et hagejate koerad hauguvad väga palju, sh

on haukunud öösel ja varahommikul, ning see on olnud nende naabritele häiriv. Seejuures

on tunnistaja G.H oma ütlustes kirjeldanud, et haukumise probleem oli pidev, igapäevane

ning probleem süvenes, kui võeti teine koer (dtl 506). Klaarika Eksi tunnistusest nähtuvalt

häirisid hageja koerad haukumisega sageli ka ööund (dtl 83).

Ka hageja tunnistajad S.X (hageja naaber ning hageja õe Y.A elukaaslane), Y.A (hageja

õde ja naaber, S.X elukaaslane), F.Z (hageja õde) ja Z.K (hageja elukaaslane) möönsid, et

hageja koerad hauguvad, kuid leidsid, et hageja koerad ei erine haukumise poolest teistest

koertest (S.X ütlused, dtl 482, 483; Y.A ütlused, dtl 486; F.Z-i ütlused, dtl 491-492; Z.K

ütlused, dtl 496-497, Z.K kirjalik tunnistus, dtl 180-182). Hageja tunnistajate ütlusi

üldistades hauguvad koerad ikka teiste koerte peale või olukorras, kus see on seotud oma

territooriumi kaitsmise või valvamisega, tühja koha pealt hageja koerad ei haugu.

Kohus ei anna hinnangut sellele, kas põhjused, miks hageja koerad on haukunud, on

arusaadavad või mitte. Samuti ei anna kohus hinnangut sellele, kas ja kui palju võib koerte

haukumist pidada asula tingimustes tavapäraseks ja aktsepteeritavaks (Kambja

Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti e-kirjadest nähtub siiski, et ühtki menetlust hageja

koerte osas algatatud ei ole, dtl 148-149). Kohus analüüsib ainult seda, kas kostja on

suutnud veenda kohut tema poolt avaldatud väite hageja koerad viibivad ööpäevaringselt

õues ja hauguvad vahetpidamata tõelevastavuses. Kohus on eelnevalt jõudnud

järeldusele, et hageja koerad hauguvad niivõrd palju, et see on olnud nende naabritele

häiriv. Eeltoodust ei saa aga teha veel järeldust, et hageja koerad hauguvad

vahetpidamata, sest selleks peab olema tõendatud, et hageja koerad hauguvad järjepidevalt

ka öösiti.

Kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et hageja koerad viibivad ööpäevaringselt

õues ja hauguvad vahetpidamata. Kostja sellekohased väited on ümber lükatud

tunnistajate S.X (dtl 482), Y.A (dtl 485), F.Z-i (dtl 492) ja Z.K (dtl 497) ütlustega, kes

kinnitasid, et öösiti on hageja koerad toas. Tunnistaja Y.A hinnangul on koerad olnud

öösiti toas 5-6 aastat (dtl 489). Tunnistaja S.X ütluste kohaselt lastakse hageja koerad

tuppa enne kella 22 ja ta on seda ka korduvalt ise teinud (dtl 483). Tunnistaja F.Z-i

ütlustega (dtl 494-495) on tõendatud, et hageja koerad on ka päevasel ajal vahel toas:

Koerad on õues, koerad on aeg-ajalt ka toas, kuidas kunagi. Nad tahavad kindlasti ka

tuppa tulla. Kui inimesed on seal, siis nad tahavad olla inimeste juures. C.S Eelmaa ja

Anna-Maria Tammiku kirjalikust tunnistusest nähtub samuti, et ajal, kui nemad ööbisid

2023. aasta kevadel ja suvel filmivõtete ajal hageja juures, siis hageja koerad olid päeval

rohkem väljas, vahel ka toas, aga õhtul kutsuti sisse ja ööseks jäid alati sisse (dtl 370-371).

Kostja tõendid ei ole veennud kohut, et hageja tunnistajad valetavad ning hageja koerad

on ööpäevaringselt õues. Tunnistaja G.H (hageja naaber) andis ütlusi, mille kohaselt

umbes kell 6 hommikul, kui ta oma koeraga jalutas, oli hageja koer kogu aeg maja ees (dtl

505). Tunnistaja teab seega, et koerad olid õues umbes kell 6 hommikul, aga tunnistaja ei

tea, kas hageja koerad olid õues ööpäevaringselt. Ka kostja tunnistaja C.V võib teada, et

hageja koerad olid õues neil kordadel, kui tema öösel koju saabus (dtl 514), kuid

tunnistaja ütlustest ei nähtu, et hageja koerad viibivad õues kogu aeg, s.o ööpäevaringselt.

Hageja esitatud 29. juuni 2024 videost on näha ja kuulda, et hageja koerad on öisel ajal

toas, kuid väljas koerad hauguvad. Need haukuvad koerad ei saanud seega olla hageja

omad. Ajaliselt on video tehtud küll pärast kostja postitusi ning hagi esitamist, kuid see

tõendab siiski seda, et samas piirkonnas on ka teisi koeri, kes öösel hauguvad ning võivad

olla naabrite, sh kostja, ööund rikkunud. C.S Eelmaa ja Anna-Maria Tammiku kirjaliku

tunnistusega on tõendatud, et 2023. aasta kevadel ja suvel haukusid öösiti, kui hageja

koerad olid toas, teised koerad (dtl 370-371).

Kohus on eelneva alusel seisukohal, et kostja ei ole suutnud tõendada, et tema poolt

avaldatud kaudne faktiväide hageja koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad

vahetpidamata vastab tõele. Seetõttu tuleb kostjal see väide ümber lükata.

Väide hageja ei tegele koertega ning koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja omapäi

10. Kostja on soovinud väidet hageja ei tegele koertega ning koerad on aastaid jäetud

tegevusetult ja omapäi tõendada tunnistajate G.H (dtl 505-509), C.V (dtl 512-516) ja S.R

Kuke ütluste (dtl 509-512), Klaarika Eksi kirjalike tunnistuste (dtl 83, 352-353) ja Airi

Liiva kirjaliku tunnistusega (dtl 317) selle kohta, et nimetatud isikud ei ole näinud, et

hageja ja tema perekond tegeleks koertega.

Kohtu hinnangul teavad koertega tegelemise kohta siiski kõige rohkem infot anda need

isikud, kes koerte eest vahetult hoolitsevad, s.o on omanikud ning nende lähedased.

Nendeks isikuteks saab pidada Z.K-d (hageja elukaaslane), F.Z-i (hageja õde), Y.A-d

(hageja õde ja naaber) ja S.X-i (hageja naaber ning hageja õe Y.A elukaaslane).

Nimetatud isikud andsid kohtus tunnistajatena ütlusi ning kinnitasid, et hageja peres

tegeletakse koertega, neid ei ole jäetud tegevusetult ega omapäi. Nii nähtub tunnistaja S.X

ütlustest (dtl 482), et koertega käiakse jalutamas, sh on ta ise käinud koertega jalutamas,

Z.K ja C.S-i õde F.Z on koertega jooksmas käinud, koertega mängitakse palli, sh on

tunnistaja isegi palli mänginud ja tokki visanud neile. Samuti võetakse koeri

väljasõitudele kaasa. Koera Karu eest on eriliselt hoolitsetud tema haiguste tõttu, sh

käidud ravil välismaal. Jalutamist ja jooksmas käimist kinnitas ka tunnistaja Y.A (dtl 486-

487). Jalutamist, jooksmist ja väljasõitudele kaasavõtmist kinnitasid oma ütlustega ka

tunnistajad F.Z ja Z.K (dtl 492-493, 498-499). Tunnistaja Z.K ütlustest nähtuvalt jäi koer

Karuga tema haiguse tõttu tegevust vähemaks, kui kostja oli umbes kaks aastat naabriks

olnud (dtl 505).

Tunnistaja Z.K ütlustest nähtub siiski, et suure osa ajast veedavad hageja koerad oma aias

ning nende aed on kortele jooksmiseks piisavalt suur – 2000 m2 (dtl 497). Hageja koerte

pidamistingimusi on hinnanud Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle 28. augusti 2024

protokolli kohaselt vastas 26. augustil 2024 kõik kontrollitud ulatuses nõuetele (dtl 141-

147).

Dr Heli Säre 10. septembri 2024 eksperthinnanguga (dtl 151-160) on tõendatud, et hageja

koeral Karul on olnud mitmeid terviseprobleeme, mis on vajanud loomaarsti sekkumist,

sh on Karu saanud Frankfurtis kiiritusravi, ning koeraomanik on taganud koerale vajaliku

abi. Samuti on Karule tervisliku seisundi tõttu pikad jalutuskäigud vastunäidustatud. Koer

Ella kohta on dr Heli Säre välja toonud, et Ella on kutsikana läbinud koertekooli. Samuti

on Ella füüsis väga hea, sest ta saab pere lastega igapäevaselt mängides piisavalt tegevust

ning liikumist.

Tunnistajate S.X, Y.A, F.Z-i ja Z.K ühesuguste ütlustega on tõendatud, et kuni 2024. aasta

juulini oli hageja majas alati keegi olemas, kuna hageja ema oli haige ja vajas hooldust

(S.X ütlused, dtl 482; Y.A ütlused, dtl 486; F.Z-i ütlused, dtl 492; Z.K ütlused, dtl 498).

Seega ei saa tõele vastata kostja väide selles, et hageja koerad on aastaid olnud omapäi.

Kohtu hinnangul saab hageja tunnistajate S.X, Y.A , F.Z-i ja Z.K ütluste, Põllumajandus-

ja Toiduameti 28. augusti 2024 protokolli ja dr Heli Säre eksperthinnangu alusel

tuvastada, et hageja ja tema perekond on oma koertega tegelenud ning nende eest kohaselt

hoolt kandnud, seejuures ei ole hageja ja tema perekond jätnud oma koeri aastaid

tegevusetult ja omapäi. Kostja ei ole seega suutnud tõendada, et tema poolt avaldatud

kaudne faktiväide hageja ei tegele koertega ning koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja

omapäi on tõene. Seetõttu tuleb kostjal see väide ümber lükata.

Väide hageja koerad upuvad aias omaenda sita sisse ning söövad sisse komposti ja

kommipabereid

11. Kostja on väite hageja koerad upuvad aias omaenda sita sisse ning söövad sisse komposti

ja kommipabereid tõendamiseks esitanud kohtule fotosid ja videosalvestisi hageja aiast.

11.1.

Kohus mõistab kostja väljendit hageja koerad upuvad aias omaenda sita sisse nii, et

hageja aias on kostja hinnangul väga palju koerte väljaheiteid. Kohtule esitatud fotodelt

nähtub hageja kevadine aed, kus ongi väga palju koerte väljaheiteid (dtl 90-92, 99-107).

Tunnistaja F.Z, kes on hageja õde ja käinud tihti hagejal külas, andis kohtus ütlusi, mille

kohaselt väljaheited on aias kindlasti mingil hetkel olemas, see on siis, kui sulab lumi ja

need tulevad lume alt välja (dtl 492). Tunnistaja Z.K, kes on hageja elukaaslane, kinnitas

oma ütlustes, et talvel ta lumehanges kringleid ei korja, muul ajal nädalas korra niidavad

ja multšivad selle võimaliku hunniku muru sisse (dtl 499). Tunnistaja S.X, kes on hagejal

naabri ja hageja õe elukaaslasena külas käinud, kinnitas oma ütlustes, et tema ei ole hageja

aias mingeid hunnikuid ega uppumist näinud ning seal kannatab paljajalu käia (dtl 482).

Tunnistaja Y.A kinnitas, et hageja koerte järel koristatakse (dtl 487).

Kohus järeldab analüüsitud tõenditest, et talvel hageja koerte väljaheiteid ei koristata, seda

tehakse kevadel, kui maa on tahenenud. Suvisel ajal niidetakse ja multšitakse väljaheited

murusse. Samas kostja polegi väitnud, et hageja koerad upuvad oma väljaheidetesse

aastaringselt. Kuna kohtule on siiski esitatud fotod hageja aiast, mida ilmestab koerte

väljaheidete rohkus, ning ka tunnistajad Z.K ja F.Z on kinnitanud, et aastaringselt koerte

väljaheiteid ei koristata, ei saa väita, et kostja väide selle kohta, et hageja aias on väga

palju koerte väljaheiteid (hageja koerad upuvad aias omaenda sita sisse), oleks vale. Seda

enam, et tunnistaja Z.K sõnul koerte väljaheiteid ka suvel ära ei koristata, vaid multšitakse

muru sisse.

11.2.

Kostja poolt kohtule esitatud videolt nähtub, et hageja aias võtab saksa lambakoer

(järelikult hageja koer) midagi kompostikastist ning seejärel sööb seda (dtl 108). Kohtul ei

ole võimalik tuvastada, kas tegemist on koeraga Karu või koeraga Ella. Videolt nähtuvaga

on tõendatud, et kostja väide, mille kohaselt hageja koerad söövad sisse komposti, on

tõene.

11.3.

Kostja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et koerte väljaheidetes on ka

kommipabereid (dtl 99-101). Kohtul ei ole võimalik tuvastada kumma koera

väljaheidetega on tegemist. Kohtul puudub alus arvata, et kostja on esitanud kohtule fotod

mõne teise koera väljaheidetest, mitte hageja koerte omast. Tunnistaja F.Z-i ütlustega on

tõendatud, et koeral Karu oli hormoonravist tingituna suur söögiisu ning ta võis süüa ka

kommipabereid (dtl 490, 493). Kohtu hinnangul on seega tõendamist leidnud, et hageja

koerad söövad ka kommipabereid.

11.4.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja on suutnud tõendada, et väide hageja

koerad upuvad aias omaenda sita sisse ning söövad sisse komposti ja kommipabereid on

tõene. Seega puudub hagejal õigus nõuda selle faktiväite ümberlükkamist või

mittevaralise kahju hüvitamist, kuna tema isiklikke õigusi ei ole rikutud. Kohus jätab

hagiavalduse selles osas rahuldamata.

Väide hageja koerad on kahel korral rünnanud väiksemaid koeri

12. Kostja on oma seisukohtades põhjendanud väidet hageja koerad on kahel korral

rünnanud väiksemaid koeri sellega, et hagejate koer on rünnanud S.R ja Martin Kuke

koera ning Marika Mikkori koera.

12.1.

Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hagejate koer ründas S.R ja Martin Kuke

koera, on tõendamist leidnud. Antud väide on tõendatud tunnistaja S.R Kuke ütlustega (dtl

509-512), S.R Kuke kirjaliku tunnistusega (dtl 85-87), Martin Kuke kirjalike tunnistustega

(dtl 94-95, 321) ja S.R Kuke pöördumisega Kambja valla poole (dtl 255-256). S.R andis

kohtus tunnistajana ütlusi, mille kohaselt 2023. aasta augustikuus oli juhtum, kui tema ja

ta abikaasa jalutasid koeraga (keskmist kasvu corgi koer, kes oli tol hetkel 1 aasta 2 kuud

vana) ning kui hageja hundikoer nende koera märkas, tõmbas ta end lapse käest lahti,

jooksis nende koera peale ning toimus koertevaheline rüselus, hundikoer üritas nende

koera hammustada, koerad keerlesid tunnistaja jalge ees. Rüselus lõppes, kui tunnistaja

koer end rihmast lahti tõmbas ja kodu poole tagasi jooksis. Koera üle vaadates oli

tunnistaja koer hirmunud, karvastik räsitud ja hundikoera süljega koos, aga verd ega

nähtavaid vigastusi polnud (dtl 510). Tunnistaja teadis, kus need koerad elavad (dtl 512).

Ka kirjalikus tunnistuses kinnitas S.R, et just XXX, Tõrvandi (hageja elukoht, dtl 33-35)

elav hundikoerataoline koer ründas tema koera (dtl 85). S.R Kuke kirjalikku tunnistust ja

kohtuistungil antud ütlusi toetab Martin Kuke kirjalik tunnistus, milles ta juuresviibinuna

kinnitab S.R Kuke poolt kirjeldatud ründamisjuhtumi toimumist ning, et ründajaks oli just

XXX, Tõrvandi (hageja elukoht) elav hundikoer (dtl 94). Sündmuse toimumist S.R Kuke

ja Martin Kuke poolt kirjeldatud viisil kinnitab ka S.R Kuke pöördumine Kambja valla

poole, milles S.R sündmust omakorda kirjeldab ning leiab, et XXX koerte omanik ei adu

oma koerte ohtlikkust ega pea kinni loomapidamise eeskirjadest, mistõttu S.R palub

omavalitsuse sekkumist (dtl 255-256).

Z.K kirjalikku tunnistust (dtl 161-162) ja kohtuistungil tunnistajana antud ütlusi (dtl 499-

500), mille kohaselt koer Karu ei rünnanud S.R ja Martin Kuke koera, vaid haiguse tõttu

läksid tal jalad alt ära ja ta kukkus liikumise pealt üle teise koera või kukkus uperpalli

kõrvale, ei pea kohus usaldusväärseteks ega tõesteks. Z.K on hageja elukaaslane ning

teda võib seetõttu pidada võrdselt hagejaga hagi rahuldamisest huvitatud isikuks. Z.K

selgitus ei haaku üldse S.R Kuke ja Martin Kuke selgitustega, kelle seletus juhtunust on

ühesugune, ning kellel puudub asja lahendamise vastu isiklik huvi. Kohus peab S.R ja

Martin Kuke kirjalikke tunnistusi ja S.R Kuke kohtuistungil antud ütlusi

usaldusväärseteks.

Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja koer ründas S.R Kuke ja Martin Kuke koera.

12.2.

Kambja Vallavalitsuselt välja nõutud pöördumistest (dtl 246-268) nähtub, et Marika

Mikkor on 15. mail 2024 vallale kirjutanud, et erinevate aastate jooksul on tema koera

korduvalt rünnanud hageja koerad - üks kord aastaid tagasi, kui Karu jooksis perenaisega

lahtiselt metsa kõrval teel, teisel korral ründas Bella 2023. aasta septembris Tõrvandi

staadioni kõrval, seejärel ründas Bella paar kuud tagasi, kui ta oli lahtiselt Uibode aia ja

Marguse maja vahepeal tänaval (dtl 250). Marika Mikkor on rünnakuid kirjeldanud ka 16.

mai 2024 kirjas (dtl 251). Arusaadavalt on Marika Mikkor eksinud hageja noorema koera

nimes, nimetades teda Ella asemel Bellaks.

Samasisulised kirjad on Marika Mikkor 15. ja 16. mail 2024 edastanud ka

piirkonnapolitseinikule Jüri Nõmmele (dtl 236-238).

Kostja on kohtule esitanud Marika Mikkori kirjaliku tunnistuse 5. augustist 2024 (dtl 88),

milles Marika Mikkor kinnitab, et hageja koerad on rünnanud tema koera, kes on neist

palju väiksem. Tunnistusest nähtub Marika Mikkori selgitus, mille kohaselt eelmise aasta

suvel ründas hageja koer Ella tema koera Tõrvandi staadioni juures, tõmmates end hageja

lasteaiaealise lapse käest lahti. Samuti kirjeldab Marika Mikkor, kuidas 5-7 aastat tagasi

jooksis vanema koeraga talle maanteel vastu hageja õde, koer lahtiselt kõrval. Koer

tormas haukudes ja lõrinal Marika Mikkori koera poole ja napsas teda karvadest.

Mõlemale juhtumile viitas Marika Mikkor ka 15. mai 2024 vallale saadetud kirjas.

Marika Mikkori pöördumisi ja tunnistust toetab Tõrvandi staadioni juures toimunu osas

Arvo Žavoronkovi kirjalikud tunnistused 23. juulist 2024 (dtl 109) ja 1. septembrist 2025

(dtl 354). Arvo Žavoronkovi 23. juuli 2024 tunnistusest nähtuvalt nägi ta eelmisel suvel

(2023), kuidas Marika Mikkor kõndis oma koeraga korvpalliplatsi juurest mööda ja Z.K

poisi suur koer tahtis tema koerale kallale minna, tõmmates end poisi käest lahti ja

tormates väiksema koera juurde. Kohus leiab, et hageja ja tema elukaaslase, tunnistaja

Z.K väited selle kohta, et Arvo Žavoronkov valetab (Z.K kirjalik tunnistus koos lisaga, dtl

169-171) ning on alkoholi eest ära ostetud, on ennastõigustavad. Kohtul ei ole põhjust

pidada Arvo Žavoronkovi tunnistusi ebausaldusväärseks, seda enam, et need langevad

kokku Marika Mikkori tunnistusega.

Kohus leiab, et Marika Mikkori pöördumistega Kambja valla ja piirkonnapolitseiniku

poole, Marika Mikkori kirjaliku tunnistusega ja Arvo Žavoronkovi kirjaliku tunnistusega

on tõendatud, et hagejate koerad on korduvalt rünnanud Marika Mikkori koera.

Hageja poolt esitatud tõend (dtl 201) selle kohta, et Marika Mikkor on 19. novembril 2024

Facebookʼis kinnitanud, et väide mõlemad neist sakslastest on minu koera rünnanud on

vale, ei muuda kohtu seisukohta selles, et käesolevas menetluses on eelnevalt analüüsitud

tõenditega tõendamist leidnud, et hagejate koerad on korduvalt rünnanud Marika Mikkori

koera. Vaidlust ei ole, et Marika Mikkor lükkas oma väited ümber seetõttu, et hageja

esitas tema vastu esmalt nõudekirja (dtl 239-243) ja seejärel hagi. Asjaolu, et Marika

Mikkor pidas kohtuvaidluse lahendamiseks mõistlikuks sõlmida kompromissi, mille

sisuks oli hageja poolt soovitud väidete ümberlükkamine, ei tee olematuks tema

varasemaid pöördumisi ja kirjalikku tunnistust, samuti Arvo Žavoronkovi tunnistusi.

Kuna vaidlus lõppes kompromissiga ei ole kohus kunagi tuvastanud, et Marika Mikkori

poolt avaldatud väited on valed.

12.3.

Asjaolu, et hagejate koerad on hageja pereliikmete ja tuttavate (Merje Tihhonova

kirjalik tunnistus, dtl 383) suhtes olnud sõbralikud ning ka loomaarst on koeri kirjeldanud

sõbralikena (dtl 151-160), ei tähenda, et S.R ja Martin Kuke koera ja Marika Mikkori

koera ründamise episoode pole toimunud.

12.4.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja on suutnud tõendada, et väide hageja

koerad on kahel korral rünnanud väiksemaid koeri on tõene. Seega puudub hagejal õigus

nõuda selle faktiväite ümberlükkamist või mittevaralise kahju hüvitamist, kuna tema

isiklikke õigusi ei ole rikutud. Kohus jätab hagiavalduse selles osas rahuldamata.

Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine

13. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväited hageja

koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata ja hageja ei tegele

koertega ning koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja omapäi on ebaõiged ning kostjal

tuleb need VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata. Kohus rahuldab selles osas hagiavalduse.

Riigikohtu praktika kohaselt saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist

samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt RKTK 2-17-17140/47, p 11;

RKTK 3-2-1-140-14, p 14). Kostja avaldas ebaõiged faktiväited Facebookʼi grupis

Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v) INFO&UUDISED. Järelikult tuleb kostjal ka

ümberlükkav postitus teha samas Facebookʼi grupis. Kohus kohustab kostjat omal kulul

avaldama Facebookʼi grupis Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v) INFO&UUDISED

muutmata kujul järgmise sisuga tekst:

„Mina, K.N, avaldasin

Facebookʼi grupis Ülenurme/Tõrvandi (Kambja v)

INFO&UUDISED C.S-i kohta järgmised valeväited:

-

C.S-i koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata;

-

C.S ei tegele enda koertega ning koerad on aastaid olnud tegevusetult ja omapäi.

Antud väited on valed ja lükkan need ümber.“

Väärtushinnang külahull

14. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt tuleb

õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest.

VÕS § 1046 lg 1 järgi saab õigusvastane olla üksnes ebakohane väärtushinnang.

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest. Väärtushinnangu

põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus

teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka

üksnes ebakohasest väljendusviisist. Seega, vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib

väärtushinnang olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on

oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid

selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende

puudumist; lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist

(RKTKo 3-2-1-159-14, p 17; RKTKo 3-2-1-67-10, p 20). Kohtu hinnangul ei ole

väärtushinnang külahull oma väljendusviisilt ebasünnis, vulgaarne või ilmselgelt

inimväärikust alandav. Väärtushinnang külahull võib olla põhjendamatu, kui kostja soovis

sellega hagejat üldsuse eest halvustada ning tal ei olnud selleks mõistlikku õigustust.

Kohtule esitatud Facebookʼi postituste väljavõttest (dtl 18) nähtub, et kostja postitas

väärtushinnangut külahull sisaldava postituse vastuseks Facebookʼi kasutaja Ricku Nana

postitusele, milles Ricku Nana soovitas kostjal metsa kolida. Kostja vastas: Ricku Nana

Vastupidi – päeval teen kodukontoris pingsalt tööd, üritades selle lärmi keskel

veebikoosolekuid pidada ning keskenduda. Jube lihtne lahendus, kui üks külahull võtab

järjest koeri juurde aga nendega tegeleda ei viitsi ja siis kogu ülejäänud küla peab

minema kolima? Ma ei ole siinsetest naabritest küll ainuke, keda see haukumine häirib.

Kostja postitusest nähtub, et kostja ei ole öelnud, et hageja on külahull. Kostja postitus ei

ole isikustatud. Vaidlust ei ole, et hagejal oli algselt koer Karu ning ta võttis 2023. aastal

juurde koera Ella. Hageja ei ole rohkem koeri juurde võtnud. Seega ei vasta hageja

kirjeldusele isikust, kes võtab järjest koeri juurde. Konkreetse postituse avaldas kostja

pärast arvukaid kommentaare, mis tekkisid tema algse 3. septembri 2023 postituse alla,

milles kostja algatas arutelu kas teie meelest on see okei, kui koeri hoitakse asula

tingimustes 24/7 õues ning nad iga liikuva objekti või hääle peale hauguvad? (dtl 15).

Kostja ei maininud postituses hageja nime ega elukohta, kuid märkis, et tema naabritel on

2 suurt saksa lambakoera, kes päevad ja ööd läbi aias igavlevad ning otsivad haukumisega

endale mingit tegevust, ning tõi ära koerte haukumise kellaajad. Jälgides kostja postituse

alla tekkinud kommentaare, on kohus seisukohal, et Ricku Nana postitusele vastamise

ajaks oli arutelu muutunud üldiseks diskussiooniks koerapidamise ja koerte haukumise

kohta ning keskmine mõistlik isik pidas kostja viidet külahullule piltlikuks näiteks ega

seostanud seda hageja isikuga. Kohtu hinnangul ei olnud kostja postituse eesmärk hagejat

üldsuse ees halvustada. Kuivõrd postitus külahull ei ole hageja isikuga seostatav, ei saa

see ka hageja au teotada ega tema isiklikke õigusi rikkuda.

Isegi kui väärtushinnang külahull oleks hageja isikuga seostatav, ei nõustu kohus hageja

käsitlusega sellest, et kostja pidas hagejat mõistuse kaotanuks või nõdrameelseks. Sõna

külahull ei ole samastatav sõnaga hull ning selle tähendusega eesti keele seletava

sõnaraamatu järgi (dtl 36). Keskmise mõistliku inimese jaoks tähendab külahull pigem

veidrikku või kedagi pöörast, sh olenevalt kontekstist ka positiivses tähenduses. Nii on ka

kostja esile toonud ja tõendanud, et Vooremaal on kodanikualgatuse rühm nimetusega

Jõgeva külahullud, kes panustavad kogukonna tegevustessse ning arendavad kogukonda

(dtl 110). Sõna hull võib omada positiivset tähendust, kui kellelegi miski väga meeldib,

mh on Alle-Saija Teatritalu, mille meeskonda kuulub hageja ise, nimetanud end

teatrihulludeks Lõuna-Eestist (dtl 111-112).

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi

rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või

sisust mõistlikult võttes taluma. Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga

väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 2-22-3847, p

11). Kohus on seisukohal, et isegi kui kostja poolt avaldatud väärtushinnang külahull

oleks hageja isikuga seostatav, ei ole sel hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat

iseloomu ning kui üldse, siis teotab see hageja au nii tühisel määral, mis ei ületa VÕS §

1046 lg 1 õigusvastasuse künnist ning mille tõttu ei ole mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmine põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse selles osas rahuldamata.

Mittevaraline kahju

15. Hageja nõudis kostjalt ebaõigete faktiväidete avaldamise eest ka mittevaralise kahju

hüvitamist.

15.1.

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma tema

poolt avaldatud faktiväidete tõele mittevastavusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole kostja

esile toonud ega tõendanud, et tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning et ta

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele

(VÕS § 1046 lg 3). Kohtu hinnangul ei esine ühtki asjaolu, mis välistaks kostja teo

õigusvastasuse VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi. Kohus leiab, et mõistlik isik ei

oleks avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, mille kohaselt 1) hageja koerad viibivad

ööpäevaringselt õues ja hauguvad vahetpidamata ning 2) hageja ei tegele koertega ning

koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja omapäi. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on

jätnud hagejast kui loomaomanikust avalikkusele negatiivse ja hoolimatu koeraomaniku

mulje, mis kahjustab hageja mainet ning teotab hageja au ja väärikust.

15.2.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises

süüdi (VÕS § 1050 lg 1) ega esile toonud, et esineks mõni kostja süüd välistav asjaolu

(VÕS § 1050 lg 2). Kostja pidi mõistma ja ette nägema, et ebaõigete faktiväidete

avaldamisel rikub ta hageja isiklikke õigusi ning hagejal tekib sellest mittevaraline kahju.

Seega tuleb järeldada, et tegemist oli kostja teadliku ja seetõttu ka tahtliku ja süülise

teoga, mis oli suunatud hageja isiklike õiguste kahjustamisele.

15.3.

Seega, kuna kostja tegevus hageja isikuõiguste rikkumisel oli õigusvastane ja süüline,

siis peab kostja hagejale hüvitama tal tekkinud kahju.

16. Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejal kostja õigusvastase teo tõttu tekkinud kahju

mittevaralises kahjus, s.o hageja hingelistes üleelamistes ja kannatustes.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt isiklike õiguste rikkumise korral eeldatakse

mittevaralise ehk moraalse kahju olemasolu, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, s.o

muutusi isiku psüühilises seisundis ja nende muutuste suurust, ei ole võimalik

objektiivselt mõõta ega väljendada (vt RKTKo 3-2-1-152-09, p 16). Mittevaralise kahju

puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate

isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab aga hageja põhistada temale tekkinud

negatiivseid tagajärgi. Seega, mittevaralise kahju puhul ei ole võimalik tõendada kahju

tekkimist, kuid on võimalik kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille esinemise korral

tavaliselt mittevaraline kahju tekib.

17. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg-st 5 tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 lisab eeltoodule veel

kohtu õiguse arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest, s.o preventiivne funktsioon. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju

rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku

rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi

ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda

osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua

ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo 3-2-1-81-05, p 17, RKTKo 3-2-1-85-08, p 14,

RKTKo 3-2-1-152-09, p 16).

18. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniõigus.

VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine

on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub

ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju

tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine

oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui

tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse

kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju

hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist

kohtu äranägemisel. Käesolevas vaidluses on hageja hinnanud õiglaseks hüvitiseks

vähemalt 2000 eurot (vt hagiavalduse punkt 62, dtl 12; kohtuistungi protokoll, dtl 479),

kuid jätnud siiski hüvitise suuruse kohtu määrata.

19. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel järgmist:

19.1.

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo nr 3-

2-1-19-08, p 13; RKTKo nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Lähtudes Riigikohtu poolt

viimasest, s.o 2023. aasta kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise

nõuded tsiviilasjades 2020. - 2022. aastal“ (kättesaadav arvutivõrgus aadressil

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf),

jäid isikuõiguste rikkumise korral väljamõistetud hüvitiste suurused 2020. - 2022. aastal

vahemikku 100 - 20 000 eurot, mediaan 500 eurot ja keskmine hüvitis 1605 eurot.

Seejuures Facebookʼi grupi või Facebookʼi lehe postitustes ja kommentaarides avaldatud

au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute puhul jäid 23

tsiviilasja keskmised hüvitised vahemikku 100-5500 eurot.

19.2.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskuse ja

ulatuse osas hageja enese kirjeldust temal tekkinud mittevaralise kahju kohta (hageja

seletus eelistungil, dtl 407; hageja seletus kohtuistungil, dtl 478). Hageja on selgitanud, et

kostja postituse tõttu on kogukond muutunud tema suhtes vaenulikuks, mh on talle

saadetud teatritallu hauakivi ning keegi tegi kodu värava lahti, võib-olla sooviga koerad

välja provotseerida või ära viia. Hageja aeda on loobitud koertele ohtlikke asju ning

hageja on pidanud koerte elu pärast muret tundma. Koer Karu suri, sest sõi sisse tundmatu

päritolu tekstiili ja tekkis soolesulgus. Halvustav suhtumine on levinud ka laste hulka ja

hageja poega on kiusatud. Lapsed kardavad, et koerad võetakse ära. Pere on jälgimise all,

krundile on suunatud kostjate valvekaamerad. Kõik hulkuvad koerad pannakse nüüd

hageja arvele (selle kohta ka hageja kirjavahetus Kambja vallaga, dtl 377-379, ning kostja

teavitus, dtl 442). Hageja elab pinge all.

Tunnistajad Y.A, F.Z ja Z.K kinnitasid oma ütlustes, et hageja on kostja postituse tõttu

kannatanud ning tõid samuti esile hauakivi saatmist, laste mure koerte pärast, aeda visatud

asju, pereelu muutumist, hagejal tekkinud stressi ja närvilisust, põhjendamatute kaebuste

esitamist, kaameratega jälgimist (Y.A ütlused, dtl 487; F.Z-i ütlused, dtl 491; Z.K ütlused,

dtl 501).

Kohus ei kahtle, et hageja on kostja postituste pärast tundnud hingelist valu, kuid hageja

poolt on liialdatud seostada kõiki tema poolt esile toodud negatiivseid tagajärgi ainult

kostja postitustega. Kohtule ei ole teada, millistel asjaoludel ja põhjusel saadeti hagejale

teatritallu hauakivi või tehti lahti hageja koduvärav või visati hageja aeda võõraid

esemeid. Millegagi pole tõendatud, et need sündmused on põhjuslikus seoses kostja

postitusega 3. septembril 2023. Seda enam, et kostja postituses ei olnud mainitud hageja

nime ega aadressi, kuigi väikese kogukonna tõttu võis kirjelduse järgi hageja siiski ära

tunda.

Tunnistaja F.Z-i ütluste kohaselt avaldus negatiivne mõju hagejale mais-juunis 2024,

pärast Oskari sünnipäeva 26. aprillil ja kui tuli postitus selle kohta, et koer on väljas

olnud, millele lisandusid kommentaarid, et koer on ohtlik ja rünnanud (dtl 493).

Tunnistaja poolt silmas peetud postitus, kus oli otseselt viidatud hageja aadressile,

avaldati Facebook`is anonüümse isiku poolt 27. aprillil 2024 (dtl 21) ja sellele järgnes

kostja kommentaar, mille kohaselt hageja koerad on vähemalt kahel korral rünnanud

väiksemaid koeri (dtl 23). Vaidlust ei ole, et värava avamise juhtum ja hauakivi juhtum

toimusid pärast 26. aprilli 2024, s.o vastavalt 17. mail ja 20. mail 2024 (hageja seisukoht,

dtl 198; hageja avaldused politseile, dtl 218-219). Kohus tuvastas eelnevalt, et väide

hageja koerad on vähemalt kahel korral rünnanud väiksemaid koeri on tõene. Seega ei ole

kõik hageja poolt esile toodud negatiivsed tagajärjed kostjale etteheidetavad. Kostja saab

vastutada vaid nende negatiivsete tagajärgede eest, mille on esile kutsunud tema poolt

avaldatud ebaõiged faktiväited hageja koerad viibivad ööpäevaringselt õues ja hauguvad

vahetpidamata ja hageja ei tegele koertega ning koerad on aastaid jäetud tegevusetult ja

omapäi. Need väited on eelkõige hageja kui koeraomaniku mainet kahjustavad, samuti

hagejale ja tema perele stressi, muret ja pinget tekitavad.

Hagiavalduses (p 62, dtl 12) ja kohtuistungil (dtl 479) hindas hageja temal tekkinud

mittevaralise kahju suuruseks 2000 eurot. Kohtuistungil hageja möönas, et kahjuhüvitis

võib olla ka null ning ta soovib pigem väidete ümberlükkamist ja vabandamist (dtl 479).

19.3.

Kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada kahju tekitaja

käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostja tegu oli tahtlik. Kostja küll eemaldas postitused (kostja vastus

nõudekirjale, dtl 26), kuid kostja ei ole hageja ees vabandanud. Kostja arvates ei ole ta

midagi valesti öelnud (dtl 407, 479-480). Eeltoodust järeldub, et kostja ei ole püüdnud

oma tegu heastada, lepitust otsida ega teinud järeldust, et avalikkuse ees hageja mainet

kahjustada oli vale. Kuna kostja ei ole mõistnud, et tema poolt toime pandud tegu on vale,

puudub kohtul veendumus selles, et kostja sarnast rikkumist tulevikus ei korda. Seetõttu

peab kohtu poolt väljamõistetav kahjuhüvitis olema suuruses, mis mõjutab kostjat

edasisest kahjutekitavast käitumisest hoiduma.

19.4.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ka hageja enese

käitumist, mis on olnud kostja käitumisele sarnane. Kostja on selgitanud ja tõendanud, et

pöördus hageja koerte haukumise tõttu lahenduse otsimiseks korduvalt hageja poole (dtl

120-121), samuti piirkonnapolitseiniku poole (dtl 122). Pärast mitmendat pöördumist

postitas hageja 21. aprillil 2023 Facebookʼi avalikule lehele kostjat laimava postituse (dtl

115). Selles postituses seostab hageja oma naabrinaist (kostjat) hageja loomade

mürgitamises, samuti nimetab kostjat väärastunud maailmapildiga inimeseks. Seega, pada

sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.

19.5.

Eelistungil avaldas kostja, et tal on kõrgharidus ja ta töötab sotsiaal- ja

meditsiinivaldkonnas (dtl 406). Kostja ei ole esile toonud, et ta on rahalistes raskustes või

et kahjuhüvitise väljamõistmise korral satuks ta raskesse majanduslikku olukorda.

Kohtuistungil märkis kostja, et 2000 eurot on tema jaoks päris suur raha, see on sisuliselt

kuupalk (dtl 480).

20. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks ning määrab hüvitise suuruseks 500 eurot. Kohus leiab, et 500 euro

suurune kahjuhüvitis vastab kohtupraktikale ja elukallidusele, samuti on selle

kahjuhüvitise suuruse puhul ühtaegu arvestatud nii rikkumise raskust kui hagejal tekkinud

kahju olemust, kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist ning täidetud on

ka kahjuhüvitise preventiivne funktsioon. Sellises summas kahjuhüvitise tasumine on

kohtu hinnangul piisav, et kostja edaspidi hoiduks kahju tekitavast käitumisest, samas ei

ole see kostjale ka ülejõukäiv.

Varaline kahju

21. Hageja esitas 14. mail 2024 oma lepingulise esindaja kaudu kostjale kohtuvälise

nõudekirja ja ettepaneku kompromissiks (dtl 27-32). Kostja vastas sellele 30. mail 2024

(dtl 25-26). Hageja kandis kohtueelselt õigusabikulusid – Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ 31. mai 2024 arve õigusteenuse eest seoses laimukampaaniaga

koertega seonduvalt oli summas 244 eurot (dtl 37-38) ja 31. mai 2024 arve õigusteenuse

eest nõudemenetluses (vs K.N) oli summas 569 eurot 34 senti (dtl 39-40), kokku 813

eurot 34 senti.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-138-10 9. veebruari 2011 otsuse punktis 29 leidnud, et

advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete

esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne

õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega

seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja nõuded kostja vastu on põhjendatud osaliselt. Seega

oli hagejal õigus vähemalt kohtu poolt aktsepteeritud ulatuses kostjale kohtueelselt

nõudeid esitada. Hagejal on CV-st nähtuvalt õigusalane haridus, kuid juristina töötas ta

viimati 2003. aastal pangas (dtl 113-114, 184). Kohtu hinnangul ei ole õigusharidusega

isikule, kes siiski juristina ei tegutse, etteheidetav, kui ta enese õiguste tõhusaks

kaitsmiseks palkab lepingulise esindaja. Kohtumenetlusele eelnevad kulud

advokaaditeenusele on seega varaliseks kahjuks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Hageja lepingulise esindaja arvetele lisatud tööarvestustest nähtub, et hageja lepinguline

esindaja kulutas kliendiga nõupidamisele, dokumentidega tutvumisele ja nõudekirja

koostamisele ja kostja vastusega tutvumisele kokku 3 tundi 20 minutit. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu suurus oli 200 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu suurus vastab advokaadi keskmisele tunnitasule ning on seega mõistlik.

Kohus leiab, et hageja kantud õigusabikulud on mahu osas siiski ebamõistlikud, sest

kohus tuvastas eelnevalt, et kostjale ei saa ette heita nõudekirjas märgitud väiteid külahull

ning hageja koerad on rünnanud kahel korral väiksemaid koeri ning hageja nõuded olid

selles osas põhjendamatud. Kohus peab kohtuvälise õigusabikuluna mõistlikuks hageja

lepingulise esindaja tasu kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses. Hagejal tekkis VÕS § 128 lg 3

mõttes seega kahju, s.o kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 610 eurot.

Kui kostja ei oleks hagejale tema isiklike õiguste rikkumisega kahju tekitanud, ei oleks

hagejal tekkinud vajadust õigusabikulusid kanda. Seega esineb põhjuslik seos hagejal

tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohus rahuldab VÕS § 128 lg 3, § 127 lg 4 ja §

115 alusel hageja nõude kohtuvälise õigusabi kulu hüvitamiseks osaliselt, s.o summas 610

eurot.

22. Hageja palus varalise ja mittevaralise kahju hüvitiselt välja mõista viivise seadusjärgses

määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab

hageja viivisenõude.

Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei

ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise

või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt

TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates hagiavalduse esitamisest 6. juunist 2024

kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole hageja viivisenõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär).

Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina

kahjuhüvitiselt 1110 eurolt (varalise kahju hüvitis 610 eurot + mittevaralise kahju hüvitis

500 eurot) alates 6. juunist 2024 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjalt hageja kasuks

väljamõistetava viivise summaks 190 eurot 14 senti (kohus kasutas viivisekalkulaatorit

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt).

23. Kohus jätab tõenditena arvestamata Facebook`is 27. aprillil 2024 ilmunud anonüümse

postitusega seotud tõendid, s.o Jekaterina Kuusiku pöördumine (dtl 323), Pilleriin

Kuusiku tunnistus (dtl 324), Artur Taivere tunnistus (dtl 325), Y.A S.X ja S.X tunnistus

(dtl 201), Andrei Harkovi tunnistus (dtl 205), F.Z-i tunnistus (dtl 207), Jaan C.S-i ja Neidi

C.S-i tunnistus (dtl 210), Z.K tunnistus (dtl 212), Irja Aavoja tunnistus (dtl 215), C.S-i

avaldus politseile (dtl 216), C.S-i avaldus grupi administraatorile (dtl 217), kuna kohtu

hinnangul ei oma need tähtsust kostja poolt anonüümse postituse all avaldatud

kommentaari hindamisel. Samuti jätab kohus tõendina arvestamata hageja elukaaslase

füsioteraapia arved (dtl 117-118), hagiavalduse lisa 1 dokumendi info (dtl 123), hageja 24.

aprilli 2023 avalduse politseile (dtl 183) ja F.Z-i 4. mai 2025 kirjaliku tunnistuse (dtl 173),

kuna need ei tõenda ühtki vaidlusalust asjaolu.

Menetluskulud

24. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esimene nõue oli kohustada kostjat ümber

lükkama neli valeväidet. Kohus leidis, et nõue on põhjendatud vaid kahe väite

ümberlükkamise osas. Hageja teine nõue oli mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

kohtu õiglasel äranägemisel, kuid seda nii nelja ebaõige faktiväite kui ebakohase

väärtushinnangu avaldamise eest. Kohus leidis, et põhjendatud on mittevaraline kahju

välja mõista vaid kahe ebaõige faktiväite avaldamise eest. Hageja kolmas nõue oli varalise

kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 813 eurot 34 senti. Kohus leidis, et nõue on

põhjendatud osaliselt, s.o summas 610 eurot. Hageja viimane nõue oli kostjalt viivise

väljamõistmiseks igalt kahjuhüvitise nõudelt. Selle nõude kohus rahuldas.

26. Kohus rahuldas seega täielikult ainult hageja kõrvalnõude (viivise nõude) ning kolm nõuet

rahuldas kohus osaliselt. Hagi rahuldamise ulatust, vaidluse asjaolusid ja poolte

menetluskulude suuruste sarnast suurusjärku arvestades on kohus seisukohal, et poolte

menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

Kohtunik