2-25-19487/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-19487

Tsiviilasi

G. R. hagi E. R. vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Hagi hind

Asja lahendamine suulises menetluses, istung XXX kell

15.00, Pärnu kohtumaja

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. R., isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja: E. R., isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. R.-i hagi E. R.-i vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada G. R.-i ja E. R.-i abielu, mis sõlmiti XXX Pärnu linna

perekonnaseisuosakonnas.

3. Jätta abielu lahutamisel G. R.-i perekonnanimeks R..

4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes

muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

2-25-19487

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. R. esitas 14.11.2025 kohtule hagiavalduse E. R.-i vastu abielu lahutamiseks. Poolte

vahel on abielu sõlmitud XXX Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisuametis. Hageja

märgib, et abielu lahutamise asjaoludeks on lähisuhtevägivald. Hagi kohaselt on poolte

abielulised suhted lõppenud juuli 2025 ning kooselu ei ole enam võimalik. Hageja on

proovinud abielu lahutada kohtuväliselt, kuid see ei ole õnnestunud.

2. Kohus võttis hagi 18.11.2025 määrusega menetlusse, kohustas kostjat esitama hagile

vastuse ning määras asjas istungi XXX kell 15.00.

3. Kostja esitas 01.12.2025 vastuse hagile ning selgitab, et tal on väga raske Eestisse ilmuda.

Kostja avaldab, et ta ei ole poolte vahel sõlmitud abielu lahutamise vastu.

4. Kohus edastas 04.12.2025 pooltele kirja, kus palus pooltel esitada nõusolek kirjaliku

menetluse osas. Samuti selgitas kohus kostjale, et istungil on tal võimalus osaleda

videosilla vahendusel.

5. Hageja teatas 05.12.2025 kohtule, et ei soovi istungi pidamist ning nõustub kirjaliku

menetlusega. Hageja märgib, et nõustub menetluskulude poolte endi kanda jätmisega.

6. Kostja seisukohta kohtule ei esitanud. Kohus teavitas pooli 09.12.2025 kirjaga, et XXX

kell 15.00 määratud istung endiselt toimub.

7. XXX toimunud istungil jäi hageja enda nõude juurde. Kostja istungile ei ilmunud ning

mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks (sh taotlust osaleda istungil virtuaalselt)

esitanud ei ole. Hageja selgitas, et poolte vahelised abielulised suhted lõppesid eelmise

aasta augustis. Pooled on üritanud abielu lahutada kohtuväliselt, kuid see ei ole

õnnestunud. Hageja soovis, et talle jääks perekonnanimeks R.. Hageja kinnitas, et

menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista ei soovi. Hageja esitas kohtule paberkandjal

tõendid, mis tõendavad, et hageja on soovinud kohtuväliselt kostjaga sõlmitud abielu

lahutada. Kohus võttis esitatud tõendid asja materjalide juurde. Kohus määras lahendi

ajaks 12.12.2025

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu

kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või

kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt

võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on

lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2

kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

9. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Mõlemad

pooled on abielulahutusega nõus.

10. Rahvastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu linna

perekonnaseisuosakonnas.

11. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning poolte tahe on abielu lahutada. Kostja on kolinud välismaale

ning on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada

poolte vahel sõlmitud abielu.

12. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse

abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib

taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud

2-25-19487

perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel jätab kohus

lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks E. R..

Menetluskulud

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja

menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

15. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1

sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud

vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks

ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi.

16. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna

kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei

määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust.

(digitaalselt allkirjastatud)

Brigitta Mõttus

kohtunik