3-25-2355/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2355

Haldusasi

X. X.i kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse kohustamiseks

lahendama kaebaja taotlus Nõmme tn 5, Vasalemma

katastriüksuse nr 86801:001:0796 detailplaneeringu

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X.

Vastustaja Lääne-Harju vald, seaduslik esindaja Anti Pärtel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X.i kaebus. Kohustada Lääne-Harju valda lahendama viivitamata X.

X.i taotlus Nõmme tn 5, Vasalemma katastriüksuse nr 86801:001:0796 detailplaneeringu

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, kuid mitte hiljem kui 31.12.2025 (kaasa arvatud).

2. Mõista Lääne-Harju vallalt X. X.i kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot (ilma

käibemaksuta).

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.01.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

hyvastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-25-2355

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vasalemma Vallavolikogu 29.05.2012 otsuse nr 22 punktiga 1 kehtestati Vasalemma

vallas Vasalemma alevikus Nõmme tn 5 krundi detailplaneering (DP).

2. X. X. omandas 13.10.2020 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Vasalemma alevik, Nõmme

tn 5 kinnistu (edaspidi Nõmme tn 5 kinnistu).

3. X. X. esitas 17.07.2024 Lääne-Harju Vallavalitsusele avalduse katastriüksuse

86801:001:0796 DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning 09.11.2024 täiendava

meeldetuletuse avalduse menetlemiseks.

4. Lääne-Harju vald teatas 14.11.2024, et asuvad X. X.i 17.07.2024 avaldust menetlema.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 17.07.2025 X. X.i kaebus nõudes kohustada Lääne-Harju

Vallavalitsust lahendama kaebaja taotlus Nõmme tn 5 kinnistu DP osaliselt kehtetuks

tunnistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et DP osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamata jätmine on

õigusvastane.

6.1. Kaebaja ostis Nõmme tn 5 krundi 13.10.2020. Ostuotsuse tegemisel teadis kaebaja küll

DP olemasolust, kuid mitte selle sisust. Püüdes DP alusel elamu ehitust kavandada, selgusid

DP puudujäägid. Kaebaja hinnangul on kehtiv DP vigane ja vasturääkiv, mistõttu soovis

kaebaja DP osaliselt kehtetuks tunnistamist. Kaebaja eesmärk on lahendada probleemi, et

kinnistu on küll asukohalt ja paiknemiselt sobiv kodu ehitamiseks, kuid sellele DP-ga antud

vigase ja segase ehitusõiguse tõttu kasutuskõlbmatu ja sisuliselt väärtusetu.

6.2. Kaebaja on probleemi lahendamiseks esitanud DP osaliselt kehtetuks tunnistamise

taotluse, kuid menetlus on võtnud kinnistu suurust ja mõjuala (kaks piirinaabrit, 3000 m2 osa

9000 m2 suurusest DP alast 2,9 km2 suuruses umbes 800 elanikuga asulas) arvestades

ebamõistlikult kaua. Avaldajalt kolmandate isikute kaasamise nõudmine probleemi

lahendamiseks on õigusvastane.

6.3. Avaldaja poolt esile toodud probleemid jäid tähelepanuta, küll aga järgnes ähvardus uue

detailplaneeringu koostamisel hakata nõudma „veenvaid põhjendusi“ ja viiteid seadusele,

teostada konkreetselt menetluse alusele kinnistule suunatud halduskiusu pöörates igasuguse

menetluse nüanssidele oluliselt suuremat rõhku ning kohaldada hüpoteetiliste tulevikus

esitatavatele ehitusprojektidele ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 1 nõudeid.

6.4. Haldusorganil on uurimiskohustus ja ärakuulamiskohustus.

6.5. Olemasoleva DP alusel ei ole võimalik koostada ehitusprojekti vastavuses EhS §-ga 13

mh näiteks põhjusel, et krundi lubatud ehitusala ei saa olla samal ajal positiivne joonise järgi

ja negatiivne seletuskirja järgi ning seletuskirja järgi ei ole võimalik aru saada, milles see

lahenduse olemus tegelikult seisneb. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestatud ei

ole kaalutlusõigusega.

2(6)

3-25-2355

6.6. Kaebaja juhtis menetluse kirjavahetuses tähelepanu asjaolule, et kinnistule kehtestatud

kohustuslik ehitusjoon tähendab elamu paigutamist 3000 m2 suuruse kinnistu kõige

ebasobivamasse kohta (vt kaebuse lisa 14).

6.7. DP-s esitatud lahenduse mõju miljööle on küsitav, sest mistahes ehitise paiknemise korral

on mõju Nõmme tn poolt rohkem, kui kaks korda suurem võrreldes kõrvaltänavaga. Kuni

avalikult kättesaadavate andmete alguseni ei ole mitte üheski Vasalemma alevikus kehtestatud

detailplaneeringus kehtestatud kohustuslikku ehitusjoont, vaid rõhutatakse hoonete

paigutamise kohustust lähtuvalt võimalusest maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus

(vt kinnistule Sihi 4, Vasalemma, 2012. a kehtestatud detailplaneeringut). Arusaamatuks jääb,

miks diskrimineeritakse selle kõrvaltänava järgi joondamise nõudega ainult ühte kinnistut

terves alevikus (vt kaebuse lisa 14, muud asjaolud).

6.8. Rikutud on haldusmenetluse põhimõtteid.

7. Vastustaja nõustub kohustamisnõudega, kuid vaidleb keelamisnõudele vastu.

7.1. Vastustaja tunnistab, et kaebaja avalduse menetlemisel on toimunud viivitus. Haldusakti

andmisega viivituse põhjustas asjaolu, et vajalik oli selgitada välja kaebaja tegelik eesmärk.

Kuigi kaebaja esitas 17.07.2024 vastustajale avalduse katastriüksuse 86801:001:0796 osas DP

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja 09.11.2024 veel täiendava meeldetuletuse avalduse

menetlemiseks, siis nii kirjavahetusest kaebajaga kui ka kaebusest endast ilmneb pigem, et

kaebaja ei soovi tegelikult kinnistu ehitusõigusest ilma jääda, vaid muuta kehtivat

detailplaneeringut.

7.2. Kui vastustaja kergekäeliselt ilma kõiki asjaolusid välja selgitamata, kaalutlemata ja

edasisi menetluse läbi mõtlemata DP kaebaja kinnistu osas kehtetuks tunnistaks, siis on oht, et

kaebaja võib kaotada kinnistul ehitusõiguse. Vastustaja püüdis kaebajale selgitada, et kaebaja

tegeliku eesmärgi saavutamiseks on mõistlik ja vajalik kehtestatud DP muutmine

planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 7 alusel. DP muutmiseks tuleb koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering, mis eeldab kaebaja poolt teistsuguse sisuga avalduse

esitamist.

7.3. Kaebajale on püütud selgitada, et temale kuuluv kinnistu asub

detailplaneeringukohustusega alal, kus PlanS § 125 lg 5 alusel erandina

projekteerimistingimuste väljastamine ei pruugi olla võimalik. Olukorras, kus DP on

(osaliselt) kehtetu, kuid projekteerimistingimusi ei väljastata, on ainsaks ehitusõiguse saamise

lahenduseks uue detailplaneeringu menetlus. See eeldab vastustaja ja kinnistu omaniku

vahelist koostööd, sh halduslepingu sõlmimist ning avalikkuse kaasamist. Seda kõike on

vastustaja kaebajale ka korduvalt selgitanud.

7.4. Kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 3 ja §-st 5 tulenevalt ei ole haldusorganil

mõistlik teha mitmeid haldusakte, vaid valida kohe sobivaim menetlusviis, milleks oleks

praegusel juhul uue DP algatamine. Vaatamata vastustaja selgitustele soovib kaebaja siiski

DP osalist kehtetuks tunnistamist.

7.5. Haldusakti andmisega viivituse põhjus on ka see, et DP osalise kehtetuks tunnistamise

puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mis ei puuduta üksnes kaebajat, vaid ka teisi isikuid,

kelle õigusi, huve ja ootusi võib DP mõjutada. Seda eriti olukorras, kus planeering on juba

osaliselt ellu viidud ehk planeeringujärgsed krundid moodustatud, lahendatud kinnistute

juurdepääsud jne. Sellise DP osalise kehtetuks tunnistamise otsuse langetamine eeldab igal

juhul detailplaneeringuala kinnistute omanike ja teiste asjaomaste isikute kaasamist.

Vastustaja on kaebajale selgitanud, et DP ei pruugi olla võimalik osaliselt kehtetuks

tunnistada.

3(6)

3-25-2355

7.6. Vastustaja nõustub tegema kaebaja taotluse osas otsuse mõistliku aja jooksul, isegi jättes

arvestamata taotluse tegeliku eesmärgi. Kaebuses soovitud haldusakti andmine on kohaliku

omavalitsuse volikogu ainupädevuses (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p

33). Mõistliku aja määratluses on vajalik paraku arvestada 19.10.2025 toimuvaid kohaliku

omavalitsuse volikogu valimisi, avalikkuse ja puudutatud isikute kaasamise vajadust ning

nendele seisukohtadele esitamiseks vajaliku aja andmist. Vastustaja peab mõistlikuks

menetlusajaks haldusakti andmist hiljemalt 31.12.2025.

7.7. Keelamiskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole sihilikult ega

pahatahtlikult viivitanud ega ole ähvardanud kaebajat mistahes kujul. Menetluse käigus on

kaebajalt küsitud täiendavaid selgitusi ja arvestatud vajadusega hinnata ka teiste isikute õigusi

ja huve. Sellist menetluses küsimuste küsimist ja selgituste küsimist ning andmist ei saa

kuidagi pidada halduskiusuks, vaid selgitamiskohustuse täitmiseks. Avalikkuse kaasamine ja

naaberkinnistute omanike seisukohtade arvestamine on haldusorganile seadusest tulenev

kohustus, mitte halduskius või kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja esile toodud kriitika

ametnike käitumises ei vasta tegelikule menetluskäigule. Vastustaja on toiminud seadusest

tulenevate põhimõtete kohaselt ega ole ühelgi juhul keeldunud kaebaja ärakuulamisest.

Samuti ei ole tõendatud, et vastustaja oleks tegutsenud diskrimineerivalt või võrdse

kohtlemise põhimõtet rikkudes. Vastustaja on olnud lahendustele orienteeritud ja kaalutlev.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vastustaja on põhjendamatult jätnud

kaebaja 17.07.2024 esitatud avalduse katastriüksuse 86801:001:0796 osas DP osaliselt

kehtetuks tunnistamiseks, mõistliku aja jooksul lahendamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks vastustaja tegevusetuse õiguspärasus

kaebaja 17.07.2024 taotluse lahendamisel.

10. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust asjaolus, et vastustaja ei ole käesoleva ajani

lahendanud kaebaja 17.07.2024 taotlust DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on

vastustaja tunnistanud käesoleva haldusasja menetluses, et on õigusvastases viivituses taotluse

lahendamisel, mistõttu on kohustamisnõude rahuldamise eeldused täidetud.

11. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist

või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või

toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. PlanS § 140 lg 1 punkti 1 kohaselt võib

detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja

või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Detailplaneeringu

võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine

pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist (PlanS § 140 lg 2). Kaebaja on

17.07.2024 avalduses taotlenud temale kuuluva kinnistu osas DP osaliselt kehtetuks

tunnistada, kuivõrd ta ei soovi seda ellu viia (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 10).

Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu (PlanS § 140 lg 6).

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS §

127 lg-s 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lg-s 2 nimetatud isikutele ja

asutustele (PlanS § 140 lg 3). Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei

soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti (PlanS § 140 lg 4). PlanS-s

ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i, arvestades PlanS erisusi (PlanS § 1 lg 3).

4(6)

3-25-2355

Vastavalt HMS § 5 lg-le 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

12. Asja materjalist on näha, et kaebaja on korduvalt pöördunud vastustaja poole sooviga

menetleda tema taotlust DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks (dtl-d 21, 22, 24, 27, 50).

Seejuures nähtub kaebaja kirjavahetusest vastustajaga, et ametnikud on eri meelt küsimuses,

kas osaliselt kehtetuks tunnistamine on võimalik või tuleks tervikuna kehtetuks tunnistada,

mitte et tegemist oleks puudustega taotlusega (vrdl HMS § 15). Küll aga on asjas ilmselge, et

vastustaja ei ole asunud sooritama PlanS §-s 140 sätestatud menetlustoiminguid ning taotlus

on olnud lahendamata juba aasta aega, mida kohe kindlasti ei saa pidada kooskõlas olevaks

mõistliku aja põhimõttega. Ühtlasi tähendab eelnev seda, et järgitud ei ole ka HMS § 5 lg-s 2

toodud põhimõtteid. Veelgi enam, on arusaamatu, miks on pidanud vald põhjendatuks enne

kaebaja 17.07.2024 taotluse lahendamist asuda seisukohale, et asutakse koostama uut

detailplaneeringut (dtl 27). Vaidlus puudub, et kaebaja ei ole seda taotlenud, mistõttu on

vastustaja väljunud taotluse raamidest. Lisaks ei ole hea toon asuda rõhutama kaebajale enne

taotluse lahendamist, et uue detailplaneeringu algatamisel tuleb veenvalt põhjendada kehtiva

detailplaneeringu kitsaskohti ja viidata seadusesätetele (dtl 27). Kohustus kontrollida sisuliselt

detailplaneeringu kooskõla õigusaktidega on vastustajal, mitte kaebajal. Ühtlasi on

omandiõiguse oluline osa otsustada, kuidas ja millises ulatuses isikule kuuluvat kinnistut

hoonestada. Vastustaja kohustus on 17.07.2024 taotluse lahendamisel hinnata, kas osaliselt

kehtetuks tunnistamisel on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine (vt PlanS § 140 lg

2). Seda pole vastustaja praegu üldse analüüsinud.

13. Eeltoodust on ilmselge, et vastustaja on põhjendamatult viivituses kaebaja 17.07.2024

taotluse lahendamisega, mistõttu kuulub kaebus rahuldamisele.

14. Keelamisnõude osas selgitas kohus oma 25.09.2025 määruses järgmist: „Kohus tõlgendas

13.08.2025 määruses X. X.i kaebust kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 4 viisil, et kaebaja

eesmärgiks on vastustaja kohustamine lahendama tema taotlus ning võttis kaebuse sellises

nõudes menetlusse. Kohtule nähtub, et keelamiskaebuse esitamise ajendiks on kaebaja

rahulolematus haldusmenetlusega tema taotluse lahendamisel ning kaebaja soovib, et sellist

viivitust tulevikus ei toimuks. Kohus selgitab, et sisuliselt vaidlustab kaebaja haldusorgani

tegevusetust ning sellise kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane just kohustamisnõude

esitamine. Keelamisnõue on kohustamisnõude eriliik ning selle esitamine ei ole kaebuse

eesmärgi saavutamiseks asjakohane. Samuti ei nähtu kohtule, et täidetud oleksid HKMS § 45

lg-s 1 sätestatud täiendavad eeldused keelamisnõude esitamiseks. Kokkuvõtlikult jääb kohus

seisukohale, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kõige otstarbekam nõue, mis on

käesoleval ajal kohtu menetluses. Juhul, kui kaebaja siiski soovib keelamiskaebuse juurde

jääda ning ei nõustu kohtupoolse tõlgendusega, tuleb sellest viivitamatult kohut teavitada.“

(dtl-d 111-12). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus keelamisnõuet menetlusse võtnud ning ka

kaebaja ei ole 25.09.2025 määruses toodud selgitustele vastu vaielnud. Seetõttu jätab kohus

tähelepanuta vastustaja väited seoses keelamisnõudega.

15. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Kohus kohustab vastustajat

lahendama kaebaja 17.07.2024 taotluse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 31.12.2025 (kaasa

arvatud). Kohus selgitab, et vastustajal tuleb taotlus lahendada, kontrollides PlanS §-s 140

sätestatud eeldusi. Seejuures on Riigikohus mitmes lahendis selgitanud PlanS § 140 sisu (vt

Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, 26.02.2024 otsus nr 3-21-459). Lisaks on Tallinna

Ringkonnakohus oma 13.06.2025 otsuses nr 3-22-1219 selgitanud planeeringu

terviklahenduse mõistet järgmiselt: “Ringkonnakohus leiab, et detailplaneeringu

terviklahenduse mõistet PlanS § 140 lg-s 2 saab mõista sisuliselt samatähenduslikuna

detailplaneeringu ruumilise terviklahenduse mõistega PlanS § 124 lg-s 2; muudes

detailplaneeringut reguleerivates PlanS sätetes terviklahenduse mõistet ei kasutata. PlanS

5(6)

3-25-2355

eelnõu 571 SE I lugemise seletuskirjas on selgitatud, et ruumilise terviklahenduse loomine

PlanS § 124 lg 2 mõttes tähendab, et detailplaneeringu tulemusena tekkiv ruumiline lahendus

peab olema terviklik nägemus, kuidas ala tulevikus parimal võimalikul viisil kasutama peaks,

ning see hõlmab maa-alale parima maakasutusviisi leidmist ning kinnisasja ehitusliku ja muu

kasutuse ettevalmistamist ja suunamist. Seega tähendab terviklahenduse elluviidavus PlanS §

140 lg 2 mõttes samuti eeskätt võimalust viia ellu just ruumilise mõju vaates olemuselt

sarnane või vähemalt samaväärne lahendus nt maakasutusviisi ja ehituslike tingimuste mõttes.

Riigikohus on PlanS § 142 lg-t 2 kohaldades tõlgendanud terviklahenduse elluviidavuse

tunnustena näiteks seda, et ülekaalukas osas säilivad planeeringualal DP-ga kehtestatud

ehitustingimused muutumatuna ning neid on võimalik ka faktiliselt järgida vaatamata

teatavatele kõrvalekalletele, ning planeeringualal tervikuna hoonestuslaad tuntavalt ei muutu,

kuigi see võib muutuda märkimisväärselt konkreetse kinnistu puhul /…/.“ Nendest

seisukohtadest on vastustajal võimalik taotluse lahendamisel juhinduda.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot, mis kuulub vastustajalt välja

mõistmisele.

17. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)