2-25-7556/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7556

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi P. A. M. S. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

4210.25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja S. R. (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, e-post jurist@julianus.ee);

kostja P. A. M. S. (isikukood XXX):

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt P. A. M. S.’elt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group

osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr L89008183843 tulenev

põhivõlg 997.37 eurot ja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

alates 26.08.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

997.37 eurot tasumiseni.

3. Mõista kostjalt P. A. M. S.’elt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group

osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr C85008182819 tulenev

põhivõlg 1495.05 eurot ja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

alates 26.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

1495.05 eurot tasumiseni.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi P. A. M. S.

(isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 69.01 eurot, intressi 131.86 eurot,

2-25-7556

kuutasu 7.50 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

1131.55 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 34% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 66% osas P. A. M. S. (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt P. A. M. S.’elt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group

osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 66% ulatuses s.o

summas 759 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal P. A. M. S.’el

(isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr EEXXX,

viitenumbriga 916214401.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.05.2025 hagiavalduse P. A. M. S. vastu võla nõudes.

Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2423.41 (1409.05 +

1014.36) eurot, intress 131.86 (79.99 + 51.87) eurot, lepingu kuutasu summas 7.50 eurot,

sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1131.55 (690.01+441.54)

eurot, viivised alates 16.05.2025 kuni lepingu C85008182819 põhinõude summas 1409.05

eurot täitmiseni viivisemääras 18,00% aastas, viivised alates 16.05.2025 kuni lepingu

L89008183843 põhinõude summas 1014,36 eurot täitmiseni viivisemääras 16,00% aastas,

riigilõiv 490 eurot, hageja õigusabikulud 676 eurot ning viivis väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks AS Inbank Finance ja kostja vahel 31.03.2022

sõlmitud In Pay makselahenduse leping nr C85008182819 ja 31.03.2022 järelmaksu leping

nr L89008183843. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles AS

Inbank Finance lepingu 25.08.2022 üles. 26.08.2022 loovutas AS Inbank Finance kostja

2-25-7556

vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid

kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 31.07.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

31.07.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud posti teel TsMS § 3141 ja § 326 alusel

05.11.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

08.08.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega.

Kostja sai lepingu nr. L89008183843 alusel laenu kokku summas 1049 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 51.63 eurot. Lepingu ülesütlemine on kehtiv.

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma

997.37 eurot (1049 - 51.63) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o.

alates 26.08.2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16,00% aastas.

Lepingu nr C85008182819 alusel on kostja kasutanud kokku krediiti 1645.05 eurot ja

tagasimakseid teinud summas 150 eurot. Viimane krediidi kasutus ja tagasimakse oli

teostatud aprillis 2022. a. Vastavalt lepingule oli tegemist tähtajatu krediidi lepinguga ning

lepingu tingimuste punktile 8.3 tuli krediit tagastada 5. kuupäeval minimaalselt 3% kuus

kasutusel olevast krediidisummast.

Lepingu Euroteabelehel on märgitud, et krediidi kulukuse määral arvestatakse, et krediit

võetakse kasutuse esimesel võimalusel ja maksimumsummas ja tagastamise aeg 1 aasta.

Tulenevalt VÕS § 406¹ lg 4 p 2 tuli kostjal saadud krediit 1645.05 eurot tagastada

kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev

01.05.2022 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 01.05.2023. Ehk lepingu lõpptähtpäev

on saabunud. Isegi kui võtta aluseks VÕS § 406¹ lg 4 p 1 on samuti ümberarvestuse aluseks

1 aasta ning lepingu lõpptähtpäev saabunud. Kolmanda variandina kui võtta, et 1 aastane

tagastamise tähtaeg algaks krediidi viimasest kasutusele võtust ehk aprill 2022 (millega

hageja ei nõustu), siis 1 aastane tagastamise tähtaeg on ka sellisel juhul saabunud so

29.05.2023 pidi tagasimakseid hakkama teostama ja 29.04.2024 oleks viimane tagastamise

tähtaeg, ehk lõpptähtpäev saabunud.

Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt

välja mõista tagastamata põhivõlg 1495.05 eurot (1645.05-150) ja viivis lepingujärgse

intressimääraga võrdse määras s.o 18,00% aastas põhiosalt 1495.05 eurolt alates 30.04.2024

(so kostjale soodsamal viisil) kuni põhivõla tasumiseni.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

2-25-7556

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult

põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.

5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);

2-25-7556



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetuleku ning kohustuste kontrollimisel võetud aluseks

vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS §

50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud

Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku

taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute

suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja sissetulekute ja kohustuste

kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kostja sai lepingu nr. L89008183843 alusel

laenu kokku summas 1049 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 51.63

eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 997.37 eurot (1049 -

51.63). Lisaks nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o.

alates 26.08.2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16,00% aastas.

Lepingu nr C85008182819 alusel on kostja kasutanud kokku krediiti 1645.05 eurot ja

tagasimakseid teinud summas 150 eurot. Tagastamata põhivõlg on 1495.05 eurot (1645.05-

150). Lisaks nõuab hageja viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18,00%

2-25-7556

aastas põhiosalt 1495.05 eurolt alates 30.04.2024 (so kostjale soodsamal viisil) kuni

põhivõla tasumiseni.

Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud.

Kohtu hinnangul on lepingu nr. L89008183843 ülesütlemine ka nõude ümberarvestuse

korral kehtiv, kuna kostja tegi tagasimakseid vaid summas 51.63 eurot, seega on VÕS § 416

ülesütlemise tingimused täidetud.

Leping nr C85008182819 on sõlmitud tähtajatult. Hageja on seisukohal, et laenu tagastamise

aeg on 1 aasta, kuna lepingu Euroteabelehel on märgitud, et krediidi kulukuse määral

arvestatakse, et krediit võetakse kasutuse esimesel võimalusel ja maksimumsummas ja

tagastamise aeg on 1 aasta.

Kohus ei nõustu hagejaga, kuna tegemist on krediidi kulukuse määra arvutamise

tingimustega. Poolte vahel puudub kokkulepe tagasimaksete arvu või perioodi kohta.

Vastavalt lepingule oli tegemist tähtajatu krediidi lepinguga ning vastavalt lepingu

tingimuste punktile 8.3 tuli krediit tagastada 5. kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel

olevast krediidisummast.

Krediidikonto üldtingimuste punkti 14.2. kohaselt on AS-l Inbank õigus teenuseleping igal

ajal ühepoolselt üles öelda, teatades laenuvõtjale sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette.

Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 25.08.2022 üles. Krediidiandja

saatis 04.08.2022 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja

teenuselepingu ülesütlemise hoiatuse.

VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse

kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud

tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks

korralise ülesütlemisega 25.10.2022.

8. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s

6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh kuutasu 7.50 eurot.

Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju

hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24).

VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus

kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 113² lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud

sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS §

115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 100

eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.

Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude

2-25-7556

eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9;

TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele

tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-

147731, p 40).

Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Leping nr C85008182819 puhul nõuab hageja viivist lepingu lõppemisest. Võttes arvesse, et

kohus tuvastas, et leping lõppes 25.10.2022, tuleb viivist arvestada alates 26.10.2022.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

- lepingust nr L89008183843 tulenev põhivõlg 997.37 eurot ja viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.08.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla 997.37 eurot tasumiseni;

- lepingust nr C85008182819 tulenev põhivõlg 1495.05 eurot ja viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla 1495.05 eurot tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata põhivõla 69.01 eurot, intressi 131.86 eurot, kuutasu 7.50 eurot,

sissenõudmiskulu 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1131.55 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

11. Hageja nõude suurus kokku oli 3794.32 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt

välja 2492.42 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 66%. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 34% ulatuses hageja kanda ning 66% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

490 eurot ja õigusabikulud 929.50 eurot.

2-25-7556

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 490 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja ajakulu 5,5 tunni ulatuses põhjendatud. Seega on põhjendatuks esindaja

kulu (5,5 x 120) 660 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (490+660) 1150 eurot, millest kostja

kanda jääb 66% ehk 759 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EEXXX viitenumbriga 916214401.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik