2-25-117339/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-117339

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

AB Ventimo OÜ hagi Lex Gold Est OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

7559,49 eurot

2. detsember 2025

Hageja: AB Ventimo OÜ, (RK 16465764, asukoht Rõõla tn 3,

Assaku alevik, Rae vald, Harju maakond, 75301)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk

(Advokaadibüroo Hedman, asukoht Rotermanni tn 8,

Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10111)

Kostja: Kostja: Lex Gold Est OÜ, (RK 14746708, asukoht

Pikk tn 68, Toila alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond, 41702)

Kostja seaduslik esindaja: I. S. (IK XXX, e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja: U. M. (IK XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB Ventimo OÜ hagi.

2. Välja mõista Lex Gold Est OÜ-lt AB Ventimo OÜ kasuks võlgnevus 7559 (seitse

tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot 49 senti (millest põhinõue on 6672,10 eurot ja

viivis perioodi 7.12.2024-29.08.2025 eest 887,39 eurot)

3. Välja mõista Lex Gold Est OÜ-lt AB Ventimo OÜ kasuks viivis perioodi eest 30.08.2025-

12.12.2025 350 (kolmsada viiskümmend) eurot 29 senti.

4. Menetluskulud jätta kostja Lex Gold Est OÜ kanda.

Välja mõista Lex Gold Est OÜ-lt AB Ventimo OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks

2147 (kaks tuhat ükssada nelikümmend seitse) eurot 50 senti.

5. Õigeksvõtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VARASEM MENETLUSE KÄIK

1. AB Ventimo OÜ esitas 8.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

LexGold Est OÜ vastu võla nõudes. Kohus tegi 9.07.2025 LexGold Est OÜ-le makseettepaneku,

mis toimetati 22.07.2025 aadressil lexgoldest.ou@gmail.com võlgnikule kätte toimetatud ning

millele LexGold Est OÜ esitas 30.07.2025 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 26.08.2025.a.

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

27.08.2025 määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

AB Ventimo OÜ esitas maakohtule hagiavalduse 29.08.2025.a. ning maakohus võttis selle

menetlusse 4.09.2025.a. määrusega.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AB Ventimo OÜ ja Lex Gold Est OÜ 2024. aasta novembris

töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama kostjale remonditöid ja kostja tasuma

9672,10 eurot nende eest. Hageja esitas remonditööde eest 29.11.2024. arve nr A-2411092

summas 9672,10 eurot, tasumistähtajaga 06.12.2024. a. Kostja on sellest tasunud 3000 eurot,

kuid on tänaseni hagejale 6672,10 eurot võlgu.

14.07.2025. a sai kostja kätte hageja makseettepaneku summas 6672,10 eurot. Vastusena sellele

kostja tunnistas võlgnevust („[..] Lex Gold Est poolt vaadatuna sisuline vaidlus võlgnevatava

summa üle puudub“), ning tegi ettepaneku tasuda võlgnevus osamaksetena maksegraafiku alusel.

Hageja seesuguse pika maksegraafikuga ei nõustunud.

30.07.2025 esitas kostja makseettepanekule formaalse vastuväite, ning pakkus teistkordselt

maksegraafikut. Hageja selle maksegraafikuga nõus ei olnud, mistõttu jättis hageja

kompromissettepaneku vastu võtmata ning nõue anti hagimenetlusse.

Hageja pöördus kohtusse lepingu täitmise nõudega ja nõudis kostjalt töövõtutasu 6672,10 eurot

Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping remonditööde teostamiseks,

hageja on remonditööd kokkulepitud kujul ära teinud ning kostjal polnud nende suhtes mingeid

pretensioone.

Pooled leppisid kokku remonditööde maksumuses 9672,10 eurot. Hageja tasunõue muutus

sissenõutavaks töö valmimisega 29.11.2024 (VÕS § 637 lg 1). Hageja esitas tasumiseks arve nr

A-2411092 summas 9672,10 eurot, millest kostja tasus enne arve väljastamist 3000 eurot.

Tasumata on 6672,10 eurot.

Kostja kui tellija töövõtulepingujärgseks põhikohustuseks on valminud tööde eest tasumine.

Kostjale anti tööde eest tasumiseks mõistlik tähtaeg, s.o. 06.12.2024. a. Kuivõrd arve

maksetähtaeg oli 06.12.2024, on kostja sattunud makseviivitusse ning ei ole suutnud arvet tasuda

enam kui pool aastat hiljem, millega on rikkunud enda kui tellija töövõtulepingust tulenevat

põhikohustust. Hageja on seejuures kõik oma kohustused nõuetekohaselt täitnud.

Kostja on seejuures oma võlga ise tunnistanud ja kinnitanud, et võlgnetava põhinõude osas

sisuliselt vaidlust ei ole. Kostja rikkumist ei vabanda kostja toodud argumendid, nagu tema

tegevuse ja käivete „sesoonsus“ vmt. Tegemist ei ole asjakohaste põhjendustega rahalise

kohustuse täitmata jätmise vabandamiseks.

Sisulist vaidlust põhinõude osas ei ole, kostja on hageja põhinõuet tunnistanud ja kostja viivitus

selle nõude täitmisel on ilmne.

Kostja on kohustatud tasuma hagiavalduse hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise, samuti

jooksva viivise alates kohtulahendi täitmiseni.

Poolte kokkuleppel kohaldus lepingu rikkumise korral viivisemäär 0.05% päevas, mida

arvestatakse tasumata põhinõude ulatusest lähtuvalt.

Hagi esitamise seisuga moodustab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu 266

viivivatud päeva eest 887,39 eurot.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 887,39 eurot.

Lisaks palub hageja kohtul välja mõista viivise, mis arvestatakse alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel põhivõla tasumiseni kindla summana kuni otsuse tegemiseni

ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kohtul Lex Gold Est OÜ-lt välja mõista

-

põhivõlgnevus 6672,10 eurot;

-

põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis alates 07.12.2024. a kuni

hagiavalduse esitamiseni so 29.08.2025 887,39 eurot,

-

viivis määras 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates

30.08.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlgnevuselt

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. 8.12.2025.a. esitatud menetlusdokumendis palub hageja kostjalt välja mõista hageja

esinduskulud 3799,36 eurot. Esindaja märgib et advokaaditeenusel on diferentseeritud

tunnitasud 200 eurot juristil, 220 eurot advokaadil ning 240 eurot vandeadvokaadil, partneril ja

nõunikul.

Asjas ei kohaldu TsMS § 168 lg 6.

Selle sätte kohaldamisel on kolm kumulatiivset eeldust:

-kostja on hagi õigeks võtnud;

-õigeksvõtmine on toimunud kohe;

-kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kuigi esineb esimene eeldus (kostja on hagi õigeks võtnud), ei ole teised kaks eeldust täidetud.

Kostja ei ole hagi kohe õigeks võtnud, vaid on nõudele vastu vaielnud nii maksekäsu

kiirmenetluses kui ka hagile vastates.

Kostja, kes hagivastuses nõudele vastu vaidleb, ei saa nõuda TsMS § 168 lg 6 alusel

menetluskulude hageja kanda jätmist (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2022 määrus nr 2-19-

15767, p 12).

Teiseks on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et

kostja on jätnud lepingulise kohustuse täitmata. Siinse menetluse on põhjustanud kostjapoolne

kohustuse rikkumine. Ühtlasi pidi hageja hagiavalduse esitama üksnes põhjusel, et kostja esitas

maksekäsu kiirmenetluses alusetu vastuväite. Kuna hiljem selgus, et kostjal oma vastuväitele

sisulisi põhjendusi ei ole, siis järeldub, et siinne menetlus ja sellega kaasnevad kulud olid

ebavajalikud. Neid kulusid oleks olnud võimalik vältida, kui kostja ei oleks esitanud

maksekäsule ainetut vastuväidet.

Hageja palub kohtul jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p-i 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis palub hageja, et kohus

tunnistaks otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. 29.09.2025.a kohtule esitatud vastuses hagile märgib kostja, et vaieldes hagiavaldusele

tervikuna vastu ehk tunnistamata hageja nõudeid tervikuna, on kostja vaidluse ajalist kestvust ja

kulukust arvestades (seda mõlemale poolele) nõus sõlmima kompromissi, millega

- tunnistab hageja põhinõudeid;

- põhinõuete jääksumma tasumine ajatatakse:

- kostja tasub põhinõuete summa igakuiste maksetega summas 1 000 eurot kuni võlgnevuse

lõpliku tasumiseni,

- menetluskulud jäävad poolte enda kanda

Kostja osundas, et olukorras, milles tema rahaliste vahendite olemasolu on vahetus sõltuvuses

tellitavatest teetööde mahtudest (mis paraku on üleüldise majanduslanguse tõttu samuti

langemas) ja tellijate maksekultuurist, ei välista kostja kompromissi sõlmimata jätmise korral ka

olemasolevate kohustuste ümberkujundamise avalduse esitamist.

5. Kohtuistungil 2.12.2025.a nõustus kostja esindaja nii põhinõude kui viivisenõudega, kuid oli

seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta poolte enda kanda. Kostja märkis, et on kahel korral

teinud hagejale ettepanekuid, et saaks alustada maksmisega, aga hageja ei ole kostja

kompromissettepanekutega nõustunud. Esimene kord tehti pakkumine juba 14. juulil, et alustada

maksetega. Tänaseks oleks saanud ära tasuda 2500 eurot. Menetluskulude tasumisega kostja

nõus ei ole. Hageja on sisuliselt esitanud ultimaatumi, millega kostja justkui peaks nõustuma. Ei

ole nõus ka hageja soovitud tingimusega, et juhatuse liige annab käenduse isiklikult. Vaadates

ettevõtte varasid ja asju, siis on kostjal ka teisi kohustusi, mida tuleb täita.

Kompromissina oli kostja valmis igakuiselt tasuma 750 eurot kuus kuni võla tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas

kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1).

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

8. Hageja on kostja vastu esitanud lepingu täitmise nõude ning nõuab töövõtulepingu

täitmisena teostatud tööde eest tasu 6672,10 eurot, millele lisandub viivis tasumisega viivitamise

eest.

Kuigi LexGold Est OÜ on esitanud vastuväite makseettepanekule maksekäsu kiirmenetluses

ning vaidles vastu nõudele ka hagile saadetud vastuses (dtl 38-39, 48), siis võttis kohtuistungil

kostja esindaja õigeks nii hageja esitatud põhinõude kui ka viivisenõude (dtl 60).

9. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Sama paragrahvi lg 2 järgi hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

Hagi õigeksvõtt on kantud kohtuistungi protokolli (dtl 60).

10. Kohus lisab, et hageja nõue on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 637 lg

3, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.

Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).

10.1 Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille

kohaselt teostas AB Ventimo OÜ kostjale remonditöid.

Tööde teostamise eest esitas hageja kostja 29.11.2024. arve nr A-2411092 summas 9672,10

eurot, tasumistähtajaga 06.12.2024. a. (dtl 32). Kostja tasus sellest 3000 eurot, tasumata on

6672,10 eurot.

10.2 Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on jätnud töövõtulepingust tuleneva kohustuse (tasu

maksmise kohustuse) täitmata.

Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100).

Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust

rikkunud võlgniku suhtes, tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist ning p 6

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

10.2.1 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 alusel 0,05% põhinõudelt päevas alates 7.12.2024. a kuni

hagiavalduse esitamiseni so 29.08.2025 887,39 eurot.

Viivise määra üle vaidlust ei ole.

Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 7.12.2024 (arve tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast) kuni 29.08.2025 (hagiavalduse esitamise päevani) on 887,39 eurot (vt Lisa 1)

10.2.2 Hageja nõuab lisaks viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel kokkulepitud määras ehk

0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 30.08.2025 kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

TsMS § 367 alusel viivis perioodi eest hagi esitamisele järgnevast päevast 30.08.2025 kuni

kohtuotsuse tegemise päevani ehk 12.12.2025 on 350,29 eurot (vt Lisa 2).

Kohus mõistab kostjalt välja viivise perioodi eest 30.08.2025 kuni 12.12.2025 350,29 eurot ja

alates 13.12.2025 kuni põhinõude 6672,10 tasumiseni 0,05% põhinõudest päevas.

11. Kuivõrd kostja võttis hagi õigeks, rahuldab kohus nõude täies ulatuses.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kohus küsis istungil pooltelt, kas on ettepanekuid otsuse täitmise viisi ja korra osas (dtl 61).

Kostjal ettepanekuid/taotlusi ei olnud.

12. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus peab § 468 lõikes 1 loetletud otsused alati viivitamata täidetavaks tunnistama ex officio,

sõltumata poole taotlusest (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn, 2017, lk 1280; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 lahend tsiviilasjas nr 2-19-9982 p

51).

Menetluskulude jaotus

13. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist (§ 174 lg 2).

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja LexGold Est OÜ kanda.

Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Viidatud sätte rakendamine käesoleval juhul asjakohane ei ole.

Pooled on küll menetluses teinud vastastikku kompromissettepanekuid (dtl 33, 48, 50) ning

arvestades asjaolu, et kostja nõuet tunnistas, olnuks mõistlik asi lahendada kokkuleppel

vältimaks lisakulu menetluskulude või viiviste näol.

Kohus arvestab ka seda, et kostja on kohustust rikkunud pool, seega ei saa ka kostja jääda jäigalt

oma nõudmiste/ettepanekute juurde.

Kostja esindaja märkis kohtuistungil, et kui oleks sõlmitud kompromiss maksekäsu

kiirmenetluses, oleks kostja saanud juba tänaseks ca 2500 eurot võlgnevust vähendada.

Kohus märgib, et kostja oleks saanud (ja oleks pidanud) sõltumata kompromissi olemasolust

oma kohustust täita ja võlgnevust vähendada, kuid arusaamatul põhjusel seda ei teinud.

Kohus nõustub hagejaga selle, et käesoleval juhul ei ole kohaldatav ka TsMS § 168 lg 6.

Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kostja võttis küll nõude õigeks kohtuistungil, kuid ei teinud seda kohe, mida kinnitab vastuväide

hagile (dtl 48). Kohus möönab, et kostja tegi küll maksekäsu kiirmenetluses

kompromissettepaneku, kuid kui vastaspool sellega ei nõustunud, esitas formaalse vastuväite,

mille tulemusena anti nõue edasiseks menetlemiseks hagimenetluses.

Lisaks sellele põhjustas hagi esitamise kostjapoolne kohustuste täitmata jätmine.

14. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 700 eurot (maksekäsu

kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 236,69 eurot dtl 6 ja hagi esitamisel täiendavalt 463,31 dtl

41) ja esindaja kulu kokku 3799,36 eurot (dtl 64-65)

15. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude taotlus põhjendatud osaliselt.

15.1 Riigilõivu suurus on seadusest tulenev, seega selles osas (700 eurot) on taotlus

põhjendatud.

15.2 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 p 19).

Kohtu hinnangul on esindaja kulu ülepaisutatud.

15.2.1 Esiteks on käesoleval juhul tegemist mitte eriti mahuka ja keerukuselt tavapärase

keerukusega võlaõigusliku vaidlusega, kus sisulist vaidlust nõude (sh selle suuruse) üle ei olnud.

Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt

sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11.02. 2015.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot kui ka 130

eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14; nr 2-20-114596 p

14), 253 eurot (nr 3-2-1-115-14 p 15); 170 eurot (nr 3- 2-1-159-16 p 24 ning 3-2-1-72-17 p 13)

ilma käibemaksuta.

Käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas ega mahukas, et vajaks keskmisest kõrgemat

tunnihinda (200-240 eurot).

Kohus peab eeltoodud Riigikohtu seisukohtades lähtuvalt põhjendatud ja mõistlikuks

tunnihinnaks lugeda 150 eurot.

15.2.2 Ülepaisutatud on kohtu hinnangul ka toimingutele kulutatud aeg.

Kohtu hinnangul ei vaja advokaadi kvalifikatsiooni ja kogemusi arvestades

maksekäsukiirmenetluse avalduse koostamine suuremat ajakulu kui 1 h; 2,5 leheküljelise

hagiavalduse koostamine ja esitamine 3 tundi. Kohus lisab, et 2.12.2025 kohtuistungi kestus oli

40 min ning menetluskulude nimekirja koostamisele vajalik ajakulu on 1 h. Muus osas on kohtu

hinnangul kulunimekirjas märgitud ajakulu põhjendatud.

Põhjendatud ajakulu seega kohtu hinnangul kokku 9,65 tundi, mis korrutatuna 150 eur/h on

1447,50 eurot.

16. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks kokku

2147,50 eurot (700 + 1447,50).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik