4-25-2735/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2735

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Tiit Sepa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 11. juuli 2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,009901

Menetlusalune isik

Tiit Sepp

isikukood 36806102733; elukoht: XXX; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu; e-post: ppa@politsei.ee

Asja arutamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tiit Sepa kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 11. juuli 2025 otsus väärteoasjas nr 2780,25,000746 muutmata.

2. Edastada käesolev kohtuotsus Tiit Sepale ja PPA Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 19. juunil 2025. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullpolitseinik Tea Talupoeg väärteoprotokolli selle kohta, et Tiit

Sepp juhtis 19. juunil 2025 kl 05.35 ajal M1 kategooria mootorsõidukit Volkswagen

Passat registreerimismärgiga XXX Peetri tänav 51 juures, kui juhtimisõigus on temalt

otsusega võetud alates 20. maist 2025 kuni 19. juulini 2025. Juht on varasemalt

kõrvaldatud 2. aprillil 2025 juhtimiselt. Sellega rikkus T. Sepp liiklusseaduse (LS) § 90 lg

1 p-des 1 ja 3 toodud nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

2. 11. juuli 2025. a otsusega karistati T. Seppa LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 rikkumise eest LS

§ 201 lg 2 järgi rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o 880 eurot.

3. 14. juulil 2025 esitas T. Sepp nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule.

Kaebuses märgib T. Sepp, et soovib rahalise trahvi asendamist üldkasuliku tööga, kuna

tema rahalised sissetulekud ei võimalda trahvi tasuda.

4. Tartu Maakohtu 18. augusti 2025. a määrusega jäeti T. Sepa kaebus käiguta ning

määrati talle tähtaeg kuni 2. septembrini 2025 kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et T. Sepp ei ole kaebusesse märkinud, millises osas ta

kohtuvälise menetleja otsust vaidlustab; kas ta soovib asja arutamist istungil või nõustub

asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kui soovib asja arutamist istungil, siis kas on

isikuid, kelle istungile kutsumist ta taotleb ning milliseid tõendeid on menetlusaluse isiku

taotlusel vaja kohtus uurida; ta ei ole märkinud, kas ta soovib, et menetluses osaleks

kaitsja.

5. 19. augustil 2025 esitas T. Sepp kaebusele täienduse, märkides, et tal on määratud

karistus LS § 201 lg 2 alusel 110 trahviühiku ulatuses, s.o 880 eurot. Ta palub rahatrahvi

asendada üldkasuliku tööga, kuna tema rahalised sissetulekud on väiksed. Ta nõustub

asja lahendamisega kirjalikus menetluses, tal ei ole kaitsjat ja ta ei soovi kaitsjat. Ta ei

soovi menetlusse kedagi kaasata. Kaebusele lisati kaasa T. Sepa SEB arvelduskonto

väljavõte perioodil 1. veebruar 2025-16. juuli 2025.

6. Tartu Maakohus palus 27. oktoobril 2025 PPA-l väljastada väärteoasja materjalid ning

esitada kirjalik seisukoht kaebuse osas.

7. Kohtuväline menetleja esitas 10. novembril 2025 kirjaliku seisukoha, milles leiab, et

vaadanud läbi kaebuse ja asja materjalid, puuduvad alused väärteoasja otsuse

muutmiseks. Arvestades isiku süü suurust, õigusrikkumise iseloomu, tuleb jätta jõusse ka

määratud karistus. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat rikkumist LS § 224 lg 2 alusel.

Kohtuväline menetleja otsustas määrata sel korral rahatrahvi, aresti määramist

kohtuväline menetleja ei taotlenud. Karistus on määratud sanktsiooni keskmisest

madalamas määras. See on asjakohane ja põhjendatud, eripreventiivse mõjuga. Kuigi on

inimlikult mõistetav, et rahatrahv 880 euro suuruses võib igapäevast elukorraldust

raskendada, peabki karistus olema süüdlasele koormav, et täita eripreventiivset eesmärki.

Kohtuväline menetleja märkis, et mõjuvatel põhjustel võib menetlusalune isik esitada

taotluse rahatrahvi ositi tasumiseks ppa@politsei.ee või lähimas politseiasutuses, sellist

taotlust menetlusalune isik aga ei esitanud. Kohtuväline menetleja nõustus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

8. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele

ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses

või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

2 / 6

9. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on nõustunud kirjaliku menetlusega,

mistõttu peab kohus võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses pooli kohtusse

kutsumata.

10. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

11. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja oma siseveendumuse

kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

12. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei

tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le

91. LS § 91 lg 1 järgi on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelevalve teostaja või

muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt

kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

13. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle

mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on

mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

14. T. Sepale heidetakse ette seda, et ta juhtis 19. juunil 2025 kl 5.35 ajal Volkswagen

Passat registreerimismärgiga XXX, kui juhtimisõigus oli otsusega ära võetud (perioodiks

20. mai 2025 kuni 19. juuli 2025), juht oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud 2. aprillil

2025.

15. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et T. Sepp juhtis kohtuvälise menetleja otsuses

toodud ajal ja kohas mootorsõidukit.

16. Menetlusalune isik on andnud 19. juunil 2025 ütluseid, mille kohaselt selgitas, et

hakkas 19. juunil 2025 kella 6 ajal sõitma tööle, juhtimisõigus oli peatatud. Ta kahetseb

tehtut. Inimene, kes pidi ta hommikul tööle viima, helistas viimasel hetkel ja teatas, et ei

saa tulla.

17. Patrullpolitseinik Andero Hain on andnud ütlusi 19. juunil 2025, märkides, et täitis

19. juunil 2025 teenistusülesandeid ning teostasid liiklusjärelevalvet. Kella 05.35 ajal

märkas teine patrullpolitseinik T. Talupoeg sõiduautot Volkswagen Passat reg nr XXX,

mis suundus Jaama tänavalt Peetri tänava suunal. Sõidukis oli meesterahvas üksi,

tuvastati andmekogust, et eelnevalt on ta kahel korral liiklusest kõrvaldatud. Nad

otsustasid sõiduki peatada joobeseisundi ja juhtimisõiguse kontrolliks, sõiduk jäi pidama

Peetri tn 51 juures. Sõidukijuhina tuvastati T. Sepp, kes esitas isikut tõendava

dokumendina juhiloakaardi. Andmekogu põhjal tuvastasid patrullpolitseinikud, et

sõidukijuhil on juhtimisõigus otsusega ära võetud alates 20. maist 2025 kuni 19. juulini

2025. Viimane kõrvaldamine liiklusest toimus 2. aprillil 2025. T. Sepp oli sellest teadlik.

3 / 6

Indikaatorvahendi testi kohaselt oli näit positiivne – 0,11 mg/l. Teostati ka mõõtmine

tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik tulem oli 0,04 mg/l.

18. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (koostatud 19. juunil 2025) nähtub, et

liiklusjärelevalve teostamise käigus selgus, et sõidukijuhil (T. Sepal) on juhtimisõigus

otsusega ära võetud kaheks kuuks.

19. Liiklusregistri detailandmete päringust nähtuvalt on T. Sepale omistatud juhiluba 10.

juunil 1986, äravõetud 27. märtsil 2006, taastatud 14. augustil 2014 ning äravõetud 20.

maist 2025 kuni 19. juulini 2025 (taastunud 20. juulil 2025).

20. 2. aprilli 2025 sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T. Sepp

sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

21. Karistusregistri väljavõttes on toodud T. Sepa kehtivad väärteokaristused –

väärteoasjas nr 278024011261 on T. Sepp mõistetud süüdi LS § 224 lg 2 järgi,

karistuseks 680 eurot (teo toimepanemise kuupäev 15. juuli 2024); väärteoasjas nr

278025005101 on T. Sepp mõistetud süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja karistuseks määratud 2

kuud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (süüteo toimepanemine 2. aprillil 2025), otsus

jõustus 20. mail 2025. Karistusregistri väljavõttest leiab kehtiva väärteokaristusena ka

käesoleva väärteo asja, kuid kohus rõhutab, et T. Sepp on esitanud otsuse peale kaebuse

Tartu Maakohtule ning seega pole nimetatud otsus jõustunud.

22. Kohtu hinnangul on tunnistaja (patrullpolitseiniku) ütluste, 19. juuni 2025 sõiduki

juhtimise kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, et T. Sepp

juhtis 19. juunil 2025 mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX kella 5.35 ajal

Tartus, Peetri tn 51 juures. Liiklusregistri väljavõtte, karistusregistri väljavõtte ja 2. aprilli

2025 sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusega on tuvastatav, et T. Sepp oli viimati 2.

aprillil 2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning temalt oli juhtimisõigus otsusega

äravõetud 2 kuuks alates 20. maist 2025.

23. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud teo õigesti LS § 90 lg

1 p-de 1 ja 3 rikkumisena ning LS § 201 lg 2 järgi vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimisena, kui isik on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud ning kellelt on juhtimisõigus ära võetud.

24. Kohtul tuleb järgnevalt tuvastada väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS

§ 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

25. T. Sepp oli teadlik, et tal ei ole kehtivat juhtimisõigust teo toimepanemise hetkel. T.

Sepp on selgitanud 19. juunil 2025, et tal oli juhtimisõigus peatatud, aga läks

mootorsõidukit juhtima, kuna pidi minema tööle. Isik, kes pidi teda tööle sõidutama

helistas ja teatas viimasel hetkel, et ei saa tulla. Kuigi T. Sepp oli teadlik, et ta paneb

autot juhtides toime liiklussüüteo, istus ta siiski autorooli ning juhtis mootorsõidukit.

Kohus leiab, et T. Sepp pani teo toime otsese tahtlusega. Seega on täidetud LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

4 / 6

26. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega vastutab T.

Sepp LS § 201 lg-s 2 toodud väärteo toimepanemise eest.

Kohtu seisukoht karistuse osas

27. Menetlusalune isik on kaebuses sisuliselt vaidlustanud karistuse liiki, s.o rahatrahvi

määramist ning palunud kohtul asendada talle määratud rahatrahv üldkasuliku tööga, kuna

tema rahalised sissetulekud on väiksed.

28. LS § 201 lg-le 2 vastavalt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga.

29. Kohus selgitab, et LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi või aresti määramise.

Käesolevalt on kohtuväline menetleja pidanud proportsionaalseks rahatrahvi määramise.

Tulenevalt VTMS § 211 lg-st 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse

rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei

ole vara, millele sissenõuet pöörata. Seega on käesolevas menetluses võimalik isikule

otsustada karistuse määramisel LS § 201 lg 2 järgi rahatrahvi või aresti kohaldamine.

Rahatrahvi määramisel tuleb isikul tasuda trahv menetleja määratud tähtaja jooksul. Kui

isik seda täies ulatuses määratud tähtajaks ei tasu, jätkub rahatrahvi sissenõudmine

täitemenetluses ja kui isikul pole vara, mille arvelt nõuet täita, on sissenõudjal võimalik

kohtust taotleda rahatrahvi asendamist üldkasuliku töö või arestiga. Käesolevas

menetluses ei ole kohtul seega võimalik otsustada rahatrahvi asendamist üldkasuliku

tööga.

30. Kohtuväline menetleja määras T. Sepale karistuse LS § 201 lg 2 järgi, määrates talle

karistuseks 110 trahviühikut rahatrahvi. Kohtul tuleb hinnata, kas kohtuvälise menetleja

määratud otsustus karistuse osas on seaduslik ja põhjendatud.

31. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike

teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika

kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida

korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. Sanktsiooni keskmine määr LS § 201 lg 2 puhul

on 150 trahviühikut.

32. T. Sepp ei ole eitanud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Kohus nõustub

kohtuvälise menetlejaga selles, et tema süü on keskmisest väiksem. Samas võtab kohus

arvesse, et T. Sepal on kaks kehtivat väärteokaristust (LS § 224 lg 2 järgi) ning ta pani

käesoleva rikkumise toime paar kuud pärast eelmist süütegu, olles teadlik, et temalt on

väärteo otsusega juhtimisõigus äravõetud 2 kuuks. Sellest hoolimata asus ta

mootorsõidukit juhtima, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Kohtu hinnangul ei ole T. Sepa tegevuses karistust raskendavaid ega kergendavaid

asjaolusid.

5 / 6

33. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks

õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. Kohtu hinnangul on rahatrahv karistuse

liigina põhjendatud. Kuigi T. Sepp on ka varasemalt liiklussüütegude eest karistatud nii

rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmisega, ei pea järgnev karistus olema raskem (st

näiteks arest). Kuigi käesolevas asjas on viited tunnistaja ütlustes sellele, et T. Sepp võis

olla alkoholi tarvitanud, ei ole väärteo materjalide hulka selliseid tõendeid lisatud

(tunnistaja ütluste kohaselt oli tõendusliku alkomeetri tulem 0,04 mg/l). Seega ei ole kohtu

hinnangul tegemist varasemast raskema süüteoga.

34. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivset eesmärki. Olukorras,

kus isikul puudub juhtimisõigus, kuid ta asub teadlikult mootorsõidukit juhtima, on

potentsiaalselt suur oht liiklusohtlike olukordade tekkimiseks, mistõttu on kaasliiklejad

selgelt ohustatud. Käesoleva väärteo kvalifikatsiooni (juhtimisõiguseta juhtimine) tuleb

jaatada avalikku menetlushuvi, mistõttu väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel ei ole kohtu hinnangul võimalik.

35. Rahatrahv 110 trahviühiku suuruses ehk alla keskmist sanktsioonimäära on kohtu

hinnangul proportsionaalne. Kuigi T. Sepp on märkinud, et 880 eurot rahatrahvi on tema

jaoks koormav ning tema sissetulekud väiksed, ei ole menetlusaluse isiku majanduslik

seisukord aluseks rahatrahvi vähendamisel.

36. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T. Sepa kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

6 / 6