2-25-115572/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kai Härmand

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12. 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115572

Tsiviilasi

Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Sireli tn 9

korteriühistu avaldus Klevers OÜ vastu

Menetlustoiming

lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Sireli tn 9

korteriühistu (registrikood 80542554), seaduslik esindaja:

Olga Kugal (e-post: rummukorter@mail.ru)

Puudutatud isik (võlgnik): Klevers OÜ (registrikood

14418217), seaduslik esindaja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Sireli tn 9 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista puudutatud isikult Klevers OÜ avaldaja Lääne-Harju vald, Rummu

alevik, Sireli tn 9 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 3949,52 eurot.

3. Mõista puudutatud isikult Klevers OÜ avaldaja Lääne-Harju vald, Rummu alevik,

Sireli tn 9 korteriühistu kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (3949,52 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku Klevers OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude suuruseks 50 eurot.

6. Välja mõista puudutatud isikult Klevers OÜ avaldaja Lääne-Harju vald, Rummu

alevik, Sireli tn 9 korteriühistu kasuks menetluskulu 50 eurot.

7. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

2-22-135686

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud, avaldaja nõue

1. Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Sireli tn 9 korteriühistu esitas 11.06.2025 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4274,92 euro saamiseks. Kohus

tegi 12.06.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.06.2025 aadressil

xxx. Võlgnik esitas 27.06.2025 nõudele vastuväite. Vastuväites tunnistas võlgnik oma

võlgnevust, kuid märkis, et tema praegune finantsolukord ei võimalda tasuda kogu summat

korraga. Puudutatud isik märkis, et on valmis tasuma võla maksegraafiku alusel 12 kuu

jooksul.

2. 01.08.2025 kohtumäärusega andis kohus avaldajale tähtaja avalduse põhistamiseks ja

asjaolude tõendamiseks. 01.09.2025 kohtumäärusega andis kohus avaldajale korduva tähtaja

avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

3. 12.09.2025 esitas avaldaja avalduse koos lisadega.

4. Avalduse kohaselt on puudutatud isik alates 05.08.2024 Sireli 9 korteriomandi nr 12

omanik (dtl 77). Puudutatud isik on alates sellest kuupäevast ka korteriühistu liige.

5. Avaldaja märgib, et alates 29.05.2018 hakkas ta tegelema Sireli 9 elamu esindamisega.

Avaldaja haldab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade

ühist majapidamist, sh on avaldaja kohustusteks elamu haldamine, hooldamine, remont,

prügivedu, veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ning elamu elektrienergiaga

varustamine. Avaldaja on nimetatud teenuseid osutanud ka puudutatud isikule. Vastavalt

korteriühistu seadusele ja avaldja põhikirjale on avaldaja kohustatud tasuma

kommunaalteenuseid osutanud ettevõtetele kõikide korteriomanike eest. Kommunaalteenuste

ja majapidamiskulutuste eest tasumiseks esitab avaldaja korteriühistu liikmetele igakuiseid

arveid. Arvetel on toodud kululiikidena välja teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja

mille eest ta on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Kogu arveldus põhineb

korteriühistu põhikirja, üldkoosolekute otsuste ning kommunaalteenust osutavate ettevõtete

poolt esitatud arvete alusel.

6. Avaldaja on toonud välja, et avaldaja nõue võlgniku vastu on tekkinud perioodil

01.08.2024 kuni 31.07.2025 ja selle perioodi sees on korteriühistu esitanud võlgnikule kokku

13 arvet:

6.1. Arve 01-0012-202407 juuli 2024. a. summas 4221,29 eurot (dtl 93). Arve

maksetähtaeg oli 31.08.2024.

6.2. Arve 01-0012-2024078 august 2024. a. summas 4329,05 eurot (dtl 94), millest on

tasutud 250 eurot. Seega on tasumata veel 4079,05 eurot. Arve maksetähtaeg oli

30.09.2024

6.3. Arve 01-0012-202409 september 2024. a. summas 4186,19 eurot (dtl 95), millest on

tasutud 100 eurot. Seega on tasumata veel 4086,19 eurot. Arve maksetähtaeg oli

31.10.2024.

6.4. Arve 01-0012-202410 oktoober 2024. a. summas 4195,00 (dtl 96), millest on tasutud

350 eurot. Seega on tasumata veel 3845 eurot. Arve maksetähtaeg oli 30.11.2024.

2-22-135686

6.5. Arve 01-0012-202411 november 2024. a. summas 3952,86 (dtl 97), millest on

tasutud 350 eurot. Seega on tasumata veel 3602,86 eurot. Arve maksetähtaeg oli

31.12.2024.

6.6. Arve 01-0012-202412 detsember 2024. a. summas 3716,16 (dtl 98). Arve

maksetähtaeg oli 31.01.2025.

6.7. Arve 01-0012-202501 jaanuar 2025. summas 3823,34 (dtl 99). Arve maksetähtaeg

oli 28.02.2025.

6.8. Arve 01-0012-202502 veebruar 2025. summas 3926,12 (dtl 100). Arve maksetähtaeg

oli 31.03.2025.

6.9. Arve 01-0012-202503 märts 2025. summas 4034,22 (dtl 101). Arve maksetähtaeg oli

30.04.2025.

6.10. Arve 01-0012-202504 aprill 2025. summas 4141,51 (dtl 102). Arve maksetähtaeg

oli 31.05.2025.

6.11. Arve 01-0012-202505 mai 2025. summas 4250,10 (dtl 103), millest on asutud

171,73 eurot. Seega on tasumata veel 4078,37 eurot. Arve maksetähtaeg oli 30.06.2025.

6.12. Arve 01-0012-202506 juuni 2025. summas 4187,12 (dtl 104). Arve maksetähtaeg

oli 31.07.2025.

6.13. Arve 01-0012-202507 juuli 2025. summas 4293,91 (dtl 105), millest on tasutud

344,39 eurot. Seega on tasumata veel 3949,52 eurot. Arve maksetähtaeg oli 31.08.2025.

7. Avalduse kohaselt puudub vaidlus, et kommunaalteenuse arved on muutnud täies ulatuses

sissenõutavaks. Puudutatud isik on avadajale korduvalt lubanud võlgnevused tasuda, kuid ei

ole seni oma võlgnevusi tasunud. Puudutatud isik alaliselt korteris ei ela ning ei täida seal ka

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg-st 2 ja 5 tulenevaid nõudeid.

Korteriomandi säilitamine toimub käesoleval ajal teiste korteriomanike arvelt, kuna haldus-,

hooldus- ja remondikulude katmise kohustus langeb sisuliselt teistele korteriomanikele.

8. KrtS § 42 näeb ette viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Paragrahvi lg 1 kohaselt kui

korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub oma

avalduses mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlnevus summas 3949,52

eurot perioodil 01.08.2024 kuni 31.07.2025 sissenõutavaks muutunud majapidamiskulude

arvete ning nendele lisanduvate viiviste eest. Lisaks palub avaldaja mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja jooksev viivis suurusega 0,02781% tasumisele kuuluvast põhinõudest

3949,52 eurot alates 01.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni, riigilõiv summas 325 eurot ning

jätta puudutatud isiku kanda kõik menetluskulud.

9. Harju Maakohus võttis avaldaja avalduse 22.09.2025 määrusega menetlusse ning andis

puudutatud isikule avaldusele vastamiseks aega 20 päeva alates avalduse ja kohtumääruse

kättetoimetamisest. Tähtaeg avaldusele vastamiseks saabus 20.10.2025. Puudutatud isik

avaldusele ei vastanud.

Kohtumääruse põhjendused

10. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult välja majapidamiskulude

võlgnevuse 3949,52 eurot ning sellele lisanduvad viivised.

11. Esitatud avaldus kuulub läbivaatamisele hagita menetluse korras. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

2-22-135686

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Käesolev

vaidlus tuleneb puudututatud isikule kuuluvast korteriomandist ja sellega seotud

majapidamiskuludest.

12. KrtS § 34 lg 1 näeb ette, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu

põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2

kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomandikud korteriühistu

kaudu

13. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lõikest 2 tuleneb, et

korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg

1 ja lg 3 järgi koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava.

Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek.

14. Avaldaja põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks

kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise

jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses

ja korras (dtl 84). Põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirja,

kodukorda ning ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (dtl 83).

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlausuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 103 lg 1

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

16. Korteriomandi Sireli 9-xx, Rummu alevik, Lääne-Harju vald omanikuks on Klevers

puudutatud isik (dtl 77). Avalduse ning puudutatud isiku maksekäsu kiirmenetluses esitatud

vastuväite kohaselt puudub vaidlus, et puudutatud isikul on kohustus avaldaja esitatud arveid

tasuda. Puudutatud isiku põhivõlgnevus avaldaja ees seisuga 01.09.2025 oli 3949,52 eurot.

17. Hoolimata avaldaja poolt esitatud arvetel märgitud tähtaegadest ning avaldaja ja

puudutatud isiku vahelistest kokkulepetest ei ole puudutatud isik avaldaja ees võlgnevust

tasunud. Nõude aluseks olevad arved on muutnud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7; vt ülal p 7).

Seega on puudutatud isik oma kohustust arveid tasuda rikkunud (VÕS § 100). Avaldusest ei

nähtu asjaolusid, mis muudaksid rikkumise vabandatavaks (VÕS § 103 lg 1). Eelnevast

tulenevalt on avaldajal õigus arvete tasumist puudutatud isikult nõuda (VÕS § 108 lg 1).

18. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma

kulutusi ja intressi, loetakse et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Nimetatud sättes tuleb

intressi all mõista ka sissenõutavaks muutunud viivist. Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on

võlgnik perioodi jooksul nõuete rahuldamiseks tasunud 1566,12 eurot, vastavalt: 04.10.2024

2-22-135686

250 eurot, 31.10.2024 100 eurot, 07.11.2024 250 eurot, 06.12.2024 350 eurot, 01.07.2025

171,73 eurot ja 31.08.2025 344,39 eurot.

19. Avaldaja esitatud arvutustest ning tõenditest nähtub, et maksed on võlgnevuse katteks

arvestatud järgnevalt:

19.1. 04.10.2024 makse on arvestatud kogunenud viivise (370,31 eurot) katteks.

19.2. 31.10.2024 makse on arvestatud kogunenud viivise (159,38 eurot) katteks.

19.3. 07.11.2024 makse on osaliselt arvestatud kogunenud viivise (100,45 eurot) katteks

ning ülejäänud 249,55 (350-100,45= 249,55) euro osas põhivõla (4094,55 eurot) katteks.

19.4. 06.12.2024 makse on osaliselt arvestatud kogunenud viivise (38,51 eurot) katteks

ning ülejäänud 311,49 (350-38,51=311,49) euro osas põhivõla (3914,35 eurot) katteks.

19.5. 01.07.2025 makse on arvestatud kogunenud viivise (212,86 eurot) katteks.

19.6. 31.08.2025 makse on arvestatud osaliselt kogunenud viivise (112,27) eurot katteks

ning ülejäänud 232,12 (344,39-112,27=232,12) euro osas põhivõla (4181,64 eurot)

katteks.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud. Puudutatud isikult

tuleb avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata majandamiskulude eest, perioodil

01.07.2024.a. kuni 31.07.2025.a., summas 3949,52 eurot.

21. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS §

172 lg-st 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib

kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu

ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

22. Kohus algatas hagita menetluse avalduse alusel, mille kohus rahuldas. Arvestades

avalduse rahuldamist on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

23. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse esitamisel

hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasuda riigilõivu summas 50 eurot. RLS § 59 lg

61 kohaselt tasutakse korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas 25 eurot

esitatud nõuete arvust olenemata. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita

menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.

24. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

25. Avalduse esitamisel on avaldaja tasunud riigilõivu summas 325,73 eurot (dtl 49), kuid

pidi hagita menetluse algatamiseks tasuma vaid 50 eurot (vt ülal p 23). Seega on avaldajal

õigus esitada taotlus 275,73 euro tagastamiseks.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja põhjendatud menetluskuluks on tasutud

riigilõiv 50 euro ulatuses, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja

2-22-135686

esindas end kohtumenetluses ise, mistõttu ei ole tal tekkinud täiendavaid kulutusi

lepingulistele esindajatele, mis tuleks puudutatud isikult välja mõista.

27. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

kohtunik