2-25-107260/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-25-107260

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi G. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5070,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja K. R.

Kostja: G. M. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 16.11.2023 sõlmitud

laenulepingust nr 23-081746-VL tulenev põhivõlg 3420,47 eurot, intressid perioodi

16.11.2023-19.03.2024 eest 50,57 eurot, viivis perioodi 20.03.2024 – 12.12.2025 eest

677,04 eurot ja viivis põhivõlalt alates 13.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuid mitte rohkem kui 18.9% aastas.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 52,5 euro ulatuses, intressinõue 177,51 euro

ulatuses ja 16.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 271,25 euro

ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 77,17% ulatuses kostja kanda ja 22,83% ulatuses hageja

kanda.

Jätta kostja menetluskulud 22,83% ulatuses hageja kanda ja 77,17% ulatuses kostja

kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 459,16 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 16.11.2023 sõlmitud

laenulepingust nr 23-081746-VL tulenev põhivõlgnevus 3472,97 eurot, intress 228,08 eurot,

16.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 712,98 eurot ja viivis põhivõlalt 18.9%

aastas alates 17.04.2025 kuni põhivõla täitmiseni.

2. Hageja on esitanud nõude aluseks olevate asjaolude kohta järgmised väited.

2.1. 16.11.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-081746-VL, mille kohaselt andis

hageja kostjale laenu 3500 eurot intressimääraga 18,9% aastas. Krediidi kulukuse määr oli

lepingu sõlmimisel 21,810% aastas.

Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma

arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1).

Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest

aastast (tüüptingimuste p 5.1).

Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus

alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast

päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja

hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15%

aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa, 3. punktis on

märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt

seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,033% päevas ja 12,00% aastas.

Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse

viivise tekkimise ajal kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, siis sel põhjusel

on teabelehel välja toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see

võib muutuda kaks korda aastas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus

nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 18,9%

aastas.

2.2. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed

maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 19.02.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-posti

teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja

kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks

tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks.

Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt

täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 19.03.2024, mille

tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult või osaliselt tasumata 15.12.2023,

15.01.2024 ja 15.02.2024 põhiosa maksed kogusummas 80,63 eurot, mis olid lepingu

ülesütlemise aluseks.

Tasumata on intressimaksed alates 15.12.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas

228,08 eurot järgnevalt:

15.12.2023 53,36€

15.01.2024 56,42€

15.02.2024 56,42€

15.03.2024 52,78€

19.03.2024 9,10€

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Kostja töötas X OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetulek oli 881,91 eurot. Kostja avaldas,

et tal on krediidikohustus Esto AS-s 181 eurot kuus ja kinnitas, et Revolut kontoga seoses

kohustusi ei ole. TopTeam OÜ laekumise osas selgitusega „laen“ avaldas kostja, et tegemist

ei ole kohustusega, vaid tasuti tema poolt antud laen tagasi. Vaidlusaluse lepingu kuumakse

oli 91,08 eurot. Olemas olnud krediidikohustuste kuumakse koos vaidlusaluse lepingu

kuumaksega oli kokku seega 272,08 eurot, s.o ca 31% kostja igakuisest keskmisest

sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast krediidikohustuste tasumist

igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 609 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskonto

väljavõttest kõiki regulaarseid vältimatuid majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb

majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja

regulaarseks majapidamiskuluks 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust

nii krediidikohustuste kui ka majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu

vahendeid. Hagi esitamise hetkel nähtub maksehäireregistri raportist Rendin OÜ maksehäire

algusega 29.10.2023, kuid maksehäireregistri pidaja kinnitusel avaldati eeltoodud maksehäire

14.12.2023, s.o pärast vaidlusaluse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist. Seega puudusid

kostjal lepingu sõlmimise ajal Creditinfos aktiivsed maksehäired.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva

arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Hageja avaldas hagis, et on nõus kirjaliku

menetlusega.

Kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ning lisaks eraldi veel ka

12.11.2025 (dtl 107).

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr 23-081746-VL (dtl 53), mille kostja on

16.11.2023 digiallkirjastanud ning hageja lisanud samal kuupäeval digitempli. Digiallkirja

konteineris on laenuleping, väikelaenulepingu tüüptingimused, maksegraafik, Euroopa

Tarbijakrediidi teabeleht.

Hagis ei ole hageja esile toonud, kas, millal ja millisel viisil esitati lepingudokumendid

kostjale peale lepingu sõlmimist püsival andmekandjal. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingu

vorminõudeid üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses ning juhtis sellele veel ka eraldi

hageja tähelepanu, kuid hageja täiendavaid faktiväiteid ei esitanud.

Samas ei saa kohus teha ka järeldust, et rikuti vorminõudeid, sest kohtule teadaolevalt üldiselt

on hageja lepingud internetipangas tarbijatele kättesaadavad.

Hageja on tõendanud, et kostjale maksti välja 3500 eurot ning samas debiteeriti kontot

lepingutasu, 52,50 euro võrra.

Lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud 16.11.2023 kehtinud maksimaalset määra (mis oli

50,16%).

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktis 2.3. toodud väited. Tõenditena esitas hageja kostja konto väljavõtte ning

maksehäireregistri päringu raporti, kuid see päring on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne

laenu andmist.

Selle põhjal, mis hageja esitas, ei saa kohus nõustuda, et hageja on täitnud vastutustundliku

laenamise kohustust. Kohus palus hagejal selgitada,

millest lähtuvalt arvestati majandamiskuludeks 475 eurot kuus, kuidas selline määr

leiti;

kuidas arvestas hageja majandamiskulude määra kohaldamisel asjaoluga, et konto

väljavõttelt nähtuvalt tasus kostja eluruumi üüri 620 eurot kuus,

kas hageja kontrollis kostjal ülalpeetavate olemasolu;

kas ja mis andmeid küsiti kostjalt laenu taotlemisel, kas krediiditoimikus on

laenutaotlus, kui jah, palun esitada see kohtule,

kas ja millistest registritest kontrolliti enne laenu andmist, kas kostjal on maksehäireid,

kas vastava päringu tulemus on krediiditoimikus, kui jah, palus kohus selle esitada,

ja esitada kostja konto väljavõte kohtule sellisel kujul nagu see võeti aluseks enne

laenu andmist, sest hageja esitatud kostja konto väljavõte ei sisalda tehingu teise poole

andmeid, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata hageja poolt vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmist. Näiteks nähtub kontolt, et kostja on teinud ülekandeid

selgitusega "Makse", kuid ei ole võimalik aru saada, kellele ja mille katteks need

tehtud on.

Kohus selgitas, et kui hageja ei soovi eeltoodut esitada, tuleb hagejal esitada nõude

ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 järgi. Hageja valis viimase variandi ning esitas nõude

ümberarvestuse.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei

võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid

lepingujärgseid tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades,

et lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga. Kui lepingujärgne laenu

tagastamise lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb ka tagasimaksed uuesti määrata. Kohus andis

hagejale ka juhised, kuidas tagasimaksed uuesti määrata.

Lepingu järgi tuleks laenu tagastamiseks viimane osamakse teha 15.11.2028. Lepingu järgi

tuli teha 60 makset perioodil 15.12.2023-15.11.2028.

Hageja väidetest ja esitatud arvestusest saab kohus aru, et kostja on 16.11.2023 tasunud

lepingutasu 52,50 eurot, 15.12.2023 tasunud 27,03 eurot ning rohkem kostja makseid teinud

ei ole.

Hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 130) võib aru saada nii, et hageja on võtnud lepingu

maksegraafiku põhiosamakse (st ei ole määranud uusi põhiosamakseid) ning arvestanud

intressi seadusjärgse intressimäära alusel laenujäägilt. Seega sisuliselt ei ole hageja

tagasimakseid uuesti määranud.

Selle järgi tulnuks kostjal esimese tagasimaksena (tasumise tähtaeg 15.12.2023) tasuda

põhiosa katteks 37,72 eurot ja intresse 11 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu nende katteks,

jääb üle 30,81 eurot. Teine maksegraafikujärgne põhiosamakse tähtajaga 15.01.2024 oli 34,66

eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevuses alates teisest osamaksest, st

alates 15.01.2024.

6.2. Hageja väitel on leping üles öeldud. Hageja väitel saatis hageja 19.02.2024 kostjale

kirjalikult posti teel ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise (dtl 66), milles andis täiendava

tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Üles ütlemise teatises on antud täiendav tähtaeg

kuni 16.03.2024. Samuti on teates märgitud, et võla tasumata jätmisel loeb hageja lepingu

ülesöelduks ning käsitleb teadet lepingu üles ütlemise tahteavaldusena. Hageja väitel luges

hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 19.03.2024.

19.03.2024 seisuga oli kostja nõude ümberarvestuse kohaselt võlas jaanuari, veebruari ja

märtsi osamaksetega.

Kohus on seisukohal, et hageja võis jätta ka tagasimaksed uuesti määramata ning nõuda

lepingu maksegraafikus toodud põhiosamaksete tasumist. Kuid ka sel juhul, kui hageja oleks

tagasimaksed uuesti määranud (nt 60 võrdse osamaksena), on selge, et kostja poolt tasutust ei

oleks jätkunud isegi kahe põhiosamakse täielikuks tasumiseks.

Seega on kohus seisukohal, et lepingu üles ütlemise eeldused on täidetud ka nõude

ümberarvestuse korral ning lepingu saab lugeda üles öelduks.

Kuivõrd hageja ise arvestas kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks, mõistab kohus VÕS §

396 lg 1, 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja põhivõla 3420,47 eurot

(3500 – 79,53) ning intressid perioodi 16.11.2023-19.03.2024 eest 50,57 eurot.

Hageja nõuab hagis alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 20.03.2024 viivist 18.9%

aastas, viidates, et hinnakirja järgi pärast lepingu lõppemist on viivisemäär lepingujärgne

intressimäär. Intressimäär lepingus oli 18,9%.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda

sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada

analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei

ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS

§ 113 alusel osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras, ent mitte

rohkem kui 18,9% aastas, põhivõlalt alates 20.03.2024. Kohtuotsuse kuulutamise päeva

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 677,04 eurot

7. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja menetluskulud on riigilõiv 595 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagilt tasutud riigilõiv 595 eurot on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

16.04.2025 esitatud hagi hind on 5070,42 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 3420,47 eurot, intressinõude 50,57 eurot, viivisenõude perioodi 20.03.2024-

16.04.2024 eest summas 32,71 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 17.04.2024 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest

arvestatuna on 409,02 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 3912,77 euro

ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5070,42 eurot) 77,17%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja riigilõivu 77,17% ulatuses kostja kanda ja 22,83% ulatuses hageja kanda.

Kohus jätab kostja menetluskulud 22,83% ulatuses hageja kanda ja 77,17% ulatuses kostja

enda kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77,17% hageja riigilõivust (595 eurot), millele

vastab summa 459,16 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt, kostja ei ole menetluses osalenud, kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

Lähtudes eeltoodust kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja ei mõista kostja

kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus

lahendi edasikaebamiseks luba ei anna.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik