2-24-147444/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-147444

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

440,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806); lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja vahel 08.05.2024

sõlmitud Partner kuukaardi ostulimiidi lepingust nr 437102-1 tulenev põhivõlg 297,87

eurot, viivis perioodi 11.06.2024 – 12.12.2025 eest 106,49 eurot ja viivis 0,065% päevas

põhivõlalt alates 13.12.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 96,6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

3,4% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 272,41 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 11.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja vahel 08.05.2024 sõlmitud

lepingust nr 437102-1 tulenev põhivõlgnevus 297,87 eurot, viivised 57,10 eurot,

sissenõudmiskulud 15 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis põhinõudelt (297,87 eurot) alates 12.04.2025 kuni põhinõude jäägi täieliku

tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065€ päevas.

2. Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja TKM Finants AS (TKMF) sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas TKMF

kostjale ostulimiidi 300 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates

Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi

lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes

Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses.

Hageja hinnangul ei ole TKMF ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist

tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei

lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane

lause) ning TKMF-l ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul

VÕS § 94 mõttes.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2).

Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile

kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

0%.

TKMF ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu

kehtivuse aega. Lepingu üldtingimused seavad üksnes kitsenduse (lisa 1.1 punkt 7.6),

partnerkaardi kehtivusele, mis sätestab, et kui klient ei uuenda oma Partnerkaarti 3 kuu

jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on TKMF-il õigus ühepoolselt lõpetada

ka limiidileping. Seega ei lõpeta Partnerkaardi kehtivusperioodi lõppemine automaatselt

lepingut ning seetõttu on tegemist tähtajatu lepinguga.

2.2. Kostja asus TKMF poolt võimaldatud Ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil

01.05.2024 -30.06.2024 ostulimiiti summas 297,87 eurot. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste

punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest Kostjale väljastatud

arve nr 843589 alusel tähtajaga 10.06.2024 ja arve nr 868272 alusel tähtajaga 10.07.2024.

Tingimuste p 7.1 järgi oli TKMF-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu

täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist.

Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas

TKMF kostjat 25.08.2024 lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse loovutamisest hagejale.

Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx.

2.3. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale

kostja aadressile xxx 10.09.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 €. Seega on

hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2

p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.

2.4. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065%

päevas (lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2.5. TKMF loovutas 25.08.2024 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4).

3. Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse).

Kohus võttis hagi menetlusse 09.05.2025. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

5. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 08.05.2024 digiallkirjastatud Partner kuukaart

ostulimiidi lepingu 437102-1 (dtl 36), milles ostulimiidiks on märgitud 300 eurot. Digiallkirja

konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise

määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt TKM Finants AS esitatud

arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui

Ostulimiidi üldtingimustega ja TKM Finants AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik

asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil

www.partnerkaart.ee. Eraldi on hageja kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi

üldtingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl 38).

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 01.05.2024 - 30.06.2024 summas 297,87

eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr 843589 ostulimiidi kasutamise eest perioodil

01.05.2024 - 31.05.2024 summas 288,03 eurot, maksetähtajaga 10.06.2024 (dtl 43) ja arve nr

868272 ostulimiidi kasutamise eest perioodil 01.06.2024 - 30.06.2024 summas 9,84 eurot,

maksetähtajaga 10.07.2024 (dtl 44). Kohus on varasemalt hagejalt uurinud ning nõudnud

tõendeid selle kohta, et kuidas on võimalik, et arvele märgitud periood algab varem, kui

leping sõlmiti. Tulenevalt samasuguste hagide lahendamisest varasemalt ning neis täiendavalt

esitatud tõenditest on kohus teadlik sellest, et arvel esitatud periood tähendab kuud, mille

jooksul ostud tehti, mitte konkreetset ajavahemikku, millal ostud tegelikult tehti.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 08.05.2024 Partner Kuukaardi

ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2024. a mais ja juunis ostulimiiti kokku 297,87 eurot.

Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arved ning hageja väitel

on kostjal arved tasumata.

Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid on kostjaga

sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu

enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama

hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse

laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et TKM Finants AS on

kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud

kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma,

ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul

ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et TKMF ja kostja on

lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et

seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%.

Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku

lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivist 288,03 eurolt alates 11.06.2024 ning 9,84 eurolt alates

11.07.2024. Kohus rahuldab hageja viivisenõude. Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on

viivis 106,49 eurot.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu

tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Lepingu

lõppemine ei mõjuta enne lepingu lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks

muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude

kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. Seega ei ole hageja esile toonud, et

poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta

(meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot. Hageja

taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 140

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 140 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos

käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi;

-hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega.

Kostja ei ole menetluses osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse

osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Kuid arvestades, et sama hageja ja sama

esindaja on samasuguseid hagisid esitanud palju kordi, tegemist on väheste faktiliste

asjaolude ja tõenditega nõudega, nõue tuli juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse jaoks välja

selgitada, mille eest hageja on arvestanud 20 eurot kulu, ning et hagis esines vigu, peab kohus

põhjendatuks mõista välja õigusabikulusid 1 tunni eest. Seega on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 122 eurot (1 tund × 122 eurot) koos käibemaksuga.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 282 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 122 eurot.

Hagi hind oli 440,83 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla ja viivise nõuded täies

ulatuses, jättes rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 15 eurot, mis vastab

hagi hinnale 425,83 eurot. Seega kokku rahuldas kohus hagi 96,6% ulatuses.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 96,6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3,4%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 96,6% hageja põhjendatud menetluskuludest,

millele vastab summa 272,41 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja

ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei

anna lahendi edasikaebamiseks luba.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik