4-25-2065/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2065 (2317,25,002829)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Kaebuse sisu

Rain Laane kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 12.05.2025

otsuse peale väärteoasjas nr 2317,25,002829 liiklusseaduse

(LS) § 261 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

Kaitsja

Rain Laane, isikukood: 37110060235; kodakondsus: XXX;

haridus: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX

Johannes Moor, Moor & Silm Law Firm

(asukoht: Lõõtsa 8a, Tallinn 1415); e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond

(registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn, Harju

maakond; e-post: pohja@politsei.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.10.2025

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: Rain Laane;

kaitsja: Johannes Moor;

kohtuvälise menetleja esindaja Triin Lindau.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 111; § 132 p-st 1, §-dest 133-134, § 135

lg 2-st, § 204 lg 3-st kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 12.05.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,002829,

millega Rain Laanet karistati LS § 261 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o

400 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255032347.

3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

4. Rain Laanel tekkinud valitud esindaja kulu jätta tema enda kanda.

5. Jätta Rain Laane kaebus rahuldamata.

6. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale e-

toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav e-

toimiku kaudu hiljemalt 12.12.2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse 12.05.2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,002829 karistati Rain Laanet

LS § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

2. Üldmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt Rain Laane mootorsõiduki omanikuna andis

mootorsõiduki Mini Cooper SD ALL4 reg. nr XXX kasutada teisele isikule. Mootorsõiduki

omanikuna ei säilitanud tema andmeid kuue kuu jooksul ja liiklusjärelevalve teostaja

nõudmisel ei esitanud temale kuuluvat mootorsõidukit Mini Cooper SD ALL4 reg. nr XXX

02.04.2025 kell 21:08 Kalaranna tn, Tallinn kasutanud isiku andmeid: isiku ees- ja

perekonnanime, isiku aadressi, isiku sünniaega või isikukoodi ning isiku juhiloa numbrit.

Tulenevalt liiklusseaduse § 72 lg 2 p 1, 2, 3, 4 kohaselt kui mootorsõiduki omanik annab

mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku

poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning

liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit

kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, mootorsõidukit kasutanud isiku aadressi,

mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaja või isikukoodi ja mootorsõidukit kasutanud isiku

juhiloa numbri.

3. Eelnimetatud üldmenetluse otsusele esitas Rain Laane kaebuse, taotledes otsuse tühistamist

ja väärteomenetluse lõpetamist. Lühidalt on kaebuses märgitud, et PS § 22 lg 3 kohaselt ei

tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. VTMS § 2 ja KrMS § 71 lg

2 p 1 koosmõjus annavad tunnistajale väärteomenetluses õiguse ütluste andmisest keelduda,

kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või tema lähedasi

isikuid. Kaebajale heidetakse ette § 72 lg-s 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmist. PPA

hinnangul pani kaebaja seega väärteo toime vaid sellega, et keeldus ütluste andmisest, st

keeldus tunnistajana avaldamast mootorsõidukit juhtinud isikut. Väärteoasjas on selges

kollisioonis ühelt poolt põhiseadusest tulenev igaühe õigus ütluste andmisest keelduda ning

teiselt poolt liiklusseadusest mootorsõiduki omaniku kohustus esitada teavet mootorsõidukit

juhtinud isiku kohta. LS § 72 lg 2 ei kohusta mootorsõiduki omanikku teavet talletama

andmekandjatel vms. Järelikult piisab, kui inimesel on LS § 72 lg 2 p-des 1-4 nimetatud

andmete kohta olemas teadmine, st isik teab vajadusel neid andmeid peast. Kaebajalt nõuti

info avaldamist, kes on temale sõitnud autoga sõitnud teatud ajal teatud kohas. See võis

tähendada kas enda või tema lähedase poolt toime pandud väärteo tõendamist. Seetõttu oli

kaebaja õigustatud kasutama õigust mitte ütlusi anda. Käesoleval juhul LS § 261 lg 1 mitte

ainult ei moonuta enese mittesüüstamise privileegi olemust, vaid kaotab selle täielikult. PPA

on kasutanud Rain Laane suhtes LS § 261 lg-s 1 karistuse ähvarduse näol sundi, millega

sisuliselt kaotati õigus vaikimiseks täielikult. Tunnistajana ütluste andmisest keeldumise

protokoll on ainsaks tõendiks, mille alusel on PPA teinud otsuse määrata kaebajale rahatrahv

LS § 261 lg 1 alusel. LS § 261 lg 1 on vastuolus PS § 22 lg-ga 3 ja KrMS § 71 lg 1 p-ga 2,

kuivõrd võimaldab isikut karistada üksnes selle eest, et isik on kasutanud oma

põhiseaduslikku õigust ütluste andmisest keelduda. LS § 261 lg 1 tuleb jätta käesolevas asjas

kohaldamata ning väärteomenetlus koosseisu puudumise tõttu lõpetada. Samuti PPA ei ole

tõendanud, et kaebaja oleks andnud mootorsõiduki kasutada teisele isikule. LS § 72 lg 2

kohustab mootorsõiduki omanikku andmeid esitama üksnes liiklusjärelevalve teostaja või

kohtu nõudmisel. Andmeid taotlenud uurija A. T. ei olnud kaebaja ülekuulamisel

liiklusjärelevalve teostaja. Politseiametniku või abipolitseiniku näol on tegemist

liiklusjärelevalve teostajaga LS § 72 lg 2 mõttes üksnes juhul, kui ta teostab liiklusjärelevalvet

LS §-des 198-199 sätestatud viisidel ja meetoditel. A. T. ei tegutsenud kaebajat üle kuulates

liiklusjärelevalve teostajana. Seega on kaebaja vastutus LS § 261 lg 1 alusel välistatud.

KOHTUMENETLUS

4. Menetlusaluse isiku esindaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde ja palus rahuldada kaebus.

5. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusaluse isiku süüline käitumine talle

inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemises on tõendamist leidnud. Toimepandud

väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Videosalvestisega

on tõestatud, et Rain Laanele kuuluv mootorsõiduk Mini Cooper registreerimismärgiga XXX

osales 2. aprillil kell 21:08 liikluses Kalaranna tänaval Tallinnas. Rain Laanelt kui

mootorsõiduki Mini Cooper r/m XXX omanikult küsiti haldusmenetluse raames teavet selle

kohta, kes kasutas nimetatud sõidukit 02.04.2025. Haldusmenetluses laieneb isikule koostöö-

ja selgitamiskohustus. Andmete küsimine tugines liiklusseaduses sätestatud kohustusele, mille

kohaselt peab sõiduki valdaja või omanik andma pädevale asutusele teada, kes sõidukit

kasutas. Rain Laane seda ei teinud. Kaebaja keeldus haldusmenetluses nõutud andmete

esitamisest, millega ilmnesid väärteo tunnused, mistõttu PPA alustas tema suhtes

süüteomenetluse LS § 72 lg 2 alusel. Kuna menetlus algatati alles pärast keeldumist, ei saanud

Rain Laane andmete küsimise hetkel tugineda PS § 22 alusel vaikimisõigusele. Ka riigikohus

on korduvalt rõhutanud, et PS § 22 lg 3 kohaldamise eelduseks on menetluse algatamine isiku

suhtes süüteokahtluse alusel. Haldusmenetluses selline olukord puudub ning seetõttu oli

menetlusalusel isikul kohustus esitada temalt nõutud andmed. Antud juhtumis väärib erilist

tähelepanu asjaolu, et Rain Laanele kuuluv sõiduk Mini Cooper kaldus vastassuunavööndisse

selliselt, et süüteoteate esitanud isiku kiire reageerimine võimaldas ära hoida potentsiaalselt

raske, kui mitte fataalsete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Sellises olukorras tuleb kaaluda Rain

Laane huve võrreldes teiste isikute õigustega, eelkõige õigust elule, tervisele, varalisele

turvalisusele ning õigusele ohutule liikluskeskkonnale. Kohtuväline menetleja juhib

tähelepanu Riigikohtu 08.11.2017 aasta otsusele number 4-16-6037, kus käsitletakse samuti

enese mittesüüstamise privileegi ulatust. Riigikohus rõhutab, et PS § 22 lg 3 ning Euroopa

Inimõiguste ja põhivabastuste kaitse konventsiooni artikli 6. lõikest 1 tulenev õigus mitte

anda ütlusi iseenda vastu ei ole absoluutne, vaid selle kohandamine sõltub konkreetse juhtumi

asjaoludest. Erandjuhtudel on Euroopa Inimõiguste kohus pidanud lubatavaks ka ütluste

andmisele sundimist, eriti kui see on õigustatud liiklusohutuse tagamisega. Liiklusohutus on

ühiskonnas avaliku korra ja teiste isikute elu, tervise ning vara kaitse seisukohalt äärmiselt

oluline ning seetõttu võib liiklusseadusest tulenev teabe kohustus olla proportsionaalne ja

õigustatud piirang vaikimisõigusele. Kui riigi poolt rakendatav sund ei ole intensiivne ning

seda saab põhjendada liiklusohutuse ja teiste isikute põhiõiguste kaitsmisega, sealhulgas elu,

tervise ja vara kaitsmisega, siis ei saa rääkida õiguse ebaproportsionaalsest riivest PS § 22

lõikes 3 ega konventsiooni artiklis 6 lõikes 1. Rain Laane on teadlikult keeldunud andmete

esitamisest, ei ole olnud menetluse vältel koostööaldis ning seeläbi süüteo pannud toime

tahtlikult. Vastavalt KarS § 56 lõige 1 on karistamise aluseks isiku süü ning arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse eesmärke. Riigikohtu kohtupraktikas

on asutud ka seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mida siis kohaldatakse süü suuruse ja asjaolude

põhjal. Menetlusaluse isiku käitumises ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid, mistõttu kohaldati Rain Laanele rahatrahv keskmises määras. Kohtuväline

menetleja leiab, et lisaks eripreventiivsetele eesmärkidele ka õiguskorra kaitsmise huvidest

lähtuvalt rahaline mõjutamine sunnib menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

LS § 2 lõige 281 selgitab mõistena, mis on liiklusjärelvalve ehk siis tegemist on riikliku

järelevalvega liikluse ja maastikusõidukite üle. PPA on politsei ja piirivalve seadusest

tulenevalt üks liiklusjärelevalve teostajatest. Eriasjade uurija A. T. töötab Põhja prefektuur

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituses ja teostab liiklusjärelevalvet. Arvestades eelnevalt ja

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvides palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED

6. Kohus, ära kuulanud kaebaja esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende

kogumis leiab, et Rain Laane kaebus ei ole põhjendatud.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

8. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

9. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

10. Antud asjas puudub vaidlus, et Rain Laane oli aprillis 2025 mootorsõiduki Mini Cooper

SD ALL4 r/n XXX omanik. Seda tõendab sõiduki detailandmete päringu väljatrükk, mis on

tehtud 17.04.2025 (väärteotoimiku lk 4). Samuti puudub vaidlus selles, et Rain Laane keeldus

menetlejale avaldamast, kes juhtis eelnimetatud sõidukit 02.04.2025 kella 21.08 paiku

Tallinnas Kalaranna tänaval.

11. Vaidlus on selles, kas sõiduki omanikul on õigus KarS § 71 lg 2 p 1 alusel keelduda

väärteomenetlejale edastada LS § 72 lg 2 p 1, 2, 3, 4 ettenähtud andmeid. Samuti selles, kas

eriasjade uurija oli pädev antud andmeid küsima, ning kas on täidetud LS § 261 lg 1 väärteo

objektiivne koosseis, kuivõrd ei ole tõendatud, et Rain Laane on mootorsõiduki andnud

kasutada teisele isikule.

12. Kohtuistungil osales kaebaja esindaja. Kaebaja istungist osa ei võtnud.

13. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et 04.04.2025 on registreeritud PPA

dokumendihaldussüsteemis DELTA sissetulevkiri nr 2.1-3/12826-1 pealkirjaga „Liiklusohtlik

olukord“ O. C. süüteoteade, millele on lisatud videofail (väärteotoimiku lk 9-10). Videofaili

puhul on tegemist sõiduki pardakaamera salvestisega, millelt nähtub, kuidas vastu sõitev

sõiduauto Mini Cooper r/m XXX kaldub vastassuuna vööndisse põhjustades liiklusohtliku

olukorra sõiduki juhile, kelle sõidukis asus pardakaamera.

14. Antud väärteokaebuse arutamise raames kohus ei anna hinnangut, millise liiklusseaduses

ettenähtud rikkumisega oli tegemist, kuid (tulenevalt otsuse p-st 13) väärteo menetlejal oli

seadusest tulenev kohustus välja selgitada rikkuja isik. Üldjuhul on auto omanik ka auto

kasutaja. Kuid LS kohaselt võib autot kasutada ka vastutav kasutaja LS § 111 mõistes, samuti

võib autoomanik anda auto kasutada teisele isikule lepingu alusel. Seega tegi väärteo

menetleja 07.04.2025 põhjendatult päringu kaebajale kui autoomanikule, märkides päringus,

et palub infot seoses väärteo teatega, mis on seotud sündmusega Tallinnas Kalaranna tänaval

02.04.2025 kella 21:08 paiku (väärteo toimiku lk 11).

15. Kaebaja väide, et eriasjade uurija ei ole liiklusjärelevalve teostaja LS §-de 198 ja 199

mõistes, on ainetu. Enamik liiklussüütegusid pannakse toime nii, et politseiametnikud

rikkumist pealt ei näe ja juures ei viibi. On lapsik arvata, et politsei selgitab õigusrikkujaid

välja ehk tuvastab süütegude toimepanijaid ainult viibides tänaval, õues. Kaebaja loogika järgi

peaks jääma kõik sellised liiklusrikkumised menetlemata ja toimepanijad tuvastamata, sest

politseiametnik viibib oma tööd tehes (s.o õigusrikkujaid – hõlmab nii väärteo kui kuriteo

toime pannud isikuid - välja selgitades) ametiruumides. Antud juhul ei ole kahtlust, et A. T.

on politseiametnik, kes on teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis. PPVS § 3 lg 1 p 7 kohaselt

on politsei ülesandeks süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud

alustel ja korras. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et A. T. töötab Põhja Prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituses liiklussüütegude menetlusgrupis s.t tema

ülesandeks on mh LS § 195 p 2 kohaselt kontrollida seadustes või seaduste alusel kehtestatud

liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama

välja õigusrikkujad. Seega oli päringu tegemine kaebajale otseselt seotud tema

tööülesannetega. Samuti oli tal õiguslik alus menetlustoimingu käigus küsida andmeid auto

kasutaja kohta. Esitatud küsimus oli konkreetne, seotud kindla auto, kindla aja ja kindla

rikkumisega.

16. VTMS § 58 lg 1 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.

Väärteomaterjalidele on lisatud O. C. 11.04.2025 tunnistaja ülekuulamise protokoll, millest

nähtub, et ülekuulamine on toimunud 11.04.2025 kell 09.03 kuni 09.15, millega alustati

väärteomenetlust nr 2317,25,002668. Edasi nähtub väärteoasja materjalidest, et sama

menetluse raames on Rain Laane 17.04.2025 kell 09.16 kuni 09.18 tunnistajana keeldunud

ütluste andmisest, sest ei soovi anda ütlusi enda ja oma lähedaste vastu.

17. 17.04.2025 kell 09.24-09.25 on Rain Laane ülekuulatud menetlusaluse isikuna, kus

protokollis on märgitud, et ta jääb tunnistajana antud ütluste juurde. Selle menetlustoiminguga

on alustatud väärteoasi nr 231725002829. Samal päeval on vormistatud ka väärteoprotokoll,

millele on kaebaja omakäeliselt alla kirjutanud, et on 17.04.2025 tutvunud protokolli,

materjalide ja videoga. Väärteoprotokollist nähtub, et tõenditeks on koopia väärteoasjast nr

231725002668, sõiduki detailandmete päring ja menetlusaluse isiku ütlused. Seega ei ole

antud väärteoasjas ainsaks tõendiks menetlusaluse isiku ütlused nagu on väitnud kaebaja

esindaja.

18. Rain Laane tunnistajana väljakutsumine oli seaduslik, kuna otseselt talle süüdistuse

esitamiseks puudus alus, sest väärteoasja täpsemad asjaolud olid tuvastamata. Tunnistaja

ülekuulamine oli korraldatud LS § 72 lg 2 p 1-4 andmete saamiseks. Selliste andmete

esitamine on autoomaniku kohus, mis ei pruugi kaasa tuua kellegi süüdi mõistmist või

menetluse alustamist autoomaniku suhtes. Auto kasutaja andmete esitamise eesmärgiks on

tagada kõigi inimeste liiklusturvalisus, minimaliseerides liiklusrikkujate karistamatuse tunnet,

et nende isikut ei ole võimalik tuvastada.

19. Kohtuväline menetleja nõudis kaebajalt LS § 72 lg 2 p 1-4 sätestatud andmete esitamist,

mitte ütluste andmist selle kohta, kes ja mis asjaoludel tekitas 02.04.2025 kella 21.08 paiku

liiklusohtliku olukorra. Kohtuväline menetleja soovis mootorsõidukit kasutanud isiku

andmeid (ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood ning juhiloa number)

fikseerida tunnistajana ülekuulamise protokollis. LS § 72 lg 2 p 1-4 sätestatud andmeid ei saa

käsitleda ütlustena enda või oma lähedaste vastu ainult selle tõttu, et neid soovitakse

protokollida tunnistaja ülekuulamise protokollis. Eelnimetatud andmeid on võimalik esitada

ka muul viisil, näiteks esitada sõidupäevik, sõidumeeriku väljavõte, volikiri, rendileping,

saateleht vms.

20. Kohtuväline menetleja menetles liiklusohtliku olukorraga seotud asjaolusid kuni Rain

Laane tunnistajana ülekuulamiseni, peale tema ülekuulamist menetles uut väärtegu, s.o

andmete esitamata jätmist LS § 72 lg 2 p 1-4 mõistes. Seega LS § 72 lg 2 p 1-4 andmete

esitamisest keeldumine on põhjuslikkus seoses mootorsõiduki omaniku kohustusega, millist

kaebuse esitaja rikkus.

21. LS § 261 lg 1 objektiivne koosseis näeb ette mootorsõiduki omaniku või vastutava

kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise. Seega

piisab objektiivse koosseisu täitmiseks kui mootorsõiduki omanik jätab esitamata

mootorsõidukit kasutanud isiku andmeid (ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või

isikukood ning juhiloa number).

22. Käesoleval juhul menetlusalune isik tugines oma kaebuses PS § 22 kolmandas lauses ja

KrMS § 71 sätestatud õigusele. Kuid PS § 22 lg-st 3 ja konventsiooni artikli 6 lg-st 1 tulenev

enese mittesüüstamise privileeg ei ole absoluutne, vaid sellele õigusele tuginemise võimalus

sõltub üksikjuhtumi asjaoludest. Euroopa Inimõiguste Kohus pidanud erandjuhtudel

lubatavaks, et ka ütluste andmisest keeldumisest võib teha isiku jaoks negatiivseid järeldusi,

kui asjaoludest ilmneb selgituste andmise vajadus (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 7. aprilli

2015. a otsus asjas O’Donnell vs. Ühendkuningriik, p 52 jj). Lubatavaks on loetud isegi

ütluste andmisele sundimist, kui selliselt toimimist saab õigustada liiklusohutuse tagamise

huvidega ja teabe andmise kohustus pole nii ulatuslik, et see hakkaks moonutama enese

mittesüüstamise privileegist tuleneva õiguse olemust. Kohtu arvates tuleb seejuures silmas

pidada, missuguse karistuse ähvardusel ütluste andmisele sundimine toimus, missugused

menetlusgarantiid isikul olid ja kuidas saadud teavet kasutati (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu

29. juuni 2007. a otsus asjas O’Halloran ja Francis vs. Ühendkuningriik, p 57 jj). Ka

Riigikohtu kriminaalkolleegium on samuti eitanud enese mittesüüstamise privileegi

absoluutset kehtivust. Seega kohus peab kontrollima, kas ja missugused tegurid võivad selle

õiguse kasutamist piirata või selle välistada (RKKK otsus nr 4-16-6037).

23. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud

kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud

mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma

sõidukijuhi kohustusi. Muu hulgas on mootorsõidukijuhi kohustuseks LS § 72 kohaselt tagada

talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamine, tehniline korrasolek ja

nõuetekohase hoidmine. Kui omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta

mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest

arvates 6 kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama

LS § 72 lg 2 p 1-4 nimetatud andmed. See kohustus laieneb ka sõiduki vastutavale kasutajale.

Tegemist on nn omaniku kohustusega. Samuti aga ka omaniku nn alibiga, juhul kui temale

kuuluva sõidukiga on põhjustatud kellegi teise poolt liiklusrikkumine.

24. LS § 261 lg 1 andmete esitamine menetlejale ei pruugi kaasa tuua automaatselt rikkuja

isiku tuvastamist. Seda näiteks juhul, kui autot kasutab mitu vastutavat- või lepingulist

kasutajat. Sõiduki omanik, andes menetlejale auto kasutajate isikute ringi õiged andmed, ei

vastuta LS § 261 lg 1 järgi. Menetleja ülesanne on seejärel tuvastada, kes täpselt sellest isikute

ringist pani toime liiklussüüteo. Sellised andmed ei anna informatsiooni süüteo

toimepanemise asjaolude kohta nt kas sõidukit kasutanud juhil on juhtimisõigus või kas

süütegu on toimepandud joobeseisundis, kas tegu on toime pandud tahtlikult või

ettevaatamatult. Sellised asjaolud peab välja selgitama menetleja.

25. Kohus möönab, et edastades menetlejale sõidukit kasutanud isiku andmed võib see kaasa

aidata toimepandud süüteo avastamisele ja süüdlase tuvastamisele. Kuid LS § 72 lg 2 p 1-4

sätestatud kohustuse olemasolu saab õigustada liiklusohutuse tagamisega, vajadusega kaitsta

teiste inimeste elu, tervist ja vara. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et sõiduki omanik

vastutab LS § 261 lg 1 järgi ka siis, kui ta nt on unustanud sõiduki kasutajate andmed või

lihtsalt otsustab andmeid mitte avaldada.

26. LS § 261 lõikes 1 ettenähtud karistuse raskus ei ole sellise iseloomuga, millega saaks

õigustada andmete edastamata jätmist. Seega riigi poolt teabe saamiseks rakendatav sund ei

ole intensiivne ning LS § 72 lg 2 p 1-4 ette nähtud kohustus ei hõlma kohustust anda ennast

või lähedasi süüstavaid ütlusi, sunni kasutamist saab muu hulgas õigustada liiklusohutuse

tagamise ning teiste isikute põhiõiguste kaitsmisega, mistõttu ei ole tegemist PS § 22 lg-st 3 ja

konventsiooni artikli 6 lg-st 1 tuleneva õiguse ülemäärase riivega.

27. Kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud LS § 261 lg 1 sätestatud

väärteokoosseisu objektiivne külg – Rain Laane olles mootorsõiduki Mini Cooper SD ALL4

r/m XXX omanik jättis 17.04.2025 kell 09.19 Tallinnas Rahumäe tee 6/1 liiklusjärelevalve

teostajale esitamata 02.04.2025 kella 21.08 paiku Tallinnas Kalaranna tänaval eelnimetatud

mootorsõidukit kasutanud isiku andmed s.o ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaja,

aadress ja juhiloa andmed, kuigi oli kohustatud seda tegema. Tulenevalt eeltoodust kohus

leiab, et väärteoprotokollis on täielikult kajastamist leidnud kõik LS § 261 lg 1 rikkumise

faktilised asjaolud, teokirjeldus vastab süüteo koosseisule ning on piisavalt selge.

28. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS §

16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Väärteomenetluses on tõendid, et Rain Laane tahtlikult keeldus omaniku kohustuse täitmisest

ja teadis, et taoline käitumine on karistatav. Kohus asub seisukohale, et LS § 72 lg 2 nõue

täitmata jätmise pani Rain Laane toime kavatsetult, sest seadis eesmärgiks mootorsõidukit

kasutanud isiku vastutusest vabastamise liiklusohtliku olukorra põhjustamise eest.

29. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik Rain Laane,

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KARISTUS

30. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

31. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille

hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja

raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

32. LS § 261 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva

seaduse § 72 lg 2 või lg 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni

100 trahviühikut.

33. Rain Laanele mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega LS § 261 lg 1 järgi karistusena

rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses s.o sanktsiooni keskmises määras. Otsusest nähtub, et

kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud asjaolu, et puuduvad nii

kergendavad kui raskendavad asjaolud.

34. Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvide

kergendamiseks. Kohtuväline menetlejale on õigesti leidnud, et asjas puuduvad karistust

kergendavad asjaolud. Rain Laane ei ole avaldanud vähimatki kahetsust toimepandud väärteo

osas. Asjaolu, et ta on varem karistamata isik, ongi olnud põhjuseks, miks on määratud

karistus sanktsiooni keskmine. Rain Laanel on pikaajaline mootorsõiduki juhi kogemus,

tegemist on elukogenud inimesega, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud

kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Keeldudes kavatsetult liiklusjärelevalve teostaja

nõudmisel tema mootorsõidukit kasutanud isiku andmete avaldamisest, hõlbustab ta nii

õigusrikkumise varjamist. Selline käitumine on ühiskonnaohtlik, sest see süvendab süütegusid

sooritanud isikutel karistamatuse tunnet ning samal ajal õõnestab teiste liikluses osalejate

turvatunnet.

35. Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – ta on toime pannud kavatsetult väärteo, oma

süüd ei tunnista, asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis puudub

alus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvide vähendamiseks. Mõistetud karistus

peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad

mõjusad karistused.

36. Kohus märgib lisaks, et väärteoasjas puuduvad ka andmed, millistel oleks alust

karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Rahatrahvi ositi tasumise

määramist keegi taotlenud ei ole.

37. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse 12.05.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,002829,

millega Rain Laanet karistati LS § 261 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot,

muutmata.

MENETLUSKULUD

38. VTMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel

KrMS sätteid.

39. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva

lahendi korral.

40. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Rain Laanel

oli kokkuleppe korras kaitsja. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas ei teinud kohus

kaebajale esitatud etteheites otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, siis tuleb kaebaja

õigusabikulud jätta tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik