2-24-17981/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17981

Tsiviilasi

A. M. hagi CCG Ehitus OÜ, S. G. vastu võla nõudes.

CCG Ehitus OÜ vastuhagi A. M. vastu võlgnevuse nõudes.

Tsiviilasja hind

Hagis 7341,49 eurot

Vastuhagis 2249 eurot

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende Hageja: A. M. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja V. V.

Kostja I: CCG Ehitus OÜ (registrikood 12638222)

Kostja II: S. G. (isikukood: XXX)

Kostjate lepinguline esindaja J. U.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. M. hagi CCG Ehitus OÜ vastu.

2. Jätta A. M. hagi S. G. vastu rahuldamata.

3. Jätta CCG Ehitus OÜ vastuhagi A. M. vastu rahuldamata.

4. Mõista CCG Ehitus OÜ-lt A. M. kasuks välja põhinõue summas 5788 eurot.

5. Mõista CCG Ehitus OÜ-lt A. M. kasuks välja kuni 12.12.2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 1495,92 eurot. Samuti mõista CCG Ehitus OÜ-lt A. M. kasuks välja

viivis 5788 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 13.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta menetluskulud seoses A. M. hagiga CCG Ehitus OÜ vastu ja CCG Ehitus OÜ

vastuhagiga A. M. vastu CCG Ehitus OÜ kanda. Jätta menetluskulud seoses A. M.

hagiga S. G. vastu A. M. kanda.

2-24-17981

7. Määrata kindlaks A. M. menetluskulud ning mõista CCG Ehitus OÜ-lt A. M. kasuks

välja menetluskulud summas 2261,20 eurot.

8. Määrata kindlaks S. G. menetluskulud ning mõista A. M.lt S. G. kasuks välja

menetluskulud summas 240 eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. A. M. esitas 27.11.2024 Harju Maakohtule hagi CCG Ehitus OÜ (kostja I) ja S. G. (kostja II)

vastu põhivõla 5788 euro ning lisanduva seadusjärgse viivise nõudes.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 20.07.2023 töövõtulepingu nr

230720-1 vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks Lahevesi AS-i poolt

määratud liitumispunktist kuni xxx asuva majani ning kinnistule veemõõtja

puurkaev ja Nawle kanalisatsioonikraani paigaldamiseks. Kostja I kohustus

teostama tööd ajavahemikul 21.07.2023 kuni 20.09.2023 pakkumuse nr. HP

230720-1 järgi. Tööde teostamise tasu oli 11 575 eurot ja lepingu sõlmimisel

kohustus hageja tasuma ettemaksu 50% summas 5788 eurot. Poolte kokkuleppel

tasus hageja kostja II S. G. kontole number BExxx (Revolut) ettemaksu summas

5788 eurot, selgitusega: leping nr. 230720-1.

1.2.

Kostja I töödega ei alustanud ja töid tähtaegselt ei teostanud. Hageja on üritanud

kostjaga I juhatuse liikme kostja II kaudu kontakteeruda, kuid keegi pole

reageerinud. Hageja saatis 28.04.2024 kostjale I teatise lepingu lõpetamise kohta

ning palunud kostjalt II tasutud ettemaksu summas 5788 eurot tagastamist. Kostja

II kirjale ei reageerinud, samuti pole hagejale tasutud ettemaksu tagastanud.

1.3.

Hageja nõuab ettemaksu tagastamist ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates lepingu täitmise tähtajale järgnevast päevast 21.09.2023

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja nõuet ei tunnista.

2.1.

Esiteks kinnitab kostja I, et ta on valmis täitma lepingut ja valmis ehitama hagejale

vee-ja kanalisatsioonisüsteemi vastavuses oma hinnapakkumisega nr. 230720-1.

2.2.

Vastavalt pooltevahelisele lepingule kohustus kostja I teostama tööd ajavahemikus

21.07.2023-20.09.2023. Kahjuks venisid kostjast I mittesõltuvatel põhjustel

projekteerimistööd. Ilma projektita ei ole ehitamine võimalik. Hagi esitamise

hetkeks oli projekteerimine lõpetatud ja ehitusluba väljastatud.

2.3.

Kostja I kinnitab, et hageja poolt kostjale II üle antud 5788 eurot on kostja I jätte

saanud.

2.4.

Kostjad ei vaidle, et 20.09.2023 seisuga ega 28.04.2024 seisuga ei olnud

töövõtulepingu järgsed tööd lõpetatud.

2-24-17981

2.5.

Kostjad said hageja 28.04.2024 teate lepingu lõpetamisest kätte. Hageja esitas

teate 7 kuud pärast lepingu rikkumisest teada saamist, sellist tähtaega ei saa pidada

mõistlikuks ja hageja kaotas õiguse lepingust taganeda. Kostjad kinnitavad, et kui

said hageja 28.04.2024 teate kätte, siis teatasid telefoni teel, et jätkavad tegevust

ega pidanud vajalikuks enda tegevust peatada.

2.6.

Kostja I on teostanud hageja tellimusel töid kokku 8052 euro eest. Nimetatud

kulutused on tõendatud kostjale I esitatud arvega 240924-1. Hageja tellimusel on

teostatud geodeetilised mõõdistamised, on koostatud projekt, on võetud vajalikud

kooskõlastused ja ostetud veemõõdukaev. Tööde loetelu on toodud aktis. Hageja

kostjale I nimetatud kulutusi hüvitanud ei ole. Hageja on teostanud kostjale I

ettemaksu summas 5788 eurot, aga kostja I on kandnud hageja huvides kulusid

summas 8052 eurot. Seega tasaarveldab kostja I oma nõudest osa summas 5788

eurot hageja nõudega ja kostja I soovib, et hageja ülejäänud summa 2264 eurot

kostjale I hüvitaks. Selles osas esitas kostja I 30.01.2025 hageja vastu vastuhagi.

3. Hageja vaidleb kostja I tasaarvestusavaldusele ja vastuhagile omakorda vastu.

3.1.

Kostjate poolt esitatud AKT-1 on koostatud septembris 2024 ning arve 240924-1

väljastatud 04.09.2024, ehk 5 kuud peale lepingu ülesütlemist. Seega jääb

arusaamatuks, mis alusel kostja tegi töid peale lepingu ülesütlemisest, samuti

tööde hinnad, mis on kajastatud dokumendis AKT-1 on vastuolus hindadega, mis

on toodud pakkumuses nr. HP 230720-1. Akti ja arve kohaselt tööde tellijaks oli

CCG Ehitus OÜ ja töövõtjaks on CCG Infra OÜ, kus juhatuse liikmeks on üks ja

sama isik S. G., seega on alus arvata, et tegemist on fiktiivselt vormistatud

dokumendiga.

3.2.

Kõik kostja I poolt tegemata tööd on hageja lepingu ülesütlemise järgselt tellinud

ja tööd on juba teostatud (perioodil 07-10.2024) teise töövõtja Vensen AS poolt.

3.3.

Pärast 28.04.2024 hagejal kostja I ees mistahes kohustusi ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Hagi on põhjendatud nõudes kostja I vastu ja kuulub rahuldamisele. Hagi kostja II vastu

on põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Kostja I tasaarvestusavaldus ja vastuhagi jääb

rahuldamata. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

5. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamist, tuginedes

sellele, et tellitud töid ei ole teostatud ega hagejale üle antud ning hageja on lepingu 28.04.2024

üles öelnud.

6. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1

kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või

kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa

eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

7. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks

minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest

tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).

8. Pooled ei vaidle, et hageja edastas kostjale I 28.04.2024 teate töövõtulepingu

ülesütlemisest seoses kohustuse täitmata jätmisega kostja I poolt (dtl 13), samuti ei vaidle

pooled, et kohustus oli kostja I poolt täitmata. Kostja I on esitanud vastuväite, et hageja poolne

2-24-17981

lepingu ülesütlemine on hilinenud, sest ehitustööde valmimise tähtaeg oli 20.09.2023, kuid

hageja teatas lepingu ülesütlemisest alles 28.04.2024 ehk 7 kuud hiljem ehk pärast mõistliku

tähtaja möödumist. Kohus kostjatega ei nõustu.

9. Kohus tuvastab, et novembris 2023 ehk kaks kuud pärast töövõtulepingust kokkulepitud

tööde lõpetamise tähtaja möödumist informeeris kostja I hagejat, et kostjal I olid probleemid

geodeediga ning geodeetiline alus sai valmis alles novembris 2023 ja projekteerija ei olnud

projekti veel lõpetanud (dtl 167). Projekti valmimisest teavitas kostja I hagejat alles 11.01.2024

(dtl 164-165).

10. Arvestades, et projekti valmimisest teavitas kostja I alles 11.01.2024 ning ehitustöödega

ei olnud selleks ajaks alusatud, asub kohus seisukohale, et hageja ei olnud 28.04.2024 seisuga

ületanud mõistlikku aega lepingust taganemiseks. Seega on hageja 28.04.2024 kehtivalt

taganenud hageja ja kostja I vahelisest töövõtulepingust.

11. Hageja nõuab kostjalt ettemaksu tagastamist ehk alusetult makstu tagastamist. VÕS § 195

lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab

ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni

selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt

kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei

teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

12. Kostja I sai hagejalt tulevase kohustuse täitmisena ettemaksu 5788 eurot. Vaidlus puudub,

et lepingust tulenevaks tähtajaks ega 28.04.2024 (ega ka hilisemal ajal) ei olnud lepingujärgsed

ehitustööd kostja I poolt teostatud ja hagejale üle antud. Selleks, et hagejal tekiks kohustus

tasuda kostjale I töövõtulepingu järgsete tööde eest ja kostjal I tekiks kohustus saada tasu

töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest, tuleb töö vastu võtta või lugeda vastuvõetuks.

13. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaidlus puudub, et töid ei ole vastu võetud ega isegi

vastuvõtmiseks pakutud. Kostja I ei ole seega oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning

kostjal I ei ole alust hageja poolt tasutud 5788 euro suuruse ettemaksu tagastamata jätmiseks.

Seega on hagejal nõue kostja I vastu töövõtulepingu alusel üleantud 5788 euro tagastamiseks.

14. Kostja I esitas tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi. Kostja I on seisukohal, et temal on

hageja vastu nõue summas 8052 eurot seoses sellega, et kostja I teostas töid hageja tellimusel

ning kulutused on tõendatud kostjale I arvega 240924-1 (dtl 53). Nõudest 5788 eurot kostja I

tasaarvestab ja ülejäänud osas nõuab kohustuse täitmist vastuhagina.

15. Kohus tuvastab, et arve nr 240924-1 esitaja on CCG Infra OÜ ja saaja CCG Ehitus OÜ

ning arve on väljastatud Akti nr 1 eest xxx objekti. Akt 1 kohaselt (dtl 54) on CCG Ehitus OÜ

tellinud ja CCG Infra OÜ teostanud perioodil september 2024 xxx objektil geodeedilisi töid,

projekti, kooskõlastamist, objekti külastamist, projekti eskiisi koostamist inseneriga ja

veemõõdukaevu töid kogumaksumusega 8052 eurot.

16. Esiteks ei ole CCG Infra OÜ ja CCG Ehitus OÜ vahelistele õigussuhetel mistahes

puutumust hageja ja kostja I vahelisse lepingusse. Teiseks, isegi kui tegemist oleks alltöövõtuga

kostjale I, on tööde teostamise perioodiks märgitud september 2024, samas kui hageja on

kehtivalt lepingu kostjaga I üles öelnud alates 28.04.2024. See tähendab, et alates 28.04.2024

vabanesid mõlemad lepingupooled oma kohustuste täitmisest (VÕS § 195 lg 2), mistõttu puudus

kostjal I mistahes alus või vajadus teha hageja objektil töid. Ühtlasi nõustub kohus hagejaga, et

tööde teostamine arvel ja aktis märgitud ajal ei ole eluliselt usutav. Kostja I ei ole kulutusi hageja

kasuks teinud.

2-24-17981

17. Kostja I on esitanud oma nõude alusena ka väite, et hageja on kostja I arvelt alusetult

rikastunud, sest hageja võttis kostja I poolt teostatud töö (projekti) vastu ja kasutas seda. Seega

on kostja I seisukohal, et hageja on kostja I poolt teostatud tööd hageja poolt aktsepteeritud ja

vastu võetud. Kostja I vastav väide on tõendamata. Kostja I 28.10.2025 menetlusdokumendi

kohaselt tõendab projekti vastuvõtmist dtl 135 jj (lisa 2) asuv projekt. Vastav tõend tõendab

üksnes seda, et selline projekt on koostatud. Dtl 130 (lisa 1) on esitanud Onedrive link, mida

kohus ei ava ning millega kohus ei arvesta, kuivõrd menetlusdokument ei tohi sisaldada

muutuvaid osi ehk linke (Justiitsministri määrus Kohtule dokumentide esitamise kord § 203 lg 22

p 3).

18. Kostja I leiab, et tal on hageja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue, kuid ei ole

tõendanud ei VÕS § 1018 lg 1 p-st 1 tulenevat eeldust, et hageja oleks kostja I edasise tegevuse

pärast 28.04.2024 töövõtulepingu ülesütlemist heaks kiitnud. Hageja eitab sellise heakskiidu

andmist. Samuti ei vasta kostja I poolt väidetav asjaajamine hageja eeldatavale tahtele, sest

hageja oli 28.04.2024 oma tahet selgelt väljendanud, st hageja ei soovinud koostöö jätkumist

kostjaga I. Ühtlasi kohus tuvastab, et hageja on korraldanud teise projekti, mille on koostanud

AS Vensen tellimusel 11.07.2024 Aquare OÜ (dtl 162). Nimetatu kinnitab samuti, et kostja I

väidetav asjaajamine hageja tegelikule ega eeldatavale tahtele ei vastanud. Ei esine ka VÕS §

1018 lg 1 pst 3 nähtuvat olukorda, kus asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt

täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

19. Kohus tuvastab, et kostjal I ei ole hageja vastu 8052 euro ulatuses nõuet, mistõttu jätab

kohus kostja I tasaarvestuse vastuväite sumas 5788 ja vastuhagi summas 2264 eurot

rahuldamata.

20. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

21. Hageja viivist alates 21.09.2023 kuni nõude rahuldamiseni seadusjärgses määras. Kostja I

ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud.

22. Kuivõrd kohus rahuldab nõude 5788 euro ulatuses, on alates 21.09.2023 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 12.12.2025 kostja viivituses 814 päeva ja viivis moodustab 1495,92 eurot:

ajavahemikus 21.09.2023 kuni 31.12.2023 oli viivisemäär 12% ning viivise summa 194,09 eurot,

ajavahemikus 01.01.2024 kuni 30.06.2024 oli viivisemäär 12,5% ning viivise summa 359,77

eurot, ajavahemikus 01.07.2024 kuni 31.12.2024 viivisemäär 12,25% ning viivise summa 356,45

eurot, ajavahemikus 01.01.2025 kuni 30.06.2025 on viivisemäär 11,15% ning viivise summa

320,03 eurot ning ajavahemikus 01.07.2025 kuni 12.12.2025 on viivisemäär 10,15% ning viivise

summa 265,57 eurot.

23. Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemisega sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas

1495,92 eurot. Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates 13.12.2025 kuni kohustuse

täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 5788 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

24. Hageja on esitanud ka nõude kostja II vastu põhjusel, et hageja tasus kostjale I ettemaksu

kostja II kontole. Kostjad on võtnud omaks, et hageja poolt tasutud 5788 eurot jõudis kostjani I.

Seega ei ole kostja II hagejalt alusetult 5788 eurot saanud, mistõttu ei ole hagejal kostja II vastu

nõuet ning kohus jätab hageja hagi kostja II vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi kostja I vastu ning jätab kostja I vastuhagi rahuldamata, mistõttu jätab

2-24-17981

menetluskulud seoses nõudega kostja I vastu ja kostja I nõudega hageja vastu kostja I kanda.

Kohus jätab hagi kostja II vastu rahuldamata, mistõttu jätab kohusmenetluskulud seoses hageja

nõudega kostja II vastu hageja kanda.

26. Kohus arvestab, et kuigi hagi oli esitatud mõlema kostja vastu, on kostjate sisuline

osalemine menetluses erinev. Vaidlus oli peamiselt hageja ja kostja I vahel ning kostja II roll

menetluses oli marginaalne. Kõik vastuväited nõudele olid kostja I ehk töövõtulepingu poole

vastuväited. Seega on menetluse kuludest 95% seotud nõudega kostja I vastu ja 5% seotud

nõudega kostja II vastu.

27. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

28. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja

kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 665 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on

põhjendatud menetluskuluga. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostja I vastu, mõistab kohus kostjalt

I hageja kasuks välja 95% riigilõivust ehk 631,75 eurot.

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. Hagejale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 31,6 tunni ulatuses ehk 3792

euro ulatuses (koos käibemaksuga). Esindaja tunnihind on 120 eurot ilma käibemaksuta.

30.1.

Kohus asub seisukohale, et esindaja tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust

arvestades põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas turu keskmise mitteadvokaadist

esindaja tunnihinnaga. Osutatud õigusteenuse mahtu peab kohus oluliselt ülepaisutatuks.

30.2.

Hageja lepinguline esindaja on kulutanud kliendi nõustamisele, materjalide

tutvumisele ja hagi koostamisele kokku 7,7 tundi. Hageja hagiavaldus on oma sisult

lihtne, asjaolude kirjeldus mahub poolele lehele ning õiguslik põhjendus kujutab endast

õigusnormide tsitaate ning standardseid menetluslike avaldusi. Maksimaalselt on

põhjendatud ajakuluks koos kliendi nõustamisega 2,5 tundi ehk 366 eurot

(2,5*120*1,22).

30.3.

Kostja 30.12.2024 kolmelauselise tähtaja pikendamise taotlusega ja kohtu

31.12.2024 sama lühikese tähtaja pikendamise e-kirjaga tutvumisele ja kliendile

edastamisele on hageja lepinguline esindaja kulutanud 0,7 tundi. Ajakulu on

põhjendamatu, maksimaalne mõistlik ajakulu on kokku 10 minutit (0,16 tundi), seega

põhjendatud kulu 23,42 eurot (0,16*120*1,22).

30.4.

Hageja esindaja kulutas 2,5 tundi kostja 15.01.2025 vastusega ja vastuhagiga

tutvumisele ning seejärel veel 3,5 tundi kostja 30.01.2025 vastusega tutvumisele ja

analüüsile. Kostjate 15.01.2025 ja 30.01.2025 menetlusdokumendid ei erine olulisel

määral, dokumendid ei ole ka mahukad. Samuti on hageja kandnud 15.01.2025

menetlusdokumendiga tutvumise kulu enne kui kohus on hagejat selleks kohustanud ja

hagejalt seisukoha küsinud. Põhjendatud ajakuluks kokku saab pidada 2 tundi ehk 297,60

eurot (2*120*1,24). Ajakulu kohtu 30.01.2025 määrusega, mille adressaat hageja ei

olnud, on põhjendatud maksimaalselt 10 minuti ulatuses, ehk 23,80 euro (0,16*120*1,24)

ulatuses.

30.5.

Kostjate 11.02.2025 menetluskulude nimekirjaga, milline on pool lehekülge pikk,

tutvumisele, analüüsile ja kliendiga arutamisele on hageja lepinguline esindaja kulutanud

2,5 tundi. Ajakulu saab pidada põhjendatuks kõige rohkem 15 minuti ulatuses ehk 37,20

euro (0,25*120*1,24) ulatuses.

2-24-17981

30.6.

Hageja 28.02.2025 menetlusdokumendi kootamisele ja esitamisele on esindajal

kulunud 3 tundi. Hageja menetlusdokument on 4 lehekülge pikk, millest esimesel lehel

on menetlusosaliste andmed, teisel lehel kordab hageja copy-paste meetodil

hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid ning kirjeldab senist menetlust ning kolmandal

leheküljel esitab kokku neljas lõigus sisulised vastuväited hagile. Menetlusdokumendi

lõpus kordab hageja copy-paste meetodil hagiavalduse resolutsiooni. Maksimaalselt on

põhjendatud ajakulu viidatud dokumendi koostamisele 1 tund ehk 148,8 eurot

(1*120*1,24).

30.7.

Hageja on 14.10.2025 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil esindamiseks

kulutanud 3,8 tund. Protokolli kohaselt kestis istung 26 minutit. Koos istungiks

ettevalmistamisega on maksimaalne õigustatud ajakulu, toimiku vähest mahtu arvestades

1 tund ehk 148,8 eurot (1*120*1,24).

30.8.

Hageja esindaja on kulutanud kostja 28.10.2025 vastusega tutvumisele ja

analüüsile 2,9 tundi. Menetlusdokumendis puudub nii maht kui ka sisu, mis õigustaks

sellist tutvumise ajakulu. Maksimaalselt saab õigustatud pidada 30 minutilist ajakulu ehk

74,4 eurot (0,5*120*1,24).

30.9.

Hageja esindaja on kulutanud hageja 29.10.2025 menetlusdokumendi

koostamisele 3,5 tundi. Ka selles menetlusdokumendis puudub nii maht kui sisu, mis

võiks sellist ajakulu õigustada. Koos tööga tõenditega on maksimaalselt põhjendatud 1,5

tundi ehk 223,20 eurot (1,5*120*1,24).

30.10. Menetluskulude nimekirja koostamisele on hageja esindajal kulunud 1 tund.

Põhjendatud ajakulu on 15 minutit ehk 37,20 eurot (0,25*120*1,24).

30.11. Seega on hageja põhjendatud kulud õigusabile 9,32 tunni koos käibemaksuga

1715,22 euro ulatuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostja I vastu, mõistab kohus

kostjalt I hageja kasuks välja 95% õigusabikuludest ehk 1629,45 eurot.

30.12. Kokku mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja

2261,20 (631,75 + 1629,45) eurot.

31. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele ühiselt osutatud õigusteenust

9,5 tunni ulatuses, millest kumbki kostja tasub 50%. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on

150 eurot.

31.1.

Kohus peab mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuna 150 eurot

põhjendamatult kõrgeks, põhjendatud ja turuolukorraga kooskõlas tunnihind on 120

eurot.

31.2.

Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiga tutvumisele kulunud 3

tundi ja konsultatsioonile kliendiga 1 tund. Ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Hagi on

vähemahukas ega ole keerukas. Kokku on esindaja tutvumiskulu põhjendtaud 2 tunni

ulatuses, millest kostja II osa on vastavalt 1 tund.

31.3.

Kostjate vastuse koostamisele on kulunud kostjate esindajal kokku 2 tundi. Kostja

II osa vastusest on marginaalne, mistõttu saab kostja II põhjendatud kuluks pidada 0,5

tundi.

31.4.

Istungiks valmistumisele on esindaja kulutanud 2 tundi ja istungil osalemisele 0,5

tundi. Koos istungiks ettevalmistamisega on maksimaalne õigustatud ajakulu toimiku

vähest mahtu arvestades 1 tund, millest kostja II osa on vastavalt 0,5 tundi.

31.5.

Kostjate 28.10.2025 menetlusdokumendi koostamisele on kostjate esindajal

kulunud kokku 2 tundi. Kostja II vastuväiteid vastav menetlusdokument ei sisalda,

2-24-17981

kuivõrd dokument keskendub kostja I tasaarvestuse vastuväitele ja vastuhagile. Seega ei

ole kostjal II dokumendiga seoses ka põhjendatud menetluskulu tekkinud.

31.6.

Seega on kostja II põhjendatud kulud õigusabile 2 tunni ulatuses, arvestatuna

tunnihinnaga 120 eurot on kostja II põhjendatud kulu õigusabile 240 eurot, mille kohus

hagejalt kostja II kasuks välja mõistab.

32. Kohus märgib menetlusosaliste taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

33. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik