2-24-15660/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus osas, milles mõisteti perioodil hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt
Legislator headnote
AI generated2-24-15660/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo
Kariler
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-15660
Kohtuasi
I.U hagi K.Z vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
K.Z 09.05.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
K.Z apellatsioonkaebuse hind 2589 eurot ja 48 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja I.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja
Õnneli Matt-Tohter
Hageja seaduslik esindaja N.G (isikukood XXX)
Kostja K.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Raivo
Salumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus osas, milles mõisteti perioodil
27.01.2026–26.07.2026 kostjalt välja elatis hageja kasuks suuremas ulatuses kui
50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast, perioodil 27.07.2026–26.07.2027
suuremas ulatuses kui 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning
igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates 27.07.2027 kuni
hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt
tervikresolutsioonis märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks
määramata.
4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
4.1. Rahuldada I.U hagi K.Z vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt, s.o kuni
26.07.2027.
2-24-15660
4.2. Välja mõista K.Z-ilt igakuine elatis I.U (sünd. XX.XX.XXXX) kasuks
perioodil 01.09.2024–26.01.2026 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76
eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest
on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), perioodil 27.01.2026–26.07.2026
50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning perioodil 27.07.2026–
26.07.2027 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast.
4.3. Resolutsiooni p-s 4.2 märgitud elatise summat indekseeritakse iga aasta 01.04
(esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja
4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §
21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele
järgnevast kuust.
4.4. K.Z-il tuleb kanda igakuine elatis iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks N.G
kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega
„Elatisraha I.U-le (kuu nimetus + aasta number) eest“.
4.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ning
rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. I.U (hageja) esitas 15.10.2024 Harju Maakohtule K.Z (kostja) vastu hagi, milles palus
kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni
elatise igakuiselt 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest
brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis
muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest
ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva
perehüvitise seaduse § 17 lg 3 ls 1) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse
muutumisele järgnevast kuust. Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et
kostja tasub elatist iga kuu viiendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole
nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgitusega „Elatisraha I.U-le (kuu
nimetus + aasta number) eest“. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos
hageja seadusliku esindajaga. Kostja tasus elatist kokkuleppeliselt kuni septembrini 2024.
Hageja ja kostja suhtlevad igakuiselt alla seitsme ööpäeva kuus.
2-24-15660
Kostja vastuväited
3. Kostja nõuet ei tunnistanud. Vanematel ei ole varasemat kokkulepet elatise tasumise osas.
Hageja vajadused on ülepaisutatud. Kostja peab hagejat vahetult üleval u 130 euro ulatuses
kuus. Lisaks on kostja ülalpidamisel 10-aastane tütar C ja 7-aastane tütar F. Kostja on kahele
tütrele tasunud elatist igakuiselt kokku 282,50 eurot. Lisaks suhtleb kostja hagejaga
keskmiselt kümme päeva kuus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista
hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1401,86 eurot, millele lisandub seadusjärgne
viivis.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas 09.04.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks
välja igakuise elatise alates 01.09.2024 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot,
millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool
lapsetoetust 40 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.01.2041. Elatise summat
indekseeritakse iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 ls 1 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest
alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et kostjal tuleb
kanda igakuine elatis iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks N.G kontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgitusega „Elatisraha I.U-le (kuu
nimetus + aasta number) eest“. Menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda.
5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslikul esindajal
ja kostjal on ühine 2-aastane poeg (dtl 17). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on
töövõimeline isik. Kostja on tõendanud, et tema ülalpidamisel on täiendavalt kaks alaealist
last (dtl 66–67). Pooltel on erimeelsusi lapse suhtluse mahu osas vanematega. Sellest
tulenevalt vaidlevad pooled miinimumelatise suuruse üle.
6. Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erandi
olemasolu. Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 101 lg-s 6
sätestatud erisust, tuleb kostjal seda tõendada. Kohus on seda kostjale selgitanud (dtl 259–
260). Ainuüksi asjaolu, et vanemate vahel on pooleli hagejaga suhtlemise menetlus tsiviilasjas
nr 2-23-7881, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Isegi, kui võtta aluseks
jõustumata Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-23-7881 p-d 4.2.1–
4.2.2, siis suhtleksid laps ja isa kuni 26.01.2025 6 päeva kuus ja ajavahemikul 27.01–
26.07.2025 6,5 päeva kuus (dtl 279).
7. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla
miinimummäära ka muudel alustel. Asjaolu, et kostja on hagejaga veetnud koos aega ja
ostnud hagejale esemeid (dtl 59–60, 61–62, 63–64), ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5–7
sätestatud erandite kohaldamiseks. Kuigi kostja on esile toonud, et tema ülalpidamisel on
lisaks hagejale 10-aastane tütar C ja 7-aastane tütar F, siis ei ole kostja tõendanud, et tema
majanduslik võimekus ei luba hagejale taotletud määras elatist tasuda. Hageja on esitanud
tõendina konto väljavõtte (dtl 101), mille järgi on kostja tasunud hagejale elatist veebruarist
kuni augustini 2023 200 eurot kuus, septembrist 2023 kuni aprillini 2024 260 eurot kuus ja
maist kuni augustini 2024 290 eurot kuus. Sellise kokkuleppe olemasolu on kinnitanud ka
kostja kirjavahetuses (dtl 104). Samuti on kostja ise kinnitanud, et tal ei ole lisaks elatise
tasumisele võimalik teha täiendavaid kulutusi lapsele (dtl 112–113). Swedbank AS-i konto
väljavõttega on tõendatud, et kostja teeb ise enda kontole sularaha sissemakseid ning saab
2-24-15660
üüritulu keskmiselt 585 euro ulatuses kuus (dtl 212–222). Seega on põhjendatud mõista
kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 287,72 eurot kuus.
8. Järgnevalt hindas maakohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja konto väljavõtte (dtl 101) järgi on kostja tasunud
hagejale elatist veebruarist kuni augustini 2023 200 eurot kuus, septembrist 2023 kuni
aprillini 2024 260 eurot kuus ja maist kuni augustini 2024 290 eurot kuus. Sellise kokkuleppe
olemasolu on kinnitanud ka kostja kirjavahetuses (dtl 104). Seega on põhjendatud kostjalt
tasumata elatise väljamõistmine ka ajavahemiku 01.09.2024–14.10.2024 eest
miinimummääras.
9. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel menetluskulud
kummagi poole enda kanda ega leidnud, et praegusel juhul oleks alust kohaldada TsMS § 164
lg-t 2.
Apellatsioonkaebus
10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse täies
ulatuses tühistada, teha uus otsus vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega
tsiviilasjas nr 2-23-7881 kindlaks määratud suhtluskorrale ning jätta ülejäänud osas hagi
rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus hageja
kanda.
11. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis maakohus kostjalt välja elatise seadusjärgses
täissummas kuni lapse täisealiseks saamiseni (26.01.2041), jättes arvestamata vähendusi kuni
26.07.2027 ja asjaolu, et alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema vanemaga.
Kohus tõi esile vaid andmed kuni 26.07.2025 kohta ega käsitlenud kostja esitatut. Kohus peab
põhjendama, miks ta kostja põhjendustega ei arvesta. Kostja on toonud esile, et hageja viibib
kostjaga ajavahemikul 27.01–26.07.2025 keskmiselt 8,3 päeva ja 2,08 ööd ning lisapäevade
tunnid kokku 116,2 tundi ning ajavahemikul 27.07.2025–26.01.2026 keskmiselt 8,6 päeva ja
4,16 ööd ning lisapäevade tunnid kokku 151,2 tundi, mis teeb ka tundide järgi juba ligi 7
ööpäeva. Kostja on toonud esile, et hageja viibib kostjaga ajavahemikul 27.01–26.07.2026
keskmiselt 8,6 päeva ja 6,24 ööd ning lisapäevade tunnid (sh isa puhkus) kokku 257,76 tundi,
mis teeb ka tundide järgi juba ligi 11 ööpäeva ning ajavahemikul 27.07.2026–26.07.2027
keskmiselt 8,6 päeva ja 8,32 ööd ning lisapäevade tunnid kokku 288,96 tundi, mis teeb ka
tundide järgi 12 ööpäeva. Kostja arvates tuleks ka perioodil kuni 26.01.2025 seaduse mõtte
kohaselt arvestada kostja hoolduskoormust hagejaga tegelemisel, mis toimub lapse nooremas
eas rohkem päevasel ajal. Tsiviilasjas nr 2-23-7881 tehtud ja suhtluse aluseks olnud maakohtu
16.07.2024 lahendi järgi oli kostja üheksal päeval (lisaks lisapäevad) hagejaga, sh pooled
nädalavahetused. Asjaolu, et hageja on ema nõudel öösiti temaga, aga päevasel ajal, sh
nädalavahetused, tegeleb lapsega kostja, on käsitatav kõrvalekaldena, mille puhul seaduse
mõttest tulenevalt ei tuleks hageja ema juures magamise aega arvestada. Poolte vahel ei ole
vaidlust, et hageja kostjaga viibimise aluseks on olnud ja on tsiviilasjas nr 2-23-7881 kohtu
poolt määratu.
12. Maakohus ei toonud esile oluliste asjaoludena, et kostja on tasunud oma kahele teisele
lapsele (ühiselt) pidevalt igakuiselt 230–435 eurot, kuid alates 2024. a septembrist ei ole
kostja enam hagejale elatist maksnud põhjusel, et kostja oli eelnevalt sattunud püsivatesse
majanduslikesse raskustesse ning hageja oli teiste lastega võrreldes rohkem saanud. Kostja
tasus seejuures hageja vajalikke kulusid. Vastuoluline on kohtu seisukoht, et kostja poolt
hagejale tasutud erinevad summad ja alusetu viide kirjavahetusele tõendavad elatise
2-24-15660
kokkulepet. Kui kostja nõustus mingil perioodil elatist tasuma, siis on ka fakt, et kostja sellest
taganes. Ühtlasi ei ole kohus analüüsinud kostja 04.11.2024 menetlusdokumendiga esitatud
asjaolusid ja kostja Swedbank konto väljavõtet, mis neid asjaolusid tõendab. Maakohus ei ole
arvestanud kostja teisi lapsi ja ettevõtte kohustuste tõttu püsivat rasket majanduslikku
olukorda (sissetulekuks vaid kohtu märgitud üüritulu 775 eurot kuus). PKS § 102 lg 2 mõtte
kohaselt ei tohiks kostja teised lapsed osutuda hagejast vähem kindlustatuks. Hageja kasuks
kostjale määratav elatis enne vähendusi ei peaks olema suurem kui teiste kostja laste elatis
(lapse kohta keskmiselt 127,50 eurot), arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda.
13. Maakohus on ka tagasiulatuva elatise välja mõistmisel jätnud käsitlemata kostja
majanduslikud võimalused, elatise võrdse tasumise kõigile kostja lastele ning hageja kostjaga
koos oldud aja. Lisaks ei ole kohus põhjendanud kostja poolt korduvalt (sh 04.11.2024 ja
24.03.2025 menetlusdokumentides) käsitletud enda poolt septembris ja oktoobris tasutud
149,30 euroga, mis on hagejaga seotud vajalik kulu ning kuulub välja mõistetava elatisega
tasaarvestamisele.
14. Kostja taotleb enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt nii maakohtus kui ka
ringkonnakohtus põhjusel, et hageja seaduslik esindaja on teadvalt esitanud hageja nimel
kostja vastu hagi, olles teadlik asjaoludest, et kostjalt ei ole alust nõuda kostja kantud hageja
vajalikke kulusid ning asjaolust, et kostja on esitanud 30.05.2023 kohtule suhtluskorra
kindlaks määramise avalduse. Hageja seaduslik esindaja põhjustas ka suhtluskorra avalduse
esitamise ja menetluse, kusjuures sellega kostjale tekitatud suured menetluskulud jäid kostja
kanda talle majanduslikus raskes olukorras.
Vastustaja seisukoht
15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,
milles mõisteti perioodil 27.01.2026–26.07.2026 kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks
suuremas summas kui 50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast, perioodil 27.07.2026–
26.07.2027 suuremas summas kui 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning
igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates 27.07.2027 kuni hageja
täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt
tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus
rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud jäävad ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.
17. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust
ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja
vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
18. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on rikkunud vaidlustatud otsust tehes
menetlusõigust, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-
23-7881 kindlaks määratud hageja ja kostja suhtlemise korda (dtl 278–281) üksnes osaliselt,
s.o perioodil kuni 26.01.2025 ning 27.01.2025–26.07.2025. Maakohus jättis tähelepanuta, et
lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja seda tuleb täita sõltumata jõustumisest
viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta on määrus tehtud
2-24-15660
(TsMS § 5621 lg 3). Kohus võib määrata, et määrust tuleb osaliselt või täielikult täita alates
hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui määruse jõustumisest. Kuivõrd ringkonnakohus ei
määranud suhtluskorra määruses, et seda tuleb osaliselt või täielikult täita hilisemast ajast, tuli
selles sätestatud suhtluskorraga elatisnõude lahendamisel arvestada PKS § 101 lg-s 6
sätestatud vanema juures viibimise keskmise aja kindlaksmääramisel (vt RKTKo 13.06.2025,
2-23-8691, p 17). Seega tuleb ringkonnakohtul järgnevalt kontrollida, kas tulenevalt poolte
vahel kindlaks määratud suhtlemise korrast (jõustunud 14.04.2025) on põhjendatud PKS §
101 lg 6 alusel elatise summat proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga vähendada.
Seejuures tuvastab ringkonnakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibib kostjaga
tsiviilasjas nr 2-23-7881 kindlaks määratud suhtluskorra järgselt (dtl 325, dtl 339, p 1.3).
19. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kostja, et elatis kuulub PKS § 101 lg 6 alusel
vähendamisele alates 27.01.2025 ning alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema
vanemaga, mistõttu on elatis alates sellest perioodist välja mõistetud põhjendamatult. Kostja
arvates tuleks perioodil kuni 26.01.2025 arvestada tsiviilasjas nr 2-23-7881 tehtud ja
suhtlemise aluseks olnud Harju Maakohtu 16.07.2024 määrust, mille järgi oli kostja üheksal
päeval (lisaks lisapäevad) hagejaga, sh pooled nädalavahetused (dtl 38–50).
19.1. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 6 kohase hageja kostja viibimise keskmise aja
kindlaksmääramisel ei ole põhjendatud arvesse võtta lisapäevadena erinevate tähtpäevade
puhuks määratud suhtlemise korda. Mõlemad vanemad viibivad erinevatel tähtpäevadel
hagejaga koos võrdselt.
19.2. Nii Harju Maakohtu 16.07.2024 määrusega kindlaks määratud suhtluskorrast tsiviilasjas
nr 2-23-7881 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega kindlaks määratud
suhtluskorrast tsiviilasjas nr 2-23-7881 nähtub, et kuni 26.01.2025 kohtub isa lapsega igal
teisipäeval kell 09.00–18.00 ja igal pühapäeval kell 09.00–18.00. Seega viibis isa lapsega
perioodil kuni 26.01.2025 keskmiselt 3,25 ööpäeva kuus (52 nädalat x 18 tundi = 39
ööpäeva / 12 kuud = 3,25 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks selle
perioodi puhul alust ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et perioodil kuni 26.01.2025 oleks hageja
viibinud kostjaga rohkem kui 18 tundi nädalas. Seda, et kuni 26.01.2025 toimusid isa ja lapse
kohtumised nimetatud korra järgi kinnitavad ka kostja esitatud kirjavahetused (dtl 51–58).
19.3. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.01.2025–26.07.2025 kohtub isa lapsega iga paaritu
nädala teisipäeval ja pühapäeval kell 09.00-18.00 ning iga paaris nädala laupäeval kell 09.00
kuni pühapäeval kell 18.00. Kui isal ei ole võimalik paaritu nädala teisipäeval resolutsiooni p-
s 4.2.2.1.1 nimetatul juhul last teisipäeval ema kodust võtta, siis kohtub isa lapsega paaritu
nädala teisipäeval kell 16.00–19.00. Seega viibis isa lapsega ajavahemikul 27.01.2025–
26.07.2025 keskmiselt 3,95 ööpäeva kuus (13 paaritut nädalat x 18 tundi = 9,75 ööpäeva + 13
paaris nädalat x 33 tundi = 17,88 ööpäeva / 7 kuud = 3,95 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101
lg 6 kohaldamiseks selle perioodi puhul alust ei ole.
19.4. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2025–26.01.2026 kohtub isa lapsega iga paaritu
nädala teisipäeval ja pühapäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda
arvestades ja iga paaris nädala reedel kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seega viibib isa
lapsega ajavahemikul 27.07.2025–26.01.2026 keskmiselt 6,14 ööpäeva kuus (13 paaritut
nädalat x 18 tundi = 9,75 ööpäeva + 13 paaris nädalat x 50 tundi = 27,1 ööpäeva / 6 kuud =
6,14 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks selle perioodi puhul alust ei ole.
19.5. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.01.2026–26.07.2026 kohtub isa lapsega iga paaritu
nädala teisipäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda arvestades ja iga
2-24-15660
paaris nädala neljapäeval kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seega viibib isa lapsega
ajavahemikul 27.01.2026–26.07.2026 keskmiselt 7,5 ööpäeva kuus (13 paaritut nädalat x 9
tundi = 4,9 ööpäeva + 13 paaris nädalat x 74 tundi = 40,1 ööpäeva / 6 kuud = 7,5 ööpäeva
kuus). Seega esineb perioodil 27.01.2026–26.07.2026 alus PKS § 101 lg-s 6 sätestatu
kohaldamiseks ning tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hageja ülalpidamiskohustust
vahetult. Ülejäänud 7,5 ööpäeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise
teel. Kostja katab vahetult 50% elatise kohustusest ([7,5 ööpäeva x 100%] / 15 päeva) ning
selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb perioodil 27.01.2026–
26.07.2026 hageja kasuks välja mõista 50% miinimumelatisest (100%-50%).
19.6. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2026–26.07.2027 kohtub isa lapsega iga paaritu
nädala teisipäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda arvestades ja iga
paaris nädala kolmapäeval kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seejuures tuleb arvestada
ka sellega, et suhtluskorra järgi kooskõlastavad vanemad alates 01.01.2026 aprillis puhkuste
ajad ja lapse suhtlemise ajakava puhkuste ajal ning laps viibib puhkuse ajal koos isaga kaks
nädalat. Seega viibib isa lapsega ajavahemikul 27.07.2026–26.07.2027 keskmiselt 10,5
ööpäeva kuus (26 paaritut nädalat x 9 tundi = 9,75 ööpäeva + 25 paaris nädalat x 98 tundi =
102,1 ööpäeva + 14 ööpäeva puhkuse ajal / 12 kuud = 10,5 ööpäeva kuus). Seega esineb
perioodil 27.07.2026–26.07.2027 alus PKS § 101 lg-s 6 sätestatu kohaldamiseks ning tuleb
eeldada, et kostja täidab sellel ajal hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Ülejäänud 4,5
ööpäeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Kostja katab
vahetult 70% elatise kohustusest ([10,5 ööpäeva x 100%] / 15 päeva) ning selle võrra tuleb
väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb perioodil 27.07.2026–26.07.2027 hageja
kasuks välja mõista 30% miinimumelatisest (100%-70%).
19.7. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2027 kohtub isa lapsega iga paarisnädala
esmaspäeval kell 16.00 kuni paaritu nädala esmaspäeval kella 09.00ni. Lisaks tuleb arvestada
ka 14 ööpäevaga, mil laps viibib puhkuse ajal koos isaga. Seega viibib isa lapsega alates
27.07.2027 aasta jooksul keskmiselt 16,3 ööpäeva kuus (26 paaris nädalat x 7 ööpäeva
nädalas = 182 ööpäeva + 14 ööpäeva puhkuse ajal = 196 ööpäeva / 12 kuud = 16,3 ööpäeva
kuus), s.o nädal-nädal põhimõttel. Seetõttu täidavad mõlemad vanemad alates 27.07.2027
hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Seega ei ole põhjendatud alates 27.07.2027 mõista
kostjalt hageja kasuks välja igakuist elatist, kuivõrd kostja täidab alates sellest ajast hageja
ülalpidamiskohustust vahetult ning võrdselt hageja emaga.
19.8. Eeltoodust tulenevalt viibib hageja perioodil 27.01.2026–26.07.2026 kostja juures
keskmiselt 7,5 ööpäeva kuus, 27.07.2026–26.07.2027 keskmiselt 10,5 ööpäeva kuus ning
alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema vanema juures. Seega tuleb kostjalt
välja mõista perioodil 27.01.2026–26.07.2026 50% PKS § 101 alusel arvutatavast
miinimumelatisest, 27.07.2026–26.07.2027 30% PKS § 101 alusel arvutatud
miinimumelatisest. Elatis mõistetakse välja kuni 26.07.2027.
20. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud
septembris ja oktoobris 2024 tasutud 149,30 eurot hagejaga seotud vajalikku kulu, mille oleks
pidanud välja mõistetava elatisega tasaarvestama. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
Maakohus on õigesti märkinud, et asjaolu, et kostja on ostnud hagejale esemeid ei ole aluseks
PKS § 101 lg-tes 5–7 asuvate erandite kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et olukorras,
kus vanematel ei olnud kokkulepet kulude vahetu kandmise kohta, tuli kostjal maksta hageja
ülalpidamiseks elatist, mitte teha hagejale vahetult kulutusi (vt nt TlnRnKo 26.06.2025, 2-23-
15462, p 25; TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-8037, p 8.5; TlnRnKo 18.03.2025, 2-24-523, p 48).
2-24-15660
Asja materjalidest ei nähtu kolleegiumile vanemate vahel sellise kokkuleppe sõlmimist. Seega
on maakohus jätnud õigesti vastava kuluga elatise välja mõistmisel arvestamata.
21. Kostja leiab, et lisaks PKS § 101 lg-s 6 sätestatule tuleks arvestada ka PKS § 102 lg 2
kohaselt seda, et kostja teised lapsed C ja F ei tohiks osutuda hagejast vähem kindlustatuks
ning elatis ei peaks enne vähendusi olema suurem kui teiste kostja laste elatis (lapse kohta
keskmiselt 127,50 eurot), arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda. Kolleegium leiab,
et PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks praegusel juhul alust ei ole. Kostja ei ole esile toonud ega
tõendanud ka ringkonnakohtu menetluses, et tema majanduslik võimekus ei luba hagejale
taotletud määras elatist tasuda ega esile toonud seda, millisel alusel toimub elatise tasumine
kostja teistele alaealistele lastele ning kuidas osutuvad kostja teised lapsed hagejale elatise
määramise tõttu vähem kindlustatuks. Asjaolu, et kostjale kuuluval ettevõttel on
majanduslikud raskused, ei takista kostjal sissetulekut teenida muul viisil, mis võimaldaks
hagejale tasuda miinimumelatist. Lisaks on maakohus tuvastanud, et kostja teeb iseenda
kontole sularaha sissemakseid ning saab üüritulu 775 eurot kuus (maakohus märkinud
ekslikult keskmiselt 585 eurot kuus) (dtl 212–222). Menetluse kestel on hageja esile toonud,
et kostja on töömaastikul aktiivne, sh laeb üles nii sotsiaalmeediasse kui ka oma kodulehele
töö ja tööriistade rentimise kuulutusi, ning osaleb ka ehitusmessidel (dtl 340, p 1.12.1).
Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks
perioodil 01.09.2024–26.01.2026 välja mõistetava elatise osas.
22. Kostja palub enda menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus välja mõista
hageja emalt põhjusel, et hageja ema teadis hagi esitamisel nii seda, et hagejal ei ole alust
nõuda kostjalt elatist arvestades kostja kantud vajalikke kulusid kui ka seda, et kostja on
esitanud kohtule avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus ei jäta hageja
elatisnõuet rahuldamata, mistõttu ei kohaldu TsMS § 164 lg 12, mis võimaldaks
menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja
kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma
menetlusõigusi heauskselt. Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust asuda teistsugusele
seisukohale. Maakohus on õigesti kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-t 1
ning leidnud, et puuduvad alused TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23. Ringkonnakohus jätab poolte ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud TsMS § 164 lg 1
alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei teki vajadust menetluskulude
rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)