2-24-15660/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-15660

Kohtuasi

I.U hagi K.Z vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.Z 09.05.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

K.Z apellatsioonkaebuse hind 2589 eurot ja 48 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Õnneli Matt-Tohter

Hageja seaduslik esindaja N.G (isikukood XXX)

Kostja K.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Raivo

Salumäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus osas, milles mõisteti perioodil

27.01.2026–26.07.2026 kostjalt välja elatis hageja kasuks suuremas ulatuses kui

50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast, perioodil 27.07.2026–26.07.2027

suuremas ulatuses kui 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning

igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates 27.07.2027 kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada I.U hagi K.Z vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt, s.o kuni

26.07.2027.

2-24-15660

4.2. Välja mõista K.Z-ilt igakuine elatis I.U (sünd. XX.XX.XXXX) kasuks

perioodil 01.09.2024–26.01.2026 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), perioodil 27.01.2026–26.07.2026

50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning perioodil 27.07.2026–

26.07.2027 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast.

4.3. Resolutsiooni p-s 4.2 märgitud elatise summat indekseeritakse iga aasta 01.04

(esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja

4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

4.4. K.Z-il tuleb kanda igakuine elatis iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks N.G

kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega

„Elatisraha I.U-le (kuu nimetus + aasta number) eest“.

4.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ning

rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.U (hageja) esitas 15.10.2024 Harju Maakohtule K.Z (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

elatise igakuiselt 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitise seaduse § 17 lg 3 ls 1) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et

kostja tasub elatist iga kuu viiendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgitusega „Elatisraha I.U-le (kuu

nimetus + aasta number) eest“. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos

hageja seadusliku esindajaga. Kostja tasus elatist kokkuleppeliselt kuni septembrini 2024.

Hageja ja kostja suhtlevad igakuiselt alla seitsme ööpäeva kuus.

2-24-15660

Kostja vastuväited

3. Kostja nõuet ei tunnistanud. Vanematel ei ole varasemat kokkulepet elatise tasumise osas.

Hageja vajadused on ülepaisutatud. Kostja peab hagejat vahetult üleval u 130 euro ulatuses

kuus. Lisaks on kostja ülalpidamisel 10-aastane tütar C ja 7-aastane tütar F. Kostja on kahele

tütrele tasunud elatist igakuiselt kokku 282,50 eurot. Lisaks suhtleb kostja hagejaga

keskmiselt kümme päeva kuus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista

hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1401,86 eurot, millele lisandub seadusjärgne

viivis.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 09.04.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja igakuise elatise alates 01.09.2024 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.01.2041. Elatise summat

indekseeritakse iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 ls 1 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et kostjal tuleb

kanda igakuine elatis iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks N.G kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgitusega „Elatisraha I.U-le (kuu

nimetus + aasta number) eest“. Menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslikul esindajal

ja kostjal on ühine 2-aastane poeg (dtl 17). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on

töövõimeline isik. Kostja on tõendanud, et tema ülalpidamisel on täiendavalt kaks alaealist

last (dtl 66–67). Pooltel on erimeelsusi lapse suhtluse mahu osas vanematega. Sellest

tulenevalt vaidlevad pooled miinimumelatise suuruse üle.

6. Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erandi

olemasolu. Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 101 lg-s 6

sätestatud erisust, tuleb kostjal seda tõendada. Kohus on seda kostjale selgitanud (dtl 259–

260). Ainuüksi asjaolu, et vanemate vahel on pooleli hagejaga suhtlemise menetlus tsiviilasjas

nr 2-23-7881, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Isegi, kui võtta aluseks

jõustumata Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-23-7881 p-d 4.2.1–

4.2.2, siis suhtleksid laps ja isa kuni 26.01.2025 6 päeva kuus ja ajavahemikul 27.01–

26.07.2025 6,5 päeva kuus (dtl 279).

7. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla

miinimummäära ka muudel alustel. Asjaolu, et kostja on hagejaga veetnud koos aega ja

ostnud hagejale esemeid (dtl 59–60, 61–62, 63–64), ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5–7

sätestatud erandite kohaldamiseks. Kuigi kostja on esile toonud, et tema ülalpidamisel on

lisaks hagejale 10-aastane tütar C ja 7-aastane tütar F, siis ei ole kostja tõendanud, et tema

majanduslik võimekus ei luba hagejale taotletud määras elatist tasuda. Hageja on esitanud

tõendina konto väljavõtte (dtl 101), mille järgi on kostja tasunud hagejale elatist veebruarist

kuni augustini 2023 200 eurot kuus, septembrist 2023 kuni aprillini 2024 260 eurot kuus ja

maist kuni augustini 2024 290 eurot kuus. Sellise kokkuleppe olemasolu on kinnitanud ka

kostja kirjavahetuses (dtl 104). Samuti on kostja ise kinnitanud, et tal ei ole lisaks elatise

tasumisele võimalik teha täiendavaid kulutusi lapsele (dtl 112–113). Swedbank AS-i konto

väljavõttega on tõendatud, et kostja teeb ise enda kontole sularaha sissemakseid ning saab

2-24-15660

üüritulu keskmiselt 585 euro ulatuses kuus (dtl 212–222). Seega on põhjendatud mõista

kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 287,72 eurot kuus.

8. Järgnevalt hindas maakohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja konto väljavõtte (dtl 101) järgi on kostja tasunud

hagejale elatist veebruarist kuni augustini 2023 200 eurot kuus, septembrist 2023 kuni

aprillini 2024 260 eurot kuus ja maist kuni augustini 2024 290 eurot kuus. Sellise kokkuleppe

olemasolu on kinnitanud ka kostja kirjavahetuses (dtl 104). Seega on põhjendatud kostjalt

tasumata elatise väljamõistmine ka ajavahemiku 01.09.2024–14.10.2024 eest

miinimummääras.

9. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel menetluskulud

kummagi poole enda kanda ega leidnud, et praegusel juhul oleks alust kohaldada TsMS § 164

lg-t 2.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse täies

ulatuses tühistada, teha uus otsus vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega

tsiviilasjas nr 2-23-7881 kindlaks määratud suhtluskorrale ning jätta ülejäänud osas hagi

rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus hageja

kanda.

11. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis maakohus kostjalt välja elatise seadusjärgses

täissummas kuni lapse täisealiseks saamiseni (26.01.2041), jättes arvestamata vähendusi kuni

26.07.2027 ja asjaolu, et alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema vanemaga.

Kohus tõi esile vaid andmed kuni 26.07.2025 kohta ega käsitlenud kostja esitatut. Kohus peab

põhjendama, miks ta kostja põhjendustega ei arvesta. Kostja on toonud esile, et hageja viibib

kostjaga ajavahemikul 27.01–26.07.2025 keskmiselt 8,3 päeva ja 2,08 ööd ning lisapäevade

tunnid kokku 116,2 tundi ning ajavahemikul 27.07.2025–26.01.2026 keskmiselt 8,6 päeva ja

4,16 ööd ning lisapäevade tunnid kokku 151,2 tundi, mis teeb ka tundide järgi juba ligi 7

ööpäeva. Kostja on toonud esile, et hageja viibib kostjaga ajavahemikul 27.01–26.07.2026

keskmiselt 8,6 päeva ja 6,24 ööd ning lisapäevade tunnid (sh isa puhkus) kokku 257,76 tundi,

mis teeb ka tundide järgi juba ligi 11 ööpäeva ning ajavahemikul 27.07.2026–26.07.2027

keskmiselt 8,6 päeva ja 8,32 ööd ning lisapäevade tunnid kokku 288,96 tundi, mis teeb ka

tundide järgi 12 ööpäeva. Kostja arvates tuleks ka perioodil kuni 26.01.2025 seaduse mõtte

kohaselt arvestada kostja hoolduskoormust hagejaga tegelemisel, mis toimub lapse nooremas

eas rohkem päevasel ajal. Tsiviilasjas nr 2-23-7881 tehtud ja suhtluse aluseks olnud maakohtu

16.07.2024 lahendi järgi oli kostja üheksal päeval (lisaks lisapäevad) hagejaga, sh pooled

nädalavahetused. Asjaolu, et hageja on ema nõudel öösiti temaga, aga päevasel ajal, sh

nädalavahetused, tegeleb lapsega kostja, on käsitatav kõrvalekaldena, mille puhul seaduse

mõttest tulenevalt ei tuleks hageja ema juures magamise aega arvestada. Poolte vahel ei ole

vaidlust, et hageja kostjaga viibimise aluseks on olnud ja on tsiviilasjas nr 2-23-7881 kohtu

poolt määratu.

12. Maakohus ei toonud esile oluliste asjaoludena, et kostja on tasunud oma kahele teisele

lapsele (ühiselt) pidevalt igakuiselt 230–435 eurot, kuid alates 2024. a septembrist ei ole

kostja enam hagejale elatist maksnud põhjusel, et kostja oli eelnevalt sattunud püsivatesse

majanduslikesse raskustesse ning hageja oli teiste lastega võrreldes rohkem saanud. Kostja

tasus seejuures hageja vajalikke kulusid. Vastuoluline on kohtu seisukoht, et kostja poolt

hagejale tasutud erinevad summad ja alusetu viide kirjavahetusele tõendavad elatise

2-24-15660

kokkulepet. Kui kostja nõustus mingil perioodil elatist tasuma, siis on ka fakt, et kostja sellest

taganes. Ühtlasi ei ole kohus analüüsinud kostja 04.11.2024 menetlusdokumendiga esitatud

asjaolusid ja kostja Swedbank konto väljavõtet, mis neid asjaolusid tõendab. Maakohus ei ole

arvestanud kostja teisi lapsi ja ettevõtte kohustuste tõttu püsivat rasket majanduslikku

olukorda (sissetulekuks vaid kohtu märgitud üüritulu 775 eurot kuus). PKS § 102 lg 2 mõtte

kohaselt ei tohiks kostja teised lapsed osutuda hagejast vähem kindlustatuks. Hageja kasuks

kostjale määratav elatis enne vähendusi ei peaks olema suurem kui teiste kostja laste elatis

(lapse kohta keskmiselt 127,50 eurot), arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda.

13. Maakohus on ka tagasiulatuva elatise välja mõistmisel jätnud käsitlemata kostja

majanduslikud võimalused, elatise võrdse tasumise kõigile kostja lastele ning hageja kostjaga

koos oldud aja. Lisaks ei ole kohus põhjendanud kostja poolt korduvalt (sh 04.11.2024 ja

24.03.2025 menetlusdokumentides) käsitletud enda poolt septembris ja oktoobris tasutud

149,30 euroga, mis on hagejaga seotud vajalik kulu ning kuulub välja mõistetava elatisega

tasaarvestamisele.

14. Kostja taotleb enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt nii maakohtus kui ka

ringkonnakohtus põhjusel, et hageja seaduslik esindaja on teadvalt esitanud hageja nimel

kostja vastu hagi, olles teadlik asjaoludest, et kostjalt ei ole alust nõuda kostja kantud hageja

vajalikke kulusid ning asjaolust, et kostja on esitanud 30.05.2023 kohtule suhtluskorra

kindlaks määramise avalduse. Hageja seaduslik esindaja põhjustas ka suhtluskorra avalduse

esitamise ja menetluse, kusjuures sellega kostjale tekitatud suured menetluskulud jäid kostja

kanda talle majanduslikus raskes olukorras.

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles mõisteti perioodil 27.01.2026–26.07.2026 kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks

suuremas summas kui 50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast, perioodil 27.07.2026–

26.07.2027 suuremas summas kui 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning

igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates 27.07.2027 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud jäävad ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.

17. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja

vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.

18. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on rikkunud vaidlustatud otsust tehes

menetlusõigust, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-

23-7881 kindlaks määratud hageja ja kostja suhtlemise korda (dtl 278–281) üksnes osaliselt,

s.o perioodil kuni 26.01.2025 ning 27.01.2025–26.07.2025. Maakohus jättis tähelepanuta, et

lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja seda tuleb täita sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta on määrus tehtud

2-24-15660

(TsMS § 5621 lg 3). Kohus võib määrata, et määrust tuleb osaliselt või täielikult täita alates

hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui määruse jõustumisest. Kuivõrd ringkonnakohus ei

määranud suhtluskorra määruses, et seda tuleb osaliselt või täielikult täita hilisemast ajast, tuli

selles sätestatud suhtluskorraga elatisnõude lahendamisel arvestada PKS § 101 lg-s 6

sätestatud vanema juures viibimise keskmise aja kindlaksmääramisel (vt RKTKo 13.06.2025,

2-23-8691, p 17). Seega tuleb ringkonnakohtul järgnevalt kontrollida, kas tulenevalt poolte

vahel kindlaks määratud suhtlemise korrast (jõustunud 14.04.2025) on põhjendatud PKS §

101 lg 6 alusel elatise summat proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga vähendada.

Seejuures tuvastab ringkonnakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibib kostjaga

tsiviilasjas nr 2-23-7881 kindlaks määratud suhtluskorra järgselt (dtl 325, dtl 339, p 1.3).

19. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kostja, et elatis kuulub PKS § 101 lg 6 alusel

vähendamisele alates 27.01.2025 ning alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema

vanemaga, mistõttu on elatis alates sellest perioodist välja mõistetud põhjendamatult. Kostja

arvates tuleks perioodil kuni 26.01.2025 arvestada tsiviilasjas nr 2-23-7881 tehtud ja

suhtlemise aluseks olnud Harju Maakohtu 16.07.2024 määrust, mille järgi oli kostja üheksal

päeval (lisaks lisapäevad) hagejaga, sh pooled nädalavahetused (dtl 38–50).

19.1. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 6 kohase hageja kostja viibimise keskmise aja

kindlaksmääramisel ei ole põhjendatud arvesse võtta lisapäevadena erinevate tähtpäevade

puhuks määratud suhtlemise korda. Mõlemad vanemad viibivad erinevatel tähtpäevadel

hagejaga koos võrdselt.

19.2. Nii Harju Maakohtu 16.07.2024 määrusega kindlaks määratud suhtluskorrast tsiviilasjas

nr 2-23-7881 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega kindlaks määratud

suhtluskorrast tsiviilasjas nr 2-23-7881 nähtub, et kuni 26.01.2025 kohtub isa lapsega igal

teisipäeval kell 09.00–18.00 ja igal pühapäeval kell 09.00–18.00. Seega viibis isa lapsega

perioodil kuni 26.01.2025 keskmiselt 3,25 ööpäeva kuus (52 nädalat x 18 tundi = 39

ööpäeva / 12 kuud = 3,25 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks selle

perioodi puhul alust ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et perioodil kuni 26.01.2025 oleks hageja

viibinud kostjaga rohkem kui 18 tundi nädalas. Seda, et kuni 26.01.2025 toimusid isa ja lapse

kohtumised nimetatud korra järgi kinnitavad ka kostja esitatud kirjavahetused (dtl 51–58).

19.3. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.01.2025–26.07.2025 kohtub isa lapsega iga paaritu

nädala teisipäeval ja pühapäeval kell 09.00-18.00 ning iga paaris nädala laupäeval kell 09.00

kuni pühapäeval kell 18.00. Kui isal ei ole võimalik paaritu nädala teisipäeval resolutsiooni p-

s 4.2.2.1.1 nimetatul juhul last teisipäeval ema kodust võtta, siis kohtub isa lapsega paaritu

nädala teisipäeval kell 16.00–19.00. Seega viibis isa lapsega ajavahemikul 27.01.2025–

26.07.2025 keskmiselt 3,95 ööpäeva kuus (13 paaritut nädalat x 18 tundi = 9,75 ööpäeva + 13

paaris nädalat x 33 tundi = 17,88 ööpäeva / 7 kuud = 3,95 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101

lg 6 kohaldamiseks selle perioodi puhul alust ei ole.

19.4. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2025–26.01.2026 kohtub isa lapsega iga paaritu

nädala teisipäeval ja pühapäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda

arvestades ja iga paaris nädala reedel kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seega viibib isa

lapsega ajavahemikul 27.07.2025–26.01.2026 keskmiselt 6,14 ööpäeva kuus (13 paaritut

nädalat x 18 tundi = 9,75 ööpäeva + 13 paaris nädalat x 50 tundi = 27,1 ööpäeva / 6 kuud =

6,14 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks selle perioodi puhul alust ei ole.

19.5. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.01.2026–26.07.2026 kohtub isa lapsega iga paaritu

nädala teisipäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda arvestades ja iga

2-24-15660

paaris nädala neljapäeval kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seega viibib isa lapsega

ajavahemikul 27.01.2026–26.07.2026 keskmiselt 7,5 ööpäeva kuus (13 paaritut nädalat x 9

tundi = 4,9 ööpäeva + 13 paaris nädalat x 74 tundi = 40,1 ööpäeva / 6 kuud = 7,5 ööpäeva

kuus). Seega esineb perioodil 27.01.2026–26.07.2026 alus PKS § 101 lg-s 6 sätestatu

kohaldamiseks ning tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hageja ülalpidamiskohustust

vahetult. Ülejäänud 7,5 ööpäeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise

teel. Kostja katab vahetult 50% elatise kohustusest ([7,5 ööpäeva x 100%] / 15 päeva) ning

selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb perioodil 27.01.2026–

26.07.2026 hageja kasuks välja mõista 50% miinimumelatisest (100%-50%).

19.6. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2026–26.07.2027 kohtub isa lapsega iga paaritu

nädala teisipäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda arvestades ja iga

paaris nädala kolmapäeval kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seejuures tuleb arvestada

ka sellega, et suhtluskorra järgi kooskõlastavad vanemad alates 01.01.2026 aprillis puhkuste

ajad ja lapse suhtlemise ajakava puhkuste ajal ning laps viibib puhkuse ajal koos isaga kaks

nädalat. Seega viibib isa lapsega ajavahemikul 27.07.2026–26.07.2027 keskmiselt 10,5

ööpäeva kuus (26 paaritut nädalat x 9 tundi = 9,75 ööpäeva + 25 paaris nädalat x 98 tundi =

102,1 ööpäeva + 14 ööpäeva puhkuse ajal / 12 kuud = 10,5 ööpäeva kuus). Seega esineb

perioodil 27.07.2026–26.07.2027 alus PKS § 101 lg-s 6 sätestatu kohaldamiseks ning tuleb

eeldada, et kostja täidab sellel ajal hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Ülejäänud 4,5

ööpäeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Kostja katab

vahetult 70% elatise kohustusest ([10,5 ööpäeva x 100%] / 15 päeva) ning selle võrra tuleb

väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb perioodil 27.07.2026–26.07.2027 hageja

kasuks välja mõista 30% miinimumelatisest (100%-70%).

19.7. Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2027 kohtub isa lapsega iga paarisnädala

esmaspäeval kell 16.00 kuni paaritu nädala esmaspäeval kella 09.00ni. Lisaks tuleb arvestada

ka 14 ööpäevaga, mil laps viibib puhkuse ajal koos isaga. Seega viibib isa lapsega alates

27.07.2027 aasta jooksul keskmiselt 16,3 ööpäeva kuus (26 paaris nädalat x 7 ööpäeva

nädalas = 182 ööpäeva + 14 ööpäeva puhkuse ajal = 196 ööpäeva / 12 kuud = 16,3 ööpäeva

kuus), s.o nädal-nädal põhimõttel. Seetõttu täidavad mõlemad vanemad alates 27.07.2027

hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Seega ei ole põhjendatud alates 27.07.2027 mõista

kostjalt hageja kasuks välja igakuist elatist, kuivõrd kostja täidab alates sellest ajast hageja

ülalpidamiskohustust vahetult ning võrdselt hageja emaga.

19.8. Eeltoodust tulenevalt viibib hageja perioodil 27.01.2026–26.07.2026 kostja juures

keskmiselt 7,5 ööpäeva kuus, 27.07.2026–26.07.2027 keskmiselt 10,5 ööpäeva kuus ning

alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema vanema juures. Seega tuleb kostjalt

välja mõista perioodil 27.01.2026–26.07.2026 50% PKS § 101 alusel arvutatavast

miinimumelatisest, 27.07.2026–26.07.2027 30% PKS § 101 alusel arvutatud

miinimumelatisest. Elatis mõistetakse välja kuni 26.07.2027.

20. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud

septembris ja oktoobris 2024 tasutud 149,30 eurot hagejaga seotud vajalikku kulu, mille oleks

pidanud välja mõistetava elatisega tasaarvestama. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Maakohus on õigesti märkinud, et asjaolu, et kostja on ostnud hagejale esemeid ei ole aluseks

PKS § 101 lg-tes 5–7 asuvate erandite kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et olukorras,

kus vanematel ei olnud kokkulepet kulude vahetu kandmise kohta, tuli kostjal maksta hageja

ülalpidamiseks elatist, mitte teha hagejale vahetult kulutusi (vt nt TlnRnKo 26.06.2025, 2-23-

15462, p 25; TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-8037, p 8.5; TlnRnKo 18.03.2025, 2-24-523, p 48).

2-24-15660

Asja materjalidest ei nähtu kolleegiumile vanemate vahel sellise kokkuleppe sõlmimist. Seega

on maakohus jätnud õigesti vastava kuluga elatise välja mõistmisel arvestamata.

21. Kostja leiab, et lisaks PKS § 101 lg-s 6 sätestatule tuleks arvestada ka PKS § 102 lg 2

kohaselt seda, et kostja teised lapsed C ja F ei tohiks osutuda hagejast vähem kindlustatuks

ning elatis ei peaks enne vähendusi olema suurem kui teiste kostja laste elatis (lapse kohta

keskmiselt 127,50 eurot), arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda. Kolleegium leiab,

et PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks praegusel juhul alust ei ole. Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud ka ringkonnakohtu menetluses, et tema majanduslik võimekus ei luba hagejale

taotletud määras elatist tasuda ega esile toonud seda, millisel alusel toimub elatise tasumine

kostja teistele alaealistele lastele ning kuidas osutuvad kostja teised lapsed hagejale elatise

määramise tõttu vähem kindlustatuks. Asjaolu, et kostjale kuuluval ettevõttel on

majanduslikud raskused, ei takista kostjal sissetulekut teenida muul viisil, mis võimaldaks

hagejale tasuda miinimumelatist. Lisaks on maakohus tuvastanud, et kostja teeb iseenda

kontole sularaha sissemakseid ning saab üüritulu 775 eurot kuus (maakohus märkinud

ekslikult keskmiselt 585 eurot kuus) (dtl 212–222). Menetluse kestel on hageja esile toonud,

et kostja on töömaastikul aktiivne, sh laeb üles nii sotsiaalmeediasse kui ka oma kodulehele

töö ja tööriistade rentimise kuulutusi, ning osaleb ka ehitusmessidel (dtl 340, p 1.12.1).

Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks

perioodil 01.09.2024–26.01.2026 välja mõistetava elatise osas.

22. Kostja palub enda menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus välja mõista

hageja emalt põhjusel, et hageja ema teadis hagi esitamisel nii seda, et hagejal ei ole alust

nõuda kostjalt elatist arvestades kostja kantud vajalikke kulusid kui ka seda, et kostja on

esitanud kohtule avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus ei jäta hageja

elatisnõuet rahuldamata, mistõttu ei kohaldu TsMS § 164 lg 12, mis võimaldaks

menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja

kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma

menetlusõigusi heauskselt. Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale. Maakohus on õigesti kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-t 1

ning leidnud, et puuduvad alused TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Ringkonnakohus jätab poolte ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei teki vajadust menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)