4-25-4197/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-4197

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-4197 (2630,25,004196)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Virko Langinen kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

7.11.2025 otsusele väärteoasjas nr 2630,25,004196

LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Virko Langinen (ik 37901305215,

elukoht x x x, x x, x x, x x, e-post x, telefon x,

töökoht x x)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Kesk-Eesti politseijaoskond, asukoht Tallinna tn 12,

Paide linn, Järva maakond, e-post: ppa@politsei.ee,

esindaja Piret Pesti

RESOLUTSIOON

1. Jätta Virko Langineni kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 7.11.2025 otsus väärteoasjas nr

2630,25,004196 muutmata.

2. 2-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest.

3. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab Virko Langinen 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

4. Edastada kohtuotsus Virko Langinenile ja kohtuvälisele menetlejale.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 7.11.2025 otsusega väärteoasjas nr

2630,25,004196 (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1) karistati Virko Langineni selle eest, et

tema 10.10.2025 kella 15.03 ajal x x, x x, x - x - x, xkm, parem pärisuund juhtis

mootorsõidukit kiirusega 118 ± 4 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h,

seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1

nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemise

4-25-4197

eest on kohtuväline menetleja karistanud Virko Langineni LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 kuuks.

Kaebus

12.11.2025 saabus Pärnu Maakohtusse Virko Langineni kaebus (kohtutoimik, edaspidi kT tl

2-3). Selgitab, et ületas kiirust ja on süüdi, kuid ei teinud seda tahtlikult. Ees aeglaselt sõitev

auto lülitas sisse parema suunatule ja sõitis tee serva, andes sellega märku, et sõidaks temast

mööda ja tee on vaba. Mööda sõidul nägi, et eestpoolt lähenes auto ja oli sunnitud kiirendama,

et saaks reastuda tagasi oma sõiduritta. Teab, et see ei õigusta kuidagi kiiruse ületamist ja ei

eita tegu. Kaks politseiniku, kes sel hetkel põõsa taga peidus olid ja kiirust mõõtsid nägid seda

pealt ja andsid välklambi tulede vilgutamisega märku, et teda on märgatud. Kohtuväline

menetleja on arvestanud tema varasema käitumisega, millest ei sa aru. Küll võiks olla

arvestatud tema kolme varasema sõidukiiruse ületamise eest saadud karistustega. Töö jaoks

on juhtimisõigus vajalik ning palub juhtimisõiguse äravõtmine asendada muu karistusega.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr

2630,25,004196 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust (KT tl 9-10).

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT lk 9-10, 13). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT lk 2) ja väärteootsuses (VTT lk 1) olev

teokirjeldus kattuvad.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V. Langinen on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V. Langinen on

avaldanud (VTT tl 2), et möödus eesolevast sõidukist, kuna see andis märku parema

suunaga ja sõitis paremale tee äärde. Ületas tahtmatult kiirust. Kiirusmõõturi

kasutamise protokoll (VTT tl 3) kinnitab, et 10.10.2025 kell 15:03 mõõdeti V.

Langineni juhtud sõiduki reg.nr x kiirust x – x– x x. km; mitu sõidukit liikus

pärisuunalisel teel, sõiduk lähenes ja jõudis ette eesliikuvast sõidukist, möödus kõrval

sõidurajal liikuvatest sõidukitest, sooritas möödasõitu; kiirusmõõturi lugem oli 118,

laiendmääramatus +/-4, lõplik mõõtetulemus 114 km/h, juhile näidati seadme tabloole

fikseeritud lugemit; lubatud sõidukiirus 90 km/h, ületatud sõidukiirus 24 km/h; V.

Langinenil avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. Kiirusmõõtur Stalker II

MDR nr AS004169 on taadeldud 24.7.2025, taatluskehtivuse lõppkuupäev 31.7.2026

(VTT lk 6). Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad, et V. Langinen juhtis

väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud

suurim sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 114 km/h, ületades lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 24 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel

on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et V. Langineni poolt toime

pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu, tegu on õigesti

kvalifitseeritud.

4-25-4197

3. Kohus leiab, et V. Langinen pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega.

V. Langinen on kohapeal ja kaebuses avaldanud, et ületas kiirust möödasõitu tehes.

Kohus märgib, et möödasõidul kehtivad liiklusreeglid, liiklusseadus ei näe ette, et

möödasõidul või möödasõidu lõpetamiseks võib piirkiirust ületada. Kui möödasõitu ei

ole võimalik ohutult teha, tuleb möödasõit pooleli jätta ja reastuda tagasi oma

sõiduritta. V. Langinen on avaldanud, et möödasõidul märkas vastutulevat autot ja oli

sunnitud kiirendama, et reastuda tagasi oma sõiduritta. Seega V. Langinen ei jätnud

olukorras, kus möödasõitu lubatud kiirusel ei saanud ohutult lõpetada, pooleli, vaid

teadlikult lisas möödasõidu lõpetamiseks kiirust. Eelnev ja asjaolu, et kiirus oli 114

km/h, mis ei saanud V. Langinenile märkamatuks jääda, näitab, et V. Langinen teadis,

et möödasõitu tehes ületab lubatud piirkiirust, see oli tema teadlik valik.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V. Langinen on

talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et V. Langineni poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu

11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28).

10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistamise alus on isiku süü. V.

Langinen ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, mis on LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo alammäära lähedal (lg 2 näeb ette vastutuse suurima

lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte

liiklusseaduse normi. V. Langinen on teo toime pannud tahtlikult, mis suurendab

süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist; karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et V. Langineni süü on

keskmisest väiksem.

11. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Karistusregistri väljavõtte (VTT lk 5) kohaselt on V. Langinenil kolm kehtivat

väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi, teda on karistatud rahatrahvidega. Teod on ta

toime pannud 18.11.2024, 19.2.2025 ja 28.7.2025. Järjekordne kiiruseületamine

10.101.2025 näitab, et rahatrahvid ei ole mõjutanud V. Langineni õiguskuulekalt

4-25-4197

käituma, V. Langinen jätkab suurima lubatud sõidukiiruse ületamist, mis näitab, et

tegemist ei ole juhusüüteoga. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks tuleb V. Langineni karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistuse

üldpreventiivne eesmärk tingib karistuse karmistamist. Kohtupraktikas on leitud, et

kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid

rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra

paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19).

12. V. Langinen on avaldanud, et juhtimisõigus on talle vajalik töö tegemiseks – tööks on

autoga asjade edasitoimetamine. Väärteootsusest nähtuvalt töötab V. Langinen x x.

Kohus märgib, et üldjuhul tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena,

kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit

liikumispuude tõttu. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb

tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab

hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13,

p-d 9 ja 11). V. Langinen ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada

ainult juhtimisõigust nõudval töökohal (sh x x-s). On olemas mitmeid töökohti, mis ei

nõua juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei välista V.

Langineni töötamist. V. Langinen teadis, et tal on juhtimisõigus vajalik tööülesannete

täitmiseks, ta teadis, et tal on kolm karistust kiiruse ületamise eest, seega saanuks ta

õiguskuuleka käitumisega tagada, et tal töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus olemas

on. V. Langinen ei ole teinud eelmistest karistusest järeldust, ta ei valinud

liiklusnormide järgimist, et tagada, et tal töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus säiliks.

13. Kohtuväline menetleja on V. Langineni karistanud LS § 227 lg 1 järgi põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab,

et kohtuväline menetleja on V. Langineni põhikaristuse liigi ja karistusmäära

määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Langineni kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 7.11.2025 otsuse

väärteoasjas nr 2630,25,004196 muutmata.

15. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 15 lg 1 p 1, § 227 lg 2, KarS § 56 lg 1, VTMS

§ 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik