2-25-12913/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsembril 2025 Jõhvis

Tsiviilasja number

2-25-12913

Tsiviilasi

Heimondo Estonia OÜ hagi S. M. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2433,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Heimondo Estonia OÜ, registrikood

16887028, hageja esindaja: I. V., e-post XXX

Kostja: S. M., isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Heimondo Estonia OÜ hagi S. M. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista S. M.lt Heimondo Estonia OÜ kasuks välja kliendilepingu nr 1201301478 alusel

tekkinud põhivõlgnevus 1706,25 eurot ning 12.12.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 597,51 eurot.

3. Välja mõista S. M.lt Heimondo Estonia OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1706,25 eurolt alates

13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud S. M. kanda.

5. Mõista S. M.lt Heimondo Estonia OÜ kasuks välja menetluskulud 350 eurot (s.o

riigilõiv).

6. Mõista S. M.lt Heimondo Estonia OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (350 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. S. M.l tasuda kõik hageja kasuks välja mõistetud summad Heimondo Estonia OÜ

arvelduskontole nr EEXXX (Coop Pank), selgituseks märkida võlgniku nimi, isikukood

ja tsiviilasja number.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooletele. S. M.le toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Heimondo Estonia OÜ (hageja) esitas 08.08.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse S. M. vastu

võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus jättis 01.09.2025 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 08.09.2025 saabus kohtule täiendatud hagiavaldus. Kohus

andis hagejale 01.10.2025 kohtunõudes täiendava tähtaja asjaolude täpsustamiseks. 20.10.2025

saabus Viru Maakohtule täiendatud hagiavaldus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit

Estonia OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja S. M. 31.03.2020 kliendilepingu nr 1201301478.

Hageja esitab hagiavalduse koos ümberarvestusega, mille järgi kõik võlgniku poolt tehtud

maksed arvestatakse põhisumma katteks. Samuti võlausaldaja ei nõua kostjalt intressi. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1706,25 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 04.11.2022-08.08.2025 eest summas 537,73 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivist alates 09.08.2025 kuni põhinõude summa 1706,25 eurot

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks taotleb hageja

mõista kostjalt välja menetluskulud summas 350 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.

Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohus võttis 21.10.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse menetlusse

võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 26.11.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile

vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 31.03.2020

kliendilepingu nr 1201301478. Kohus rõhutab, et kohtule edastatud kliendilepingul nr

1201301478 on märgitud lepingu sõlmimise kuupäevaks 26.03.2020, mistõttu kohus lähtub

sellest kuupäevast. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikule taotleda

laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires.

Perioodil 31.03.2020 – 20.04.2022 võlgnik on taotlenud laenu ja 26 korda laenu ja täiendava

laenuosa saamiseks. 20.04.2022 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr 1201301478 punktile

5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist

täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud

kliendileping. Täiendavalt taodeldud laenuosale lisandus ka 31.03.2020 – 19.04.2022 taodeldud

ja esialgse võlausaldaja poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 1566,25 eurot ning uueks

laenusumma suuruseks oli (1566,25+140,00=1706,25) 1706,25 eurot. Peale kostja poolt

laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist esialgne võlausaldaja rahuldas kostja poolt

esitatud taotluse ja kandis 20.04.2022 kostja poolt märgitud pangakontole täiendava

laenusummas 140 eurot. Perioodil 20.04.2022 - 03.11.2022 kostja ei tasunud ühtegi osamakset

võlgnevuse katteks, mistõttu on kostjal tagastamata laenupõhiosa 1706,25 eurot. Esialgne

võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal

võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud

ja kostja jäi esialgsele võlausaldajale võlgu kolm järjestikust osamakset (20.05.2022;

19.06.2022; 19.07.2022), mistõttu esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu

03.11.2022 ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 03.11.2022 teatas esialgne võlausaldaja

Monefit Estonia OÜ kostjale, et esialgne võlausaldaja loovutas loovutamise lepingu nr 011210

alusel kõik laenulepingutest tulenevad tagatised Nord Collect OÜ-le. 30.12.2024 loovutas Nord

Collect OÜ kõik samast lepingust tulenevad nõuded ja tagatised Heimondo Estonia OÜ-le.

Kostja võlgnevus hagejale seisuga 08.08.2025 tagastamata laenupõhiosa eest on 1706,25 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist tagastamata laenupõhiosalt 1706,25 eurolt (lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 04.11.2022–08.08.2025)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mistõttu sissenõutavaks muutunud viivis on

hagiavalduse esitamise seisuga 537,73 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt, s.o 1706,25 eurolt alates

09.08.2025 kuni põhinõude summa 1706,25 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise

väljamõistmist, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla

summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 1706,25 eurolt arvestatav viivis VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.08.2025 – 12.12.2025 (k.a) on 59,78 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 12.12.2025 seisuga kokku summas 597,51 eurot (537,73 +

59,78). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele

ka edasiulatuv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude tasumata

jäägilt alates 13.12.2025 kuni põhinõude 1706,25 euro tasumiseni.

Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november

2023, 2 21-13098/50, p 13).

Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS §

404 lg 2 mõttes.

Kohtule edastatud kliendilepingust nr 1201301478 (Lisa nr 1) selgub, et leping sõlmiti

26.03.2020 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr

20,61%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti

Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1

kooskõlas.

Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).

Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et hageja saab nõuda kostjalt VÕS §

4034 lg 7 alusel tagasi vaid põhivõla koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid

hagejale ei võlgne. Käesoleval juhul on aga hageja hagiavalduses välja toonud, et esitab

hagiavalduse koos ümberarvestusega, mille järgi kõik võlgniku poolt tehtud maksed arvestatakse

põhisumma katteks ning samuti võlausaldaja ei nõua kostjalt intressi.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele seega põhivõlgnevus 1706,25 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 597,51 eurot (04.11.2022–08.08.2025 perioodi eest 537,73 eurot

ning 09.08.2025-12.12.2025 perioodi eest 59,78 eurot) ning viivis alates 13.12.2025 kuni

põhinõude 1706,25 eurot tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja §

113 lg 1 alusel.

Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusest selgub, et hagihinnaks on 2433,98 eurot (viimati 20.10.2025 kohtule edastatud

täiendatud hagiavalduse kohaselt 1706,25 + 537,73 + 190). Seega on käesoleva asjaga seotud

riigilõiv kokku mitte 385 eurot, vaid 350 eurot. Kohus märgib, et hagejal on õigus lahendi

jõustumisel taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule

esitada kirjalik taotlus (TsMS § 150 lg 4). Taotlusesse tuleb märkida kellele ja millisele

arvelduskontole tagastatav riigilõiv kanda. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõppemisest, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 350 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna

kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse

resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu

kohtunik