2-18-187/144 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-187

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

H.N ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ

(likvideerimisel, kehtetu ärinimi 4K System OÜ)

hagi L.G ja T.K.Kattoasennus OÜ (OÜ Lõuna

Farm

õigusjärglane)

vastu

tehingute

tagasivõitmiseks ja rahalistes nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. juuli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kaebuse hind ringkonnakohtus

L.G apellatsioonkaebus

43 200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I H.N (isikukood XXX)

Hageja II ASHTANGA KUNDALINI OÜ

(likvideerimisel, registrikood 12934966)

Hagejate esindaja Y

Kostja I L.G

(isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Kostja II T.K.Kattoasennus OÜ (registrikood

12680589, OÜ Lõuna Farm (uue ärinimega ALGNE

LÕUNA FARM OÜ), registrikood 12511444,

registrist kustutatud, õigusjärglane), esindaja G.Q

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2018 otsus osas, milles maakohus määras

rahasumma üleandmise ühe alternatiivina, et see tuleb üle anda kohtutäitur Taive

Peedosaarele. Muus osas jätta Harju Maakohtu 23. juuli 2018 otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Tunnistada kehtetuks L.G ja OÜ Lõuna Farm vahel 24.04.2016 ja 27.09.2016

sõlmitud müügitehingud (Saateleht/Arve nr 9 ja nr 10) ning kohustada L.G

üle andma kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu hariliku

väärtuse summas 43 200 eurot T.K.Kattoasennus OÜ kohtutäitur Kaire Põltsi

käsutusse.

2.3. Jätta hagi rahuldamata viivisenõude osas ja nõude osas, millega paluti

tunnistada kehtetuks L.G ja OÜ Lõuna Farm vahel 20.05.2016 sõlmitud

toetusõiguste ja kohustuste üleandmise tehing.

2.4. Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Vabastada L.G apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse

tasumise kohustusest.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.

05.01.2018.a esitatud ja hiljem täiendatud hagiavalduse kohaselt palusid H.N (hageja

I) ning 12.01.2018 menetlusega liitunud ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel,

kehtetu ärinimi 4K System OÜ, hageja II) tunnistada kehtetuks L.G FIE (kostja I) ja OÜ

Lõuna Farm (likvideerimisel, kostja II) vahelised 24.04.2016 ja 27.09.2016 müügilepingud

ning kohustada kostjat I täiturile üle andma kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu

hariliku väärtuse 43 200 eurot või alternatiivselt saadu hariliku väärtuse kohtu äranägemisel.

Lisaks palusid hagejad tunnistada kehtetuks kostjate 20.05.2016 toetusõiguste üleandmise

tehingu ning kohustada kostjat I üle andma selle alusel saadud põllumajandustoetused 2016. a

eest 36 488,79 eurot ja 2017. a eest 37 729,20 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel

määratud summas. Samuti palusid hagejad kohustada kostjat I tasuma seadusjärgset viivist

kehtetuks tunnistatud tehingu tegemise aja ja kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadu

üleandmise aja vahe ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja II 24.04.2016 kostjale I kokku 18 maheveist

hinnaga 102,60 eurot tk (kokku 1848 eurot, millele lisandus käibemaks). 27.09.2016 müüs

kostja II kostjale I kokku 18 maheveist hinnaga 192 eurot tk (kokku 3600 eurot, millele

lisandus käibemaks). Mahekasvatatud lihaveise harilik väärtus on 1000 eurot ilma

käibemaksuta. Seega oleks pidanud 36 mahekasvatatud lihaveise keskmine müügihind olema

kokku 36 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I võõrandas veised kohe kolmandale

isikule. Tehinguid ei tehtud turuhinnaga. 20.05.2016 sõlmisid kostjad lepingu, millega kostja

II andis kostjale I üle 170,62 ha põllumajandusmaa kasutus- ja toetusõigused. Pärast kasutus-

ja toetusõiguste üleandmist tekkis kostjal I õigus saada PRIA-lt põllumajandustoetusi kostja II

asemel. 2016. a maksis PRIA kostjale I 20.05.2016 üle võetud kasutus- ja toetusõigustest

tulenevalt põllumajandustoetust kokku 36 488,79 eurot. 2017. a maksis PRIA kostjale I kokku

37 729,20 eurot. Kostjat II esindas kõikides tehingutes Q, kes on kostja I abikaasa.

3. Kostjad konstrueerisid skeemi, millega kostja II varad, sh PRIA-lt laekuvad

põllumajandustoetused, kostjalt II üle viia kostjale I. Kohustused ja kulud aga jäeti kostja II

kanda. 36-st kostjale I võõrandatud maheveisest 19 on kostja II soetanud 1. detsembril 2013. a

Qlt keskmise hinnaga 400 eurot (millele lisandub käibemaks) veise eest. Kostja II kinnitas, et

tegelikkuses oli Qlt soetatud veiste turuväärtus kõrgem, so keskmiselt 600 - 700 eurot veise

kohta.

Kostjate vastuväited

4. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I ja kostja II ei ole

20.05.2016 sõlminud lepingut. Kostja II ei ole mahetootja ja tal puudub õigus mahetoetustele.

Kostja II ei vastanud toetuse saamise tingimustele, mille tõttu ei oleks talle toetust välja

makstud. Kostja I ei ole ka kostja II lähikondne. Kostja I ja Q on abielus alates 27.05.2017,

mis on pärast Q kostja II omanike ringist eemaldamist ja juhatusest tagasikutsumist.

Kostja II oli sunnitud lõpetama veiste pidamise, kuna tal puudus võimalus veiste

ülalpidamiseks laudahoone ning põllumajandusmaade kasutusõiguse puudumise tõttu. Veiste

müügi hetkeks ei olnud veiste eest hoolitsetud ja nad olid kaotanud kaalu. Tõupuhta,

tõuraamatusse kantud, jõudluskontrollis osaleva ning heas konditsioonis oleva veise

turuväärtus võib olla ca 1000 eurot. Kostjal II puudus tõupuhas veisekari, nad ei osalenud

jõudluskontrollis ning veised olid kõhnad, omavahel suguluses ning viletsa hooldamise

tagajärjel jäänud kasvust kängu. See tingis madala rümbakaalu ning vähese ostjate huvi,

mistõttu ei saa müüdud veise väärtuse hindamisel lähtuda keskmisest turuhinnast.

5. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad ei ole

põhjendanud, milles seisneb kostjate teadlik sissenõudjate huvide kahjustamine. Ajaliselt on

vaidlustatud tehingud toimunud oluliselt varem, kui võlgnikul (kostjal II) on tekkinud

väidetavad kohustused hagejate kui sissenõudjate vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus tegi 23.07.2018 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas

kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 24.04.2016 ja 27.09.2016 sõlmitud müügilepingud ning

kohustas kostjat I üle andma kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu hariliku

väärtuse 43 200 eurot kostja II kohtutäitur Kaire Põltsile (kohtutäitur I) või kohtutäitur Taive

Peedosaarele (kohtutäitur II). Kohus jättis hagi rahuldamata viivisenõude osas ja nõude osas,

millega paluti tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 20.05.2016 sõlmitud

toetusõiguste ja kohustuste üleandmise leping. Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

7. Otsuses selgitas kohus, et likvideerimisel olev äriühing saab osaleda menetluses.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on eraldiseisev nõue, mida ei ole esitatud ega

menetleta. Kostja I ei saa sellist tuvastusnõuet esitada, kuivõrd kostja I ei ole täitemenetluses

võlgnik, mida eeldab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221. Pooled ei vaidle selle üle, et

täitedokumendid on hagejatel olemas ning et võlgniku vara arvel ei saa hagejad oma nõudeid

rahuldatud. Istungi protokolli järgi ei vaidle pooled selle üle, et kostja II võõrandas lihaveised

kostjale I alla veiste üldise keskmise turuhinna. Asjaolu, mis summaga kostja I ise

vaidlusalused veised edasi müüs, ei tõenda veenvalt veiste turuväärtust. Kostja I valis

maheveiste müügiks viisi, mis ei arvestanud mahekasvatusest tuleneva lisaväärtust andva

asjaoluga. Esitatud tõendist ei nähtu, et loomad oleksid olnud haiged ja/või halvas seisus.

Seejuures on kostja I ise 04.07.2017 möönnud, et kostjalt II soetatud maheveised võõrandati

edasi alla turuhinna ja seda keskmiselt hinnaga 398,30 eurot veise eest. Kõiki esitatud väiteid

ja tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et isegi kui jaatada väidet, et tegemist ei olnud

tõupuhaste loomadega (mida ei ole võimalik kontrollida), on kostja II müünud veised kostjale

I õigustamatult keskmisest turuhinnast odavamalt. Veiste väidetav haigus ja halb seisukord jäi

tõendamata. Eeltoodust tulenevalt rikuti hagejate huve kostjale II kuulunud lihaveiste alla

turuhinnaga võõrandamisega kostjale I. Kui veiseid ei oleks põhjendamatult odavalt või üldse

võõrandatud, oleks sissenõudjate nõudeid võimalik suuremas ulatuses rahuldada.

8. Pooled ei vaidle, et PRIA toetuse saamise õigus (mis seostus kohustusega) läks

kostjalt II üle kostjale I ja et kostja I ka sai vastava asjaolu tõttu PRIA-lt kostja II asemel

toetust 2016. a kokku 36 488,79 eurot ja 2017. a kokku 37 729,20 eurot. Kostjale I PRIA

toetuse saamise õiguse üleandmine ükskõik mis kujul (praegusel juhul „teade kohustuse

üleandmise-ülevõtmise kohta“) oli tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67

kohaselt. 20.05.2016 teatisest nähtuvad kostjate I ja II kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldused. Kostja I võttis kostjalt II üle kohustuse, mis andis

kostjale I aluse kostja II asemel PRIA-lt toetust saada. Vastavat üleminekut kinnitab

muuhulgas PRIA kinnitus. Kostjate 20.05.2016 tehing oli rahatu ja vastusoorituseta. Seega

kahjustati võlausaldajate huve. Samas leidis kohus, et veenvad on kostja I väited selle kohta,

et kostja II andis kostjale I PRIA toetuse saamise õiguse üle seetõttu, et kostja II ise ei oleks

toetust saanud või oleks pidanud selle tagasi maksma. Seega kostjale II kuulunud PRIA

toetuse saamise õiguse üleandmisega kostjale I ei kahjustatud sissenõudjate huve.

9. Tagasivõitmise ajaline kriteerium on täidetud. Asjaolul, et tehinguosalised ei olnud

vaidlusaluste tehingute tegemise ajal veel abielus, ei ole tähtsust. Seega on lähikondsus

tuvastatud. Tehingutel on kinke iseloom veise müügihinna ja veise keskmise turuhinna

mitmekordse erinevuse tõttu ja seega on müügilepingu poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu

ilmne, et sõlmitud lepingul oli kasvõi osaliselt kinke iseloom. Hagejad on välja toonud ja

tõendanud, et maheveiste keskmine turuväärtus on 1000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Seega pidanuks 36 mahekasvatatud lihaveise keskmine müügihind olema kokku 43 200 eurot

koos käibemaksuga. Kostjad ei vaielnud vastu sellele, et tegemist oli maheveistega, ega ka

väite sellele osale, mis käsitleb maheveiste keskmist turuväärtust, ega ka hagejate

arvutuskäigule või nõudesummale. Kuivõrd kostjal II on kaks erinevat kohtutäiturit, võib

kostja I täita kohustuste ühele kahest kostja II kohtutäiturist. Viivisenõue ei kuulu hagejatele,

kuivõrd hagejad ei ole kostja I võlausaldajad, mistõttu jääb see rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi

rahuldamata või alternatiivselt saadetakse tühistatavas osas maakohtule uueks arutamiseks

uues koosseisus.

11. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagejad saanud oma täitedokumendid läbi näiliste

tehingute. Kohus saab ka käesolevas asjas võtta seisukoha, kas täitedokumendid ja tehingud

on kehtivad või mitte. Apellandil peab olema võimalus oma õiguste kaitseks lasta kohtul

tuvastada täitedokumendi õigsus. Kui kostjal I oli võimalus esitada maakohtus vastuhagi TMS

§ 221 lg 1 järgi, siis tuleb asi saata tagasi maakohtusse ning võimaldada kostjal I vastuhagi

esitamine.

12. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjad olid lähikondsed. Lähikondsus tuleb

tuvastada tehingute tegemise aja seisuga. Samuti on maakohus andnud tehingute hinnale

ebaõige hinnangu. Maakohus on suhtunud pealiskaudselt kostja I väitesse, et ostetud veised ei

olnud tõupuhtad ja sellest tulenevalt olid loomad kängus ja haiged. Lisaks on maakohus

jätnud arvestamata, et kostja I on kostjale II veiste eest 6537,60 eurot maksnud.

13. Kostja II ei esitanud seisukohta kostja I apellatsioonkaebuse osas.

14. Hagejad vaidlesid kostja I apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuapellatsioonkaebus

15. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palusid

tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagejate nõue jäeti maakohtu menetluses

rahuldamata ja teha uue otsuse, millega tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel

20.05.2016 sõlmitud toetusõiguste ja kohustuste üleandmise leping; kohustada kostjat I üle

andma kohtutäiturile I või kohtutäiturile II kehtetuks tunnistatud toetusõiguste ja kohustuste

üleandmise lepingu alusel saadu 2016. a eest 5698,82 eurot ja 2017. a eest summas 5698,82

eurot ning kohustada kostjat I andma kohtutäiturile I või kohtutäiturile II üle kostja I ja kostja

II vahel 24.04.2016 ja 27.09.2016 sõlmitud ja kohtus kehtetuks tunnistatud müügitehingute

põhinõude summalt 43 200 eurot viivitusintress seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise

aja seisuga, kokku 5146,36 eurot ja edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni või alternatiivselt

kohustada kostjat I andma kohtutäiturile I või kohtutäiturile II üle kehtetuks tunnistatud

toetusõiguste ja kohustuste üleandmise lepingu alusel saadud põllumajandustoetused kohtu

äranägemisel määratud summas ning kohustada kostjat I kohustuste täitmise üleandmisega

viivitamisel tasuma viivitusintressi seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluse edasine käik

16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.02.2019 otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus hagid rahuldas ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagid rahuldamata.

Kostja I apellatsioonkaebus rahuldati, hagejate vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata.

17. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse.

18. Riigikohus tühistas 02.10.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

19. Kostja II kustutati äriregistrist 22.12.2020.

20. Tallinna Ringkonnakohus peatas 30.06.2021 määrusega tsiviilasja menetluse ning

uuendas menetluse 10.03.2023 määrusega.

21. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.06.2023 määrusega kostja I apellatsioonkaebuse

ning hagejate vastuapellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna kostja II oli lõppenud

õigusjärgluseta. Menetluskulud Riigikohtus ja ringkonnakohtus jäid menetlusosaliste endi

kanda. Ringkonnakohus vabastas hageja apellatsioonkaebuse riigilõivu 1000 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

22. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii hagejad kui kostja I.

23. Riigikohus peatas 05.02.2024 määrusega menetluse ja uuendas menetluse 19.12.2024

määrusega.

24. Äriregistrist nähtuvalt kanti OÜ Lõuna Farm uuesti äriregistrisse 15.05.2024. Alates

20.05.2024 on OÜ Lõuna Farm uus ärinimi ALGNE LÕUNA FARM OÜ. ALGNE LÕUNA

FARM OÜ ühines 20.06.2024 T.K.Kattoasennus OÜ-ga ja ALGNE LÕUNA FARM OÜ

kustutati ühinemise tõttu äriregistrist 20.06.2024. Seega on T.K.Kattoasennus OÜ OÜ Lõuna

Farm (uue ärinimega ALGNE LÕUNA FARM OÜ) üldõigusjärglane ning ka kostjaks OÜ

Lõuna Farm asemel.

25. Riigikohus tühistas 16.04.2025 määrusega ringkonnakohtu 21.06.2023 määruse osas,

milles ringkonnakohus jättis kostja I apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas, ja saatis asja tühistatud osas ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Muus osas jäi ringkonnakohtu määrus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Kuna hagejate vastuapellatsioonkaebus on jäetud läbi vaatamata, siis on

ringkonnakohtu menetluses vaid kostja I apellatsioonkaebus. Kuna kostjad on tehingute

tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, siis on T.K

Kattoasennus OÜ, kelle üldõiguseellane on OÜ Lõuna Farm, kaasapellant (TsMS § 639 lg 2).

27. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, milles hagi

rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus määras

rahasumma üleandmise ühe alternatiivina, et see tuleb üle anda kohtutäitur Taive

Peedosaarele. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2).

28. TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise

poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras

kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse käesoleva osa

tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja

tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist

või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

29. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et 06.02.2017 alustas kohtutäitur Taive

Peedosaar OÜ Lõuna Farm suhtes täitemenetlust nr 119/2017/167, milles on sissenõudjaks

hageja II. 27.12.2017 alustas kohtutäitur Kaire Põlts OÜ Lõuna Farm suhtes täitemenetlust nr

025/2017/3810, milles on sissenõudjaks hageja I.

30. Kohtutäitur Kaire Põltsi abi on 25.01.2020 ringkonnakohtule teatanud, et OÜ Lõuna

Farm suhtes on algatatud täitemenetlus nr 025/2017/3810. Täitemenetluse algatamise

avalduse on esitanud hagejad ja Pahandusministeerium OÜ. Nõude suuruseks on 18 144

eurot, millele lisanduvad täitekulud. Samuti on OÜ Lõuna Farm suhtes algatatud

täitemenetlus nr 025/2019/4181. Täitemenetluse algatamise avalduse on esitanud hagejad ja

Pahandusministeerium OÜ. Nõude suurus on 30 570 eurot, millele lisanduvad täitekulud (IV

kd tl 169-170). Kostja I esitas 14.09.2020 ringkonnakohtule taotluse, millega paluti hagejatelt

välja nõuda andmed Riigikohtu 18.12.2019 otsuse tsiviilasjas 2-17-14925 täitmise kohta.

Ringkonnakohus märgib, et hagejad on 01.09.2020 avaldanud kohtule täitemenetluses olevate

nõuete suuruse, mille kohaselt on nõuete jääk sama, mis kohtutäituri abi 25.01.2020 kirjas.

31. Tsiviilasjas on ka kohtutäitur Taive Peedosaare 26.09.2019 e-kiri, mille kohaselt

täitemenetlus 119/2017/167 lõpetati, kuna paralleelselt viidi läbi täitemenetlust ka kohtutäitur

Kaire Põltsi juures (IV kd tl 210).

32. Eeltoodust nähtub, et üks täitemenetlustest, millele maakohtus tugineti, lõpetati, ning

algatati uus täitemenetlus teise kohtutäituri juures. Kohtutäitur Kaire Põltsi abi kirjast ja

kohtutäitur Taive Peedosaare e-kirjast nähtub, et lõpetatud täitemenetluse ja uue

täitemenetluse aluseks oli sama täitedokument. Ringkonnakohus leiab, et ühe täitemenetluse

lõpetamine ja uue alustamine ei muuda käesoleva vaidluse olemust. Oluline on, et

täitemenetlustes ei ole nõuet rahuldatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul

tagasivõitmise kontekstis määravat tähendust, mis numbrit täitemenetlus kannab.

33. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et täitemenetlused nr 025/2017/3810 ja nr

025/2019/4181 oleksid lõpetatud, kuna OÜ Lõuna Farm oli vahepeal registrist kustutatud.

Hagejad on 04.06.2024 Riigikohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et OÜ Lõuna

Farm osaleb nimetatud täitemenetlustes (V kd tl 131-133).

34. OÜ Lõuna Farm (uue ärinimega ALGNE LÕUNA FARM OÜ) ühines 20.06.2024 T.K

Kattoasennus OÜ-ga, mille tagajärjel sai T.K Kattoasennus OÜ-st OÜ Lõuna Farm

üldõigusjärglane. Hagejate 12.11.2025 menetlusdokumendist saab järeldada, et

täitemenetlused täiteasjades nr 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 jätkuvad (s.t et nõuet ei ole

olnud võimalik rahuldada) ning võlgniku suhtes on algatatud ka uusi täiteasju. Kostjad ei ole

väitnud, et täitemenetlused täiteasjades 025/2017/3810 ja nr 025/2019/4181 T.K Kattoasennus

OÜ suhtes ei jätkuks või et T.K Kattoasennus OÜ suhtes on olnud võimalik nõuded

rahuldada.

35. Vastavalt TMS § 188 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud

kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu

tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma,

et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne

või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

36. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks 24.04.2016.a ja 27.09.2016.a sõlmitud lepingud,

millega kostja II müüs kostjale I veised.

37. Käesoleval juhul on hagejad esitanud hagi TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui asus

seisukohale, et lepingud, millega OÜ Lõuna Farm võõrandas veised alla turuhinna kostjale I,

kahjustasid sissenõudjate huve. Riigikohus on käesolevas asjas 02.10.2019 tehtud otsuses

märkinud, et hagejad on teinud võõrandatud veiste väärtuse tõendamiseks kõik mõistlikult

eeldatava, ning hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb kostjatel tõendada, et müüdud veised ei

olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ja seeläbi oli põhjendatud nende müümine peaaegu

seitse korda turuhinnast odavamalt. Ringkonnakohus osundab, et maakohtu 15.05.2018

eelistungi protokollis on märgitud, et kohus selgitas pooltele tõendamiskoormise jaotust

loomade seisukorra küsimuses. Samuti andis maakohus pooltele tähtaja tõendite esitamiseks.

Maakohtu 23.07.2018 otsuses on kohus märkinud, et juhtis kostja I tähelepanu asjaolule, et tal

tuleb tõendada veiste halba seisu. Kolleegium on seisukohal, et kuna maakohus on kostjale I

tõendamiskoormist selles küsimuses selgitanud, siis on kostja I saanud võimaluse veiste halva

seisu tõendamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I seda teinud ei ole. Samuti ei

anna apellatsioonkaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale veise turuhinna

suuruse osas. Seega on hagejate etteheide võlausaldajate huvide kahjustamisest põhjendatud.

38. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja I oli OÜ Lõuna Farm

lähikondne. Tehingute tegemise ajal oli OÜ Lõuna Farm juhatuse liige Q. Erik Otljan on

17.02.2014 maksukohustuslase suulise seletuse protokollis avaldanud, et L.G on tema naine

(III kd tl 119 pöördel). Sellest saab järeldada, et nad olid tehingute tegemise ajal elukaaslased.

Samuti ei ole vaidlust, et pärast tehingute tegemist on Q ja L.G sõlminud abielu. TMS § 188

lg 3, PankrS § 117 lg 2 p 6 ja lg 1 p 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks

isik, kellel on juhtorgani liikmega ühine majapidamine.

39. Seega on täidetud TMS § 188 lg 1 sätestatud tagasivõitmise alused.

40. Maakohus leidis, et täidetud on ka TMS § 189 sätestatud tagasivõitmise alus. TMS §

189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud

juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi

esitamist. TMS § 189 lg 2 järgi võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel

tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse

tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Maakohus põhjendas,

et lihaveiste tehingud toimusid vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist ja veise müügihinna

ja veise keskmise turuhinna mitmekordse erinevuse tõttu on tehingutel vähemalt osaliselt

kinke iseloom. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

41. Kostja I on seisukohal, et hagejad on saanud täitedokumendid ja sissenõudja staatuse

läbi näiliste tehingute. Ringkonnakohus on seisukohal, et tehingute tagasivõitmise menetluses

ei saa kostja I vaidlustada sundtäitmist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib

esitada TMS § 221 ja § 222 sätestatud juhtudel. Kostja I esitatust ei järeldu, et ta oleks nende

normide järgi õigustatud isikuks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitama ning

kostja I ei ole ka väitnud, et ta oleks seda teinud. Samuti ei saa kostja I vaidlustada

täitedokumendi aluseks olevaid võlaõiguslikke tehinguid, kuna ta ei ole nende tehingute pool.

42. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata, et kostja I on veiste

eest juba maksnud OÜ-le Lõuna Farm 6537,60 eurot, mis tuleks väljamõistetavast summast

maha arvestada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus

tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma

sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos

vilja ja muu kasuga. Vastavalt TsMS § 195 lg-le 3 võib tehingu teine pool võlgnikult nõuda

tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse

hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise

kohtuotsuse jõustumisest alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele

kuuluva vara sissenõudjale üle kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates. Seega ei saa

kostjal I olla nimetatud nõuet hagejate vastu (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 otsus tsiviilasjas 2-

17-14925, p 13).

43. Maakohus on TMS § 195 lg 1 alusel määranud, et kostjal I tuleb 43 200 eurot üle anda

kohtutäitur Kaire Põltsile või kohtutäitur Taive Peedosaarele. Kuna asja materjalidest

nähtuvalt kohtutäitur Taive Peedosaare menetluses enam käesoleva vaidlusega seotud

täiteasja ei ole, siis tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus määras rahasumma

üleandmise ühe alternatiivina, et see tuleb üle anda kohtutäitur Taive Peedosaarele.

44. Ringkonnakohus märgib, et tähendust ei oma asjaolu, et kostja I on füüsilisest isikust

ettevõtjana äriregistrist kustutatud alates 25.03.2019. Sellest ei muutu menetlusosaline.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Arvestades asja lahendamise tulemust, ei ole alust muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäid menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi

kanda. Kuigi kostja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei muutu sellega maakohtu

lahend sisuliselt. Hagejate vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus 21.06.2023

määrusega läbi vaatamata. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda

(TsMS § 171 lg 1).

46. Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2018 määrusega vabastati kostja I riigilõivu

tasumisest summas 1000 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu

hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema

tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtule ei ole esitatud andmeid kostja I

majandusliku seisukorra paranemise kohta, mistõttu peab kohus põhjendatuks vabastada

kostja I riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)