2-17-19453/146 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-19453

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Azienda OÜ hagi OÜ NOBE (endise ärinimega

Nordecon Betoon OÜ) vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. aprilli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Azienda OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

1 131 400,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Azienda OÜ (registrikood 14316698),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kostja OÜ NOBE

(registrikood 10647027),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2024 otsus osas, milles maakohus jättis hagi

põhivõla 54 168 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt vastavalt

kohtuotsuse tervikresolutsiooni p 4.3 sätestatule.

2. Samuti tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2024 otsus menetluskulude jaotuse

osas ja teha uus menetluskulude jaotus.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 11. aprilli 2024 otsus muutmata.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 Jätta rahuldamata OÜ NOBE 06.05.2022.a taotlus 03.05.2022.a kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

4.2 Hagi rahuldada osaliselt.

4.3 Välja mõista OÜ-lt NOBE Azienda OÜ kasuks põhivõlg 54 168 eurot, viivis

12.12.2025 seisuga 51 913,50 eurot ja alates 13.12.2025 viivis põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

4.4 Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 94 % ulatuses Azienda OÜ kanda

ja 6 % ulatuses OÜ NOBE kanda.

4.5 Harju Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Azienda OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 29.12.2017 hagi Nordecon Betoon OÜ

(uue ärinimega OÜ NOBE) (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt

esitas kostja koos ühispakkujatega (sh OÜ-ga Wetorex, kustutatud äriregistrist

06.03.2018, edaspidi Wetorex) 13.01.2014 ühispakkumuse AS Rapla Küte poolt

väljakuulutatud riigihankes nr 5413 hakkpuidu katlamaja rajamiseks. Selle alusel sõlmiti

31.01.2014.a kostjaga kui ühispakkujate esindajaga töövõtuleping, mille kohaselt

kohustus kostja koos ühispakkujatega teostama puiduhakke katlamaja projekteerimis- ja

ehitustööd. Tellija kohustus tasuma tööde eest 1 772 073,65 eurot (lisandub käibemaks).

2. 12.05.2014.a (dateeritud 15.04.2014.a) sõlmisid Wetorex ja kostja koostöölepingu projekti

elluviimiseks, millega reguleerisid omavahelist sisesuhet töövõtulepingu täitmisel ühiste

töövõtjatena. Koostöölepingu kohaselt oli kummalgi partneril omavahelises suhtes

kohustus teostada tööd vastavalt koostöölepingu lisas 1 märgitud jaotusele ja ainuõigus

vastavale osale tulust. Kostja töödena loetleti lisas 1 tööd maksumusega summas 557

723,65 eurot (lisandub käibemaks) ja Wetorexi töödena 1 214 350 eurot (lisandub

käibemaks).

3. Kostjale määrati juhtiva partneri roll töövõtulepingu täitmisel. Kostja kohustus esitama

tellijale aktsepteerimiseks arved ja aktid mõlema partneri eest ning võtma mõlema partneri

esindajana vastu tasu teostatud tööde eest ja kandma Wetorexile määratud tööde eest

laekunud raha Wetorexile edasi 2 tööpäeva jooksul. Tellija ja kostja vahel koostati ja

allkirjastati 8 vaheetapi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning lõplik tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt 16.02.2015.a, millega akteeriti lepingulised tööd 100%. Kostja esitas

tellijale arved, kuid nende koopiaid Wetorexile kostja ei saatnud. Kostja on tellijalt saanud

kogu töövõtulepingu järgse summa. Kostja kandis Wetorexile edasi üksnes 180 560 eurot,

millele lisandus käibemaks. 06.11.2015.a kuulutati välja Wetorex pankrot.

4. Hageja omandas 13.09.2017.a toimunud enampakkumisel Wetorexi pankrotivarast kõik

koostöölepingust tulenevad Wetorexi nõuded kostja vastu. Hageja poolt omandatud nõude

suurus kostja vastu on 1 033 790 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja vähendab seda

summat ning palub kostjalt välja mõista 725 000 eurot ja sellele lisanduva 20 %

käibemaksu, kokku summas 870 000 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2015 kuni hagi

esitamiseni summas 191 800,44 eurot ja sealt edasi protsendina põhinõudest.

Kostja vastus

5. Kostja hagi ei tunnistanud. Wetorexi ja kostja vahel oli sõlmitud leping, milles on kokku

lepitud kõigi nõuete loovutamise keelus. Samuti tuleneb seltsinglase nõuete loovutamise

lubamatus seadusest (VÕS § 588). Seetõttu on nõude loovutamine hagejale tühine.

6. Wetorex ei teinud töid valmis ja vähesed tehtud tööd tuli suures osas ringi teha.

Tasunõude sissenõutavuse eelduseks oli töö teostamine ja akteeritud töö eest arve

esitamine. Wetorex esitas arveid 180 560 euro (ilma käibemaksuta) väärtuses, mis on

tasutud. Rohkem Wetorex kostjale arveid ei esitanud, sest rohkem töid ei akteeritud.

Hageja esitatud kuludokumendid ei tõenda, et kulud tehti kokkulepitud tööosa jaoks.

Wetorexil oli õigus kasumile ainult enda tööosa arvel. Wetorexi tööosa teostas lõpuks

kostja koos alltöövõtjatega, et täita tellijaga sõlmitud töövõtuleping ja vältida Wetorexi

lepingurikkumisest tulenevaid kahjusid. Kostjal tuli tegeleda Wetorexi tööossa kuuluva

töö parandamisega veel 2016.a, 2017.a ja 2018.a. Kostja tegi Wetorexi tööosa

teostamiseks kulutusi summas 1 378 943,81 eurot (sisaldab Wetorexile makstud 180 560

eurot). Koostöölepingu kohaselt oli tehnoloogiaosa teostamiseks ettenähtud 1 214 350

eurot, mistõttu jäi projekti see osa ainult kostja kulutusi arvestades kahjumisse 164

593,81 euroga. Kui kohus leiab siiski, et Wetorexil oli kostja vastu mistahes nõue, siis on

see tasaarvestatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 11.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist.

8. Projekteerimis-ehitustööde töövõtulepingu nr 5413L järgi on Rapla Küte AS ja kostja

sõlminud lepingu hakkpuidu katlamaja rajamiseks Rapla linna, Kastani 3a kinnistule

„võtmed kätte“ põhimõttel, vastavalt ehitusprojektile ja töövõtja pakkumisele hinnaga 1

772 073,65 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti

kohaselt on kostja tellijale tehtud tööd üle andnud 16.02.2015.a (dtl 416-426). Vaidlust ei

ole, et lepinguga nr 5413L kokkulepitud tasu on kostjale välja makstud (dtl 427-436).

9. Puudub vaidlus, et kostja ja Wetorex OÜ on 15.04.2014.a sõlminud koostöölepingu

eelnimetatud projekti elluviimiseks. Lepingu punktis 1.4 on pooled kokku leppinud, et

lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu kohta sätestatut niivõrd,

kuivõrd partnerid ei ole lepingus teisiti kokku leppinud (dtl 401). Koostöölepingu punktis

2.1 on partnerid määranud projekti raames teostavate tööde teostamise õigused ja

kohustused järgnevalt: punkti 2.1.1 kohaselt on Wetorexi teostada lepingu lisas 1 toodud

hakkpuidu katlaseadmete tarne ja paigaldustööd hinnapakkumises toodud suuruses ja

mahus. Wetorexil on tema poolt teostatavate tööde osas kõik õigused, kohustused ja

vastutus, sh ainuõigus tulule, mida tal õnnestub temale määratud projekti tööde osas

saavutada ning kohustus kanda ise täies ulatuses nimetatud tööde osas riskid ja kahju, kui

see tekib; punkti 2.1.2 kohaselt on kostja teostada lepingu lisas 1 toodud kõik need tööd,

mis on märgitud kostja töö suuruseks ja mahuks. Kostjal on tema poolt teostatavate

tööde osas kõik õigused, kohustused ja vastutus, sh ainuõigus tulule, mida tal õnnestub

temale määratud projekti tööde osas saavutada ning kohustus kanda ise täies ulatuses

nimetatud tööde osas riskid ja kahju, kui see tekib.

10. Lepingu punktis 3.1.1 ja 3.1.3 on partnerid otsustanud määrata lepingust tuleneva koostöö

juhtivaks partneriks kostja, kes on volitatud suhtlema tellijaga ning saama tellijalt juhiseid

hankelepingu täitmiseks, samuti esindama partnereid muudes hankelepingu täitmist

puudutavates küsimustes. Sealhulgas on kostja ülesandeks võtta tellijalt vastu tasu projekti

raames teostatavate tööde eest ja jagada see partnerite vahel vastavuses partnerite

panusega. Lepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, et kostja koostab partnerite eest

ja enda nimel arved ja aktid/aruanded ning saadab need tellijale aktsepteerimiseks ning

seejärel tööde eest tasumiseks.

11. Vaidlust ei ole selles, et Wetorexi pankrot on välja kuulutatud 06.11.2015.a ning hageja

on omandanud 13.09.2017.a toimunud enampakkumisel Wetorexi pankrotivarast kõik

eelpool osundatud koostöölepingust tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 437-439). Kohus

ei nõustunud kostjaga, et hageja ei saanud omandada Wetorexi ja kostja vahelisest

lepingust tulenevat nõuet. VÕS § 588 sätestab, et seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid

seltsingulepingust tekkinud nõudeid ei saa loovutada, välja arvatud seltsingu juhtimisest

tulenevate kulutuste hüvitamise nõue ja nõue kasumile. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

osundatud sättest tulenev piirang puudutab eelkõige seltsinglase õigusliku seisundiga

kaasnevaid isiklikke õigusi ning sellega ei ole hõlmatud seltsinglastele kogumina kuuluv

seltsingulepingu täitmise nõue. Nii on võimalik loovutada seltsingu juhtimisest tulenevat

kulutuste hüvitamise nõuet ilma ettemaksunõudeta, seltsinglase nõuet kasumile, st nõuet

sissenõutavaks muutunud kasumiosa väljamaksmisele, nõuet likvideerimisel saadavale

varale, samuti varalist nõuet seltsingu vastu, mis tuleneb seltsinglase poolt seltsingu

kohustuste täitmisest (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 528-529).

Kuivõrd antud juhtumil on hagejal kostja vastu rahaline nõue väidetavalt seltsinglase

kohustuste täitmisest, siis on selle nõude loovutamine lubatav.

12. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et

tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise

võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks

lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Lepingu punkt 4.3 kohaselt on kostja, kui mõlema

partneri esindaja volitatud, võtma tellijalt partnerite nimel vastu tasu teostatud tööde eest.

Kostja kannab Wetorexile määratud projekti tööde eest tellijalt laekunud raha 2 tööpäeva

jooksul Wetorexile edasi Wetorexi poolt esitatud arve alusel (dtl 403). Seega tuleneb

kokkuleppest, et omavahelise arvelduse aluseks on arve esitamine.

13. Hageja on väitnud, et akteerimise kohustus oli üksnes kostjal ning koostööleping ei näe

ette tööde akteerimist Wetorexi ja kostja vahel, kuid see pole kooskõlas kohtule esitatud

tõenditega. Lepingu punkti 6.3 järgi vastutab kumbki partner täies ulatuses temale lepingu

punktide 2.1. ja 2.3. alusel määratud tööde teostamise eest teise partneri ees nagu mistahes

muu kolmandast isikust alltöövõtja. Kooskõlas punktiga 6.4 vastutab partner lepingu

punktide 2.1. ja 2.3. alusel temale määratud tööde nõuetekohase dokumenteerimise ning

aruandluse eest. Seega tuleneb osundatust selgelt poole teostatud tööde akteerimise

kohustus. Pooled on selliselt ka lepingut mõistnud ja vastavalt toiminud, kuivõrd tehtud

töid akteeriti ning nende alusel arveid väljastati (VÕS § 23). Kohtule esitatust nähtub, et

kolmele aktile on allakirjutanud Wetorexi seaduslik esindaja VA (dtl 1634-1655) ning

ühel korral projektijuht AK (dtl 1656-1661). Seda, et AK oli Wetorex projektijuht,

kinnitas kohtuistungil hageja tunnistajana üle kuulatud IV (dtl 2947) ning kostja tunnistaja

TO (dtl 2955). Osundatud aktide alusel on Wetorex esitanud kostjale tasumiseks neli arvet

kogusummas 216 672 eurot, mis vaidlustamata asjaolude kohaselt on tasutud (dtl 1662-

1665). Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud AA selgitas, et Wetorex esitas kostjale

akte teostatud tööde eest (dtl 2950-2951). Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud TO

selgitas, et arve koostamise eelduseks oli allkirjastatud akt (dtl 2953-2955).

14. Teostatud tööde akte ega arveid pärast 2014.a septembrit, mis oleks kostja poolt tasumata,

hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja tuginemine 03.03.2015.a tabelile, millises

väidetavalt on kostja kinnitanud Wetorexi nõuet summas 1 214 350 eurot, on meelevaldne

(dtl 440-443). Antud tabelis kajastub üksnes Wetorexi ja kostja vahelises koostöölepingu

lisas 1 kokku lepitud Wetorexi teostavate tööde osa maksumus.

15. Ainuüksi asjaolust, et kostja oli tellijaga suhetes määratud juhtivaks partneriks ja tasude

vastuvõtjaks, ei saa järeldada, et tellija poolt tasutud arved tuli jagada automaatselt

Wetorexiga, sõltumata sellest, kas viimane lepingu täitmisse panustas või mitte.

Koostöölepingu punktist 6 nähtub, et partnerid leppisid kokku, et seltsingul ei teki

seltsinguvara, vaid kummalegi partnerile määrati kindel tööosa, mille teostamise eest ta

vastutas ning mille osas oli tal õigus vastavalt kasumile või kahjumile (dtl 404).

16. Kostja on märkinud, et Wetorex ei suutnud lepingut täita ning 2014.a suvel esinesid

tõsised minetused lepinguliste kohustuste täitmisel ning alates augustist-septembrist

2014.a osalemine projektis muutus marginaalseks. Ka tunnistaja IV andis kohtuistungil

ütlusi selle kohta, et kostja kauples sinna veel töötajaid, lausa brigaade ja kõik tegid

midagi (dtl 2947). Nimetatu kinnitab koosmõjus teiste tõenditega kostja väiteid, et

Wetorexil esines mahajäämust tööde teostamisega, mistõttu tuli täiendavalt leida

töövõtjaid. 16.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et Wetorexi

esindaja sel koosolekul ei osalenud, tööde reaalne mahajäämus on vähemalt kuus nädalat,

töömaal on vähe muutunud, tehnoloogia tööprojekt on jätkuvalt esitamata (tähtaeg

21.04.2014.a) (dtl 636-637). 23.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et

tehnoloogia töödejuhti Wetorexi poolt platsil peaaegu ei ole, tehnoloogia tööprojekt on

siiani esitamata (dtl 638-639). 30.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et

käik Wetorexi Põlva tehasesse 25.09.2014.a oli vähelootustandev, tööjõud ebapiisav,

tehnoloogia tööprojekt on siiani esitamata (dtl 640-641). Samuti nähtub AS Eraküte

29.09.2014.a kirjast kostjale, et töövõtulepingu nr 5413L täitmisel on tekkinud

mahajäämus 17 nädalat ning lisaks on esitamata katlamaja tehnoloogia tööprojekt.

Nimetatud kirja kohaselt on antud tööde teostamiseks täiendav tähtaeg, mis lepingu

muutmise kokkuleppe kohaselt on 28.11.2014.a (dtl 500, 503-504, 505-506).

10.10.2014.a on tellija pöördunud täiendavalt kostja poole ning heitnud ette, et esitamata

on endiselt nõuetekohane ja terviklik ehitusprojekt, sealhulgas katlamaja tehnoloogia

tööprojekt, mis tuli vastavalt lepingule esitada 21.04.2014.a (dtl 471). 03.09.2014.a e-

kirjaga on kostja palunud Wetorexil täiendavaid selgitusi seadmete tellimisest ja

valmistamisest (dtl 497). Sellele kirjale järgnevalt on kostja pöördunud info saamiseks

kolmanda isiku poole, kuivõrd Wetorexilt pole infot saadud (dtl 496). Kostja on

02.10.2014.a edastanud Wetorexile e-kirja, millise kohaselt on objekti üleandmise tähtaeg

28.11.2014.a ja selle 100 % täitmiseks alustatakse koheselt läbirääkimisi objektil

seadmete montaaži- ja paigaldustööde teostamiseks mitme tehnoloogiaettevõttega (dtl

499). 09.10.2014.a on edastatud Wetorexile e-kiri, millises on palutud asuda dialoogi, et

leida lahendused ülevalolevatele küsimustele (dtl 501). Seega on kostja antud juhul

tõendanud, et Wetorexil esines tellija ees vajakajäämisi enda kohustuste täitmisel ning

kostja võttis osaliselt need kohustused üle. Hageja vastavaid kostja vastuväiteid asja

kohtulikul arutamisel ümberlükanud ei ole.

17. Hageja on märkinud, et ajavahemikul august 2014.a kuni veebruar 2015.a on Wetorex

väidetavalt kandnud otseseid kulusid antud objektiga seoses summas 550 097,42 eurot (dtl

899-906, 907-921, 922-924, 1428-1429) ning need kulud ei ole lõplikud, kuna lisanduvad

näiteks tööjõukulud jms. Kohus on seisukohal, et iseenesest võib välja toodud kulutuste

näol esineda alus tasunõude esinemiseks, kuid nõude esitamiseks peab hageja esmalt välja

tooma, millise tehtud töö eest ta kostjalt tasu nõuab (VÕS § 637 lg 3). Hageja seda antud

juhul teinud ei ole. Seda enam, et Wetorex on varasemalt tehtud töid akteerinud ja nende

alusel kostjale arveid esitanud ja kostja on arveid tasunud. Hageja on antud juhtumil

nimetanud üksnes oletusliku nõudesumma ilma seda konkreetsete tööde ja nende

maksumusega sisustamata. Kohus on sellisele hagi puudusele hageja tähelepanu juhtinud.

18. Kohtule on esitatud ka teostatud tööde akt august 2015.a, mis on allkirjastatud

07.08.2015.a ning millise kohaselt on akteeritud täiendavalt 12 000 euro suuruses summas

tehtud töid ning lepitud kokku, et see summa kuulub kostja poolt Wetorexile tasumisele

(dtl 1866-1868). Selle akti kohaselt on see Wetorexi nõue 31.07.2015.a kolmepoolse

kokkuleppe alusel loovutatud Amcom Ehitus OÜ-le (dtl 1868, 1869). Seega pole õige ka

hageja tuginemine 11.12.2014.a kuni 20.02.2015.a kostja ja Wetorex e-kirjavahetusele,

millises on väidetavalt lubatud Wetorexile tasu maksta. Vastupidi, kostja on selgelt

Wetorexile vastanud, et sisutühja kirjavahetust ei ole mõtet pidada, kuivõrd on ilmselge, et

oma kuluarvete tasumine on iga ettevõtte siseasi (dtl 1832-1836). Viidatud

kirjavahetusest tuleneb, et selliseid summasid nagu nõuab hageja, ei ole kostja lubanud

Wetorexile tasuda. Ka ei ole Wetorex sellises suuruses tasu kostjalt kunagi nõudnud.

Wetorex möönab, et kostja on kandnud Wetorexi eest kulusid, kostjalt on küsitud

vastuarvet, mida oleks võimalik tasaarvestada. Ka on kostjalt uuritud, kas Wetorex võib

esitada väikese arve (summas mille kostja ise määrab) (dtl 1833-1835). Kohus osundab, et

partnerid on hilisemalt s.o 07.08.2015.a leppinud kokku, mis summas (12 000 eurot) on

Wetorexil tehtud tööde eest tasu saada (dtl 1868).

19. Kostja väidetel tegi ta Wetorexi tööosa teostamiseks kulutusi summas 1 230 827,78 eurot

ning projekt jäi kahjumisse summas 164 593,81 eurot (dtl 1726-2748, 2794-2799, 2800-

2856). Kostja on välja toonud, et muuhulgas pidi ta tegelema seadmete parandustöödega,

vahetades osa seadmeid välja kolmandate osapoolte abiga. Ka oli kostjal tarvis teostada

vaeg- ja garantiitöid veel 2016.a ja 2017.a. Hageja on neile vastuväidetele vaid

lakooniliselt ja valikuliselt vastanud.

20. Alternatiivselt palub hageja kvalifitseerida oma nõude panuse tagastamise nõudena (VÕS

§ 581 lg 1), kuigi seda alles kohtuvaidluste kirjalikes teesides. Kohus leiab, et ka sellel

alusel pole võimalik hagi rahuldada, kuivõrd sellise nõude esitamisel peab hageja samuti

tõendama millises maksumuses on ta panustanud ja mis osas on tema panus tagastamata.

Hageja üksnes märgib, et tema panus oli vähemalt 928 580 eurot. Hageja seda

konkreetselt sisustanud ei ole, kuivõrd viited panusele on üldised, tuginedes oma nõudes

üksnes lepingus kokkulepitud tööosale.

21. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hageja pole tõendanud, et lepinguga võetud

kohustused on kohaselt täidetud ning tööosa hulka kuulunud töö on edukalt sooritatud.

Sellekohane aruandlus ning dokumentatsioon puudub. Hageja väited Wetorexi panuse

suuruse kohta ei ole kooskõlas kohtu ette toodud tõenditega. Sellest tulenevalt jääb hageja

nõue rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

23. Maakohus on vaidlusele ebaõigesti kohaldanud töövõtulepingut reguleerivaid norme, kuna

poolte vahel sõlmitud lepingu on seltsinguleping. Pooled tegutsesid partneritena ühise

eesmärgi saavutamiseks, mitte tellija ja töövõtjana. Wetorexil ei olnud kostja ees töö

üleandmise kohustust. Seega ei saa rääkida ka töö akteerimise kohustusest Wetorexi ja

kostja vahel. Samuti ei tulene lepingust, et kostja kohustus maksta Wetorexile välja tema

osa tellija poolt kostjale makstud tasust oleks seotud tööde akteerimisega kostja ja

Wetorexi vahel.

24. Kostja ei esitanud Wetorexile koopiaid arvetest, mida ta oli saatnud tellijale tasumiseks.

Sellest tulenevalt oli Wetorex teadmatuses tellija poolt kostjale välja makstud summadest

ja ei saanud seetõttu esitada ka kostjale arveid enda töö eest. Ebaõige on maakohtu

seisukoht, et kostja ja Wetorexi vahel ei tekkinud seltsinguvara.

25. Hageja taotles maakohtus seltsingulepingu suhte alusel tasu maksmise kohustuse täitmist.

Kostja kohustuse tekkimise ja sissenõutavaks muutumine ei eelda seda, et hageja tõendab

mingi töö valmimise. Kostjal tekkis kohustus maksta Wetorexile tasu välja siis, kui talle

oli laekunud tellijalt raha nende tööde eest, mis olid koostöölepingu kohaselt määratud

Wetorexi töödeks. Vaidlust ei ole selles, et kostja sai tellijalt tasu kätte kõigi tööde eest, sh

nende eest, mis olid seltsingulepingus määratud kui Wetorexi tööd. Kostja ei ole

tõendanud, millises osas Wetorex rikkus seltsingulepingut. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et ta oleks kandnud kahju ja et ta oleks kasutanud mingeid

õiguskaitsevahendeid. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited ja tõendid

Wetorexi töö tegemise kohta. Vaidlust pole, et vajakajäämisi oli, kuid see ei tähenda, et

Wetorex töid ei teinud. Maakohus ei ole põhjendanud, millele tuginedes ta järeldas, et

Wetorexi tööosa jäi kahjumisse. Kostja jättis Wetorexile edasi kandmata arvetelt algselt

mahaarvatud tagatise.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis hagi põhivõla summas 54 168 eurot ja sellelt viivise

väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 54 168

eurot, viivise 12.12.2025 seisuga 51 913,50 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti määrab

ringkonnakohus menetluskulude uue jaotuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta

muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

28. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja AS-iga Rapla Küte töövõtulepingu, mille

kohaselt pidi kostja rajama hakkpuidu katlamaja Raplasse Kastani 3a kinnistule. AS Rapla

Küte kohustus töö eest tasuma 1 772 073,65 eurot (lisandub käibemaks). Kostja ja

Wetorex sõlmisid koostöölepingu eelnimetatud projekti elluviimiseks. Selle kohaselt oli

Wetorexi ülesandeks lepingu lisas 1 sätestatud hakkpuidu katlaseadmete tarne ja

paigaldustööd maksumusega 1 214 350 eurot (lisandub käibemaks) ning kostja ülesandeks

lepingu lisas 1 sätestatud ehitustööd maksumusega 557 723,65 eurot (lisandub

käibemaks).

29. Koostöölepingu punktis 1.4 leppisid kostja ja Wetorex kokku, et lepingule kohaldatakse

võlaõigusseaduses seltsingulepingu kohta sätestatud niivõrd, kuivõrd ei ole lepingus teisiti

kokku lepitud. Vastavalt koostöölepingu punktile 3.1.1 määrati kostja koostöö juhtivaks

partneriks. Koostöölepingu punktis 2.1.1 sätestati, et Wetorexil on tema poolt teostatavate

tööde osas kõik õigused, kohustused ja vastutus, sh ainuõigus tulule, mida tal õnnestub

temale määratud projekti tööde osas saavutada ja kohustus kanda ise täies ulatuses

nimetatud tööde osas riskid ja kahju kui see tekib. Koostöölepingu punktis 2.1.2 sätestati

sama kostja poolt teostatavate tööde kohta. Koostöölepingu punktis 2.2 lepiti kokku, et

lepingupooled väldivad olukordi, kus üks pooltest krediteerib kas otseselt või kaudselt

teist poolt. Koostöölepingu punktis 4.3 lepiti kokku, et kostja kui lepingupoolte esindaja

on volitatud võtma tellijalt lepingupoolte nimel vastu tasu teostatud tööde eest. Kostja

kannab Wetorexile määratud projekti tööde eest tellijalt laekunud raha 2 tööpäeva jooksul

Wetorexile edasi Wetorexi poolt esitatud arve alusel. Arvestades, et koostöölepingu

punktidest 2.1.1, 2.1.2 ja 2.2 tuleneb, et kumbki lepingupool kannab ainuisikuliselt oma

tööotsaga seotud kulud ja saab oma tööotsast tulenevalt ainuisikuliselt tulu või kannab

ainuisikuliselt kahju, siis on põhjendatud maakohtu järeldus, et lepingupooled on kokku

leppinud selles, et seltsinguvara ei teki. Õiguskirjanduses on selgitatud, et seltsinglastel on

võimalik kokku leppida, et seltsinguvara ei moodustata (Võlaõigusseadus III.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2021, lk 534).

30. Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus kui kohaldas käesolevale vaidlusele ka

töövõtulepingut reguleerivaid norme. Koostöölepingu punkti 6.3 sätestab, et kumbki

lepingupool vastutab täies ulatuses temale lepingu punktide 2.1 ja 2.3 alusel määratud

tööde teostamise eest teise lepingupoole ees nagu mistahes muu kolmandast isikust

alltöövõtja. Seda, et koostöölepingul on ka töövõtulepingu elemendid, on möönnud

pooled ise ka maakohtu 16.02.2022.a istungil.

31. Hageja leiab, et kostja raha maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumine ei eelda, et

hageja tõendab töö valmimise, vaid kostjal tekkis kohustus maksta Wetorexile tasu välja

siis, kui kostjale oli laekunud raha tööde eest, mis koostöölepingu kohaselt olid Wetorexi

tööd. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Kolleegiumi hinnangul ei tulene

koostöölepingust, et kostjal on kohustus kanda Wetorexile raha üle sõltumata sellest, kas

viimane on töid teinud. Vastavalt koostöölepingu punktile 4.2 on tellijale arve esitamise

eelduseks erinevate töö osade kohta vormistatud teostatud tööde aktid, mille alusel on

kostjal õigus koostada arve ning esitada see tellijale. Koostöölepingu punkti 6.4 järgi

vastutab lepingupool lepingu punktide 2.1 ja 2.3 alusel temale määratud tööde

nõuetekohase dokumenteerimise ning aruandluse eest. Seda, et kostja poolt Wetorexile

raha ülekandmise eelduseks oli Wetorexi poolt vastava tööosa tegemine, kinnitab ka

kostja ja Wetorexi praktika lepingu täitmisel. Maakohus on sellise praktika põhjendatult

tuvastanud kostja ja Wetorexi vahel koostatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktide ja

tunnistajate ütluste alusel. Seega lähtusid kostja ja Wetorex sellest, et Wetorex annab oma

tööosa üle kostjale ja kostja annab kogu tööosa (s.t mõlema koostöölepingu poole

tööosad) üle tellijale.

32. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb

iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Seega tuli hagejal tõendada, et Wetorex

andis kostjale tööosa üle või et see tuli lugeda üleantuks.

33. Asja materjalist nähtuvalt on Wetorex ja kostja koostanud järgmised aktid: akt 2014. mais

teostatud töö üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille kohaselt on Wetorex teostanud töid 15

600 euro (sisaldab käibemaksu) ulatuses (III kd tl 93-95); akt 2014.a juunis teostatud töö

üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille kohaselt on Wetorex teostanud töid 45 000 euro

(sisaldab käibemaksu) ulatuses (III kd tl 96-97); akt 2014.a juulis teostatud töö

üleandmise- vastuvõtmise kohta, mille kohaselt on Wetorex teostanud töid 75 660 euro

(sisaldab käibemaksu) ulatuses (IV kd tl 135-137); akt 2014.a augustis teostatud tööde

üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille kohaselt on Wetorex teostanud töid 134 580 euro

(sisaldab käibemaksu) ulatuses (IV kd tl 138-141). Wetorex on nende tööde kohta

esitanud kostjale arved 20 % võrra väiksemas summas (IV tl 142-146). Vaidlus puudub, et

nimetatud arved kogusummas 216 672 eurot (sisaldab käibemaksu) on kostja poolt

Wetorexile tasutud. Ringkonnakohtu hinnangul võib poolte esitatust järeldada, et arve

vähendatud osa (s.o 20 %) on käsitletud tagatisena juhuks, kui Wetorexi töös ilmnevad

puudused. Lisaks on kohtule esitatud töö üleandmise-vastuvõtmise akt 2015.a augustis

teostatud töö kohta, mille kohaselt kuulub tasumisele 12 000 eurot (sisaldab käibemaksu).

Aktis on märgitud, et Wetorex on aktiga seotud nõude summas 12 000 eurot loovutanud

Amcom Ehitus OÜ-le (V kd tl-45-47). Rohkem kostja ja Wetorex töö üleandmise-

vastuvõtmise akte koostanud ei ole.

34. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidlust selles, et Wetorex ei täitnud oma lepingulisi

kohustusi täies ulatuses. Hageja on ka ise apellatsioonkaebuses kinnitanud, et

vajakajäämisi oli. Samas on hageja 02.11.2023 menetlusdokumendis avaldanud, et

ainuüksi otsesed kulud (tööjõukulusid arvestamata), mida Wetorex kandis seoses objekti

tööde teostamisega oli 550 097,42 eurot. Wetorexi kogupanust objekti töösse hindas

hageja 928 580 euro suuruseks (lisandub käibemaks).

Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult osundanud, et hageja ei ole

nõuetekohaselt toonud esile nõude aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 363 lg 1 p 2

kohaselt on hageja ülesandeks välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja

on toonud esile, mis on tema hinnangul Wetorexi otseste kulude üldsumma ning mis on

tema hinnangul Wetorexi panuse koguväärtus. Vaidlust ei ole, et osade tööde eest on

Wetorexile tasutud. Hageja ei ole maakohtus selgelt esile toonud, milliseid konkreetseid

töid ja millises konkreetses mahus ta lisaks akteeritud töödele tegi ning millise konkreetse

töö eest ta millises summas tasu nõuab. Kohus ei saa ise otsida nõude aluseks olevaid

asjaolusid tõenditest.

Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele tabeli, mida on nimetanud tõendite ülevaateks.

Kostja on palunud tabeli tagastada. Kolleegiumi hinnangul puudub tabeli tagastamiseks

alus, kuna tegemist ei ole tõendiga. Lisatud tabeli puhul on tegemist apellatsioonkaebuse

osaga. Samas on tabelis muuhulgas detailselt esile toodud, millised konkreetsed tööd on

Wetorex teinud ja millises konkreetses summas on Wetorexil iga konkreetse tööosa eest

tasu saamata. Maakohtus ei ole hageja seda teinud. Seega on tabelis esitatud olulises

ulatuses uusi asjaolusid. Hageja ei ole põhjendatud, miks ta maakohtus neid asjaolusid

esile tuua ei saanud. Tulenevalt TsMS § 652 lg 4 ei saa ringkonnakohus tabelis esile

toodud uusi asjaolusid arvestada.

35. Kuna hageja ei ole maakohtus konkreetselt esile toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid,

ei saa hageja nõuet ainuüksi seetõttu pidada põhjendatuks (v.a osas, mis puudutab

akteeritud töödega seotud nõuet). Seetõttu puudub vajadus hinnata ka nõudega seotud

tõendeid. Siiski märgib kolleegium kulutuste kandmist puudutavate tõenditega seonduvalt,

et kulutuste tegemist iseenesest ei saa samastada töö nõuetekohase valmistegemisega

(tulemuse saavutamisega) ja selle üleandmisega. Hageja ei ole tõendanud, et Wetorex

pakkus nõuetekohaselt valmistatud tööosade üleandmist (lisaks kostja ja Wetorexi vahel

akteeritud tööosadele), kuid kostja jättis need põhjendamatult vastu võtmata. Asjaolu, et

tellija on kostjalt töö vastu võtnud, ei tõenda, et Wetorex on oma kohustused

nõuetekohaselt täitnud. Wetorex ja kostja on allkirjastanud 2015.a augustis töö

üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt on Wetorexi poolt teostatud ehitustööde

maksumus alates ehituse algusest 281 640 eurot (sisaldab käibemaksu) (V kd tl 45-47).

Tegemist on sarnase summaga, mis on kostja ja Wetorexi vahel 2014.a mais, juunis,

juulis, augustis ja 2015.a augustis akteeritud tööde kogusumma. Arvestades, et see akt on

allkirjastatud ca pool aastat pärast kostja poolt töö tellijale üleandmist, siis saab sellest

järeldada, et Wetorex aktsepteeris, et kostja ja Wetorexi vahel üleandmise-vastuvõtmise

aktidega akteeritud summade näol ongi tegemist tema poolt nõuetekohaselt tehtud tööde

kogumaksumusega. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuet pidada esitatud asjaoludel

põhjendatuks osas, mis ei puuduta 2014.a mais, juunis, juulis ja augustis teostatud tööde

akte.

36. 2014.a mais, juunis, juulis ja augustis teostatud tööde eest on kostja tasunud Wetorexile

akteeritud tööde summast 20 %, s.o 54 168 eurot (sisaldab käibemaksu), vähem. Vaidlust

ei ole, et tellija on kostjale töövõtulepingu järgse kogusumma tasunud, sh on tellija

tasunud kostjale tellija poolt kinnipeetud tagatise. Kuna kostja on akteeritud tööde eest

jätnud 54 168 eurot Wetorexile tasumata, siis oli Wetorexil seda õigus kostjalt nõuda

koostöölepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel.

37. Hageja on omandanud koostöölepingust tulenevad Wetorexi nõuded kostja vastu 2017.a

septembris toimunud enampakkumiselt (I kd tl 253-254). Kolleegiumi hinnangul on kostja

väited nõude loovutamise tühisusest alusetud. Maakohus leidis põhjendatult, et VÕS §

588 ei keela vaidlusaluse nõude loovutamist. Kuigi koostöölepingu punktis 9.3 on pooled

leppinud kokku, et lepingust tulenevad õigused ei ole loovutatavad, sätestab VÕS § 166 lg

2, et võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine

välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Seega on nõude loovutamine hageja suhtes kehtiv.

38. Kostja leiab, et hagejal ei ole seda nõuet, kuna kostja on nõude tasaarvestanud. Kostja on

tuginenud nii Wetorexile kui menetluses hagejale tehtud tasaarvestusavaldusele.

39. Maakohus on 16.11.2018 määruses selgitanud, et kostja peab tõendama, et ta on

tasaarvestusavalduse Wetorexile esitanud. Kostja ei ole selle kohta tõendeid esitanud.

Hageja on 18.01.2019 ja 01.10.2022 menetlusdokumentides avaldanud, et

tasaarvestusavaldust ei ole tehtud. Ka Wetorexi pankrotihaldur on 20.03.2017 e-kirjas

avaldanud, et nõude tasaarvestamise avaldusi ei ole temale teadaolevalt tehtud. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et ta oleks esitanud Wetorexile tasaarvestusavalduse.

40. Kostja on 14.02.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et kui hagejal on kostja vastu

mistahes nõue, mis ei ole veel tasaarvestusega lõppenud, tasaarvestab ta selle enda

nõudega hageja vastu kattuvas osas tuginedes VÕS § 171 lg 1 sätestatule. Kuigi kostja on

viidanud VÕS § 171 lg-le 1, on ringkonnakohtu hinnangul kostja silmas pidanud VÕS §

171 lg 3 p-i 2, mis sätestab, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude

ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus

sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai

või teada saama pidi.

41. Kostja on 01.04.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et kuludokumentidest nähtuvalt

kulus kostjal Wetorexi tööosa teostamiseks 1 378 943,81 eurot (sisaldab Wetorexile

makstud 180 560 eurot), koostöölepingu kohaselt oli tehnoloogiaosa teostamiseks

ettenähtud 1 214 350 eurot, mistõttu jäi projekti see osa ainult kostja kulutusi arvestades

kahjumisse 164 593,81 euroga. Kostja tugineb sellele, et koostöölepingust tulenevalt on

Wetorexil kohustus hüvitada kostjale lepingu rikkumisest tulenev kahju. Seega soovib

kostja tasaarvestada hageja nõude kostja kahju hüvitamise nõudega.

Kuna kostja tugineb tasaarvestamisel kahju hüvitamise nõudele, siis oli kostja kohustus

tuua esile kahju hüvitamise nõudega seotud asjaolud ja esitada neid kinnitavad tõendid

(TsMS § 394 lg 2 p 3, § 230 lg 1, VÕS § 115 lg 1, § 127 lg-d 1-4, § 128 ). Käesoleval

juhul ei ole kostja kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt esile

toonud. Kostja on üldsõnaliselt väitnud, et Wetorex ei teinud töid tähtaegselt ja kohaselt,

nimetanud Wetorexi tööosa teostamiseks kostja poolt kulutatud kogusumma ja esitanud

hulgaliselt kuludokumente. Kostjal ei ole aga esile toonud, milliste konkreetsete Wetorexi

tegemata jätmiste ja puuduste kõrvaldamiseks, mida kostja või tema alltöövõtjad

konkreetselt tegid ja milliseid konkreetseid kulusid kostja selleks kandis. Kohus ei saa ise

otsida tõenditest nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna kostja ei ole konkreetselt esile

toonud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, ei saa kostja kahjunõuet ainuüksi seetõttu

pidada põhjendatuks. Seetõttu puudub vajadus hinnata ka tasaarvestusega seotud

tõendeid.

42. Kuna kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt

akteeritud tööde eest vähemmakstu, so 54 168 eurot (sisaldab käibemaksu), tasumist.

Hageja on palunud kostjalt alates 01.04.2015 välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Arvestades, et kostja andis tööd tellijale üle 16.02.2015 (I

kd 202-205), et kostja esitas 16.02.2015 tellijale viimase arve tasumise tähtajaga

18.03.2015 (I kd tl 252) ning et koostöölepingu kohaselt pidi kostja Wetorexile raha üle

kandma 2 tööpäeva jooksul tellijalt tasu saamisest, siis oli Wetorexi tasunõue 1. aprilliks

2015 muutunud sissenõutavaks. 12.12.2025 seisuga on viivise suuruseks 51 913,50 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 12.12.2025 seisuga 51 913,50 eurot

ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

43. Arvestades asja lahendamise tulemust tuleb poolte menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jätta 94 % ulatuses hageja kanda ja 6 % ulatuses kostja kanda (TsMS §

163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)