2-23-6658/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6658

Kohtuasi

S.O hagi E.B (E.B) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.O

03.11.2025

(täiendatud

20.11.2025)

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.O (isikukood XXX)

Kostja E.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.O 03.11.2025 (täiendatud 20.11.2025) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

15.10.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-6658 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud S.O kanda. E.B-l

ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-6658

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.O (hageja) esitas 04.05.2023 (täiendatud 20.07.2023) Harju Maakohtule E.B (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel.

2. Hagiavalduse kohaselt keelas kostja hagejal osaleda 05.04.2023 Hooneühistu Lasnamäe 2

üldkoosolekul ning avaldas üldkoosolekul hageja kohta vene keeles ebaõige faktiväite, et

hageja on varastanud 15 000 eurot. Hageja väitel ei ole ta kunagi raha varastanud. Hageja

leidis, et kuivõrd teda ei ole kuriteos süüdi mõistetud, siis on tegemist vale faktiväitega.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ega võtnud hagi õigeks. Kostja leidis, et ebaõiged on hageja

väited, et ta on keelanud hagejal üldkoosolekul osaleda ja et ta on hagejat laimanud. Kostja ei

ole hagejale mittevaralist kahju tekitanud ega ole hagejaga isegi kokku puutunud. Kostja palus

menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 15.10.2025 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ning menetluskulude rahalise suuruse hüvitatavate kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata. Maakohus jättis lisaks rahuldamata hageja 14.10.2025 taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks ning määras, et toimikust eemaldatakse korduvad dokumendid digitaalse

toimiku lehekülgedel 81–84, 120–128, 144–146, 204–216, 243–244, 250–254, 271–274, 280–

283, 298–327, 368–376 ja 383.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja taotluse hilinenult. Kohus on

varasemalt selgitanud, et hageja peab esitama selge ja nõuetekohase taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks. Hageja vastavat taotlust kohtu määratud tähtajaks ei esitanud (s.o hiljemalt

01.09.2025). Lisaks lõppes eelmenetlus 16.09.2025. Järelikult on hageja taotlus esitatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 ja 339 rikkudes. Arvestades kohtu põhjalikke

selgitusi 05.08.2025 e-kirjas (dtl 377), ei saa olla mõistlikku põhjust, miks hageja ei saanud

enda 18.08.2025 menetlusdokumendis (dtl 380–382) või hiljemalt 01.09.2025 seda taotlust

esitada. Seega jättis maakohus TsMS § 331 lg 1 alusel hageja 14.10.2025 taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks rahuldamata, sest taotlus on esitatud hilinenult ja põhjustaks asja lahendamise

viibimise.

6. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud esmast eeldust, s.o

hagiavalduses väidetud kostja õigusvastase teo toimepanemist. Lähtudes võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 1043 ja TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt peab hageja kahju õigusvastasest

tekitamisest tulemeval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama

kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RKTKo

30.01.2019, 2-17-8492/28, p 14). Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud nõudele vastu

ning väitnud, et hageja väide laimamise kohta ei vasta tõele (dtl 95). Järelikult ei ole tegemist

ka TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus hageja oleks tõendamisest vabastatud. Kohus

on selgitamiskohustust täites juhtinud hageja tähelepanu tõendamiskoormusele ning on teinud

ettepaneku tõendite esitamiseks ja palunud väiteid nõuetekohaselt juba esitatud tõenditega

seostada (dtl 263–265, 360–361 ja 377). Maakohus tuvastas, et hageja väide, et tal keelati

2-23-6658

koosolekul osalemine on tõendiga, s.o Hooneühistu Lasnamäe 2 27.04.2023 üldkoosoleku

registreerimislehega, kooskõlas (kostja osales sellel üldkoosolekul, kuid hageja mitte, dtl 50 ja

53). Ka hagiavalduse lisast 1 ehk hooneühistu 27.04.2023 päevakorrast (dtl 4) ei ole võimalik

tuvastada kostja poolt mistahes väite avaldamist. Hagiavalduses on tehtud viide ka sellele, et

üldkoosolekust eksisteerib videosalvestis (dtl 3). Maakohus tuvastas AH kirja (dtl 44) ja

Hooneühistu Lasnamäe 2 27.04.2023 üldkoosoleku protokolli väljavõtte (dtl 276) alusel, et

üldkoosolekut videosalvestati. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada see videosalvestis

tõendina ning selgitas, et kui avaldamine toimus vene keeles, siis peab videosalvestisel

avaldatu ka tõlkima (dtl 264). Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja esitanud ühtegi

täiendavat tõendit, ei ole viidanud ühelegi varasemalt esitatud tõendile ega ole taotlenud

tõendite kogumist, sh ei ole hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Kuigi pool peab ise

konkreetselt viitama, millise tõendiga ta vaidlusalust asjaolu soovib tõendada ning kohus ei

otsi tõenditest asjaolusid (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17), ei olnud kohtul ka teiste

tõendite kogumis hindamisel võimalik tuvastada kostja poolt väite avaldamist.

7. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et põhjendatud ei ole anda hinnangut

delikti üldkoosseisu teistele tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele.

8. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määras, et kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse (täiendatud 20.11.2025), milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel. Lisaks palub hageja kõrvaldada LS e-mail ja telefon hagist, sest ta ei osalenud

hooneühistu koosolekus ja ta pole advokaat, tunnistaja ega kostja.

10. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse kohaselt laimas kostja hagejat 27.04.2023. Hageja

ei nõustu, et kostja ei esitanud videot ise selleks, et tõendada, et ta ei laimanud hagejat.

Maakohus ei lubanud kutsuda tunnistajaid Lisa 3 üldkoosoleku nimekirjast. Maakohus ei

lubanud ka tunnistajat H kutsuda, et video esitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

12. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

2-23-6658

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKo 03.04.2018, 2-16-

18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

13. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette tunnistajate ülekuulamise taotluse

rahuldamata jätmist ning seda, et maakohus ei ole lubanud esitada tõendina videot (millega on

tõendatud hageja laimamine kostja poolt). Samuti, et nimetatud videot ei ole esitanud ka

kostja. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebuses väiteid, mis annaks alust järeldada, et

maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata põhjendamatult või keelas hagejal täiendavate

tõendite esitamist. Vaidlustatud ei ole asjaolusid, et kohus on varasemalt hagejale selgitanud,

et hageja peab esitama selge ja nõuetekohase taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, mida

hageja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud (maakohtu otsuse põhjenduste punktid 9–11).

Hageja esitas oma taotluse pärast eelmenetluse lõppemist, üks päev enne kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise kuupäeva. Arvestades, et maakohus on 31.07.2025 ja 05.08.2025

hagejale väga põhjalikult selgitanud nii taotluse esitamisega seonduvat kui ka

tõendamiskoormist, sh teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (mh viidatud videosalvestise

esitamiseks) ning hageja ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud, ei viidanud ühelegi varasemalt

esitatud tõendile ega taotlenud tõendite kogumist, siis ei ole alust järeldada, et maakohus on

taotluse rahuldamata jätmisel eksinud menetlusõiguse normide vastu. Ringkonnakohus

märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS

§ 230 lg 2 ls 1 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 236 lg 2 ls 1 kohaselt kui

tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult

tõendite kogumist. Sellise taotluse esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas

tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb,

sh märkida ka kogumist võimaldavad andmed (TsMS § 236 lg 3). Seega ei saa kohus

kohustada vastaspoolt esitama tõendeid ilma hageja vastavasisulise taotluseta, et tõendada

neid asjaolusid, millele tugineb hageja nõue.

14. Materiaalõiguse normi väära kohaldamist ei ole hageja maakohtule ette heitnud. Siiski

tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024,

2-22-10693, p 11 teine lõik). Siinsel juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse

kohaldamisel, kuivõrd VÕS § 1043 alusel nõude esitamise esmaseks eelduseks on kostja poolt

õigusvastase teo toimepanemine. Maakohus on seejuures õigesti tuvastanud, et hageja ei ole

kostja poolt hageja suhtes õigusvastase teo toimepanemist tõendanud. Hageja

apellatsioonkaebuse väited ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele.

15. Lisaks ei nähtu ringkonnakohtule, et vaidlustatud otsuses oleks viidatud LS e-posti

aadressile või telefoninumbrile, mille eemaldamist apellatsioonkaebuses taotletakse.

16. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

17. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostja) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

2-23-6658

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)