2-24-15358/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Aleksandr Kondrašov ja Kädi Vaker

Otsuse kuupäev

12.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15358

Tsiviilasi

G.K hagi T.S-i vastu elatise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.S-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3309,48 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) G.K (isikukood XXX), seaduslik

esindaja J.L

Kostja (apellant) T.S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Jätta rahuldamata kostja 09.05. ja 15.11.2025 taotlused viidatud kuupäevade

menetlusdokumentidele lisatud tõendite vastuvõtmiseks.

I.2.

Mitte menetleda kostja 18.11.2025 ja hageja 21.11.2025 tõenditaotlusi ega

poolte 01.–05.12.2025 avaldusi koos tõenditaotlustega.

I.3.

Tagastada eelmistes punktides viidatud tõendid esitajatele elektrooniliselt.

I.4.

Tühistada Harju Maakohtu 30.04.2025 otsus osas, milles hagi rahuldati

suurema elatise kui 1594,28 € saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus,

milles jätta hageja nõue nimetatud summat ületavas osas rahuldamata.

Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

I.5.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.6.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Mõista kostjalt T.S-ilt hageja G.K kasuks välja elatis 1594,28 €.

II.2. Elatise summa kanda J.L-i pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega „elatis“.

II.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ja

rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p-d I.1–I.3) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. G.K (hageja, laps) nimel esitas J.L (isa) 09.10.2024 Harju Maakohtule hagi T.S-i (kostja,

ema) vastu alates 01.09.2024 igakuise elatise 470 € nõudes. Hageja tõi esile, et ta elab alates

13.08.2024 püsivalt isa juures. Ema hagejat ei toeta. Hageja igakuised kulud moodustavad

940 €, sh eluase 80 €, toit 220 €, transport 15 €, side 50 €, tervishoid 50 €, hügieenitarbed 35

€, koolikohustus 170 €, riided ja jalanõud 150 €, muud vältimatud kulutused 170 €

(väljasõidud 30 €, sünnipäevad 25 €, muud kulud 65 €, taskuraha 50 €). Samuti märkis

hageja, et lapsetoetus laekub lapse emale.

2. Kostja vaidles hagile vastu, sest hagiavalduse väited ei ole õiged. Laps ei ela alaliselt

alates 13.08.2024 isa juures. Mõlemad vanemad on teinud kulutusi lapse heaks. Isa esile

toodud summad on valed, selliseid kulutusi pole olnud. Hageja viibis kostja juures mh 18.10.–

03.11.2024. Kostja avaldas 24.02.2025, et sai koondamisteate ja otsib uut töökohta. Kostja on

nõus dokumendi esitamisest alates maksma seadusega ettenähtud summat.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 30.04.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt:

-

09.10.2024 – 31.03.2025 summas 367,72 € kuus (baassumma 272,76 €, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 € ja pool lapsetoetust 40 €);

-

alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (12.03.2029) 381,74 € kuus

(baassumma 282,31 €, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 € ja

pool lapsetoetust 40 €):

-

elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 ls 1) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hageja taotlusel määras maakohus, et elatise summad tuleb kanda iga kalendrikuu 1. kuu-

päevaks isa pangakontole selgitusega „elatis“.

Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi.

3.1.

Maakohus tuvastas, et hageja vanemad on ema ja isa. Hagejal on PKS §-de 96 ja 97

alusel õigus nõuda vanemalt ülalpidamist, mis tuleb PKS § 100 lg-te 1 ja 4 järgi üldjuhul anda

raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 näeb ette

elatise minimaalse määra (elatismiinimum). Hageja elab isa juures ja saab seega elatist nõuda

emalt.

2 (5)

3.2.

Kostja on teinud hageja ülalpidamiseks üksnes ebakorrapäraseid kulutusi ja makseid,

mida ei saa asja lahendamisel arvesse võtta. Samas ei ole hageja tõendanud oma väiteid

kulutuste kohta. Kirjeldatud olukorras on kohane välja mõista elatismiinimum.

3.3.

Maakohus järgis PKS § 101 sätteid ja arvutas välja elatismiinimumi ajavahemikel enne

ja pärast 01.04.2025 nagu kirjeldatud eespool p 3 kahes esimeses taandes. Lisaks põhjendas

kohus elatise tulevikus muutumist alates 01.04.2025. Arvutustes lähtus maakohus sellest, et

hageja elab alaliselt isa juures ja viibib emaga keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus.

3.4.

Kostja väited tema sissetuleku vähesuse või vähenemise kohta pole tõendatud.

Maakohus tuvastas, et kostja saab anda hagejale ülalpidamist elatismiinimumi ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja võimalust maksta elatis osamaksetena.

4.1.

Hageja ei elanud alaliselt isa juures alates 09.10.2024, mistõttu ei ole elatise nõue sellest

ajast alates põhjendatud. Hageja oli emaga 18.10.–03.11.2024, 20.12.2024–05.01.2025,

22.02.–03.03.2025 ja 11.–21.04.2025. Vanemad leppisid kokku, et laps elab isaga kuni ema

leiab uue üürikorteri, aga ema ostab lapsele riided ja kannab kulud. Kostja väitel tegi ta seda

kokku vähemalt summas 738,15 €. Maakohus jättis need kulud ebaõigesti arvesse võtmata.

4.2.

Hageja oli alaliselt isa juures alates 05.01.2025, mil kostja sai teada koondamisest. Ema

juurde asus hageja elama pärast kooliaasta lõppu 10.06.2025 – sellest ajast alates ei ole enam

alust emalt elatist nõuda.

4.3.

Lisaks palub kostja võtta arvesse, et alates 20.12.2024 viibib vanemate teine ühine

täiskasvanud õppiv poeg ema ülalpidamisel. Kostja kulutused teisele lapsele on 1482 €

(korteri lepingutasu, üür, toit jm).

4.4.

Kohus ei võtnud arvesse vanemate varalist seisu. Pärast 19-aastast kooselu ja kahe lapse

saamist jäi kogu vara isale. Ema lahkusin senisest ühisest kodust koos lastega üürikorterisse

2022. a septembris, jättes kogu sisustuse ja tarbeesemed ning kõik muu isale. Isal on piisavalt

vara, st kaks korterit ja kinnistu.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu. Hageja nimel esitatud seisukohas nõustus isa, et laps oli

emaga 18.10.–03.11.2024 (17 päeva); 20.12.2024-04.01.2025 (16 päeva); 22.02.–03.03.2025

(10 päeva) ja 11.04–20.04.2025 (10 päeva) – kokku 53 päeva.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles elatis mõisteti kostjalt välja kokku

suuremas summas kui 1594,28 €, ja jätab uue otsusega hagi nimetatud summat ületavas osas

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse osaliselt ja sellega seotud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Juhindudes TsMS § 442 lg 5 ls-st 1, lahendab kohus esmalt poolte menetluslikud

taotlused.

7.1.

Kostja esitas koos kaebusega dokumentaalseid tõendeid (dtl 367–416). Need taotlused

on tähtaegsed ja põhimõtteliselt lubatavad osas, mis puudutab pärast maakohtu menetlust

ilmnenud asjaolusid (TsMS § 652 lg 3 p 2). Siiski rakenduvad ka nende taotluste osas reeglid,

et kohus võtab vastu üksnes asjakohase tõendi (TsMS § 238 lg 1) ja pool peab tõendit esitades

nimetama, millist vaidlusalust asjaolu ta soovib sellega tõendada (TsMS § 236 lg 3). Hageja

sidus asjaoludega ainult oma koondamisteatise (dtl 367–368), aga teiste tõendite kohta ei

nimetanud konkreetseid tõendatavaid asjaolusid. Koondamisteatis ei kajasta piisava selgusega

hageja majanduslikku olukorda ega muid elatise nõude lahendamisel tähtsust omavaid

asjaolusid. Neil kaalutlustel jäävad kaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.

3 (5)

7.2.

Kostja esitas 15.11.2025 täiendavaid dokumentaalseid tõendeid mh lapse reisimise

kohta (dtl 435–460). Lähtudes eespool p-des 4.1 ja 5 refereeritud poolte väidetest, on

vaidlusalused kuupäevad üksnes 04. või 05.01. ja 20. või 21.04.2025. Kuigi kostja tõendid

kajastavad osaliselt ka neid kuupäevi Tallinnast lahkuvate reisidena (dtl 438, 455), ei ole

kostja väitnud, et ta sõitis nimetatud päevadel lapsega Tallinnast ära. Poolte väited erinevad

just küsimuses, millal pöördus hageja tagasi isa juurde Tallinnas. Seetõttu pole ka need

tõendid asjakohased ja jäävad TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.

7.3.

Mõlemad pooled esitasid tõendeid 18. ja 21.11.2025 (dtl 469–474). Ringkonnakohtu

10.11.2025 määruse järgi oli seisukohti ja taotlusi võimalik esitada kuni 17.11.2025.

Hilinenult esitatud taotluste menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise, sest

pooltele tuleks anda täiendav tähtaeg uutele taotlustele vastamiseks. Seetõttu jätab

ringkonnakohus 18. ja 21.11.2025 taotlused TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata.

7.4.

Lisaks esitasid pooled omal algatusel täiendavaid avaldusi 01.–05.12.2025 (dtl 477–

497), milleks kohus ei olnud neid kohustanud ega määranud ka asjakohaseid tähtaegu.

Eelmise punkti põhjendustel jätab kohus ka need avaldused tervikuna menetlemata.

7.5.

Kõik viidatud tõendid tagastatakse pooltele elektrooniliselt, poolte

menetlusdokumendid jäävad toimikusse.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest selle kohta, et ema ja isa on hageja vanemad ning hageja elas vähemalt

hagi esitamise ajal alaliselt isa juures, aga lapsetoetus laekus emale (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Kuigi kostja seadis kaebuses kahtluse alla alalise viibimise isa juures 09.10.2024–04.01.2025,

siis tegelikult on kaebuse väidetest aru saada, et ta tugineb lapse ajutisele viibimisele temaga

teatavatel ajavahemikel (peamiselt koolivaheajad). Seetõttu on isa käesolevas menetluses ka

hageja seaduslik esindaja (PKS § 120 lg 4). Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti ja

kohaldas põhimõtteliselt asjakohaselt elatismiinimumi sätteid. Ringkonnakohus nõustub

sellekohaste põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).

9. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust tulenevalt asjaoludest, et hageja elukoht on

menetluse kestel muutunud ja kokkuvõttes viibis hageja isa juures elamise ajal keskmiselt

seitse päeva kuus emaga.

9.1.

Praeguseks ei vaidle pooled enam, et alates 10.06.2025 viibib laps emaga. Elatist saab

laps eelkõige nõuda vanemalt, kes ei ela lapsega koos (PKS § 100 lg 2). Koostoimes eespool

p-s 8 märgituga tähendab see, et isa poolt lapse nimel esitatud hagi alusel saab käesolevas

asjas lahendada elatise nõude ajavahemiku 09.10.2024 – 09.06.2025 ehk kaheksa kuu eest.

9.2.

Isa nõustus, et nimetatud aja jooksul viibis laps emaga 53 päeva, st ligikaudu seitse

päeva kuus (53 : 8 ≈ 7). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–

15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et kui elatist saab nõuda piiritletud

ajavahemiku eest, siis tuleb vastavalt kohandada ka viidatud sätte võrdlusperioodi ehk aasta

asemel lähtuda vaidlusega hõlmatud ajavahemikust. Järelikult tuleb kostjalt elatise

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja viibis kostja juures keskmiselt seitse päeva kuus.

9.3.

Elatiskalkulaatori järgi oli enne 01.04.2025 eeltoodud andmete põhjal arvutatud elatis

196,11 € kuus ja alates sellest kuupäevast 203,58 € kuus. Kokku on vaidlusaluse ajavahemiku

eest elatis seega 1594,28 € (≈ 196,11 × (5 + 24 : 31) + 203,58 × (2 + 9 : 30)).

10. Õige on maakohtu otsustus, et kostja ei tõendanud temalt välja mõistetava elatise

vähendamise aluseid (PKS § 102). Ka apellatsioonimenetluses ei ole kostja põhjendanud ega

tõendanud, et ta ei suuda p-s 9.3 kirjeldatud ulatuses elatist maksta. Kostja vahepealne

koondamine ei tähenda, et tal puudusid vara ja sissetulekud. Vanemate omavahelised

varasuhted ei oma tähtsust lapse elatisnõude lahendamisel. Samuti ei saa kostja edukalt

4 (5)

tugineda lapse vahetuks ülalpidamiseks tehtud kulutustele suuremas ulatuses, kui seda on juba

arvesse võetud lapse osaliselt tema juures viibimise aja kaudu. Lapsest lahus elav vanem

vajab perioodilise elatise maksmise asemel lapsele kulutuse tegemiseks last samal ajal

igapäevaselt kasvatava vanema nõusolekut, aga seda pole kostja esile toonud ega tõendanud.

11. Põhjendamatu ja konkreetsete asjaoludega sidumata on kostja taotlus võimaldada tasuda

elatis osamaksetena. Üldjuhul tuleb lapsele ülalpidamist anda pidevalt ja eelmise p 10

põhjendustel ei ole kostja tõendanud selleks piisavat takistust. Maakohus määras elatise

tasumise iga kuu eest ette, mis ei ole nüüd enam võimalik, sest kogu vaidlusperiood on tänase

otsuse tegemise ajaks möödunud. Järelikult tuleb otsus täita tavalises korras. Maakohus

määras hageja taotlusel, et elatis kantakse isa pangakontole, mida kostja ei vaidlustanud.

12. Kõik menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, selles osas pole

põhjust maakohtu otsust muuta. Kulude poolte kanda jätmisel pole vaja neid rahaliselt

kindlaks määrata.

13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)