3-25-2563/21 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2563

Haldusasi

Saue valla ja OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus kaebus

Haridus- ja Teadusministeeriumi 3. juuli 2025. a korralduse nr

9.5-2.2/24-25/36/77 „Saue valla ja tema hallatavate

üldhariduskoolide haldusjärelevalve õiendi kinnitamine“

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja I – Saue vald, esindajad vallasekretär Kirsti Saar ja

jurist Anni Lehtmaa

Kaebaja II – OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus, volitatud

esindajad Anni Lehtmaa ja Kirsti Saar

Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud

esindaja Margit Ahu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Saue valla avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr

3-25-2563 menetlus Saue valla kaebust puudutavas osas.

2. Võtta vastu OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskuse avaldus kaebusest osaliselt

loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-25-2563 menetlus osas, milles OÜ Laagri

Haridus- ja Spordikeskus vaidlustab Haridus- ja Teadusministeeriumi 3. juuli

2025. a korraldusega nr 9.5-2.2/24-25/36/77 kinnitatud õiendi lisa 4 punktides

5.3.1, 5.3.2, 5.3.3 ja 6.6.3 tehtud ettekirjutusi.

3. Rahuldada OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus kaebus osaliselt ning tühistada

Haridus- ja Teadusministeeriumi 3. juuli 2025. a korraldusega nr 9.5-2.2/24-

25/36/77 kinnitatud õiendi lisa 4 punktis 6.6.4 tehtud ettekirjutus.

4. Jätta OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

5. Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus

kasuks välja menetluskulu 3 (kolm) eurot.

6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. jaanuaril 2026.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

3-25-2563

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) algatas 7. märtsi 2025. a korraldusega nr 9.5-

2.2/24-25/36-4 5. maist 2025 haldusjärelevalve:

1) Saue valla ja järgmiste Saue valla hallatavate üldhariduskoolide üle: Saue Kool ja Ruila

Põhikool;

2) Saue vallale kuuluva Osaühingu Laagri Haridus- ja Spordikeskuse struktuurüksusena

tegutseva Laagri Kooli üle.

2. HTM kinnitas 3. juuli 2025. a korraldusega nr 9.5-2.2/24-25/36/77 Saue valla ja tema

hallatavate üldhariduskoolide haldusjärelevalve õiendi (lisatud korraldusele) ning koolide

pidajaid kohustati esitama õiendis tehtud ettekirjutuste täitmise kohta HTM-le kirjalik aruanne

ettekirjutuste täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast ettekirjutuse

täitmise tähtaega. Korralduses hoiatati, et haldusjärelevalve õiendis tehtud ettekirjutuste

tähtajaks täitmata jätmisel võib HTM rakendada kooli pidajale sunniraha kuni 9600 eurot

vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele.

3. Saue vald (kaebaja I) ja OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus (kaebaja II) esitasid 4. augustil

2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada HTM-i 3. juuli 2025. a korraldus

nr 9.5-2.2/24-25/36/77 „Saue valla ja tema hallatavate üldhariduskoolide haldusjärelevalve

õiendi kinnitamine“. Kohus võttis 5. augusti 2025. a määrusega kaebuse menetlusse.

4. HTM esitas 9. septembril 2025 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta see

rahuldamata.

5. Kohus määras 12. septembri 2025. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile

vastuväidete esitamiseks.

6. Kaebajad täpsustasid kaebust 24. septembril 2025, märkides, et selleks ajaks on suurem osa

HTM-i 3. juuli 2025. a korraldusega nr 9.5-2.2/24-25/36/77 kinnitatud haldusjärelevalve

õiendis tehtud ettekirjutustest täidetud või täidetakse lähemal ajal ning nende ettekirjutuste

tühistamise nõudest kaebajad loobuvad ega taotle ka nende õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebajad selgitasid, et vaidlustavad üksnes ettekirjutuste punkte, mis käsitlevad hariduslike

tugiteenuste tagamist (Saue Kooli osas õiendi lisa 2 punktid 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3 ja 5.3.4, Ruila

Põhikooli osas õiendi lisa 3 punktid 5.2.1 ja 5.2.2 ning Laagri Kooli osas õiendi lisa 4 punktid

5.3.1, 5.3.2 ja 5.3.3) ning õpetajate kvalifikatsiooni (Laagri Kooli osas õiendi lisa 4 punktid

6.6.2, 6.6.3, 6.6.4 ja 6.6.5).

Kohus võttis 3. oktoobri 2025. a määrusega kaebusest osaliselt loobumise avalduse vastu ning

lõpetas osaliselt haldusasja menetluse. Menetlus jätkus vaid eelviidatud punkte puudutavas

osas.

7. Vastustaja esitas 24. oktoobril 2025 kohtule täiendavad seisukohad, millele kaebajad vastasid

7. novembril 2025. Ühtlasi täpsustasid kaebajad veelkord kaebust. Kaebajad märkisid, et kuna

HTM on lugenud täidetuks ettekirjutused, mis tehti Ruila Põhikooli osas õiendi lisa 3 punktides

5.2.1 ja 5.2.2, Saue Kooli osas õiendi lisa 2 punktides 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3 ja 5.3.4 ning Laagri

3-25-2563

Kooli osas õiendi lisa 4 punktides 5.3.1, 5.3.2 ja 6.6.3, siis nende punktide osas ei ole vaidluse

jätkamine otstarbekas ja kaebajad loobuvad kaebusest ülaltoodud punktide osas. Seega ei

vaidlusta kaebaja I (Saue vald) enam ühtegi ettekirjutuse punkti ning kaebaja II (OÜ Laagri

Haridus- ja Spordikeskus) vaidlustab veel üksnes järgmisi täitmata ettekirjutusi, mis

puudutavad Laagri Kooli: õiendi lisa 4 punkt 5.3.3 (täitmise tähtaeg möödus 1. oktoobril 2025);

õiendi lisa 4 punkt 6.6.2 (täitmise tähtaeg saabub 1. septembril 2026); õiendi lisa 4 punkt 6.6.4

(täitmise tähtaeg möödus 1. septembril 2025); õiendi lisa 4 punkt 6.6.5 (täitmise tähtaeg saabub

1. septembril 2026).

8. Vastustaja esitas 9. novembril 2025 ja 13. novembril 2025 täiendavad seisukohad kaebajate

7. novembri 2025. a vastusele, märkides, et ettekirjutuse punkt 5.3.3 on kaebaja II poolt

täidetud.

Kaebajad esitasid 13. novembril 2025 uue seisukoha, milles märgivad, et vastustaja on Laagri

Kooli puudutava ettekirjutuse punkti 5.3.3 lugenud täidetuks, mistõttu ei ole otstarbekas

vastava punkti osas vaidlust jätkata ja kaebaja II loobub nimetatud ettekirjutuse punkti osas

kaebusest. Kaebaja II vaidlustab veel üksnes järgmisi täitmata ettekirjutusi, mis puudutavad

Laagri Kooli: õiendi lisa 4 punkt 6.6.2 (täitmise tähtaeg saabub 1. septembril 2026); õiendi lisa

4 punkt 6.6.4 (täitmise tähtaeg möödus 1. septembril 2025); õiendi lisa 4 punkt 6.6.5 (täitmise

tähtaeg saabub 1. septembril 2026).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja II märgib kaebuses järgmist.

9.1. HTM-i 3. juuli 2025. a korralduse nr 9.5-2.2/24-25/36/77 lisades sisalduvate ettekirjutuste

tegemine, nende täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja määramine ja sunniraha

rakendamise hoiatuse tegemine on proportsionaalne ja põhjendamata.

Õigusaktidest ei tulene järelevalve läbiviijale kohustust teha tuvastatud õigusrikkumiste osas

ettekirjutusi, vaid õigus seda teha ning vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 87

lg-le 2 on võimalik õigusrikkumiste kõrvaldamiseks teha ka ettepanekuid. Samamoodi ei ole

järelevalve läbiviijal kohustust teha sunniraha rakendamise hoiatust ja kohaldada sunniraha

ülemmäära. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele tuleb eesmärgi saavutamiseks mitme

sobiva meetme puhul kohaldada neist kõige vähem koormavat. Järelevalvemenetluse eesmärk

ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis järelevalve

käigus avastatakse, vaid järelevalvemenetluses on võimalik anda ka selgitusi ja soovitusi ning

teha ettepanekuid. Isegi kui puudused on olemas, ei olnud ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse

tegemine põhjendatud, vaid esialgu oleks tulnud hea halduse põhimõtteid silmas pidades teha

ettepanek puuduste kõrvaldamiseks ja määrata tähtaeg vastamiseks. Kaebaja II on olnud

järelevalvemenetluse käigus koostöine ja puuduste kõrvaldamisele orienteeritud, kuid

ettekirjutuste täitmiseks määratud tähtajad on ebarealistlikult lühikesed. Seega on ettekirjutuste

ja sunniraha maksimummääras rakendamise hoiatuse tegemine ülemäärane ning HTM ei ole

ettekirjutuste tegemisel teostanud õigesti kaalutlusõigust.

9.2. Laagri Kooli puudutava õiendi lisa 4 punktis 6.6.4 on tehtud ettekirjutus täita õpetajate

ametikohad isikutega, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse

nõudele. Täitmise tähtaeg oli 1. september 2025.

Laagri Koolis õpetavad hispaania keelt õpetajad, kelle eesti keele oskus ei ole piisav ja kes

õpetavad inglise keele baasil. Vastavalt HTM-i ettekirjutusele ei tohi nad alates 1. septembrist

2025 koolis töötada, kuid sellisel juhul ei ole Laagri Koolil enam võimalik B-võõrkeele valikut

3-25-2563

pakkuda. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ lisa

8 (Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2023. a määruse nr 18 sõnastuses) punkti 1.2 kohaselt

õpitakse B-võõrkeelena inglise, saksa, prantsuse, hispaania, soome, rootsi, vene, läti või muud

võõrkeelt. Samast punktist tulenevalt määratakse B-võõrkeeled kooli õppekavas arvestusega, et

õpilasele pakutakse võimalust valida kahe või enama võõrkeele vahel ning B-võõrkeelte

pakkumisel arvestatakse nii õpilaste soove kui ka kooli võimalusi. Riik kehtestas üle kahe aasta

tagasi B-võõrkeele osas valiku pakkumise kohustuse, kuigi oli teada, et Eestis puudub kõikide

koolide jaoks piisav hulk õpetajaid, kes peale vene keele teist B-võõrkeelt saaks õpetada.

Laagri Kool on kõnealuste eesti keelt mittevaldavate õpetajate abil üksnes täitnud B-võõrkeele

osas valiku pakkumise kohustust. B-võõrkeele õppimisega alustamise ajaks on õpilastel A-

võõrkeelena õpitava inglise keele oskus tasemel, mis võimaldab selle baasil hispaania keelt

õppida. Vastava ettekirjutuse tegemisel ja ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel ei ole HTM

arvestanud kõigi asjaoludega ja ettekirjutuse täitmise tagajärgedega koolile ja õpilastele.

Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on ebamõistlik ja see möödus 1. septembril 2025. Lisaks ei ole

ettekirjutust võimalik täita, sest keeletaseme eksamite tegemine on võimalik alles 4. kvartalis.

HTM ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas hispaania keele õpetajate vähene eesti keele

oskus on viinud õppekavas määratud õpieesmärkide täitmata jätmise ning õpitulemuste

mittesaavutamiseni ja kuidas peaksid koolipidajad tagama B-võõrkeele osas valikuvõimaluse

olukorras, kus Eesti tööturul puudub piisav hulk kõigile kvalifikatsiooninõuetele vastavaid

võõrkeelte õpetajaid. Suure tõenäosusega ei vasta Eestis valdav osa hispaania keele õpetajatest

kvalifikatsiooninõuetele.

9.3. Laagri Kooli puudutava õiendi lisa 4 punktides 6.6.2 ja p 6.6.5 nõutakse töötajate

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tagamist, mille täitmise tähtaeg on järgmise õppeaasta algus.

Määratud tähtaeg on ebapiisav, sest nii lühikese aja jooksul ei ole ette näha üleüldise

kvalifitseeritud haridustöötajate puuduse probleemi lahenemist. Ka hiljuti avaldatud OECD

rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu tulemuste kohaselt on Eesti koolijuhtide

hinnangul suureks murekohaks kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide puudus1.

Ettekirjutused punktides 6.6.2 ja 6.6.5 on lisaks sõnastatud ebaselgelt ja jääb arusaamatuks,

millistel tingimusel loetakse ettekirjutused täidetuks. Punkti 6.6.2 puhul ei ole aru saada, kas

ettekirjutuse täitmiseks on vajalik, et kooli kõik õppe- ja kasvatusala töötajad vastaksid

kvalifikatsiooninõuetele või piisab ettekirjutuse täitmiseks avalike konkursside läbiviimisest

isegi juhul, kui konkursside tulemusel vastavaid töötajaid ei leita. Punkti 6.6.5 sõnastusest ei

ole aru saada, millist kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate hulka peab HTM piisavaks.

PGS § 74 lg 9 sätestab, et koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab

nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli

õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Seadus ei

määratle, milline on piisav kvalifikatsioonile vastavate õpetajate hulk. HTM ei ole

põhjendanud, mille alusel väidetakse, et Laagri Koolis ei ole piisavalt kvalifikatsioonile

vastavaid õpetajaid. HTM on varasemalt oma selgitustes asunud kvalifikatsiooninõuetele

vastavate õpetajate piisavuse osas seisukohale, et piisavaks ei saa lugeda, kui koolis viivad

enam kui ⅓ õppetööst läbi õpetajad, kellel puudub nõuetele vastav kvalifikatsioon (näiteks 9.

detsembri 2022. a vastus Gaia Kooli pöördumisele – kaebuse lisa 23). Samuti on HTM

varasemalt andnud ettekirjutuste täitmiseks tähtaegu arvestusega, et ettekirjutusi oleks

mõistlikult võimalik tähtaja jooksul täita. Näiteks Gaia Koolile anti ettekirjutuste täitmiseks

aega 1 aasta ja 4 kuud põhjendusega, et selliselt on õpetajatel, kellel puudub õpetajakutse,

piisavalt aega kutset taotleda. Laagri Koolile on antud ettekirjutuste täitmiseks märksa lühemad

1 Uudis uuringutulemuste avalikustamise kohta https://www.hm.ee/uudised/eesti-opetajad-hea-ettevalmistuse-ja-

pikaajalise-tookogemusega-professionaalid; uuring on kättesaadav https://www.oecd.org/en/publications/results-

from-talis-2024_90df6235-en.html

3-25-2563

tähtajad. Seejuures raskendab ettekirjutuse täitmist korralduse ebaselgus – pole aru saada,

millistele kriteeriumitele kool kvalifikatsioonile vastavate õpetajate hulga osas vastama peab.

Laagri Koolis on kvalifikatsiooniga õpetajate poolt antav õppetöö maht 75,4%. Seejuures on

õiendi lisa 4 punktis 6.1 märgitud, et Laagri Koolis vastas kvalifikatsioon nõuetele 76% õppe-

ja kasvatusala töötajal ning punktis 6.2 on märgitud, et kvalifikatsioonile vastavad õppe- ja

kasvatusala töötajad annavad 75% õppetundidest, mis pole piisav. Samas ei ole selgitatud,

milline protsent oleks piisav või kuidas tuleks õppetöö korraldada, et kool ei oleks sunnitud

kvalifikatsioonile mittevastavate töötajatega töölepinguid lõpetama. HTM ei ole ka selgitanud,

kas selle tulemusena, et kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate poolt antavate tundide

osakaal Laagri koolis on 75%, on jäänud tagamata kooli õppekavas määratud õpieesmärkide

täitmine ning õpitulemuste saavutamine, mis PGS § 74 lg-st 9 tulenevalt on koolis töötavate

kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arvu piisavuse hindamise kriteeriumiks.

Haridussilm.ee andmete kohaselt on Eestis kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal

põhikoolis 78,20% ja see protsent on pidevas languses. Laagri Kooli õpetajate

kvalifikatsioonile vastavus on seega samas suurusjärgus riigi keskmisega ning ettekirjutus ei

ole kohane.

9.4. HTM-i seisukohtadest saab järeldada, et kõik koolis töötavad õpetajad peavad vastama

kõigile kvalifikatsiooninõuetele ja see, kui osa neist mõnele kvalifikatsiooninõudele ei vasta,

toob vältimatult kaasa selle, et jäävad täitmata kooli õppekavas määratud õpieesmärgid ning

saavutamata õpitulemused. HTM ei pea vajalikuks analüüsida kooli õppekavas määratud

õpieesmärkide täitmist ja õpitulemuste saavutamist, samuti ei näe HTM kvalifitseeritud

õpetajate puuduse probleemi lahendamisel mingit vastutust riigil.

Kui kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate piisavuse hindamise aluseks on ühe

ainevaldkonna või ühe õpilase vaatest antavate tundide hulk, siis ei olegi ettekirjutuste täitmine

sisuliselt võimalik. Ettekirjutuste täidetavus on otseselt sõltuv HTM-i tõlgendusest, kuidas

hinnatakse kvalifikatsiooniga õpetajate piisavust. Näiteks algklassi õpilasele annab valdava osa

tundidest klassiõpetaja. Klassiõpetajaid, nagu ka teisi õpetajaid, ei ole piisaval hulgal leida ja

kui koolis töötab klassiõpetaja, kel pole veel ülikool lõpetatud, siis viibki ühe lapse vaatest

valdava osa õppetööst läbi kvalifikatsioonita õpetaja. Seega saab järeldada, et kui terve kooli

peale on ka ainult üks kvalifikatsioonita klassiõpetaja, mis Laagri kooli puhul oleks ca 0,7%

õpetajatest, siis justkui saaks öelda, et koolil pole piisavalt kvalifikatsiooniga õpetajaid, et

õppetööd läbi viia, isegi kui ülejäänud 99,3% õpetajatest oleks kvalifikatsiooniga. Samuti, kui

ainevaldkonna õpetajaid on vähe, siis võib olla ühe suurema koormusega õpetaja

kvalifikatsiooninõuetele mittevastavus põhjuseks, et hinnata kvalifikatsiooninõuetele vastavate

õpetajate hulk koolis mittepiisavaks.

Töötajate kvalifikatsiooni puudutavate ettekirjutuste täitmiseks määratud tähtaeg on

ebamõistlikult lühike, sest kui ettekirjutuse sisuks on tagada kvalifikatsiooninõuetele vastavate

õpetajate piisavus, siis ühe aastaga ei saa praegu magistriõppe esimesel kursusel olevad

õpetajad kvalifikatsiooninõuetele vastavaks. Samuti õpetajad, kes varasemate

järelevalvemenetluste käigus on loetud kvalifikatsioonile vastavaks ja antud järelevalve käigus

hinnati mittevastavaks. Järelevalve õiendi teatavakstegemise hetkel ei olnud enam võimalik

käesoleval aastal magistriõppesse kandideerida, õppima oli võimalik asuda alles 2026. aasta

sügisest. Magistriõpe kestab kaks aastat, seega parimal juhul oleks kõnealustel õpetajatel

kvalifikatsioon omandatud 2028. aasta suveks. Ka kvalifikatsioonita õpetajate väljavahetamine

ei oleks tööturu olukorda arvestades tõenäoline. Ettekirjutuste täitmiseks antud tähtaeg on

piisav üksnes juhul, kui HTM hindab ümber oma seisukoha selles osas, kuidas hinnata

kvalifikatsiooniga õpetajate piisavust.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, märkides järgmist.

3-25-2563

10.1. Vastustaja ei nõustu kaebaja II seisukohaga, et ettekirjutuste tegemine ei olnud

põhjendatud ning esialgu oleks tulnud hea halduse põhimõtteid silmas pidades teha lihtsalt

ettepanek puuduste kõrvaldamiseks ja määrata tähtaeg tagasiside andmiseks.

PGS § 84 lg 1 kohaselt haldusjärelevalvet koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle

teostab HTM eesmärgiga tagada põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus ja neile võrdsetel

alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus.

PGS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt vormistatakse haldusjärelevalve tulemused õiendiga, milles

esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta, haldusjärelevalvet

teostav järelevalveasutus, haldusjärelevalve teostamise aeg, haldusjärelevalvet teostanud

ametiisikute ja kaasatud ekspertide nimed, haldusjärelevalve tulemused, õigusrikkumiste aeg ja

kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.

Sama paragrahvi lõike 3 punktide 1-4 kohaselt märgitakse ettekirjutuses selle isiku või organi

nimi, kellele ettekirjutus on suunatud; õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute

tegemise kohustus; ettekirjutuse alus; ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Tulenevalt eeltoodust on

vastustajal seadusest tulenev kohustus järelevalvemenetluses tuvastatud õigusrikkumised

esitada õiendis ning ühtlasi märkida õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise

kohustus ja ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Vastustaja selgitab, et ettepaneku puhul on tegemist

üksnes soovitusega ning see ei ole adressaadile täitmiseks kohustuslik.

10.2. Kaebajal II on tähtajaks täitmata ettekirjutuse p 6.6.4. Koolile tehtud ettekirjutuste

täitmise kontrollimise käigus selgus, et seisuga 17. oktoober 2025 EHISe andmed ja kooli

Stuudiumis esitatud 8. klasside klassipäevikute kanded ei lange kokku koolis töötavate

isikutega. Eelnimetatud ettekirjutuse täitmiseks on kaebaja II esitanud HTM-ile kolme isikuga

sõlmitud töölepingud, mille kohaselt varasemalt hispaania keele õpetajatena tööl olnud isikud

on alates 1. septembrist 2025 tööl hispaania keele nõustajatena. PGS § 74 lg 1 kohaselt on

koolitöötajad direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja

kasvatusalal töötavad ning muud töötajad. Nõustaja ametikohta PGS ei sätesta ning tulenevalt

eeltoodust ei ole tegemist õiguspärase tegevusega. Ettekirjutuse täitmiseks tuleb leida

ametikohtadele kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad. Vastustaja selgitas 24. oktoobril

2025 kaebajale II saadetud e-kirjas, et eeltoodud põhjendustel ei saa ettekirjutuse punkti 6.6.4

täidetuks lugeda. Ettekirjutuse täitmise tähtaja osas arvestas vastustaja uue õppeaasta algusega

ning asjaoluga, et järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumised saaks uue õppeaasta alguseks

kõrvaldatud.

10.3. Seoses ettekirjutuse punktidega 6.6.2 ja 6.6.5 märgib vastustaja järgmist. PGS § 7 lg 1

kohaselt põhikooli pidamisel tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike

kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava

õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Seega on kooli pidajal

seadusest tulenev kohustus tagada õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate

olemasolu. PGS § 74 lg 9 kohaselt koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate

arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada

kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.

Määratlemata õigusmõiste sisustamine on õigusnormi rakendaja pädevuses. Õigusaktide

kohaselt peab kõigi õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioon vastama kehtestatud nõuetele

ning see, kui kellelgi ei vasta, on pigem ajutine erandolukord, mille lahendamise nimel tuleb nii

kooli pidajal kui ka koolil teha pingutusi. Piisavuse hindamine on kaalutlusotsus, mis tehakse

lähtuvalt põhimõttest, et õppetööd peavad üldjuhul läbi viima õpetajad, kelle kvalifikatsioon

vastab nõuetele. Koolis ei tohiks olla ükski ainevaldkond katmata kvalifitseeritud õpetajatega,

samuti ei tohiks ühegi õpilase vaatest valdavat osa tema õppetööst läbi viia õpetajad, kelle

kvalifikatsioon nõuetele ei vasta. Igal õpilasel on õigus kvaliteetsele põhiharidusele ning õpilase

3-25-2563

õigus kvaliteetsele põhiharidusele võib olla kahjustunud, kui koolis ei tagata õppekavas

ettenähtud õpitulemuste saavutamist, sest õppetunde viivad läbi õpetajad, kelle kvalifikatsioon

ei vasta nõuetele ja kelle eelnevat ettevalmistust ja oskusi ei ole põhjalikult hinnatud.

Õiendi lisa 4 punkti 6.2 kohaselt on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate poolt antavate

tundide osakaal Laagri Koolis 75%, mis pole piisav lähtuvalt nende läbiviidava õppe- ja

kasvatustegevuse mahust. 30-st nõuetekohase kvalifikatsioonita õpetajast 21-l pole

magistritaseme haridust, mistõttu ei ole neil lähiaastatel võimalik saavutada vajalikku

kvalifikatsiooni. Seitse õpetajat omandavad käesoleval õppeaastal haridust tasemeõppes.

Üheksal õpetajal puudub õpetajakutse.

Piisavuse hindamisel kaalub HTM, kui suurt osa ametikohtadest kvalifikatsioonita õpetajad

täidavad, milline on nende koormus, kui suurt osa õppe- ja kasvatustööst nad tegelikult läbi

viivad, kas on mõni ainevaldkond, milles koolis polegi kvalifitseeritud personali. Samuti hindab

vastustaja, milline on tõenäosus nõuetele mittevastava kvalifikatsiooniga töötajatel

kvalifikatsioon saavutada, nt kas puudub vaid õpetajakutse, kas kõrgeim omandatud haridus on

bakalaureus või keskharidus. Kuna ka nõuetele mittevastavate õppe- ja kasvatusala töötajate

kvalifikatsioon peab seadusest tulenevalt olema piisav õppe läbiviimiseks, siis hinnatakse riski

suurust ka selles osas, milline on eelnev töökogemus, mis valdkonnas on omandatud

kõrgharidus ja milliseid täienduskoolitusi on läbitud. Olulise asjaoluna arvestatakse, kas koolil

on realistlik plaan olukorra lahendamiseks ning kas kool on teinud märkimisväärseid pingutusi

olukorra parandamiseks ning kas need on toonud kaasa positiivse muutuse.

Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, kaebaja II ei ole esialgses kaebuses ega ka 24. septembri

2025. a kaebuse täpsustuses tuginenud asjaolule, et talle jääb arusaamatuks, mida täpselt tuleb

ettekirjutuse täitmiseks teha. Samuti ei ole kaebaja II ka ärakuulamisel esitanud sisulisi

vastuväiteid õiendi lisa 4 ettekirjutuse p-dele 6.6.2 ja 6.6.5 ega ka tähtaegade osas. Kaebaja II

on alles 7. novembril 2025 esitatud vastuses asunud väitma, et talle jääb arusaamatuks, millistel

tingimusel loetakse ettekirjutused täidetuks.

10.4. Ettekirjutuse p-de 6.6.2 ja 6.6.5 täitmise tähtaeg saabub alles 1. septembril 2026, mis on

piisav aeg nende täitmiseks.

Kuna õpetajakutse taotlusi on võimalik esitada kaks korda aastas: 5. veebruariks ja 5.

oktoobriks, on ettekirjutuse punkti 6.6.2 täitmiseks antud piisav tähtaeg. Kaebajad on kaebuses

välja toonud, et HTM on varasemalt andnud ettekirjutuste täitmiseks tähtaegu arvestusega, et

ettekirjutusi oleks mõistlikult võimalik tähtaja jooksul täita (näiteks Gaia Koolile anti

ettekirjutuste täitmiseks aega 1 aasta ja 4 kuud põhjendusega, et selliselt on õpetajatel, kellel

puudub õpetajakutse, piisavalt aega kutset taotleda. Laagri Koolile on antud ettekirjutuste

täitmiseks märksa lühemad tähtajad). Vastustaja selgitab, et praegusel juhul on vaidlustatavas

õiendis määratud ettekirjutuste p-de 6.6.2 ja 6.6.5 täitmise tähtajaks 1. september 2026, seega

on kaebajale II antud ettekirjutuse täitmiseks mõistlik tähtaeg 1 aasta ja 2 kuud ning vastustajale

jääb arusaamatuks kaebaja II väide, et Laagri Koolile on antud märksa lühemad tähtajad.

Vastustaja ei nõustu kaebaja II väitega, et eelnimetatud ettekirjutuste täitmise tähtaeg on

ebamõistlikult lühike. Vaatamata kaebajate korduvatele väidetele ettekirjutuste täitmise

tähtaegade osas, on kaebajatel seisuga 13. november 2025 vaidlustatud ettekirjutustest

tähtaegselt täitmata üksnes ettekirjutuse p 6.6.4. Ülejäänud ettekirjutuste vaidlustamisest on

kaebajad kohtumenetluse ajal osaliselt loobunud või tähtaegselt täitnud ning kahe ettekirjutuse

täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud.

10.5. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja II väide sunniraha hoiatuse tegemise kohta

asjakohane.

3-25-2563

HTM ei ole 3. juuli 2025. a korraldusega nr 9.5-2.2/24-25/36/77 kaebajatele sunniraha

määranud. Vastustaja on õiendis üksnes selgitanud ja viidanud PGS § 87 lg-s 6 sätestatule,

mille kohaselt kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, võib

järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud

korras. Tegemist ei ole praegusel juhul ATSS § 7 lg-s 1 sätestatud hoiatusega sunnivahendi

rakendamise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus selgitab esmalt, millises osas kuulub menetlus lõpetamisele (I) ning lahendab

seejärel menetlusse jäänud osas vaidluse sisuliselt (II).

I

12. Kaebaja I (Saue vald) ja kaebaja II (OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus) esitasid 4.

augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada HTM-i 3. juuli 2025. a

korraldus nr 9.5-2.2/24-25/36/77 „Saue valla ja tema hallatavate üldhariduskoolide

haldusjärelevalve õiendi kinnitamine“. Korralduse lahutamatuks osaks on haldusjärelevalve

õiend (lisa 1) koos lisadega 2, 3 ja 4, milles tehti koolide pidajale mitmeid ettekirjutusi,

määrates nende täitmiseks tähtajad. Kohtumenetluse kestel on kaebajad osaliselt kaebusest

loobunud. Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2025. a määrusega lõpetati käesoleva asja menetlus

osaliselt. Menetlus jätkus üksnes vaidlusaluse õiendi lisa 2 punktide 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3 ja 5.3.4

(Saue Kool) osas, lisa 3 punktide 5.2.1 ja 5.2.2 (Ruila Põhikool) osas ja lisa 4 punktide 5.3.1,

5.3.2 ja 5.3.3, 6.6.2, 6.6.3, 6.6.4 ja 6.6.5 (Laagri Kool) osas.

Kaebajad täpsustasid kaebust uuesti 7. novembril 2025 ja 13. novembril 2025. Nad märkisid, et

kuna HTM on lugenud täidetuks ettekirjutused, mis tehti Saue Kooli osas õiendi lisa 2

punktides 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3 ja 5.3.4, Ruila Põhikooli osas õiendi lisa 3 punktides 5.2.1 ja 5.2.2

ning Laagri Kooli osas õiendi lisa 4 punktides 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3 ja 6.6.3, siis nende punktide

üle ei ole vaidluse jätkamine otstarbekas ja kaebajad loobuvad kaebusest selles osas. Seega

kaebaja I (Saue vald) ei vaidlusta enam ühtegi ettekirjutuse punkti ja kaebaja II (OÜ Laagri

Haridus- ja Spordikeskus) vaidlustab üksnes Laagri Kooli puudutava õiendi lisa 4 punkte 6.6.2,

6.6.4 ja 6.6.5.

13. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud

lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab

kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

Kaebaja I soovib 7. novembri 2025. a avalduses kaebusest täielikult loobuda ning kaebaja II on

7. novembril 2025 ja 13. novembril 2025 avaldanud soovi kaebusest osaliselt loobumiseks.

HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi

lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3). Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab

kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Kohus selgitas juba varem 25. septembri 2025.

a kirjas kaebajatele kaebusest loobumise tagajärgi, s.o et menetluse lõpetamise korral puudub

kaebajatel õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole

(HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks vastavaid selgitusi

kaebajatele uuesti esitada. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest

osaliselt (kaebaja II puhul) ja täielikult (kaebaja I puhul) loobumise avalduse vastuvõtmisest

keeldumiseks. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kaebajad poleks kaebusest loobumise

tagajärgi mõistnud.

3-25-2563

14. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajate avaldus kaebusest osaliselt (kaebaja

II puhul) ja täielikult (kaebaja I puhul) loobumiseks tuleb vastu võtta. Kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel kaebaja II puhul osaliselt ja kaebaja I puhul täielikult.

Menetlus jätkub üksnes osas, mis puudutab Laagri Kooliga seotud vaidlusaluse õiendi lisa 4

punkte 6.6.2, 6.6.4 ja 6.6.5.

Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajatel õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

II

15. Arvestades kaebaja I osas menetluse lõpetamist ja kaebaja II osas menetluse osalist

lõpetamist jätkub käesolevas asjas vaidlus üksnes HTM-i 3. juuli 2025. a korraldusega nr

9.5-2.2/24-25/36/77 „Saue valla ja tema hallatavate üldhariduskoolide haldusjärelevalve õiendi

kinnitamine“ kinnitatud haldusjärelevalve õiendi lisa 4 punktide 6.6.2, 6.6.4 ja 6.6.5

õiguspärasuses. Nendes punktides tehti ettekirjutused Laagri Kooli pidajale.

16. Õiendi lisa 4 p-s 6.6.2 on tehtud kooli pidajale järgmine ettekirjutus:

„Tagamaks koolis töötavate õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsiooni vastavus põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikes 4 esitatud nõuetele ning lähtudes põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 7 lõikest 1, § 74 lõikest 6, tagades avaliku konkursi korraldamise nende

õppe- ja kasvatusala töötajate ametikohtadele, kellel on olemas nõutav tasemeharidus, kuid

puudub õpetajakutse, juhul, kui töötajale ei ole omistatud õpetajakutset hiljemalt 01.06.2026.

Täitmise tähtaeg: 01.09.2026“.

Õiendi lisa 4 p-s 6.6.4 on tehtud kooli pidajale järgmine ettekirjutus:

„Tagamaks koolis töötavate õpetajate kvalifikatsiooni vastavus põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 741 lõike 4 nõuetele, täita õpetajate ametikoht isikutega, kes vastavad

kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele. Täitmise tähtaeg: 01.09.2025“.

Õiendi lisa 4 p-s 6.6.5 on tehtud kooli pidajale järgmine ettekirjutus:

„Tagada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate piisavus lähtuvalt nende läbiviidava õppe-

ja kasvatustegevuse mahust, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikest 9.

Täitmise tähtaeg: 01.09.2026“.

17. Vaidlus puudub selles, et HTM-i pädevuses on haldusjärelevalve tegemine õppeasutuste

õppe- ja kasvatustegevuse üle (PGS § 84 lg 1). Haldusjärelevalve tulemused vormistatakse

õiendiga, milles esitatakse muu hulgas tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste

täitmisest teavitamise tähtaeg (PGS § 87 lg 1 ja 2).

Kaebaja II heidab vastustajale esmalt ette, et ettekirjutuste asemel oleks tulnud teha ettepanekud

rikkumiste kõrvaldamiseks. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kui järelevalvemenetluse

käigus tuvastati, et Laagri Koolis ei vasta osad õpetajad kvalifikatsiooninõuetele ning

kvalifikatsiooni omavate õpetajate arv ei ole piisav, ja seega ei ole täietud PGS § 741 lg-s 4 ja §

74 lg-s 9 sätestatud nõuded, ei olnud selliste rikkumiste kõrvaldamiseks eesmärgipärane teha

pelgalt soovitusliku iseloomuga ettepanekuid, vaid kooli pidajat tuli kohustada rikkumised

määratud tähtaja jooksul kõrvaldama. Kuigi teatud olukordades on tõesti võimalik rikkumiste

kõrvaldamiseks teha ka ettepanekuid, on järelevalvemenetluses ettekirjutuse tegemine

haldusorgani kaalutlusotsus, mis sõltub alati konkreetsetest asjaoludest. Arvestades, et

praegusel juhul tuvastas järelevalveorgan rikkumised, mis puudutasid õpetajate

kvalifikatsiooninõudeid, oli kohtu hinnangul vastustaja tegevus ettepanekute asemel

ettekirjutuste tegemisel õiguspärane.

3-25-2563

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja II viidatud Riigikohtu 20. aprilli 2018. a otsuses asjas nr 3-

15-443 esitatud seisukohad praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Asjas nr 3-15-443

vaidlustatud ettekirjutused puudutasid loomapidamist. Riigikohus nõustus selle otsuse p-s 14

ringkonnakohtu hinnanguga, et vaidlusaluses kontrollaktis tehtud ettekirjutused tuginevad

väidetavalt juba toimepandud korrarikkumistele ning märkis, et vastustaja ei ole väitnud, et

kaebaja paneb lähitulevikus tõenäoliselt uuesti toime sarnaseid korrarikkumisi. Riigikohus

selgitas, et ettekirjutus peab olema suunatud tuvastatud rikkumise kõrvaldamisele, st

korrarikkumine peab olema jätkuv, ning et ettekirjutust ei ole võimalik teha abstraktse ohu

ennetamiseks. Sellisel juhul on preventiivsel eesmärgil võimalik teha ettekirjutuse ja sunniraha

hoiatuse asemel nt ettepanek. Praeguses asjas ei ole aga tegemist olukorraga, kus HTM oleks

soovinud ennetada nn abstraktset ohtu, vaid ettekirjutused olid tehtud jätkuvate rikkumiste

kõrvaldamiseks.

Kaebaja II ei ole selgitanud, millist õiguslikku kasu ta oleks saanud, kui vastustaja oleks teinud

rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutuste asemel ettepanekud. Arvestades, et ettekirjutustega

suunati kaebajat II täima õigusaktides sätestatud nõudeid, oleks kaebaja II pidanud ka

ettepanekute alusel samad nõuded täitma ning nende täitmata jätmisel oleks tulnud vastustajal

siiski teha ettekirjutused ja hoiatada kaebajat II sunnivahendi rakendamise eest. Vastustajal

haldusorganina on kohustus menetlusi läbi viia eesmärgipäraselt ning vältida tarbetuid tegevusi

ja dokumentide koostamist, mille puhul on tõenäoline, et need ei pruugi iseseisvalt eesmärgini

viia ning tõenäosus ettekirjutuse koostamise menetlusega jätkamiseks on olemas. Vastustajal on

seaduses sätestatud piirides õigus valida asjakohane abinõu seatud eesmärgi saavutamiseks

võimalikult väikese halduskoormuse ning kulutustega (HMS § 5 lg-d 1 ja 2) . Kui kaebajal II

tulnuks PGS § 741 lg-s 4 ja § 74 lg-s 9 sätestatud nõuded niikuinii täita ning kui see poleks

toimunud pelgalt ettepaneku alusel, oleks vastustaja seisnud ikkagi vajaduse ees otsustada

ettekirjutuse tegemise üle.

18. HTM-i 3. juuli 2025. a korralduse nr 9.5-2.2/24-25/36/77 punkti 3 kohaselt võib HTM

haldusjärelevalve õiendis tehtud ettekirjutuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendada kooli

pidajale sunniraha kuni 9600 eurot vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele (ATSS).

Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et tegemist pole sunniraha rakendamise hoiatusega ATSS §

7 lg 1 mõistes. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, kus hoiatus on kaasnenud

ettekirjutusega (ATSS § 7 lg 2). Ettekirjutus sisaldab ka kõiki ATTS § 7 lg-s 1 hoiatuse sisule

kehtestatud elemente.

Samas ei tähenda eelviidatud hoiatuse tegemine veel vältimatult sunniraha rakendamist.

Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik

eraldiseisvalt vaidlustada (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 9

ja 2. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p-d 14 ja 15). Kohtule ei ole teada, et vastustaja

oleks hakanud kaebajalt II sunniraha sisse nõudma ning sunniraha rakendamise toiminguid

poleks kaebajal II võimalik eraldiseisvalt vaidlustada. Ka ei ole sunniraha võimaliku ülempiiri

märkimisega hoiatuses veel ära otsustatud kohaldatavat sunniraha summat. Kohtu hinnangul ei

ole vastustaja ettekirjutuste tegemisel ja samas dokumendis sunnivahendi rakendamise hoiatust

tehes toiminud õigusvastaselt ega ole rikkunud hea halduse põhimõtet.

19. Õiendi lisa 4 punktis 6.6.4 tehtud ettekirjutus puudutab Laagri Koolis hispaania keelt

õpetavaid isikuid. Vaidlust ei ole järelevalve käigus tuvastatu üle, et kolm hispaania keele

õpetajatena tööl olnud isikut ei vastanud seaduses kehtestatud nõuetele.

19.1. Kaebaja II ei nõustu ettekirjutusega eelkõige seetõttu, et koolil on kohustus õpetada B-

võõrkeelt ning hispaania keele õpet võimaldades täidab kool oma kohustust pakkuda B-

3-25-2563

võõrkeele õppimisel valikuvõimalust. Kaebaja II märgib, et suure tõenäosusega ei vasta Eestis

valdav osa hispaania keele õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele ning B-võõrkeele õppimisega

alustamise ajaks on õpilastel A-võõrkeelena õpitava inglise keele oskus tasemel, mis võimaldab

selle baasil hispaania keelt õppida. Eestis puudub piisav hulk õpetajaid, kes peale vene keele

teist B-võõrkeelt saaks õpetada.

19.2. Vastustaja on tuginenud õiendi lisa 4 punktis 6.6.4 sisalduvat ettekirjutuse tehes PGS §

741 lg-le 1, mis sätestab, et põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Kaebaja II ei vaidle vastu sellele, et

ettekirjutuse tegemise ajal Laagri Koolis hispaania keelt õpetavate õpetajate keeletase ei

vastanud eelviidatud sättes nõutud eesti keele oskuse nõudele (vt ka dtl 69, 1072). Keeleseaduse

§ 23 lg-s 4 viidatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja,

füüsiliselt isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 8 lg 61 kohaselt peavad

võõrkeeleõpetajad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

19.3. Arvestades, et õigusaktid näevad ette nõuded õpetajate eesti keele oskuse tasemele ning

need nõuded ei olnud Laagri Koolis võõrkeelt õpetavate õpetajate puhul täidetud, tuli HTM-il

haldusjärelevalvet teostava asutusena suunata kooli pidajat kehtestatud nõudeid täitma ehk teha

ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. PGS § 87 lg 31 p 1 sätestab, et kui haldusjärelevalve

käigus on tuvastatud direktori, õppealajuhataja, õpetaja või tugispetsialisti mittevastavus

kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on PGS § 84 lg-s 1 nimetatud

järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab

kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele. Kaebaja II viitab eesti keelt

nõutaval tasemel oskavate õpetajate vähesusele ning samas kooli kohustusele pakkuda B-

võõrkeele osas valikut. Nendel argumentidel ei saanud HTM aga jätta kooli pidajale

ettekirjutust tegemata, sest nõuded õpetajate eesti keele oskusele tulenevad õigusaktidest ning

HTM-l puudub selles osas kaalutlusruum ning võimalus nõuete osas järeleandmisi teha.

19.4. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja II ei suutnud ettekirjutust selleks määratud tähtajaks

(1. september 2025) täita. Vastustaja ei lugenud ettekirjutust täidetuks sel teel, et varasemalt

hispaania keele õpetajatena tööl olnud kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate isikutega sõlmiti

alates 1. septembrist 2025 lepingud töötamiseks hispaania keele nõustajatena

Ettekirjutuse täitmise tähtaja osas on vastustaja märkinud, et tähtaja määramisel oli oluline, et

uue õppeaasta alguseks oleks rikkumine kõrvaldatud. Arvestades, et ettekirjutus tehti 3. juulil

2025, oli uue õppeaasta alguseni aega ligi kaks kuud. Ei saa küll täielikult välistada selle aja

jooksul kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate leidmist, kuid kohtu hinnangul on see

keerukas või lausa vähetõenäoline. Nagu kaebaja II ka rõhutab ei ole hispaania keel õpetamine

Eesti koolides kuigi tavaline ning värbamise teeb keerukamaks asjaolu, et lisaks hispaania ja

eesti keele oskusele peaks õpetajaks sobiv isik vastama ka muudele ülal loetletud

kvalifikatsiooninõuetele. Kuigi õpetajate kvalifikatsiooni- ja seejuures keelnõuded olid kooli

pidajale juba varem teada ning kool saanuks B-võõrkeele valikute muutmise ja sobivata

õpetajate leidmisega juba piisava ajavaruga tegelema hakata, hakkas vaidlusalune ettekirjutus

kaebajale II mõju avaldama ning muutus täitmiseks kohutuslikuks alles selle

teatavakstegemisest (HMS § 61 lg 1). Ja kuigi kooli pidaja sai järelevalvemenetlusest teada juba

7. märtsil 2025 algatatud HTM-i teatest (dtl 10), ei saanud kooli pidajal enne

järelevalvemenetluse lõppu olla teadmist, millistele järeldustele järelevalveorgan jõuab ning

millised tähtajad ta ettekirjutuste tegemisel nende täitmiseks määrab.

Arvestada tuleb, et osa õpilasi oli juba alustanud B-keelena hispaania keele õppimist ning nende

suhtes oleks keeruline ja sõnamurdlik valitud B-võõrkeele muutmine. Kooli pidaja on küll

3-25-2563

alustanud nõuetele vastava hispaania keele õpetaja otsimist (vt värbamiskuulutus; dtl 1106),

kuid käesoleva vaidluse asjaoludest nähtuvalt pole see osutunud edukaks. Ka ei saanud kooli

pidajal olla kindlustunnet, et isegi tema piisavalt aktiivse tegutsemise korral sobivaid õpetajaid

kohe mitte leides oleks vastustaja pidanud võimalikuks ettekirjutuse täitmise tähtaega

pikendada ja mitte reageerida ettekirjutuse täitmise viibimisel sunniraha määramisega.

19.5. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud õiendi lisa 4 punktis 6.6.4 tehtud

ettekirjutus on sisuliselt õigusvastane eelkõige selle täitmiseks ebapiisava tähtaja andmise tõttu.

Kohtu hinnangul oli vastustajal kaalumisruum ettekirjutuse täitmiseks tähtaja määramisel, kuid

vastustaja ei ole seda määrates arvestanud asjaolusid, mis mõjutavad sellise ettekirjutuse

täitmiseks vajalikku aega ning milline oleks realistlik täitmise tähtaeg2. Selles osas tuleb

ettekirjutus tühistada.

20. Õiendi lisa 4 punktis 6.6.2 tehtud ettekirjutus puudutab Laagri Koolis õpetajatena töötavate

isikute kvalifikatsiooninõuete täidetust. Kooli pidajat kohustati tagama avaliku konkursi

korraldamine nende õppe- ja kasvatusala töötajate ametikohtadele, kellel on olemas nõutav

tasemeharidus, kuid puudub õpetajakutse, juhul, kui töötajale ei ole omistatud õpetajakutset

hiljemalt 1. juunil 2026. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 1. september 2026.

Eelnimetatud ettekirjutuses tuginetakse PGS § 7 lg-le 1, § 74 lg-le 6 ja § 741 lg-le 4. PGS § 7 lg

1 sätestab, et põhikooli pidamisel tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks

vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele

vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. PGS § 74 lg 6

kohaselt korraldab direktor õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja

kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole

sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

PGS § 741 lg 4 kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Kaebaja II ei vaidle vastu sellele, et ettekirjutuse tegemise ajal töötas Laagri Koolis õpetajaid,

kellel puudus õpetajakutse. Kuna kooli pidaja peab tagama kvalifitseeritud õpetajate olemasolu

ning õpetajakutse olemasolu on üheks kvalifikatsiooninõudeks, ei saa vastustaja ettekirjutust,

millega suunati kooli pidajat PGS-s sätestatud nõudeid täitma, pidada õigusvastaseks.

Vastustaja arvestas ettekirjutuse tegemisel ka sellega, et koolis töötavad ja nõuetekohast

tasemeharidust omavad õpetajad jõuaksid õpetajakutse omandada enne ettekirjutuse täitmiseks

määratud tähtpäeva. Nagu vastustaja ka selgitab, on õpetaja kutset võimalik taotleda kaks korda

aastas (taotlusi on võimalik esitada 5. veebruariks ja 5. oktoobriks)3. Ettekirjutuse täitmiseks

määratud tähtaegu (s.o õpetajakutse omandamine hiljemalt 1. juunil 2026 või ametikohtadele

avaliku konkursi korraldamine hiljemalt 1. septembril 2026) ei saa kohtu hinnangul pidada

ebapiisavaks. Kohtu hinnangul on õiendi lisa 4 punktis 6.6.2 tehtud ettekirjutus sõnastatud

piisavalt selgelt, saamaks aru, mida kooli pidaja on kohustatud tegema. Viidatud punktist

tuleneb, et juhul kui koolis töötavad õpetajad õpetajakutset 1. juuniks 2026 ei omanda, tuleb

koolil välja kuulutada avalikud konkursid uute kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate

leidmiseks.

21. Õiendi lisa 4 punktis 6.6.5 tehtud ettekirjutus puudutab Laagri Koolis piisaval arvul

kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate tagamist. Ettekirjutuse kohaselt tuleb kooli pidajal

2 Vt ka Õiguskantsleri 10.03.2025 arvamus nr 6-1/250275/2501672 kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate

osakaalu kohta (p 5), kus on rõhutatud vajadust hinnata kooli realistlikku plaani olemasolu olukorra lahendamiseks

Kvalifikatsiooninouetele vastavate opetajate arv koolis.pdf

3 Vt ka https://opetajateliit.ee/?page_id=1445

3-25-2563

tagada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate piisavus lähtuvalt nende läbiviidava õppe- ja

kasvatustegevuse mahust. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on määratud 1. september 2026.

Eelviidatud ettekirjutuse aluseks on PGS § 74 lg 9, mille kohaselt koolis töötavate

kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja

kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli õppekavas määratud

õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.

Kaebaja II märgib, et seadus ei määratle, milline on piisav kvalifikatsioonile vastavate õpetajate

hulk ning punktis 6.6.5 tehtud ettekirjutuse sõnastusest ei ole aru saada, millist

kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate hulka peab HTM piisavaks. Laagri Kooli õpetajate

kvalifikatsioonile vastavus on samas suurusjärgus riigi keskmisega. Kaebaja II leiab, et HTM-i

seisukohtadest saab järeldada, et kõik koolis töötavad õpetajad peavad vastama kõigile

kvalifikatsiooninõuetele ja see, kui osa neist mõnele kvalifikatsiooninõudele ei vasta, toob

vältimatult kaasa, et jäävad täitmata kooli õppekavas määratud õpieesmärgid ning saavutamata

õpitulemused.

Vastustaja leiab põhjendatult, et PGS § 74 lg-s 9 märgitud õpetajate arvu piisavuse puhul on

tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamine on praegusel juhul HTM-i pädevuses.

Samuti on vastustaja õigesti viidanud sellele, et õigusaktide (vt PGS § 7 lg 1, § 741 lg 4)

kohaselt peab tegelikult kõigi õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioon vastama kehtestatud

nõuetele ning mittevastavus mõne õpetaja puhul on pigem ajutine erandolukord. Kaebaja II on

välja toonud, et Laagri Koolis on kvalifikatsiooniga õpetajate poolt antava õppetöö maht

75,4%. Õiendi lisa 4 punktis 6.1 on vastustaja märkinud, et Laagri Koolis vastas kvalifikatsioon

nõuetele 76%-l õppe- ja kasvatusala töötajal ning punkti 6.2 kohaselt annavad kvalifikatsioonile

vastavad õppe- ja kasvatusala töötajad 75% tundidest. Vastustaja hinnangul ei ole see piisav, et

tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.

Punktis 6.2 on vastustaja täiendavalt välja toonud, et 30-st nõuetekohase kvalifikatsioonita

õpetajast 21-l pole magistritaseme haridust, mistõttu ei ole neil lähiaastatel võimalik saavutada

vajalikku kvalifikatsiooni. Seitse õpetajat omandavad käesoleval õppeaastal haridust

tasemeõppes ja üheksal õpetajal puudub õpetajakutse. Vastustaja on 24. oktoobri 2025. a

täiendavates seisukohtades (dtl 1233) täpsustanud, millistest kriteeriumitest ta piisavuse

hindamisel lähtub (s.o õpetajate koormus, ainevaldkondade katmine, tõenäosus kvalifikatsioon

saavutada, õpetajate olemasolev haridus ja töökogemus, olukorra lahendamise võimalused).

Kohus leiab, et vastustaja ei pidanud välja tooma konkreetset õpetajate arvu või protsenti, mille

puhul saaks lugeda PGS § 74 lg-s 9 sätestatud nõude täidetuks, sest koolil tuleb tegelikkuses

püüelda selle poole, et kõik õpetajad vastaksid kvalifikatsiooninõuetele. Vastustaja seisukohalt

on selge, et kui kvalifikatsioonile vastab 75-76% õpetajatest, ei ole PGS § 74 lg-s 9 sätestatud

nõue täidetud. Kohus leiab, et vastustajal esines praegusel juhul alus kooli pidajale õiendi lisa 4

punktis 6.6.5 märgitud ettekirjutuse tegemiseks,. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja II. Asjaolu,

et kaebajale teadaolevalt on Eestis kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal

põhikoolis keskmiselt 78,20% ja see protsent on pidevas languses, ei ole põhjus ettekirjutuse

tegemata jätmiseks. Vastupidiselt, kui kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on

langustrendis, tuleb järelevalvemenetluse kaudu suunata kooli pidajat leidma ja palkama

kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid. Kuigi Eestis võib olla kvalifikatsiooninõuetele

vastavate õpetajate nappus, tuleb kooli pidajal siiski teha kõik endast olenev, et selliseid

õpetajaid leida. Juba ühe kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja asendamisel

kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetajaga tõuseb koolis kvalifikatsiooniga õpetajate poolt

antava õppetöö osakaalu protsent. Kohus leiab, et vastustaja on andnud kaebajale II praegusel

juhul piisava tähtaja PGS § 74 lg-s 9 sätestatud nõude täitmiseks (s.o hiljemalt 1. september

2026), Selline tähtaeg on pikkuselt ka võrreldav kaebaja II viidatud Gaia Koolile antud

3-25-2563

tähtajaga ettekirjutuste täitmiseks. Lisaks, nagu ka eelnevalt märgitud, ei ole välistatud, et kui

kaebaja II jõupingutustele vaatamata kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid leida ei

õnnestu, võib HTM taotluse esitamisel ettekirjutuse täitmise tähtaega ka pikendada.

22. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et HTM-i 3. juuli 2025. a korraldusega nr

9.5-2.2/24-25/36/77 kinnitatud haldusjärelevalve õiendi lisa 4 punktides 6.6.2, ja 6.6.5 tehtud

ettekirjutused on sisuliselt õiguspärased ning pole ka ilmnenud vormi- ega menetlusvigu, mis

võiksid tingida vaidlusaluse korralduse ja ettekirjutuste tühistamise. Selles osas jääb kaebus

rahuldamata. Õiendi lisas nr 4 punktis 6.6.4 tehtud ettekirjutus, mis puudutab hispaania keele

õpetajate nõuetele mittevastavust, on õigusvastane ja tuleb tühistada ning selles osas rahuldab

kohus kaebuse.

MENETLUSKULUD

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lisaks

sätestab HKMS § 108 lg 7, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

Kaebaja I ja kaebaja II on kaebuse esitamisel tasunud mõlemad riigilõivu 20 eurot. Kaebaja I

on kaebusega esitatud nõuetest loobunud ning tema tasutud riigilõiv jääb HKMS § 108 lg 7

alusel tema enda kanda.

Kaebaja II on vaidlustanud õiendi lisas 4 sisaldunud 7 ettekirjutust (5.3.1, 5.3.2, 5.3.3, 6.6.2,

6.6.3, 6.6.4 ja 6.65 ning loobunud menetluse käigus neist nelja (5.3.1., 5.3.2, 5.3.3. ja 6.6.3)

vaidlustamisest. Kohus menetles kaebust seega 3 ettekirjutuse osas (6.6.2, 6.6.4 ja 6.6.5),

millest ettekirjutuse 6.6.4 osas ka kaebuse rahuldas. Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks

välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt kaebuse sisuliselt menetletud ja

rahuldatud osale, so 3 eurot (HKMS § 108 lg 2).

Muude menetluskulude kandmist asjas ei ilmne. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik