2-25-10347/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10347

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi M. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3866.02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja M. T. (B2 Impact osaühing,

e-post XXX);

kostja M. V. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt M. V.’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja 1519.24 eurot, intress 12.99 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 213.88 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi M. V.

(isikukood XXX) vastu põhivõla 1452.49 eurot, intressi 266.28 eurot, viivise 69.79

eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 51% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kanda ja 49% ulatuses M. V. (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt M. V.’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 49% ulatuses s.o summas 222.95 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal M. V.’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-10347

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact osaühing esitas 30.06.2025 hagiavalduse M. V. vastu, millega hageja palub

välja mõista põhivõla 2971.73 eurot, intress 279.27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

283.67 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt

2971.73 eurot alates 01.07.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni, riigilõiv 455 eurot ja

viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast

kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel 02.09.2022

sõlmitud krediidileping limiidiga 3000 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi

korrapäraselt ei täitnud ütles Multitude Bank p.l.c lepingu 18.10.2023 üles. Multitude Bank

p.l.c loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule.

Harju Maakohus võttis 22.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

22.08.2025 kohtumäärus on M. V.’le kätte toimetatud TsMS § 3111 alusel 16.09.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

03.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele.

02.12.2025 määra kohus hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks.

10.12.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja sai krediiti kokku summas 4210 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid

1855.96 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja 834.80 eurot. Sellisel juhul on kostja hagejale

võlgu põhinõude summas 1519.24 eurot (4210 – 1855.96 – 834.80), mille hageja palub

kohtul kostjalt välja mõista. Nimetatud summale lisandub intress 12.99 eurot, viivis VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates kostja viimase makse järgnevast

päevast 03.09.2024 kuni käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga 213.88 eurot.

2-25-10347

Võttes arvesse, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille

iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises,

sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada

kostjale uut tagasimaksegraafikut. Krediidikontolepingut ei saa võrdsustada nö tavalise

laenulepinguga, kuivõrd viimase puhul on olemas maksegraafik koos igakuise kuumaksega,

laenuperiood ja muud tunnused, mida krediidikontolepingus ei esine.

Lepingu tingimuste kohaselt krediidikonto leping on tähtajatu. See on tingitud sellest, et

krediidikontolepingu sõlmimisel ei ole krediidiandjal võimalik ette näha, kuidas laenaja

hakkab krediidikontot kasutama, millises summas võtab krediiti kasutusse ja kui palju tagasi

maksab. Lisaks laenusaajal on võimalik krediiti uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel põhjusel

leping on sõlmitud määramata ajaks, mistõttu ei ole võimalik lepingus sätestada, millal

laenuperiood lõpeb.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

2-25-10347

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt kontrolliti krediidivõimelisuse hindamisel kostja arvelduskonto

väljavõtet. Hageja ei ole toonud välja konkreetseid arvulisi näitajad, millele tuginedes

laenuandja tegi järelduse, et kostja on tema sissetulekuid ja kohustusi arvestades tõenäoliselt

võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Hageja toob välja

laenutaotlusel märgitud sissetuleku (1400 eurot) ning kulutused (0 eurot), kuid kohtule

esitatud konto väljavõttelt ei nähtu taotlusel märgitud sissetulekut ning esineb mitmeid

laenumakseid. Kohtu hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

2-25-10347

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. 10.12.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja sai krediiti kokku summas 4210

eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid 1855.96 eurot. Inkassomenetluses tasus

kostja 834.80 eurot. Sellisel juhul on kostja hagejale võlgu põhinõude summas 1519.24

eurot (4210 – 1855.96 – 834.80), mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista. Nimetatud

summale lisandub intress 12.99 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses

viivisemääras alates kostja viimase makse järgnevast päevast 03.09.2024 kuni käesoleva

menetlusdokumendi koostamise seisuga 213.88 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kostjale tehti viimane laenu

väljamakse 23.02.2023 ning kostja on teinud laenuandjale viimase tagasimakse 05.09.2023.

Võttes arvesse, et laenuandja ütles lepingu 18.10.2023 üles, on kohtu hinnangul täidetud

VÕS § 416 sätestatud ülesütlemise eeldused, kuna kostja oli viivituses 06.08.2023

(osaliselt), 06.09.2023, 06.10.2023 osamaksete tasumisega.

8. Hageja nõuab ümberarvestuse korral intressi summalt 1519.24 eurot alates 02.08.2023 -

18.10.2023 ehk viimasest tagasimaksest kuni ülesütlemiseni. Kohus juhib tähelepanu, et

viimase makse tegi kostja laenuandjale 05.09.2023 (hagiavalduse lisa 5) ja selleks hetkeks ei

olnud kostja veel inkassomenetluses makseid teinud ehk laenujääk oli suurem kui hageja

märgitud. Võttes arvesse, et TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtub kohus hageja intressi arvestusest ja mõistab kostjalt välja

intressi 12.99 eurot.

9. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 1519.24 eurot, intress 12.99 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 213.88 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1452.49 eurot, intressi 266.28 eurot ja viivise

69.79 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

2-25-10347

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

11. Hageja nõude suurus kokku oli 3534.67 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku

1746.11 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 49%. Menetluskulud tuleb TsMS §

163 lg 1 alusel jätta 51% ulatuses hageja kanda ning 49% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 455 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 455 eurot, millest kostja kanda jääb 49%

ehk 222.95 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik