2-23-132750/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-132750

Tsiviilasi / hagi ese

TF Bank AB (publ.) hagiavaldus I Li (L) vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

4372,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber

556158-1041, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu,

registrikood 14304235, aadress Vabaõhumuuseumi tee 1,

13521 Tallinn)

Lepingulised esindajad S R, B T ja K U

Kostja

I L (isikukood xxx, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 25.11.2025.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend

kaks) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti.

3. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 1292 (üks tuhat kakssada

üheksakümmend kaks) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.01.2026.a (kümnendal jaanuaril kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal).

5. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.01.2026.a (üheteistkümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

6. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.02.2026.a (kümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal).

7. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.02.2026.a (üheteistkümnendast veebruarist kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

8. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.03.2026.a (kümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne kuuendal

aastal).

9. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.03.2026.a (üheteistkümnendast märtsist kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

10. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.04.2026.a (kümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne kuuendal

aastal).

11. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.04.2026.a (üheteistkümnendast aprillist kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

12. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.05.2026.a (kümnendal mail kahe tuhande kahekümne kuuendal

aastal).

13. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.05.2026.a (üheteistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne kuuendal

aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

14. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.06.2026.a (kümnendal juunil kahe tuhande kahekümne kuuendal

aastal).

15. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.06.2026.a (üheteistkümnendast juunist kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

16. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.07.2026.a (kümnendal juulil kahe tuhande kahekümne kuuendal

aastal).

17. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.07.2026.a (üheteistkümnendast juulist kahe tuhande kahekümne kuuendal

2 (8)

aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

18. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.08.2026.a (kümnendal augustil kahe tuhande kahekümne kuuendal

aastal).

19. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.08.2026.a (üheteistkümnendast augustist kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

20. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti

tasumise tähtpäevaga 10.09.2026.a (kümnendal septembril kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal).

21. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 11.09.2026.a (üheteistkümnendast septembrist kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

22. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 18 (kaheksateist)

senti tasumise tähtpäevaga 10.10.2026.a (kümnendal oktoobril kahe tuhande kahekümne

kuuendal aastal).

23. Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot

18 (kaheksateist) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 11.10.2026.a (üheteistkümnendast oktoobrist kahe tuhande

kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

24. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-

1041) hagiavaldus I Li (L, isikukood xxx) vastu krediidi 903,87 eurot tagastamise ja intressi

229,10 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, viivise 576,46 eurot ja sissenõudmiskulude 50

eurot tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

25. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

26. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS §

637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või

põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

3 (8)

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt

lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas

oma järeldused.

3. Kohtuistung toimus 25.11.2025. Kostjale toimetati kohtukutse isiklikult kätte 14.10.2025

Saksa õiguse kohaselt. Kohtukutses selgitati istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostja istungile

ei ilmunud. Kohus lahendab arvestades lihtsustatud menetlusreegleid hagiavalduse sisuliselt.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on hageja ja kostja sõlminud

06.09.2021 järelmaksulepingu xxx, mille alusel sai kostja krediiti 669 eurot kauba järelmaksuga

ostmiseks, 25.11.2021 järelmaksulepingu xxx, mille alusel sai kostja krediiti 699 eurot kauba

järelmaksuga ostmiseks, 01.02.2022 järelmaksulepingu xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1179

eurot kauba järelmaksuga ostmiseks. Kohus on seisukohal, et lepingute sõlmimine on tõendatud

lepingudokumentidega (dtl-d 139-156). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et

järelmaksulepingutest tuleneva krediidi refinantseerimiseks sõlmisid hageja ja kostja 21.10.2022

refinantseerimislaenulepingu, mille alusel anti kostjale krediiti 2747,86 eurot, mille alusel loeti

täidetuks järelmaksulepingutest tulenevad nõuded. Kohus on seisukohal, et lepingu sõlmimine on

tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 27-34).

5. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg

1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingud on VÕS § 402 lg 1

mõistes tarbijakrediidilepinguteks.

6. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on

selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja

esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida,

kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

Kohus on seisukohal, et lepingus ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedel märgitud

krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja oli

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). VÕS § 4034 lg 1

4 (8)

kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi

vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2

kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p

1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas

finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära

tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse

hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse

lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus

hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse

5 (8)

riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest.

Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija

olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C 755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale

laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C 449/13, p 35).

Hageja on avaldanud, et järelmaksulepingute ja refinantseerimiseks sõlmitud lepingu sõlmimisel ei

küsitud kostjalt tema pangakonto väljavõtteid. Kohtu hinnangul on vähim, mida krediidiandja saab

tarbija varalise seisundi kohta teabe saamiseks teha, küsida tarbija pangakonto väljavõtet.

Väljavõttest nähtuvad üldjuhul tarbija regulaarsed sissetulekud, väljaminekud, sh kohustuste

olemasolu ja täitmine võimalike teiste krediidiandjate ees. Kohus on seisukohal, et kostjalt tema

pangakonto väljavõtte küsimata jätmisega on krediidiandja rikkunud kohustust omandada teave

kostja varalise seisundi kohta. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7

järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu

osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023,

nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles

lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi

teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt

nende laenutaotluses esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o

õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

8. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on

krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on

kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

Kostja on saanud 06.09.2021 järelmaksulepingu xxx, 25.11.2021 järelmaksulepingu xxx ja

01.02.2022 järelmaksulepingu xxx alusel krediidina kokku 2547 eurot. Hageja on avaldanud, et

kostja on teinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks tagasimakseid summas 723,31 eurot.

Hageja tõi välja, et kostja jättis tasumata 10.11.2022, 10.12.2022, 10.01.2023, 10.02.2023

osamaksed. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 08.02.2023, milles anti kostjale

võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. Hageja ütles lepingu üles 23.02.2023. Vastutustundliku

6 (8)

laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja laenuhaldustasu ning on kohustatud tasuma

intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kostja tasutud 723,31 euro arvel olid 10.11.2022,

10.12.2022, .10.01.2023 ja 10.02.2023 osamaksete summad täidetud ning kostja ei olnud viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saamise

ajal. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud,

mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

9. Lepingujärgse esimese osamakse tegemise tähtpäev oli 10.11.2022 ja viimase osamakse

tähtpäev on 10.10.2026, mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise

tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

10. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse, mille kohaselt on graafikujärgse osamakse suurus

53,06 eurot kuus (v.a viimane 10.10.2026 osamakse, mille suurus on 53,18 eurot), milline summa

ei sisalda intressi ega muid kulusid (dtl-d 134-135). Ümberarvutus on toimetatud kätte kostjale

kohtu poolt ning on seega tarbijale teatavaks tehtud.

Hageja on lugenud 10.11.2022 kuni 10.11.2023 osamaksed täielikult ja 10.12.2023 osamakse

33,53 euro ulatuses kostja tasutud 723,31 euro arvelt makstuks. 10.12.2023 osamakse on tasumata

19,53 euro ulatuses ning alates 10.01.2024 on osamaksed tervikuna tasumata.

11. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole hagejale makseid

teinud pika aja jooksul ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

12. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud 10.12.2023 osamakse 19,53

euro ulatuses ning 10.01.2024 kuni 10.12.2025 osamaksed (24 osamakset) summas 1273,44 eurot

(24x53,06=1273,44). Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõutavaks muutunud laenusumma

tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1292,97 eurot (19,53+1273,44=1292,97).

13. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 12.12.2025

sissenõutavaks muutunud, on järgmised: 10.01.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.02.2026

osamakse summas 53,06 eurot, 10.03.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.04.2026 osamakse

summas 53,06 eurot, 10.05.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.06.2026 osamakse summas

53,06 eurot, 10.07.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.08.2026 osamakse summas 53,06 eurot,

10.09.2026 osamakse summas 53,06 eurot ja 10.10.2026 osamakse summas 53,18 eurot. Kohus

rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 530,72 eurot)

eeltoodud graafiku järgi.

14. Hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 367 alusel viivise protsendina tasumise nõude.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist määraga 29,9% aastas, mis on võrdne lepingus kokkulepitud

intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu loetakse intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr ning lepinguga kokkulepitud intressimäär ei kohaldu (VÕS § 4034 lg

7). VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei saa tarbijalt nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast

kõrgemas ulatuses. Eeltoodut arvestades on välistatud lepinguga kokkulepitud intressimäära

pooltevahelisele võlasuhtele kohaldamine VÕS § 113 lg 1 lause 3 alusel, sest sellisel juhul ületab

viivisemäär pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvat intressimäära. Eeltoodut arvestades on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab

hagiavalduse osaliselt ning mõistab sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt viivise VÕS § 113 lg 1

ls 2 sätestatud ulatuses välja alates kohtuotsuse jõustumisest ning lisaks viivise osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast alates otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutumata

osamaksetelt.

15. Hageja sissenõudmiskulude nõue kokku 50 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses. Kuivõrd

hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja

vastu ülaltoodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles

öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu

7 (8)

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

16. Hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 2727,56 eurot, kuid kohus rahuldas hageja

põhinõude 1823,69 euro ulatuses (1292,97+530,72=1823,69). Seega jääb hageja põhinõue

rahuldamata 903,87 euro ulatuses (2727,56-1823,69=903,87). Hageja intressinõue 229,10 eurot

jääb rahuldamata täies ulatuses, laenuhaldustasu nõue 23,60 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses,

viivisenõue 576,46 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue kokku 50

eurot jääb rahuldamata täies ulatuses.

17. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagihind oli 4372,26 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on

2042,53 eurot (põhinõue 1823,69 eurot + põhinõudelt ühe aasta eest arvestatud viivis 218,84 eurot

hagi esitamise aja järgses VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses). Kohus rahuldas hagiavalduse

ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu on põhjendatud kummagi poole menetluskulu jätmine tema

enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab seetõttu

menetluskulud kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

8 (8)