4-25-3373/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-3373

Kohtunik

Sandra Kallas

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Väärteoasi

Jane Hämariku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 7. septembri 2025. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2780,25,013757

Menetlusalune isik

Jane Hämarik

isikukood: 47204052726; elukoht: XXX; e-post:XXX ;

telefon: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post:

louna@politsei.ee; esindaja Kajar Pent

Kohtuistungi toimumise aeg

14. november 2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, kohus otsustas:

1. Rahuldada Jane Hämariku kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 7. septembri 2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,25,013757 osaliselt, s.o Jane Hämarikule

määratud karistuse ja selle tasumise korra osas ning teha vastavas osas uus otsus.

3. Mõista Jane Hämarikule liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 100

trahviühikut, s.o 800 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Jane Hämarikul tasuda rahatrahv ositi 8

(kaheksa) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt

kuu viimaseks päevaks vähemalt 100 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 7.

septembri 2025. a kiirmenetluse otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220192497317.

6. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Imre Paat koostas 7. septembril 2025 Jane Hämarikule kiirmenetluse otsuse nr

10220192497317 väärteoasjas nr 2780,25,013757 selles, et J. Hämarik 7. septembril 2025 kell

15.51 Jõgeva maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt 129. kilomeetril Tallinna

suunas juhtis mootorsõidukit Lexus GS300H registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 161

km/h +/- 5 km/h, kui suurim lubatud kiirus sel teelõigul oli 100 km/h. J. Hämarik ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. Selle teoga rikkus J. Hämarik LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning

teda karistati LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 1600 eurot. KarS § 65 lg 2

alusel määras kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumisele ositi, määrates viimase osa tasumise

tähtpäevaks 5. jaanuar 2026.

2. J. Hämarik esitas 9. septembril 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri

kiirmenetluse otsusele, milles palus otsuse tühistamist järgmistel põhjustel. Kiirmenetluse

otsuses märgitud sõiduki registreerimismärk XXX XXX on vale, õige registreerimismärk on

XXX XXX. Kuna kiirmenetluse otsuses on märgitud vale sõiduki registreerimismärk, on

tekkinud põhjendatud kahtlus, kas rikkumise toimepanijaks oli üldse tema sõiduk. Nimetatud

ebatäpsuse tõttu ei oleks saanud kiirmenetlust kohaldada (asjaolud ei ole selged) ning rikutud on

tema kaitseõigust (ei ole üheselt aru saada, milles süüdistatakse). Kohtuväline menetleja ei ole

rahatrahvi määramisel arvestanud leevendavaid asjaolusid – varasemate liiklusrikkumiste

puudumist –, mõistetud rahatrahv ei ole proportsionaalne ega arvesta konkreetset olukorda ega

tema isikut. Mõistetud rahatrahv on põhjendamatult suur ja seab ta raskesse majanduslikku

olukorda. Menetlusalune isik lubab edaspidi suhtuda liiklusesse veelgi suurema

tähelepanelikkuse ja ettevaatusega. Kaebusele oli lisatud kiirmenetluse otsus ja menetlusaluse

isiku sõiduki väljavõte Transpordiametist, milles kajastub õige registreerimismärk XXX XXX.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja Kajar Pent esitas 18. septembril 2025 kohtule kirjaliku

seisukoha, milles leidis, et J. Hämariku poolt talle etteheidetava teo toimepanemine on tõendatud

ning see on õigesti kvalifitseeritud. Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. Vale

registreerimismärk kiirmenetluses otsuses on eksimus ning pole aluseks otsuse tühistamiseks.

Kiirmenetluse kohaldamise eeldused on täidetud. Seejuures leidis kohtuvälise menetleja

esindaja, et kohtuvälise menetleja otsuse võib tühistada menetlusalusele isikule mõistetud

karistuse suuruse osas ning teha selles osas uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku

olukorda.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil

4. Menetlusalune isik jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde. Selgitas, et kui ta hakkas trahvi

maksma, siis avastas, et dokumentidel on registreerimisnumber vale ning võttis ühendust

politseiga. Kuna menetluses on viga tehtud, siis politsei soovitas tal asi kohtusse saata

otsustamisele ja kaalumisele. Öeldi ka, et määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur. Seetõttu ta

kaebuse esitaski. Lisaks leidis, et rikkumise ja peatamise kohtade vahe on 7 km, mis muudab

ebatõenäoliseks, et fikseeritud sõiduk oli sama, mis hiljem peatati. Videosalvestisel ei ole nähtav

registrimärk ega juhi isik – seega puudub usaldusväärne seos tema sõiduki ja mõõtmistulemuse

vahel. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et tegemist oli lühiajalise kiiruse ületamisega,

mis toimus turvalisel, selleks ettenähtud möödasõidualal, mis oli piiretega eraldatud. Kiiruse tõus

toimus üksnes möödasõidumanöövri sooritamise hetkel, et tagada manöövri ohutus ja vältida

vastassuunast läheneva liikluse takistamist möödasõidu ala lõppemisel. Tegemist ei olnud

tahtliku kihutamisega. Mõistetud rahatrahv ei vasta süü suurusele ning arvestatud ei ole

kergendavaid asjaolusid. Kui suur rahatrahv olla võiks, ta öelda ei osanud, sest ei saa

karistusreeglistikku kuidagi mõjutada ja iseendale karistust välja mõelda. Palus võimalust tasuda

rahatrahv ositi 12 kuu jooksul. Tema sissetulekuks on XXX eurot ning ta peab ülal enda

pensionärist vanemaid. Menetlusalune isik on juhtunust teinud järeldused ning kahetseb oma

tegu.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja kordas kohtuistungil varem kirjalikult esitatud seisukohti.

Kohtu seisukoht

6. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Uuritud tõenditega (tunnistaja I. P ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli,

kiirusmõõturi videosalvestisega ja sündmuskoha kaardiga) kogumis on tõendatud, et PPA Lõuna

prefektuuri patrullpolitseinik tunnistaja I. P mõõtis liiklusjärelevalve käigus 7. septembril 2025

kell 15.51 Jõgeva maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt 129. kilomeetril, s.o

teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 100 km, Tallinna suunas liikuva valget värvi

mootorsõiduki Lexus kiiruseks 156 km/h (arvestades laiendmääramatust).

8. Nii on tunnistaja I. P andnud ütlusi, et 7. septembril 2025 teostasid nad Tallinn – Tartu –

Võru – Luhamaa mnt 129. kilomeetril liiklusjärelevalvet, mille käigus mõõtsid Tartust Tallinna

suunas liikuvate sõidukite kiirust. 129. kilomeeter on 2+1 teelõik. Kiiruse mõõtmiseks kasutasid

lasermõõteseadet, mis mõõdab selle sõiduki kiirust, millele täpp suunata. Kell 15.51 fikseerisid

valget värvi Lexuse sõidukiiruseks 161 km/h. Otsustasid sõidukile järgneda. Sõiduk oli neist

paar autot ees. Kogu aeg neil sõidukiga silmsidet ei olnud, kuid see tekkis kiiresti tagasi. Nad

andsid Lexusele peatumismärguande vahetult enne Põltsamaad. Ta on veendunud, et ühtegi teist

valget värvi Lexust sinna vahele ära ei eksinud. Kui sõiduk oli peatunud, selgitas sõidukijuhile

sanktsioone. Isik oli nõus kiirmenetlusega. Ta rääkis sama isikuga, kes kohtus on. Kiirusmõõturi

kasutamise protokollis ja kiirmenetluse ostuses on sõiduki registreerimismärgi osas trükiviga,

sõidukiga ei ole eksitud.

9. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik I. Paat teostas riikliku

järelevalve korras J. Hämariku poolt juhitud mootorsõiduki Lexus GS300H

registreerimismärgiga XXX XXX sõidukiiruse mõõtmist Jõgeva maakonnas Tallinn – Tartu –

Võru – Luhamaa mnt 129. kilomeetril Tallinna suunas. Kiiruse mõõtmisel kasutati

kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE0166. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus

hea, valeaeg, sademeteta, teeolud kuivad, kattega tee, sõiduradade arv 2+1, eraldusribaga

kahesuunaline tee. Menetleja seisis paigal ning ta hoidis kiirusmõõturit käes. Mõõdetav

mootorsõiduk liikus pärisuunavööndi sõidurajal, kiirendas, sooritas möödasõidu ja jõudis ette

pärisuunas ees liikuvast sõidukist. Kiirusemõõturi lugem: 161 km/h, laeindmääramatus +/- 5 km/

h, lõplik mõõtetulemus: 156 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus: 100 km/h. Kiiruse mõõtmist

salvestati (salvestis nr 035817).

10. Kiirusmõõturi videosalvestiselt on näha, et 7. septembril 2025 kella 15.51 ajal mõõtis

seadme kasutaja mnt 129. kilomeetril valget värvi Lexuse, mille roolis istub naisterahvas,

sõidukiiruseks 161 km/h. Samuti nähtub salvestiselt, et valget värvi Lexus läheneb tema ees

sõitvale veoautole ning asub möödasõidule. Sõiduki registreerimismärk ei ole salvestiselt selgelt

tuvastatav. Tegemist on valge ajaga, nähtavus on hea. Mõõtmist on teostatud 148,2 m kauguselt.

11. Kohtuvälise menetleja kohtuistungil esitatud kaardilt nähtub, et sündmuskoht Tallinn –

Tartu – Võru – Luhamaa mnt 129. kilomeeter on pikk sirge.

12. Kuigi menetlusalune isik kohtuistungil otsesõnu ei kinnitanud, et videosalvestiselt

nähtuvat sõidukit juhtis tema, vaid ütles „vaatlused on kaudsed, ei oska kommenteerida“,

kinnitas ta, et ta sel ajal Tallinn – Tartu mnt-l sõidukit juhtis. Samuti kirjeldas menetlusalune isik

detailselt, kuidas ta sel teelõigul tegi möödasõitu temas ees sõitvatest rekadest. Nii rääkis

menetlusalune isik, et esimesest rekast, mis sõitis 90 km/h, sai ta lubatud kiirusega mööda sõita.

Kuid seal oli ka teine reka. Ta ei saanud kahe reka vahele sõita, sest tema taga tulev auto

pidurdas teise reka taha, mistõttu otsustaski menetlusalune isik teisest rekast samuti mööduda.

Kui menetlusalune isik nägi, et tema teelõik lõpeb 400 m pärast otsustas ta kiirendada. Kui

möödus teisest rekast, sai aru, et ületas kiirust ning selle hetke püüdis politsei kinni. Samuti

selgitas menetlusalune isik, kuidas politsei ta kinni peatas ning selgitas peatamise põhjust –

rekast möödasõidul kiiruse ületamist.

13. Seega uuritud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et kiirusmõõturi

salvestiselt nähtuvat valget värvi Lexuse puhul on tegemist sama sõidukiga, mille politsei veidi

hiljem enne Põltsamaad kinni pidas ja mida juhtis J. Hämarik.

14. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat

(punkt 1). Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et J. Hämariku

juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet LaserCam 4 nr LE0166, mida oli

testitud 7. septembril 2025 ja mis oli töökorras. Metrosert taatlustunnistus tõendab, et

mõõtevahend mõõteseade LaserCam 4 nr LE0166 oli ka taadeldud (taatluskehtivuse

lõppkuupäev on 28. veebruar 2026). Kohtuvälise menetleja esitatud teatise kohaselt on Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik I. P 18. aprillil

2018 läbinud mõõtealase koolituse – kiirus (laser, radar) ning kiirusmõõturi kasutamise

protokollis kajastatud andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta

kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus I. P nõutavast mõõtemetoodikast. Seetõttu leiab kohus, et

mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.

15. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist ja kiirusmõõturi videosalvestiselt nähtuvalt mõõtis

tunnistaja kiirust paigal seistes ning ta hoidis kiirusmõõturit käes. Mõõdetav mootorsõiduk liikus

pärisuunavööndi sõidurajal, kiirendas, sooritas möödasõidu ja jõudis ette pärisuunas ees liikuvast

sõidukist. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 kohaselt on

paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus

mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse 136-166 km/h puhul +/- 5 km/h. Seega on kiirusmõõturi

protokollis ja kaevatavas otsuses arvestatud õige laiendmääramatusega.

16. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja

kiirmenetluse otsuses märgitud J. Hämariku juhitud sõiduki Lexus registreerimismärk XXX

XXX on vale. Tunnistaja I. P on selgitanud, et tegemist on trükiveaga, eksimusega, kuid

sõidukis, mis kinni peeti, ei ole eksitud. Ka sõiduki taustakontrolli andmete väljatrükk sõiduki

registreerimismärgiga XXX XXX kohta tõendab, et sellist registreerimismärki kannab musta

värvi sõiduk Volvo V70, kuid J. Hämarik peatati valget värvi Lexuse juhtimiselt. Kaebusele

lisatud väljatrükk Transpordiameti andmetest tõendab, et J. Hämarik on Lexus GS300H

registreerimismärgiga XXX XXX vastutav kasutaja. Sõiduki taustakontrolli andmete väljatrükk

tõendab samuti, et sõiduk registreerimismärgiga XXX XXX puhul on tegemist valget värvi

Lexusega. Seega juhtis J. Hämarik talle etteheidetava teo toimepanemise ajal Lexus GS300H

registreerimismärgiga XXX XXX.

17. Kohtu hinnangul vale registreerimismärk kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja

kaevatavas otsuses on eksimus, mis ei mõjuta otsuse sisu. Nii ei ole sõiduki registreerimismärk

selline asjaolu, millega eksimise korral ei ole võimalik menetlusalust isikut vastutusele võtta.

Oluline on tuvastada, et konkreetne inimene, käesolevalt J. Hämarik, ületas mootorsõidukiga

suurimat lubatud sõidukiirust. Vaidlust ei ole selles, et J. Hämarik juhtis 7. septembril 2025

temale etteheidetavas kohas ja ka ajal (J. Hämariku sõnul sõitis ta sel päeval Tartust Tallinnasse

ning kellaaeg võis sama olla) mootorsõidukit Lexus (valget värvi). J. Hämarik ei eita, et ta kiirust

ületas. Kiirust mõõtnud politseiametniku ütluste järgi oli tegemist sama inimesega, kelle ta tabas

sõiduki juhtimiselt. Samuti oli I. P sõnul tegemist sama valge Lexusega. Kohus leiab, et

tõenditest on jälgitavalt tuvastatav, et just J. Hämarik ületas valget värvi Lexusega suurimat

lubatud sõidukiirust ning ta on temale etteheidetava väärteo toime pannud.

18. Asjaolu, et politsei teostas J. Hämarikule järele sõitmiseks möödasõitu või tõenäoliselt

ületas suurimat lubatud sõidukiirust (sealjuures on operatiivsõidukitel see teatud tingimustel

lubatud), ei mõjuta mitte kuidagi J. Hämariku suhtes tehtava otsustuse sisu. Ka on

politseiametnikul teatav kaalutlus, millal ta liiklusseadust rikkunud sõiduki kinni peatab ehk kui

politseiametnik teeb seda suhteliselt vahetult nagu praegu see siiski aset leidis (arvestades

siinjuures liiklustihedust ja ka sõidukite kiirust), ei ole põhjust ette heita peatamisega venitamist.

Ka on I. P kinnitanud, et kuigi silmsidet kogu aeg J. Hämariku juhitud sõidukiga ei olnud, on ta

kindel, et ühtegi teist valget Lexust seal ei olnud. Kohus juhib tähelepanu sellelegi, et videost on

näha valget Lexust juhtivat naisterahvast, kelle välimus on sarnane menetlusaluse isiku

välimusega (nt sarnane soeng).

19. Samuti ei muuda eksimus sõiduki registreerimismärgis menetluslikult ebaõigeks

kiirmenetluse kohaldamist, sest VTMS § 55 lg-s 1 sätestatud eeldused kiirmenetluse

kohaldamiseks olid täidetud, sh olid selged väärteo toimepanemise asjaolud ehk kes, kus ja

millise rikkumise toime pani.

20. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et J. Hämarik 7. septembril 2025 kell 15.51 Jõgeva

maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt 129. kilomeetril Tallinna suunas juhtis

mootorsõidukit Lexus GS300H registreerimisnumbriga XXX XXX kiirusega 161 km/h +/- 5

km/h, kui suurim lubatud kiirus sel teelõigul oli 100 km/h. J. Hämarik ületas lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 56 km/h. Selle teoga rikkus J. Hämarik LS § 50 lg 5 p 3.

21. J. Hämarik on esitanud kohtule pärast kohtu nõupidamistuppa minemist täiendava

seisukoha. Kohus märgib, et see on esitatud hilinenult ning selles ei ole ka ühtegi uut asjaolu,

mis võiks muuta kohtu otsustuse sisu.

22. Kohus leiab, et J. Hämarik pani teo toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

Kiirusemõõtmine toimus 2+1 sõidureaga teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 100 km/h.

J. Hämariku ütluste kohaselt oli ta piirkiirusest teadlik ja sõitis kiirusega 100 km/h, välja arvatud

möödasõidul. J. Hämarik ületas sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h ja tegi seda 2+1 teelõigul

vasakul möödasõidureas, et mööduda tema ees sõitvast teisest rekast. J. Hämariku ütluste

kohaselt otsustas ta mööduda ka tema ees sõitvast teisest rekast, sest tema sõidurida oli ära

lõppemas ning esimesele sõidurajale ta tagasi reastuda ei saanud, sest sinna reastus kahe reka

vahele tema taga möödasõitu teinud sõiduk. Kohtu hinnangul J. Hämarikul selliseks käitumiseks

– suurel kiirusel teisest rekast möödasõiduks hädavajadus puudus. J. Hämarik oleks saanud

kiiruse maha pidurdada ja reastuda tagasi kasvõi selle reka taha, millest ta esimesena mööda

sõitis. J. Hämariku ütluste kohaselt sai ta teisest rekast möödumisel aru, et ta ületab kiirust.

Seega J. Hämarik teadis, et ta sõidab lubatud piirkiirusest suurema kiirusega ja ta vähemalt

möönis seda.

23. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud puuduvad. J. Hämarik on süüdi LS § 50 lg 5 p

3 rikkumises ning ta vastutab LS § 227 lg 3 järgi.

24. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt

karistati J. Hämarikku rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 1600 eurot. Seega on J. Hämarikku

karistatud rahatrahviga sanktsiooni maksimaalses määras.

25. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

26. Kohus loeb J. Hämariku süüd keskmisest suuremaks. Menetlusalune isik ületas lubatud

sõidukiirust 100 km/h mitte vähem kui 56 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 3 sätestatud vahemiku

(41–60 km/h) ülemisse määra. Tegu on väga suure sõidukiirusega, mille puhul väiksemgi

ootamatus teel (metsloom või muu takistus), eksimus juhtimisstiilis või sõiduki tehniline rike

võivad viia sõiduki üle kontrolli kaotamiseni ning tuua kaasa rasked tagajärjed. Seega tuleb

sellisel suurel kiirusel mootorsõiduki juhtimist pidada ohtlikuks. J. Hämariku süüd suurendab teo

toimepanemine päevasel ajal suure liiklustihedusega maanteel. Samas J. Hämariku süüd

vähendavad asjaolud, et tee- ja ilmastikutingimused olid head, kiiruse ületamine toimus

lühiajaliselt möödasõidul ning sõidurajal, mis ongi ette nähtud möödasõidu sujuvamaks ja

ohutumaks teostamiseks. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et J. Hämariku

süü on keskmisest veidi suurem.

27. Kohus leiab, et J. Hämariku tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et KarS § 57 lg 1 p 3

järgse karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et J. Hämarik on oma tegu kahetsenud ja

vabandanud (vt kohtuistungi protokoll ja kohtukõne kirjalikud seisukohad). Kohtul puudub alus

J. Hämariku kahetsuse siiruses kahelda.

28. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et J. Hämarikku pole väärteo- ega kriminaalkorras

karistatud. Seega on J. Hämarik seni elanud õiguskuulekalt ning võib asuda seisukohale, et

tegemist oli pigem ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega, mitte väljakujunenud

käitumismustriga. J. Hämarik kahetses oma tegu, lubas edaspidi kiirust mitte ületada ning järgida

veelgi tähelepanelikumalt liiklusreegleid. Samuti kinnitas J. Hämarik, et on ainuüksi toimunud

menetlusest teinud vajalikud järeldused. Seega leiab kohus, et arvestades karistuse

eripreventsiooni ei pea mõistetav karistus olema ülemäära karm.

29. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et J. Hämariku karistamine rahatrahviga sanktsiooni

maksimaalses määras pole põhjendatud ning karistust tuleb vähendada. Kohus peab

põhjendatuks karistada J. Hämarikku LS § 227 lg 3 järgi sanktsiooni keskmises määras, s.o

rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800 eurot. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka

karistuse üldpreventiivseid eesmärke ning annab ühiskonnale signaali liiklusturvalisuse

tähtsusest ning selle tagamiseks liiklusnõuete järgimise vajalikkusest, sh ka sellest, et

möödasõidul selleks ettenähtud teelõigul tuleb järgida piirkiirust.

30. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

Kaevatavast otsusest nähtub, et rahatrahvi tasumine määrati ositi ning viimase osamakse

tasumise tähtpäev on 5. jaanuar 2026. Kohus leiab, et see tähtaeg pole piisav. Arvestades

mõistetava trahvi suurust (800 eurot), J. Hämariku sissetuleku suurust (XXX eurot) ning asjaolu,

et ta aitab majanduslikult oma pensionärist vanemaid, peab kohus põhjendatuks võimaldada tal

tasuda rahatrahv ositi 8 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 100 eurot. Igakuiselt suuremas summas rahatrahvi

tasumine võib käia talle majanduslikult üle jõu.

31. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti 7.

septembri 2025. a kiirmenetluse otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse.

32. Kuna menetlusalune isik kaitses ennast ise ning kohtusse kutsutud ja ilmunud tunnistaja

kinnitas, et tal kulude nõuet ei ole, siis menetluskulud asjas puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik