1-22-981/225 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

11. detsember 2025

Kohtuasja number

1-22-981

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Tiit Lõhmus ja Marina Ninaste

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi üldmenetluses

-

Reimo Saksa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 209

lg 2 p 1 järgi

-

MMM47 OÜ (11. novembrist 2013 kuni 9. juulini 2024

Hereford OÜ) süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 19. augusti 2025. a otsus

Apellandid

-

Reimo Saksa kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm

-

MMM47 OÜ kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatavad

-

Reimo Saks, isikukood 37811040296, elukoht XXX,

töökoht Novacompany OÜ juhatuse liige, kriminaalkorras

karistatud, tõkendit pole kohaldatud

-

MMM47 OÜ (11. novembrist 2013 kuni 9. juulini 2024

Hereford OÜ), registrikood 12485971, asukoht Tornimäe tn

3 // 5 // 7, Tallinn, kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

-

vandeadvokaat Gregori Palm (Reimo Saksa valitud kaitsja)

-

vandeadvokaat Leelo Viil (MMM47 OÜ määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Marge Voogma

Kannatanu

-

Motokeskus-MC OÜ, registrikood 10643414 (lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. augusti 2025. a otsus osas, millega

1) maakohus jättis Reimo Saksale liitkaristuse mõistmata;

2) mõistis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Reimo Saksalt ja MMM47 OÜ-lt

solidaarselt Motokeskus-MC OÜ kasuks 32 150 eurot tsiviilhagi katteks;

3) mõistis Reimo Saksalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega liita KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Reimo Saksale

mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8.

jaanuari 2025. a otsustega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskema karistusega ning moodustades liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Liitkaristusest arvata maha eelvangistuses viibitud 3 päeva ja lugeda kandmata karistuseks

2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Jätta see karistus KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

täielikult täitmisele pööramata, kui Reimo Saks ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime

uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 19. august 2025.

4. Mõista Reimo Saksalt ja MMM47 OÜ-lt VÕS § 115 lg 1 alusel solidaarselt Motokeskus-MC

OÜ kasuks 32 150 eurot tsiviilhagi katteks.

5. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 6, lugedes õigeks järgmise sõnastuse:

„Tunnistada MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013–09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ)

süüdi KarS § 209 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus summas 10 000

eurot.“

6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

7. Reimo Saksa kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt ja MMM47 OÜ kaitsja apellatsioon

jätta rahuldamata.

8. Mõista Eesti Vabariigilt Motokeskus-MC OÜ kasuks 450 eurot apellatsioonimenetluse kulu

katteks.

9. Mõista Eesti Vabariigilt Reimo Saksa kasuks 701 eurot 59 senti apellatsioonimenetluse kulu

katteks.

10. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 267 eurot 84 senti (sealhulgas käibemaks 51 eurot 84

senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

2(16)

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

1. Reimo Saksa süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et ta pettis

MMM47 OÜ (endise nimega Hereford OÜ) juhatuse liikmena äriühingu huvides Motokeskus-

MC OÜ-lt välja 68 veist. Ta sõlmis 2019. aasta septembri lõpus Motokeskus-MC OÜ-ga

müügilepingu, mille järgi ostis MMM47 OÜ Motokeskus-MC OÜ-lt 68 veist, lubades tasuda 38

400 eurot. Sellega tekitas R. Saks Motokeskus-MC OÜ juhatuse liikmele R.E. ile mulje, et tal on

kavatsus lepingutingimusi täita, kuigi MMM47 OÜ-l ja R. Saksal polnud raha ostuhinna

tasumiseks. R.E. andis R. Saksale 68 veise passid ja viimane sai 2. oktoobril 2019 veiste

valduse. 3. oktoobril 2019 esitas Motokeskus-MC OÜ MMM47 OÜ-le arve summas 38 400

eurot tähtajaga 4. oktoober 2019 ja R. Saks lubas müügihinna tasuda. MMM47 OÜ ja R. Saks

pole loomade eest Motokeskus-MC OÜ-le tasunud ega loomi tagastanud, millega nad

põhjustasid kannatanule 38 400-eurose kahju.

2. Samadel asjaoludel süüdistatakse MMM47 OÜ-d KarS § 209 lg 3 järgi.

MAAKOHTU OTSUS

(a) Resolutiivosa

3. Viru Maakohtu 19. augusti 2025. a otsusega tunnistati R. Saks süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. MMM47 OÜ tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 3

järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus summas 10 000 eurot. See jäeti KarS § 73 lg-

te 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Motokeskus-MC OÜ

tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning süüdistatavatelt mõisteti solidaarselt kannatanu kasuks välja

32 150 eurot. R. Saksa kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja

möödumise tõttu jäeti rahuldamata.

(b) Põhiosa

Kriminaalasja arutamine juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta

4. Kriminaalasja arutati KrMS § 269 lg 2 p 7 järgi juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta.

Menetluse kestel on MMM47 OÜ juhatuse liikmed sagedasti vahetunud. 2. juuli 2024. a

kohtuistung jäi ära, sest Hereford OÜ muutis nime MMM47 OÜ-ks ja selle uueks juhatuse

liikmeks sai R. Saksa asemel M.P. . Järgmisel istungil, 4. septembril 2024 ei toimunud asja

sisulist arutamist, sest selgus, et MMM47 OÜ-l on uus juhatuse liige L.H. , kes polnud kutset

kätte saanud. Alates 22. septembrist 2024 oli MMM47 OÜ juhatuse liige R.S. , mistõttu lükkus

20. septembri 2024. a istung edasi. 26. märtsil 2025 selgus, et R.S. lõpetas 5. märtsil 2025

juhatuse liikmena ja äriühingule pole uut juhatuse liiget valitud. Juhatuse liikmete sage

vahetumine ja pikaks ajaks esindaja määramata jätmine näitab kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidmise eesmärki.

3(16)

Mõistlik menetlusaeg

5. Mõistlik menetlusaeg pole möödunud. Mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema 29. oktoobrist

2020, mil R. Saks ja MMM47 OÜ kuulati kahtlustatavatena üle. Kohtuotsuse tegemise ajaks on

kriminaalmenetlus kestnud vähem kui 4 aastat ja 10 kuud. Kriminaalasi on tõenduslikult ja

õiguslikult keskmise keerukusega. Süüdistus puudutab küll üht episoodi, kuid tõendid on

keskmisest mahukamad ja vaidluse all on nii faktilised asjaolud kui ka õiguslikud küsimused.

Süüdistatavate suhtes ei ole kohaldatud vabadust piiravaid meetmeid.

6. Pärast seda, kui menetleja edastas 23. novembril 2020 kriminaaltoimiku prokuratuurile, ei teinud

prokuratuur 15. novembrini 2021 ühtegi menetlustoimingut. Prokuratuur selgitas, et lisaks

konkreetsetele menetlustoimingutele eeldas kriminaalasja lahendamine ulatuslikku analüütilist

tööd ja süstematiseerimist. Ka tõendite uurimine ja materjali korrastamine võtab aega. Samas

polnud tõendid nii keerukad, et need nõudnuks pea aastapikkust läbitöötamist. 16. novembrist

2021 kuni 14. veebruarini 2022 koguti aktiivselt tõendeid ja otsustati asja lahendamise vorm.

7. Süüdistusakt esitati kohtusse 14. veebruaril 2022. 28. veebruaril 2022 teatas kaitsja Paavo Paal,

et tal pole enam kaitsjana tegutsemiseks volitusi. Kohus kohustas R. Saksa teatama

süüdistatavate uuest kaitsjast 25. märtsiks 2022. R. Saks teavitas kohut uuest kaitsjast aga 10.

aprillil 2022. Eelistung toimus 30. mail 2022. 30. maist 2022 kuni 9. aprillini 2025 määrati

kokku 39 istungipäeva, kuid sisuliselt arutati kohtuasja vaid 12 korral. R. Saksa haigestumise

tõttu jäi ära 15 istungit. R. Saksa kaitsjate vahetumise tõttu lükati edasi 23. jaanuaril 2024

toimuma pidanud istung, tühistati 3. oktoobri 2024. a istungipäev ja uue kaitsja ebapiisava

ettevalmistusaja tõttu jäid 21. oktoobril 2024 pooleli kohtuvaidlused. MMM47 OÜ esindajate

vahetumise tõttu lükkusid edasi 2. juulil ja 4. septembril 2024 toimuma pidanud istungid. Neid

viivitusi ei saa ette heita süüdistatavatele ega riigile.

8. Ühe korra jäeti kohtuistung ära prokuröri taotlusel, kuid kohus määras samal päeval aja asja

arutamise korraldamiseks. Kohtumenetluse ajal vahetus kohtukoosseis, sest asja arutanud

kohtunik läks pensionile. 2. detsembril 2024 jagati kohtuasi uue kohtuniku menetlusse ja 19.

detsembril 2024 toimus eelistung. Uue kohtukoosseisu juhtimisel kohtuasjas viivitusi ei

tekkinud. Mõlemad kohtukoosseisud tegid kõik vajaliku, et kohtumenetlus kulgeks tõrgeteta.

Kui R. Saks ei ilmunud haigestumiste tõttu istungitele, määras kohus ekspertiisi. Samuti

kohaldati R. Saksa suhtes sundtoomist ja talle määrati asenduskaitsja. Uus kohtukoosseis

nõustus ettepanekuga uurida tõendeid menetlusökonoomiliselt. Ka edasikaebemenetlus ei riivaks

ebamõistlikult süüdistatavate õigusi.

Süüküsimus

9. On tõendatud, et R. Saks soetas MMM47 OÜ juhatuse liikmena 2019. aasta septembris

Motokeskus-MC OÜ-lt 66 veist, kuid tal polnud soovi ega rahalisi võimalusi nende eest tasuda.

10. R. Saks oli 2019. aasta septembris ja oktoobris katseajal. Ta tunnistati Pärnu Maakohtu 30.

septembri 2016. a otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, sest ta lõi kannatanule ebaõige

ettekujutuse loomade müümisest, mille tõttu maksis kannatanu 5000 eurot, kuid R. Saks jättis

loomad üle andmata ja raha tagastamata. Samuti lõi R. Saks kannatanule ebaõige ettekujutuse

loomade ostmise soovist, mille tõttu sai ta loomad enda valdusesse, kuid ei tasunud nende eest

ega tagastanud neid kannatanule.

11. R. Saks oli 2019. aasta septembris ja oktoobris MMM47 OÜ ainus juhatuse liige. Vaidlust pole

selles, et sel ajal sõlmisid R. Saks ja Motokeskus-MC OÜ esindaja R.E. veiste

4(16)

ostu-müügilepingu. Loomad anti üle 2. oktoobril 2019 ja Motokeskus-MC OÜ esitas 3.

oktoobril 2019 arve, mille järgi oli 68 veise hind koos käibemaksuga 38 400 eurot. R.E. i sõnul

oli karjas müügi hetkel 66 looma. Selle kohta saatis ta R. Saksale e-kirja. R. Saks kinnitas

kohtuistungil, et käis loomi vaatamas ja nõustus kogu karja arvel märgitud hinnaga ära ostma.

R.E. sõnas, et kokkuleppe järgi pidi MMM47 OÜ tasuma loomade eest kohe pärast üleandmist,

mistõttu märgiti arvele tasumise tähtajaks 4. oktoober 2019. Samuti pidid loomad jääma

Motokeskus-MC OÜ omandisse kuni nende eest tasumiseni. R. Saks lausus, et tasuda tuli hoopis

30 päeva jooksul pärast loomade üleandmist ja omandiõigus pidi minema ostjale üle loomade

üleandmisega. Kuna R. Saks rõhutas, et suuliselt kokku lepitud müügitingimusi ta ei mäleta, ei

arvesta kohus selles osas tema ütlustega.

12. R.E. helistas nädala jooksul iga päev R. Saksale, kes esitas raha tasumata jätmise pärast

erinevaid vabandusi ning lõpuks enam ei põhjendanudki ja karjus kannatanu peale. Seejärel

otsustas R.E. pöörduda advokaadi poole ja 18. oktoobril 2019 esitas Motokeskus-MC OÜ

MMM47 OÜ-le müügilepingust taganemise avalduse, milles nõudis veiste tagastamist ja kahju

hüvitamist summas 180 eurot. Seepeale esitas R. Saks omakorda taganemisavalduse, mida

põhjendas järgnevalt: müüja pidi kandma loomad enne tasu saamist registris ostja nimele,

omandireservatsioonis kokku ei lepitud, kokku tuli üle anda 68 veist ja üks noorloom, kuid üle

anti 65 veist. Samuti nõudis MMM47 OÜ loomade äraviimist ning loomade veo ja

ülalpidamisega seotud kahju 5480 euro hüvitamist, mis suureneb iga päevaga 244 euro võrra.

R.E. i sõnul ei avaldanud R. Saks loomade asukohta ja lubas seda teha alles siis, kui

Motokeskus-MC OÜ on loomade hooldamise eest tasunud. Seega ei andnud R. Saks R.E. ile

võimalust loomi tagasi saada. R.E. i ütlusi kinnitavad Motokeskus-MC OÜ teise juhatuse liikme

R.E. i ja autojuhi V.R. u ütlused, kes loomi vedas.

13. Loomi aitas vedada ka R. Saksa elukaaslane M.K. , kelle sõnul loeti loomad üle ja nende arvu

osas probleeme polnud. Ta avaldas, et loomad olid kehvas olukorras, kuid see pole kooskõlas

tema enda, R.E. i ega V.R. u ütluste ja loomadest tehtud videoga. Kuna R. Saks käis loomi enne

ostmist vaatamas, ei saa usaldusväärseks pidada ka tema väiteid selle kohta, et loomad polnud

heas seisus. A.A. ütlused on meelega kallutatud, et kasuisa süüd vähendada. Samuti jäid tema

ütlused R. Saksa rahaliste võimaluste kohta ebamääraseks.

14. R. Saks väitis, et üle anti 65 looma, kuid selle kohta ta ei esitanud tõendeid. Samuti ei andnud ta

R.E. ile teada, et mõni loom on puudu. Pärast arve saamist palus ta seda korrigeerida ja jätta

arvelt välja loomade arvu, kuid muutmata jäid muud müügitingimused. Ta andis müüjale

pidevalt teada, et tegeleb raha maksmisega. See näitab, et R. Saksal polnud tehingu sõlmimise

ajal ega loomade vastuvõtmisel veiste hulga, kvaliteedi ja hinna osas probleeme. R. Saksa sõnul

ei saatnud ta loomi tagasi, sest pidas võimalikuks lahenduse leidmist ja arvas, et kui ta oleks

andnud loomad üle, poleks tal olnud garantiid, et talle hüvitatakse kulutused. Seetõttu ei

avaldanud ta kannatanule, kus loomad asuvad. R. Saksa sõnul ei tasunud ta tehingu eest, sest

kaup ei vastanud nõuetele.

15. R. Saks on jätkanud loomade varjamist, mida näitab asjaolu, et ta hoiab loomi asukohas, mis

pole loomapidamiseks registreeritud ja kust kannatanu ei tea loomi otsida. 2. septembril 2022

tuvastas Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) MMM47 OÜ valduses Lääne maakonnas

Motokeskus-MC OÜ-le kuuluvad loomad. Neid oli ligikaudu 60, kellest 7-l polnud kõrvamärke

ja 20-l oli alles ainult üks kõrvamärk. R. Saks selgitas PTA-le, et Motokeskus-MC OÜ pole

loomadele järele tulnud, kuid jättis ütlemata, et ta pole kannatanutele loomade asukohta

avaldanud. 5. oktoobril 2022 leidis PTA viis Motokeskus-MC OÜ-le kuuluvat looma Rapla

maakonnast. Samuti teatas PTA, et kannatanule kuuluvaid loomi on tuvastatud vabajooksus

Harjumaal. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet andis 28. detsembril 2022

5(16)

Motokeskus-MC OÜ-le teada, et R. Saks sulges Raplamaa loomapidamise asukoha ja sinna

registreeritud Motokeskus-MC OÜ-le kuuluva 68 looma kohta tehti kadunuks lugemise kanded.

16. R. Saks pöördus 25. detsembril 2023 e-kirjaga kannatanu poole ettepanekuga kohtuda 26.

detsembril 2023 kell 8 Raplas Viljandi mnt 124 tanklas, et minna koos loomade juurde ja need

üle anda. Transpordi korraldamiseks andis R. Saks 24 tundi. Seda ettepanekut ei saa pidada

tõsiseltvõetavaks, sest see saadeti aastaid pärast suhtluse katkemist ja jõulude ajal. 24 tunni

jooksul pole võimalik korraldada loomakarja äravedu.

17. Tõendamist ei leidnud R. Saksa väide, et MMM47 OÜ-l oli võimalik veiste eest tasuda. P.R. u ja

A.R. ütluste järgi müüsid nad MMM47 OÜ-le erinevas koguses ja suurusjärgus veiseid, kuid

tunnistajad ei mäletanud tehingute aega, vaid üksnes seda, et tasumisega probleeme polnud.

Seega ei saa nendega arvestada. MMM47 OÜ raamatupidamise käibeandmike järgi oli kassas

2019. aasta septembris sularaha 49 417,53 eurot, oktoobri lõpus 46 683,07 eurot ja novembri

lõpus 45 121,76 eurot. See pole aga usaldusväärne, sest käibeandmiku koostas R. Saks ja sellest

pole võimalik aru saada, kuidas sellised summad MMM47 OÜ kassasse tekkisid. Lisaks on see

vastuolus teatmik.ee andmebaasi ning Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonides

ning nende lisades esitatud andmetega. Käibedeklaratsioonidest nähtavate tehingute vähesus ja

väike hind ei võimalda järeldada, et MMM47 OÜ kassasse saanuks koguneda sellised summad,

nagu on käibeandmikes. Seda järeldust kinnitavad ka pangakontode andmed. Majandusaasta

aruannetest nähtub, et MMM47 OÜ tegutses Motokeskus-MC OÜ-ga tehingu sõlmimise ajal

märkimisväärses kahjumis. Täitemenetlustes oli MMM47 OÜ vastu põhinõudeid summas 16

881,09 eurot ja maksekäskudes 13 017,12 eurot. 20. novembriks 2021 olid täitemenetluste

põhinõuded kasvanud 24 598,56 euroni, maksekäskude nõuded 25 787,13 euroni ning

võlgnevused Maksu- ja Tolliametile olid kokku 60 888,90 eurot. R. Saksa suhtes oli 18.

novembri 2021. a seisuga sundtäitmisel nõudeid kokku summas 33 176,49 eurot.

18. R. Saks eksitas R.E. it sellega, et käis karja vaatamas ja väitis, et tal on võimalik kogu kari

korraga ära osta. R. Saks pidi aru saama sellest, et lubades loomade eest kohe tasuda, kallutab ta

kannatanut endaga lepingut sõlmima ja loob viimasele ettekujutuse, et MMM47 OÜ-l on soov ja

võimalus lepingut täita. Samuti pidi ta aru saama, et seetõttu teeb kannatanu varakäsutuse, annab

veisekarja üle ja saab varalist kahju. Seega oli R. Saksal otsene tahtlus kallutada kannatanut

lepingut sõlmima ja kavatsetus loomad kannatanu valdusest kätte saada. R. Saks tegutses

sihipäraselt, omamata tegelikku soovi ja võimalust loomade eest tasuda. Lisaks hoidis R. Saks

kannatanut eksimuses pärast loomade vastuvõtmist, kuna tal polnud pretensioone loomade hulga

ja kvaliteedi osas, võttis vastu arve ja palus sellest loomade arvu välja võtta ning lubas arve

tasuda. Tegelikult polnud tal tahet ja võimalust raha maksta. Kui tal oleks raha olnud, oleks ta

loomade eest tasunud. R. Saksa põhjendused lepingust taganemiseks on otsitud ja ajendatud

pahameelest. R. Saks pidanuks möönma, et tema valduses on võõras vara, mis tuleb kiiresti

tagastada või selle eest maksta. Hiljem saanuks vaielda loomade transpordi ja hooldusega

kaasnenud kulu üle. MMM47 OÜ-l tekkis varaline kahju, sest ta pole veiste eest saanud raha ega

saanud loomi tagasi.

19. R. Saks tegutses MMM47 OÜ juhatuse liikmena äriühingu huvides ja eesmärgiga, et viimane

saaks varalist kasu. Seega on tõendatud ka MMM47 OÜ süü. R. Saksa ja MMM47 OÜ

tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Karistus

20. R. Saks ja MMM47 OÜ panid teo toime otsese tahtlusega, mis on raskeim süüteo

toimepanemise vorm ja osutab suuremale süüle. Nende süü on keskmine. Varaline kahju on

6(16)

KarS § 121 mõttes oluline. R. Saksa on varem kriminaalkorras karistatud, MMM47 OÜ-d mitte.

R. Saks tunnistati Pärnu Maakohtu 30. septembri 2016. a otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p 1

järgi. Kohtumenetluse ajal tunnistati ta Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsusega süüdi

KarS § 120 lg 1 järgi. MMM47 OÜ uusi rikkumisi toime pole pannud, mistõttu tema süü on R.

Saksa süüst väiksem. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei nähtu. R. Saks ega

MMM47 OÜ ei tunnista süüd. Karistust mõistes tuleb arvestada sellega, kui pikalt on menetlus

kestnud. Samas ei tingi ebamõistlikult pikk menetlusaeg praegu karistuste kergendamist. Kuna

kuritegu toimus peaaegu 6 aastat tagasi, tuleb mõistetud karistused jätta tingimisi kohaldamata.

Vastasel juhul oleks karistus pigem kättemaks, kui suunaks hoiduma uutest kuritegudest. Kuigi

R. Saksa karistati kohtuasja arutamise ajal teise kuriteo eest, on ta hoidunud probleemsete

tehingute sõlmimisest. Seega on süüdistuse arutamine avaldanud mõju süüdistatavate

käitumisele. R. Saksa õiguskuuleka käitumise saab tagada tingimusliku karistuse ja

käitumiskontrolliga. Sel viisil saab ta näidata, et suudab reeglitest kinni pidada. Kuna MMM47

OÜ süü suurus on väike, tuleb rahaline karistus jätta tingimuslikult täitmisele pööramata.

Tsiviilhagi

21. Kannatanu taotles tsiviilhagis 38 580 euro hüvitamist, millest 38 400 eurot on varaline kahju

seoses veistest ilmajäämisega ja 180 eurot õigusabi taganemisavalduse koostamiseks. Kuna

kannatanu on käibemaksukohustuslane, taotles ta riigilt veiste müümise arvel kajastatud 6400

euro käibemaksu tagastamist. Käibemaksuseaduse § 29 lg 7 võimaldab tehingu tühistamisel teha

käibedeklaratsioonis muudatuse. Kuna kahju hüvitamisega ei tohi kannatanu rikastuda, tuleb

mõista süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu kasuks veiste müügihind käibemaksuta summas

32 000 eurot. Õigusabikulult sai kannatanu sisendkäibemaksu maha arvata. Seega tuleb hüvitada

õigusabikulu käibemaksuta summas 150 eurot.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

R. Saksa kaitsja apellatsioon

22. Maakohtu otsuse vaidlustas R. Saksa kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja R. Saksa suhtes

menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Alternatiivselt taotleb kaitsja R.

Saksa õigeksmõistmist või talle kergema karistuse kohaldamist ja tsiviilhagi läbi vaatamata

jätmist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

23. Vaidlust pole selles, et süüdistatav ja kannatanu sõlmisid ostu-müügilepingu ja süüdistatav sai

enda valdusesse kannatanule kuuluva veisekarja. Selle eest pole süüdistatav kannatanule tasunud

ja veisekarja pole ka tagastatud. R. Saks ei ole aga kannatanut petnud, samuti pole kannatanule

tekkinud kahju ja süüdistatav ei saanud kasu. Kohus ei pööranud sellele tähelepanu.

24. Maakohus eiras kaitsja esitatud tõendit selle kohta, et MMM47 OÜ täitis 10. detsembril 2020

Karusambla OÜ nõude. P.R. ja A.R. sõnasid samuti, et 2020. aasta paiku müüsid nad

probleemideta MMM47 OÜ-le veiseid. Tunnistajad ei mäletanud tehingute detaile, kuid see on

mõistetav, sest tehingud toimusid ligi viis aastat tagasi. A.A. ja M.K. i ütluste järgi ajas R. Saks

äri sularahas, mida näitavad ka käibeandmikud. Arveldusperioodi lõpuks oli küll MMM47 OÜ

pangakonto nullis, kuid aasta jooksul liikus kontolt läbi üle 100 000 euro. Näha on sedagi, et

kontolt võeti välja sularaha. Seda raha oleks saanud kasutada veiste eest maksmiseks. 2019.

aastal oli äriühing maksevõimeline. Pettus tuleb kõne alla juhul, kui isik teab kindlalt, et tal

puudub mistahes võimalus lepingut täita. Kohus möönis, et R. Saksal oli plaan saada loomade

eest tasumiseks raha nende realiseerimisega. Ta ei saanud seda teha omandireservatsiooni tõttu,

7(16)

millest ta ei pruukinud tehingu sõlmimise ajal teadlik olla. Kuna tõendid näitavad, et MMM47

OÜ polnud täiesti maksevõimetu, tuleb vaidlus lahendada tsiviilkohtus.

25. Kannatanu teadis või oleks pidanud teadma MMM47 OÜ majanduslikku seisu. See, et

äriühingul oli maksuvõlg ja majandusaasta aruanded viibisid, on avalik teave. V.R. rääkis, et ta

hoiatas kannatanut selle eest, et R. Saksaga tehingu tegemine võib tekitada probleeme.

Kannatanu eiras seda hoiatust ja otsustas siiski lepingu sõlmida. Seega pole R. Saks kannatanut

petnud.

26. Kuna kannatanu müüs veised omandireservatsiooniga, pole tema varaline seis halvenenud. Ta

oli veiste omanik enne ja pärast tehingut. Süüdistatav ei ole veiste arvelt rikastunud. Lepingu

tõttu on veised lihtsalt asukohta vahetanud. Kannatanul on õigus nõuda veiseid tagasi, keda

süüdistatav on vahepeal toitnud ja hoidnud. Kuna veisekarjas oli palju noorloomi, võib karja

väärtus olla kasvanud. Süüdistuse järgi viis R. Saks kelmuse lõpuni siis, kui ta sai veised enda

kätte. Seega ei saa kahju tekitamine tuleneda sellest, mis toimus pärast kelmuse lõpuleviimist. R.

Saks on kohaldanud pandiõigust, mille järgi keeldub ta loomi välja andmast, kuni erimeelsused

jõuavad lahenduseni. See pole kuritegu.

27. Kohtumenetlus on kestnud peaaegu viis aastat. Ehkki 17 kuu pikkuse viivituse menetluses on

tinginud süüdistatavate käitumine, saab öelda, et menetlus on ikka kestnud liiga kaua.

Kriminaalasi koosneb ühest episoodist ja vaidlusküsimus pole keeruline. Kohtu all on kaks

süüdistatavat, kelle tegu kattub. Kriminaaltoimik koosnes kahest köitest. Kohus möönis, et

kohtueelne menetlus kestis liiga kaua. Seetõttu peab menetluse lõpetama või süüdistatava

olukorda leevendama.

28. Tsiviilhagi tuleb KrMS § 2962 lg 1 p 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 2 alusel

jätta läbi vaatamata, sest hagiga pole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Veised müüdi

omandireservatsiooniga. Müügilepingust taganemise puhul tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 189

lg 1 järgi üleantu tagasi anda. VÕS § 189 lg 2 järgi tuleb erandina kõne alla hüvitamisnõue, kui

üleantu on ära tarvitatud või see on hävinud. Seda kohtumenetluses tuvastatud pole. Tsiviilhagi

raskuspunkt ei tohi kalduda kõrvale kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavatest faktilistest

asjaoludest. Kannatanul on asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 80 ja 84 järgi valduse taastamise nõue,

kuid tsiviilhagis nõutakse kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel. Ei saa tekkida olukord, kus

R. Saksal on korraga kohustused tagastada veised kannatanule ja hüvitada nende väärtus.

29. R. Saksale tuleb mõista kergem karistus. Käitumiskontrolli kohaldamine pole põhjendatud. Ta

pani talle süüks arvatud kuriteo toime 2019. aastal. Pärast seda ei ole R. Saks toime pannud

varavastaseid süütegusid. Kriminaalhoolduse ressurss on piiratud.

MMM47 OÜ kaitsja apellatsioon

30. Maakohtu otsuse vaidlustas ka MMM47 OÜ kaitsja, kes taotleb selle tühistamist, MMM47 OÜ

õigeksmõistmist ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

31. R. Saksale ja MMM47 OÜ-le arvatakse süüks lepingu täitmata jätmist. See vaidlus tuleb

lahendada tsiviilkohtus. Süüdistuses pole toodud, milles seisnes petmistegu. Kohtule ei esitatud

tõendeid lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Kannatanu ega R. Saks ei mäletanud, milles kokku

lepiti. R. Saks ei esitanud ebaõigeid andmeid ega mõjutanud sellega kannatanut. Tehing ei

erinenud MMM47 OÜ tavapärasest majandustegevusest. Hiljem pole äriühingul lepinguliste

kohustuste täitmisega probleeme tekkinud. Süüdistuse järgi toimus petmine 2019. aasta

septembris, mistõttu ei saa arvestada hilisemaid probleeme lepingu täitmisel, ehkki selle kohta

8(16)

on esitatud palju tõendeid. MMM47 OÜ oli maksevõimeline ja olemas oli ka maksevalmidus.

Põllumajanduses on sularahas arveldamine tavaline. R. Saksal kulus palju raha veiste

hooldamiseks. Nii süüdistatav kui ka A.A. selgitasid, et sularaha oli sel ajal kassas 40 000 eurot.

Äriühingu käive oli 250 000 eurot. Võlgnevuse olemasolu ei tähenda veel kelmust. Kannatanu ei

küsinud R. Saksalt MMM47 OÜ majandustegevuse kohta selgitusi ja tal oli võimalik seda

avalikest andmebaasidest kontrollida. R. Saks ei üritanud seda varjata. Probleemid lepingu

täitmisel tekkisid veiste arvu ja seisundi tõttu. Veiste tagastamine oli keeruline, sest polnud

kohta ega inimest, kellele need tagastada. Subjektiivne koosseis pole täidetud, sest R. Saks ei

saanud ette näha probleemide tekkimist.

Kannatanu esindaja vastus

32. Kannatanu esindaja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata ning

menetluskulu süüdistatavate kanda. Tema väited on lühidalt järgmised.

33. Kohus tuvastas õigesti, et R. Saks ja MMM47 OÜ petsid kannatanut müügilepingu sõlmimisel,

luues eksliku mulje, nagu kavatsetaks veisekarja eest tasuda kokkulepitud summa.

Süüdistatavatel puudus nii tahe kui ka raha veiste eest tasumiseks ja need sooviti kannatanult

välja petta. R. Saks ei tasunud veiste eest ega olnud hiljem nõus veised tagastama ega nende

asukohta avaldama. R. Saks ja A.A. väitsid, et raha oli müügilepingu sõlmimise ajal olemas,

kuid R. Saks ei põhjendanud, miks ta maksetähtajaks ega hiljem arvet ei tasunud. Väide raha

olemasolu kohta on vastuolus argumendiga, et R. Saksal oli võimalik tasuda veiste eest pärast

nende realiseerimist. Kuna PTA tuvastas vaid mõne veise olemasolu, on R. Saks tõenäoliselt

seda teinud ja liha müümisest tulu teeninud.

34. Veiste valduse sai R. Saks 2. oktoobril 2019 ja raha pidi ta tasuma hiljemalt 4. oktoobril 2019.

Ta sai arve kätte 3. oktoobril 2019, kuid ei esitanud selle kohta vastuväiteid, vaid soovis arvelt

ära võtta loomade arvu. Samaks jäid nii maksetähtaeg kui ka arve summa. Enne ostmist käis ta

loomi vaatamas. R. Saks kinnitas kannatanule, et saab kohe tasuda ja lubas seda teha hiljemalt 4.

oktoobril 2019. Tegelikkuses tal selleks raha polnud. Seega on petmistegu tuvastatud juba

sellega, et kannatanule pole veiste eest tasutud.

35. MMM47 OÜ-l oli alates 20. juunist 2019 maksuvõlg üle 60 000 euro. 2018. a majandusaasta

aruande järgi oli 2019. a alguses kahjum 140 618 eurot ja omakapital kõigest 3102 eurot.

Pangakonto väljavõtte järgi oli MMM47 OÜ rahaliste vahendite jääk 2019. aasta augustist

detsembrini 0,2–0,54 eurot. R. Saksa esitatud käibeandmikud on ebausaldusväärsed. R.R. u ja

A.R. ütluste järgi võis MMM47 OÜ-l olla rahalisi vahendeid paari tuhande euro väärtuses.

Kannatanu ei teadnud lepingut sõlmides, et MMM47 OÜ-l pole veiste eest tasumiseks raha ega

tahet maksta. Üksnes maksuvõla olemasolu ei näita tehingu täitmiseks raha puudumist. Autojuht

hoiatas kannatanut pärast seda, kui leping oli sõlmitud. R. Saksa kaitsja väide, et kannatanule

pole kahju tekkinud, sest veised müüdi omandireservatsiooniga, on asjakohatu, sest kannatanu

jäi veistest ilma. R. Saks ei ole loomi tagastanud ega avaldanud nende asukohta. Seetõttu on ka

tsiviilhagi õigesti rahuldatud. MMM47 OÜ kaitsja väited, et süüdistatavatele arvatakse süüks

lepingu täitmata jätmist ja kannatanu ei mäletanud, milles kokku lepiti, on valed.

R. Saksa kaitsja seisukoht

36. R. Saksal oli raha veiste eest maksmiseks. Kannatanul oli võimalik saada teavet lepingupoole

majandusliku seisu kohta. R. Saks pole seda kannatanu eest varjanud. Alternatiivselt tuleb kõne

alla kannatanu eneseohustamine. Suurte tehingute puhul peab tegema eeltööd. Ka autojuht

hoiatas teda negatiivsete tagajärgede eest. Kannatanu oleks sel hetkel saanud tehingust taganeda.

9(16)

Veised võõrandati omandireservatsiooniga, mis tähendab, et tsiviilhagi rahuldades jääks

kannatanu veiste omanikuks ja saaks nõuda nii nende tagastamist kui ka hüvitist. Kahju

hüvitamise eesmärk pole kannatanu rikastumine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

37. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et R. Saks ja MMM47 OÜ panid toime neile süüks

arvatud kuriteod KarS § 209 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi ning mõistlik menetlusaeg pole praeguseks

möödunud. Maakohtu otsust tuleb aga muuta R. Saksale liitkaristuse mõistmise ja

süüdistatavatelt tsiviilhagi väljamõistmise osas. Ringkonnakohus vastab kõigepealt

apellatsioonide väidetele mõistliku menetlusaja (a) ja süüküsimuse (b) kohta. Seejärel käsitleb

kolleegium R. Saksa kaitsja taotlust karistuse kergendamiseks ja väljub apellatsiooni piiridest,

mõistes R. Saksale liitkaristuse (c) ning lahendab tsiviilhagi väljamõistmisega seotud küsimused

(d). Viimaks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja otsustab

menetluskulu üle (e).

(a) Mõistlik menetlusaeg

38. Kolleegium on seisukohal, et mõistlik menetlusaeg pole möödunud. Mõistlik menetlusaeg

hakkas kulgema 29. oktoobrist 2020, kui süüdistatavad kuulati kahtlustatavatena üle. Kohtueelne

menetlus kestis 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva. Maakohus möönis, et 23. novembrist 2020 kuni 15.

novembrini 2021 ei tehtud menetlustoiminguid ja aega ei kasutatud efektiivselt. Samas koguti

alates 16. novembrist 2021 aktiivselt tõendeid ja süüdistusakt esitati kohtusse 14. veebruaril

2022. R. Saksa järjepideva haigestumise tõttu jäi ära 15 kohtuistungit. Samuti jäi mitu istungit

ära MMM47 OÜ seaduslike esindajate ja kaitsjate vahetumise tõttu. Seda ei saa käsitada

riigipoolse viivitusena (vt RKKK 16.07.2025, 1-21-3063/252, p 17). Ühe korra jäeti istung ära

prokuröri taotlusel. Kohtumenetluse ajal vahetus kohtuniku pensionile jäämise tõttu

kohtukoosseis, mistõttu jagati kohtuasi 2. detsembril 2024 ümber. 19. detsembril 2024 toimus

uus eelistung, asja arutati 26. märtsi ning 4. ja 9. aprilli 2025. a kohtuistungitel. Kohus jõudis

lahendini 19. augustil 2025. Seejuures ei kuulatud tunnistajaid uuesti üle, vaid võeti vastu

varasemad kohtuistungite protokollid. Ehkki kriminaalasi pole erakordselt keerukas ja kogu

menetlus on kestnud ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks veidi üle viie aasta, ei saa pidada

seda mõistliku menetlusaja nõude rikkumiseks. Lisaks pole süüdistatavate suhtes kohaldatud

piiravaid meetmeid menetluse tagamiseks.

(b) Süüküsimus

Petmine

39. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et R. Saks sõlmis MMM47 OÜ juhatuse liikmena 2019.

aasta septembri lõpus suulise müügilepingu Motokeskus-MC OÜ-ga, keda esindas R.E. . Pooled

leppisid kokku, et Motokeskus-MC OÜ müüb MMM47 OÜ-le 66 veist hinnaga 38 400 eurot.

Loomad anti üle 2. oktoobril 2019 ning Motokeskus-MC OÜ esitas 3. oktoobril 2019 MMM47

OÜ-le arve, mille järgi pidi viimane tasuma 38 400 eurot 4. oktoobriks 2019 ja kaup pidi

kuuluma arve tasumiseni müüjale. MMM47 OÜ pole veiste eest kannatanule raha maksnud ega

loomi tagastanud. (Vt maakohtu otsuse lk 22, p 68.)

40. R. Saksa kaitsja leiab, et süüdistatav ei petnud kannatanut, kuna tal oli lepingut sõlmides tahe ja

võimalus loomade eest tasuda. Seda näitab kaitsja sõnul see, et MMM47 OÜ täitis 10.

10(16)

detsembril 2020 Karusambla OÜ nõude, P.R. ja A.R. müüsid 2020. aasta paiku probleemideta

MMM47 OÜ-le veiseid ning viimase kassas oli kannatanuga lepingu sõlmimise ajal piisavalt

sularaha, mida kinnitavad käibeandmikud ja pangakonto väljavõte ning A.A. ja M.K. i ütlused.

Kolleegium ei nõustu kaitsjaga.

41. MMM47 OÜ-l polnud lepingu sõlmimise ajal piisavalt raha ostusumma tasumiseks. R. Saksa

esitatud käibeandmike järgi oli MMM47 OÜ kassas 2019. aasta septembris sularaha 49 417,53

eurot, oktoobris 46 683,07 eurot ja novembris 45 121,76 eurot. Käibedeklaratsioonide järgi tehti

aga 2019. aasta juunist oktoobrini tehinguid vastavalt 6879,79 euro, 7032,70 euro, 4568,03 euro,

3923,12 euro ja 13 500,36 euro väärtuses. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et sellise

hinnaga tehingute eest poleks saanud äriühingu kassasse käibeandmikest nähtuvate summade

ulatuses sularaha koguneda. MMM47 OÜ SEB pangakonto väljavõttelt on näha, et 2019. aasta

jaanuarist augustini võetakse tihti sularaha välja (III kd, tl 156–170). Samas pole nii SEB kui ka

Swedbanki kontodel alates 1. septembrist 2019 tehinguid toimunud (vt maakohtu otsuse lk 21, p

60). Samuti oli nii R. Saksa kui ka MMM47 OÜ suhtes 5. novembri 2020. a seisuga

sundtäitmisel nõudeid (vt maakohtu otsuse lk 21, p 62). Kuna R. Saks on käibeandmikud ise

koostanud, neist ei nähtu, kuidas kassasse raha tekkis, ning need on vastuolus

käibedeklaratsioonidega, leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et tegu pole usaldusväärse

tõendiga.

42. P.R. u sõnul on ta aastatel 2016–2020 müünud R. Saksale või MMM47 OÜ-le 4–5 korral umbes

5–10 veist, kuid ei mäletanud täpselt, millal see toimus (dtl 953–954). A.R. müüs samuti

aastatel 2018–2020 MMM47 OÜ-le veiseid, kuid väikestes summades (dtl 956–957). Kummagi

sõnul ei tekkinud veiste eest maksmisega probleeme, ent kumbki ei suutnud meenutada täpset

tehingu aega. Samuti sõnasid tunnistajad, et veiste eest maksmine toimus pangaülekandega.

A.A. rääkis, et on R. Saksa pangakontol näinud 40 000 eurot ja tema taskutes 10 000 eurot

sularaha, kuid ei täpsustanud, millal see oli. Seetõttu ei saa tunnistajate ütlustest järeldada, et

MMM47 OÜ-l oleks 2019. aasta septembri lõpus ja oktoobris olnud raha kannatanule veiste eest

tasumiseks (vt ka maakohtu otsuse lk-d 17, 19 ja 20, p-d 43 ja 54). M.K. ei teadnud R. Saksa

ega tema äriühingute rahalist seisu (dtl 285–286 ja 290). Seegi, et MMM47 OÜ 10. detsembril

2020 ehk üle aasta aja pärast kannatanuga lepingu sõlmimist Karusambla OÜ nõude täitis, ei

näita, et äriühingul oli 2019. aasta septembri lõpus ja oktoobris võimekus kannatanule 38 400

eurot tasuda.

43. Olenemata sellest, kas MMM47 OÜ-l oli piisavalt raha ostetud veiste eest maksmiseks, puudus

tal kannatanuga lepingu sõlmimise ajal tahe seda täita. R.E. i sõnul käis R. Saks enne ostmist

kaks korda loomi vaatamas ja kinnitas, et saab kokku lepitud hinna kohe ära maksta. Seetõttu

märkis R.E. arvele maksmiseks järgmise päeva pärast loomade äraviimist. R. Saks ise

loomadele järele ei tulnud, vaid saatis autojuhi ja elukaaslase M.K. i. Arvet ära ei makstud,

mistõttu helistas R.E. talle iga päev, kuid sai erinevaid vastuseid ja vabandusi. Näiteks lubas R.

Saks võtta raamatupidajaga ühendust ja helistada panka. Nädala lõpuks R. Saks enam ei

vabandanud ja karjus telefonis. Seejärel võttis R.E. ühendust advokaadiga, kes saatis MMM47

OÜ-le ja R. Saksale 18. oktoobril 2019 müügilepingust taganemise avalduse. Selle aja jooksul ei

öelnud R. Saks kordagi, et lepingu täitmisel esineks probleeme. 21. oktoobril 2019 esitas

MMM47 OÜ omakorda taganemisavalduse, milles seisab, et kannatanu andis süüdistatavale üle

kokkulepitust vähem loomi ega kandnud neid registris süüdistatava nimele. Avalduses nõuti

kannatanult kahju hüvitamist loomade transpordi ja ülalpidamise eest ning teatati, et enne

hüvitise tasumist veiseid tagasi ei anta. R. Saks ei avaldanud kannatanule loomade asukohta. (Vt

maakohtu otsuse lk 13 ja 14, p-d 31–34.)

11(16)

44. Kolleegium nõustub maakohtuga, et R. Saks jättis R.E. ile mulje, et kavatseb loomade eest

kokkulepitud summa tasuda ja on selleks võimeline. Kolleegium peab kõnekaks, et ta käis loomi

mitu korda vaatamas ja otsustas nad osta, ei väljendanud pärast nende kättesaamist ühtegi

probleemi ja lubas nädal aega järjest ostusumma tasuda, ent alles pärast kannatanult

taganemisavalduse saamist osutas viimase lepingurikkumistele. Need asjaolud näitavad, et

tegelikkuses polnud R. Saksal algusest peale tahet loomade eest maksta. Sellele osutab ka

asjaolu, et R. Saks pole siiani kannatanule loomade asukohta avaldanud ega võimaldanud tal

loomi tagasi saada. R. Saksa 25. detsembril 2023 saadetud e-kiri, mille järgi tegi ta kannatanule

ettepaneku tanklas kohtuda ja 24 tunni jooksul loomad ära viia, üksnes kinnitab seda järeldust,

sest jõulude ajal pole võimalik oodata kelleltki 24 tunni jooksul loomade transpordi korraldamist

(vt ka maakohtu otsuse lk 19, p 52).

45. Kui R. Saksal olnuks soov loomade eest tasuda selliselt, et ta saab raha nende müümise eest,

oleks ta seda müüjale maininud. Süüdistatava sõnul ei saanud ta loomi edasi müüa, kuna

kannatanu ei kandnud neid registris tema nimele (dtl 415). Samas sõnas ta sedagi, et R.E. soovis

karja müüa, kuna osa loomi olid tiined ja kombinaadid tiineid loomi vastu ei võta (dtl 391). Seda

enne lepingu sõlmimist teades polnud süüdistataval põhjust eeldada, et ta saaks loomad lihaks

müüa ja selle kaudu nende eest maksmiseks raha teenida. Lisaks väitis R. Saks ka seda, et

MMM47 OÜ-l oli sel ajal piisavalt raha veiste eest tasumiseks ilma neid müümatagi (dtl 396,

405 ja 415). Seega on süüdistatav hiljem väljendanud enda kavatsusi vastuoluliselt. Tähelepanu

väärib ka asjaolu, et kui loomad olnuks tõesti nii halvas seisus, nagu süüdistatav väitis, poleks

olnud põhjust vabandada arve maksmata jätmise eest ja lubada nädal aega järjest kokku lepitud

summa tasuda. Sellisel juhul on mõistlik eeldada, et süüdistatav oleks esitanud lepingust

taganemise avalduse kohe ja mitte pärast seda, kui kannatanu on väljendanud soovi lepingust

taganeda. Samuti oleks ta loomad kannatanule tagastanud, mitte otsustanud nende asukohta

varjata. Toodu osutab asjaolule, et R. Saksal polnud algusest peale soovi kannatanule veiste eest

maksta. Seetõttu pole asjakohane kaitsjate väide, et kannatanul oli võimalik MMM47 OÜ

varalise seisuga tutvuda.

46. Märkimist väärib ka see, et Pärnu Maakohtu 30. septembri 2016. a otsusega tunnistati R. Saks

süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja OÜ Jago KarS § 209 lg 3 järgi, sest R. Saks lõi OÜ Jago

juhatuse liikmena R.G. ale ettekujutuse, et soovib müüa talle 20 pulli. R.G. a maksis selle eest

5000 eurot, kuid R. Saks ei taotlenud vajalikke dokumente loomade teise riiki viimiseks,

mistõttu kannatanu loomi ei saanud ja raha talle tagasi ei makstud. Lisaks ostis R. Saks I.K. ilt

pulli ja lehma, kuid nende eest kokku lepitud summat ei tasunud. Kohtuotsusest nähtub, et R.

Saksale helistati mitu korda ja ta andis erinevaid lubadusi, lubades raha koju kätte tuua ja öeldes,

et tal polnud aega raha maksta. Samuti ei tagastanud R. Saks I.K. ile loomi ja viis pulli

tapamajja. See näitab, et R. Saks on varem käitunud sarnaselt sellele, millises kuriteos teda

praegu süüdistatakse.

Varaline kahju

47. R. Saksa kaitsja leiab, et kannatanule pole tekkinud varalist kahju, sest ta on

omandireservatsiooni tõttu siiani veiste omanik. Kolleegium sellega ei nõustu.

Omandireservatsioonist tingituna ei läinud veiste omand süüdistatavale üle (VÕS § 233 lg 1).

Kuigi R. Saks lubas lepingut täita ja müügihinna tasuda (VÕS § 208 lg 1), ta seda ei teinud.

Praeguseks on lepingust taganetud, mis annab muu hulgas õiguse nõuda üleantu tagastamist

(VÕS § 189 lg 1). Samas ei saa väita, et kannatanu vara väärtus poleks vähenenud, sest ta on

oma loomadest ilma jäänud. Nõue süüdistatava vastu loomade tagastamiseks ei ole ilmselgelt

võrreldav loomade väärtusega. Nõude tegelikku väärtust kindlaks tehes tuleb analüüsida, kas

nõuet on võimalik maksma panna. See pole nii juhul, kui nõude adressaat ei soovigi seda täita.

12(16)

(Vt RKKK 02.05.2014, 3-1-1-23-14, p 15.) Menetletavas asjas on tuvastatud, et R. Saks ei

soovinud alguses veiste eest raha maksta ega ole valmis loomi kannatanule tagastama. Lisaks

sellele ei pruugi kõigi üle antud loomade tagastamine olla võimalik, kuna R. Saksa sõnul on osa

surnud (maakohtu otsuse lk 18, p 48, dtl 410).

Subjektiivne koosseis

48. MMM47 OÜ kaitsja hinnangul pole subjektiivne koosseis täidetud, sest R. Saks ei saanud

probleemide tekkimist ette näha. Kolleegium nõustub maakohtuga, et R. Saksal oli varalise kasu

saamise eesmärk. Ta tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, sest seadis eesmärgiks loomade

endale saamise nende eest maksmata ja pidas seda võimalikuks. Samuti oli tal otsene tahtlus

KarS § 16 lg 3 järgi kannatanu petmise osas. R. Saks teadis, et jätab kannatanule mulje, nagu ta

sooviks lepingut täita, ja tahtis sellist muljet jätta. Lisaks teadis ta, et kannatanu satub seetõttu

eksimusse ja annab loomad talle üle, mistõttu saab kannatanu kahju. (Vt ka maakohtu otsuse lk

23 ja 24, p-d 70–73.)

(c) Karistus

49. R. Saksa karistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi tuleb jätta muutmata. Arvestades seda, et ta pettis

kannatanult välja 66 veist ja tekitas sellega ligikaudu 32 000-eurose kahju, võib tema süüd

pidada keskmiseks. R. Saks on Pärnu Maakohtu 30. septembri 2016. a otsusega tunnistatud

süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, sest ta lubas ühele kannatanule müüa veiseid, kuid ei andnud

pärast raha maksmist loomi üle, ning ostis teiselt kannatanult lehma ja pulli, kuid ei tasunud

nende eest ega andnud loomi tagasi. Maakohus arvestas ka sellega, et kelmuse pani R. Saks

toime 6 aastat tagasi ja pärast seda pole teda varavastaste süütegude eest karistatud. Seega vastab

R. Saksa süü suurusele ja võimalusele mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma 2 aasta ja 6

kuu pikkune vangistus. Kuna kuriteost on möödas üksjagu aega ja uusi samaliigilisi kuritegusid

R. Saks toime pannud pole, on põhjendatud jätta karistus KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult

tingimisi täitmisele pööramata. Nagu maakohus osutas, võimaldab käitumiskontrolli nõuete

järgimise kohustus tagada R. Saksa edasise õiguskuulekuse. Kaitsja märkis, et

kriminaalhoolduse ressurss on piiratud, ent see pole alus karistuse kandmise viisi muutmiseks.

Samuti ei tingi seda R. Saksa isik.

50. Kolleegium leiab apellatsiooni piiridest väljudes, et maakohtu otsust tuleb muuta osas, milles

maakohus jättis R. Saksale KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmata, sest see on tinginud

temalt ilma aluseta kaks korda sundraha väljamõistmise. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et R.

Saks tunnistati kohtumenetluse ajal süüdi Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-23-1176 KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega,

millest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus

1-aastase katseajaga täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Tallinna Ringkonnakohtu 8.

jaanuari 2025. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja R. Saksale mõistetud karistus jäeti

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata. Otsused jõustusid 6.

märtsil 2025 ehk enne maakohtu otsuse kuulutamist.

51. Kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine

võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui

sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade

ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase

liitkaristuse mõistmiseks. (Vt RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p 10.2.) R. Saksale esitati

süüdistus kelmuses 14. veebruaril 2022. Ähvardamise pani R. Saks toime 5. oktoobril 2022 ja

selles asjas saadeti süüdistusakt kohtusse 20. veebruaril 2023. Käsilolevas asjas vahetus

13(16)

kohtukoosseis 2. detsembril 2024 ja 19. detsembril 2024 toimus uus eelistung. Seega oleks

saanud R. Saksa puudutavad kriminaalasjad ühendada üheks menetluseks. Kuna kriminaalasju ei

ühendatud, ei tagatud R. Saksale kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestav liitkaristuse

mõistmine ja temalt mõisteti sundraha välja kaks korda. Selle vea saab ringkonnakohus

parandada, raskendamata süüdistatava olukorda. R. Saksale tuleb mõista liitkaristus ja jätta

temalt sundraha välja mõistmata.

52. KarS § 65 lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et

süüdistatav on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

KarS §-s 64 sätestatud korras (vt ka RKKK 09.03.2011, 3-1-1-16-11, p 6.1). KarS § 64 lg 1

alusel loeb kolleegium R. Saksale Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsusega mõistetud

6-kuulise vangistuse kaetuks praeguses asjas mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Sellest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha 3 päeva, mil R. Saks oli ähvardamises

kahtlustatavana kinni peetud, ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27

päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ning § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätab ringkonnakohus mõistetud

vangistuse 3-aastase katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Katseajal tuleb R. Saksal

järgida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. R. Saksa katseaeg hakkas kulgema 19.

augustist 2025 (vt RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p 9).

(d) Tsiviilhagi

53. R. Saksa kaitsja ei nõustu süüdistatavatelt kannatanu kasuks loomade müügihinna

väljamõistmisega, kuna kannatanul on paralleelselt loomade tagastamise nõue AÕS § 80 järgi ja

ta rikastuks kahju hüvitamise kaudu. Kolleegium on seisukohal, et maakohus mõistis õigesti

süüdistatavatelt kannatanu kasuks 32 150 eurot kahju hüvitamiseks, kuid vaidlustatud otsust

tuleb kaitseväidetest lähtudes muuta nõude aluse osas.

54. Kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks ei pea tingimata olema deliktiõiguslik nõue

(vt RKKK 27.03.2014, 3-1-1-13-14, p 17). Ehkki kannatanu tsiviilhagis on tuginetud muu

hulgas VÕS §-le 1043, nõuab kannatanu kahju hüvitamist ka VÕS § 115 lg 1 alusel

müügilepingu rikkumise tõttu. Kannatanu esindaja toob tsiviilhagis välja, et poolte vahel oli

sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi, mida MMM47 OÜ rikkus (VÕS § 100) ja mille

tõttu kannatanu lepingust taganes (VÕS § 116 lg 1). Taganemisavalduses nõudis kannatanu

VÕS § 189 lg 1 järgi üle antud veiste tagastamist. Kuna süüdistatav seda ei teinud, nõuab

kannatanu tsiviilhagis VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist.

55. Maakohus mõistis süüdistatavatelt tsiviilhagi välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Kannatanu ei vaidlustanud maakohtu otsust. VÕS § 1044 lg 2 järgi ei saa lepingulise kohustuse

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist üldjuhul nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS

§ 1043 jj) alusel. Kahju hüvitamist saaks lepingurikkumise korral VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 järgi

erandina nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse

eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõistes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati

surm, kehavigastus või tervisekahju. Sellist erandlikku olukorda praegu pole.

56. Tsiviilhagis soovib kannatanu kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 alt 2 alusel.

VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s

114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb eseme tagastamises, võib

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse

tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 115 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamist võib

nõuda täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et sellel poleks tulemust, samuti VÕS § 116

14(16)

lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude järgi on kahju kohe hüvitamine muul

põhjusel mõistlik.

57. 18. oktoobri 2019. a taganemisavalduses nõudis kannatanu VÕS § 189 lg 1 alusel veiste

viivitamatut tagastamist ja märkis, et kui loomi ei tagastata hiljemalt 21. oktoobril 2019,

esitatakse kuriteokaebus. Seda tähtaega loomade tagastamiseks võib pidada täiendavaks

tähtajaks VÕS § 114 lg 1 mõistes. R. Saks ei tagastanud veiseid kannatanule. Kuna tsiviilhagis

taotleb kannatanu kahju hüvitamist, saab eeldada, et ta on kaotanud huvi loomade tagastamise

vastu. Lisaks sellele on omaniku huvikaotus asja tagastamise vastu õiguslikult arvestatav näiteks

juhul, kui asi on oluliselt kahjustada saanud või amortiseerunud või kui omanik on seoses

valduse kaotusega soetanud endale uue asja, kuna asi oli talle oluline (vt RKKK 22.06.2021, 1-

19-6307/59, p 70). R. Saks on väitnud, et osa loomi on praeguseks surnud (vt maakohtu otsuse

lk 18, p 48, dtl 410).

58. Lisaks märgib kolleegium, et olenemata sellest, kas käsitada taganemisavalduses toodud

kuupäeva loomade tagastamiseks täiendava tähtajana VÕS § 114 mõistes, on kannatanul VÕS §

115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist täiendava tähtajata, kuna talle ei

makstud veiste eest kokku lepitud müügihinda. Lisaks sellele võib öelda, et R. Saks rikkus

tahtlikult kohustust raha maksta VÕS § 116 lg 2 p 3 järgi. Seetõttu tekkis kannatanul otsene

varaline kahju (VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 127 lg 1), mis on VÕS § 127 lg 4 järgi rikkumisega

põhjuslikus seoses.

59. Kannatanul tekkis kahju seoses süüdistatavatele üle antud veiste ja taganemisavalduse

koostamisega. See kahju oli süüdistatavatele mõistlikult ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja on

hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Maakohus leidis õigesti, et

kahjusumma hulka ei saa arvestada käibemaksu, mistõttu tuleb kannatanu kasuks välja mõista

32 000 eurot veistest ilmajäämise ja 150 eurot õigusabikulu hüvitamiseks (vt maakohtu otsuse lk

30 ja 31, p-d 101–102). Kuna kannatanu nõudis VÕS § 115 lg 1 alt 2 alusel kahju hüvitamist

täitmise asemel, kaotas ta loomade väljanõudeõiguse. Seega ei rikastu kannatanu kahju

hüvitamise arvelt. Kuna maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamises, mis võis raskendada

süüdistatavate olukorda, tuleb vaidlustatud otsust selles osas muuta.

(e) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

60. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ning § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st

5, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. augusti 2025. a otsuse osaliselt, mõistes

R. Saksale uue liitkaristuse ja muutes tsiviilhagi väljamõistmise materiaalõiguslikku alust.

Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse R. Saksalt sundraha väljamõistmise osas.

Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 6 tuleb KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel otsust sisuliselt

muutmata täpsustada. Vaidlustatud otsuse resolutsioonist nähtub, et MMM47 OÜ on ekslikult

tunnistatud süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi, ehkki juriidilise isiku vastutus nähakse ette KarS §

209 lg-s 3. Viimati nimetatud sätte järgi on MMM47 OÜ-le esitatud süüdistus ning maakohtu

otsuse resolutsiooni ja põhiosa kõrvutades nähtub, et MMM47 OÜ KarS § 209 lg 2 p 3 järgi

süüdi tunnistamise puhul on tegemist ilmse kirjaveaga. Muus osas jääb vaidlustatud otsus

muutmata. Kolleegium rahuldab R. Saksa kaitsja apellatsiooni osaliselt ja MMM47 OÜ kaitsja

apellatsioon jääb rahuldamata.

61. Kannatanu esindaja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud

tasu ilma käibemaksuta summas 450 eurot. Taotluse järgi on esindaja tunnitasu 100 eurot ning

tal kulus kaitsjate apellatsioonidega tutvumiseks ja neile vastuse koostamiseks 4 tundi ja 30

minutit. Kolleegium peab KrMS § 175 lg 1 p-le 1 tuginedes kannatanu esindaja tunnitasu

15(16)

põhjendatuks, õigusabi vajalikuks ja toimingutele kulunud aega mõistlikuks. KrMS § 185 lg 1

alusel tuleb taotluses märgitud summa 450 eurot mõista riigilt välja Motokeskus-MC OÜ

kasuks.

62. R. Saksa kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu

koos käibemaksuga summas 701,59 eurot. Kaitsja tunnitasu ilma käibemaksuta on 230 eurot ja

tal kulus apellatsiooni koostamiseks 2 tundi ja 28 minutit. Kaitsja osutatud õigusabi on vajalik ja

sellele kulunud aeg mõistlik. Samuti on teenuse osutamise tunnihind põhjendatud. KrMS § 185

lg 1 alusel tuleb 701,59 eurot mõista riigilt välja R. Saksa kasuks.

63. MMM47 OÜ kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi 267,84 euro

(sh käibemaksu 51,84 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsuse

analüüsimiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 120 minutit. Kolleegium leiab, et

tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. See kulu jääb KrMS § 185 lg-st 1 juhindudes riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)