2-25-106265/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Brigitta Mõttus

Erika Selter

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-106265

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

861,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: M. P., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M. P. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. P.-lt (P., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks

kostja

ja Telia Eesti AS vahel 06.06.2021 sõlmitud

telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus 571,75

eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

21.05.2022 kuni 08.05.2025 eest summas 185,66 eurot, s.o kokku 797,41 eurot.

3. Mõista M. P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 571,75 eurot) alates

09.05.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui

põhinõude suurus (s.o 571,75 eurot).

4. Jätta menetluskulud M. P. kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 625 eurot ning mõista

nimetatud summa M. P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

2-25-106265

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1177,80 euro saamiseks. Kohus tegi 05.03.2025

võlgnikulemakseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

03.04.2025määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule

lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2. Hageja esitas kohtule 08.05.2025 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 571,75 euro,

sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 185,66 euro ning edasiulatuva

viivise nõudes. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue Telia Eesti AS ja kostja vahel 06.06.2021

sõlmitud liitumislepingust. Telia Eesti AS edastas kostjale 20.04.2022 ja 20.05.2022 arved,

kokku summas 571,75 eurot, kuid kostja arveid ei tasunud. Kuna kostja oma lepingulisi

kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Telia Eesti AS lepingu 22.06.2022 üles ning loovutas

2-25-106265

nõuded 13.11.2024 hagejale.

3. Kohus keeldus 15.05.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas 28.05.2025

määruskaebuse, mille ringkonnakohus 13.10.2025 määrusega rahuldas ning tühistas

15.05.2025 maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Kohus jättis hagi 15.10.2025 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

5. Hageja esitas 04.11.2025 puuduste kõrvaldamise ning selgitas lepingu ülesütlemist,

loovutamist ning sissenõudekulude nõuet.

6. 05.11.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

7. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid (sh hagi täienduse) ja

kohtumääruse kostjale kätte e-posti teel 20.11.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse

esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 04.12.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.

Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

8. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS § 444

lg 3).

9. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

2-25-106265

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

10. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

12. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 h x 169 eurot). Esindaja tunnitasu on 169 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate alusdokumentidega tutvumine

ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3 tundi. Hageja on käibemaksukohustuslane ning

saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab

kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja

tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline

tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.

Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks

120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 3*120=360

eurot.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 245 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Eeltoodut arvestades on hageja

menetluskulud kokku 625 eurot (360+20+245).

14. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

2-25-106265

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik