2-23-17170/51 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

OSAOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-17170

Tsiviilasi

D.J hagi T.F vastu abielu lahutamise ja ühisvara

jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Julia

Tuštšenko

Kostja: T.F (isikukood XXX; sünd XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.J hagi T.F vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada D.J ja T.F abielu, mis on sõlmitud 07.10.1978 Narva linna RSN TK

Perekonnaseisuametis.

3. Jätta abielu lahutamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus T.F-ile avalikult kätte, milleks avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

5. Toimetada otsus D.J-ile kätte ja edastada pärast jõustumist

perekonnaseisukandeid tegevale asutusele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-23-17170

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED

1. D.J (hageja) esitas Viru Maakohtule 05.12.2023 hagi T.F (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 07.10.1978 Narvas. Abielulised suhted

on lõppenud alates 05.08.1995, kui kostja lahkus Eestist Venemaale. Pärast seda ei olnud

kostjaga kontakti, kostja ei ole suhelnud ka poolte ühise lapsega. Hageja on püüdnud kostja

üles leida, kuid tulemuseta.

2. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte Ametlike Teadaannete kaudu 09.11.2025.

Kostja kirjalikku vastust hagile tähtaegselt ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb abielu

lahutamise nõude osas rahuldada.

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri

andmetel on poolte abielu sõlmitud 07.10.1978 Narva linnas (dtl 7).

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud

iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest

nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks

valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.

6. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ning selle nõude osas on võimalik

teha otsus. Asja menetluse käigus kogutud andmed annavad aluse arvata, et kostja ei viibi ega

ela Eestis, samuti pole ta Eestis käinud vähemalt viimase 10 aasta jooksul (dtl 154). Seega

saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid pöördumatult lõppenuks. Abikaasadel

abielulist kooselu ei ole juba aastaid. Kohtumenetluse käigus ei õnnestunud kostjaga kontakti

saada. Seega ei saa ka eeldada, et kostjal oleks mingi soov abielu säilitada. Ka hageja soovib

abielu lahutada. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta, sest abikaasad on

30 aastat elanud eraldi.

7. TsMS § 346 lg 2 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult

kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse

ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda

oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus.

8. Kohtumenetlus on kestnud juba kaks aastat ja selle aja jooksul on kohus proovinud

erinevaid variante kostjaga kontakti saamiseks. Kostja ei ole näidanud mingit huvi menetluse

vastu. Kostja ei ela Eestis ja temalt ei saa oodata, et ta istungile ilmuks, sest ta pole aastaid

Eestis käinud. Kohus leiab seega, et abikaasad soovivad abielu lahutada ning esineb mõjuv

põhjus selle lahendamiseks kirjalikus menetluses istungit pidamata.

2 (3)

2-23-17170

9. Kedagi ei saa sundida säilitama abielulisi suhteid. Menetluse käigus on tõendatud, et

abikaasad ei ela koos ega oma mingeid suhteid juba aastaid. Eeltoodud põhjustel rahuldab

kohus hageja nõude abielu lahutamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud abielu lahutamise nõude osas jätta nende endi kanda.

Otsuse avalik kättetoimetamine

11. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kohta (dtl 100), kostja andmeid ei ole ka muudes

registrites ega politseil (dtl 154). Kohtule ei õnnestunud seni kostjale kohtudokumente kätte

toimetada Venemaal teadaolevatel aadressidel ega Justiitsministeeriumi kaudu. Kohus leiab,

et kostjale tuleb otsus kätte toimetada avalikult.

TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi

väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb otsust kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte

ilmumise päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)