2-24-6230/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6230

Kohtuasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali avaldus B.U vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali

määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaal (registrikood 12970620), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Puudutatud isik B.U (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Maarika Pähklemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus ja saata asi menetluse

jätkamiseks maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (avaldaja) esitas 19.04.2024 B.U

(puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud võla 13 445,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

2-24-6230

2146,65 eurot ajavahemiku 17.11.2022–18.04.2024 eest ning seadusjärgses määras

edasiulatuva viivise alates 19.04.2024.

1.1. Avalduse kohaselt oli 31.12.2020 puudutatud isikule kuuluvas korteris asukohaga XXX,

Tallinn tulekahju, mille tagajärjel sai XXX kortermaja kahjustada. Kindlustuslepingu alusel

hüvitas avaldaja kindlustatud XXX kortermajale kui kannatanule kahju kokku 13 445,83

eurot. Avaldajale on kindlustusandjana võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 ja § 492 lg 1

alusel üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja (puudutatud isiku)

vastu. Avaldaja esitas puudutatud isikule 02.11.2022 nõudekirja, milles palus kahju 14

päeva jooksul hüvitada. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta, kuna avaldaja

nõue (sh arvutuse käik ning nõude õiguslik alus) on ebaselge. Puudutatud isik taotles

aegumise kohaldamist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, § 150 lg 1),

kuivõrd avalduse kohaselt toimus õnnetusjuhtum 31.12.2020, kuid avaldaja pöördus

kohtusse alles pärast aegumistähtaega.

3. Maakohus andis avaldajale võimaluse esitada puudutatud isiku aegumise taotlusele

seisukoht. Avaldaja leidis, et kuna puudutatud isik rikkus seadusest tulenevat kohustust (st

kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud) ja kuna seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral on nõude aegumistähtaeg 10

aastat (TsÜS § 149), siis ei ole avaldaja nõue aegunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku

kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue aegunud (TsÜS § 142 lg 1),

mistõttu tuleb see rahuldamata jätta. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et

praeguses asjas tuli kohaldada TsÜS § 149 lg-t 1, mille kohaselt on seadusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Maakohus selgitas, et korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 (sh p 1) sätestab korteriomaniku kohustused kui

seadusest tulenevad kohustused, millede aegumist reguleerivad TsÜS 10. peatüki 3. jao

sätted, sh TsÜS § 149 ja § 150. Ehkki TsÜS § 149 lg 1 järgi on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat, on TsÜS § 149 lg 1 suhtes erisätteks TsÜS § 150 lg 1, mis

reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega, milleks on

kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai

või pidi teada saama. Praegusel juhul on avaldaja nõude ja puudutatud isiku vastutuse

aluseks VÕS § 1043jj ehk kahju õigusvastase tekitamise sätted (nn lepinguväline kahju),

kuivõrd poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on tegemist TsÜS § 150 lg-s 1

sätestatud erijuhtumiga ehk õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille aegumistähtaeg on kolm

aastat. TsÜS § 149 lg 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg kahju hüvitamise nõuetele

reeglina ei kohaldu, sest tehingulised kahju hüvitamise nõuded aeguvad § 146 järgi nagu ka

lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad nõuded ning deliktilised nõuded aeguvad §-de

2-24-6230

150 ja 153 järgi. TsÜS § 149 lg 1 kohaldub üksnes sellistele kahju hüvitamise nõuetele,

millised ühegi erisätte järgi ei aegu.

4.2. Järgnevalt hindas maakohus, millal muutus avaldaja nõue sissenõutavaks (TsÜS § 147

lg 1). Avalduse kohaselt oli 31.12.2020 puudutatud isikule kuuluvas korteris XXX

tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada kindlustusvõtja XXX kortermaja. Päästeamet

väljastas 06.01.2021 õiendi nr 7.2-4.1/45-2 tulekahju kohta puudutatud isikule kuuluvas

XXX korteris. Kindlustuslepingu alusel hüvitas avaldaja XXX kortermajale tekkinud kahju.

Avaldaja saatis 02.11.2022 puudutatud isikule nõudekirja kahju hüvitamiseks. Avaldaja

esitas avalduse kohtusse 19.04.2024. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Kindlustusvõtja pidi

tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada saama kõige varem 31.12.2020,

kui kahjujuhtum aset leidis või hiljemalt 06.01.2021, kui Päästeamet väljastas õiendi nr 7.2-

4.1/45-2 tulekahju kohta puudutatud isikule kuuluvas korteris. Seega kahjunõude

kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt alates 06.01.2021 ning saabus

hiljemalt 06.01.2024. Avaldaja esitas avalduse kohtusse aga alles 19.04.2024, s.o pärast

nõude aegumistähtaega. Avaldaja ei ole esile toonud TsÜS 5. jaos sätestatud aegumise

peatumise ega katkemise aluseid, samuti ei ole aegumine peatunud ega katkenud nõude

üleminekul kindlustusvõtjalt kindlustusandjale. Vastavalt eeltoodule on avaldaja kahjunõue

puudutatud isiku vastu aegunud. Nõude aegumise tõttu ei hinnanud maakohus avaldaja

nõude sisulist põhjendatust, selle kohta esitatud väiteid ega tõendeid. Isegi kui avaldajal on

puudutatud isiku vastu kahjunõue, on puudutatud isikul õigus keelduda oma kohustuse

täitmisest nõude aegumise tõttu. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva

nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega

tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata ka avaldaja põhinõudelt arvestatud viivise nõue.

4.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda ning määras

puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks. Puudutatud isiku lepingulise esindaja

menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud kokku 1300 eurot

(ilma käibemaksuta) ning teenuste osutamise tunnihind 130 eurot. Avaldaja ei esitanud

puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid. Maakohus leidis, et puudutatud isiku

lepingulise esindaja tunnihind 130 eurot on ülemäärane, arvestades, et vaidlus ei olnud

õiguslikult keeruline. Maakohus leidis, et põhjendatud tunnihind on 100 eurot. Samuti

vähendas maakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu.

Maakohus leidis, et teenuste osutamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi ehk 300 eurot ning

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses ehk 25

euro ulatuses. Maakohus vähendas ka 27.05.2024. a seisukoha koostamise ajakulu, lugedes

põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi ehk 25 eurot. Seega rahuldas maakohus puudutatud isiku

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 350 euro ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud jätta puudutatud

isiku kanda.

5.1. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult kohaldanud aegumisele TsÜS §-

i 150, kuigi õige säte, mida tuli kohaldada, on TsÜS § 149. Avaldaja viitas kohtupraktikale,

mille kohaselt kui korteriomanik rikub oma kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras,

2-24-6230

siis ta vastutab kohustuse rikkumise korral VÕS § 1044 lg 2 alusel, mis välistab olulises

osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel, millest tulenevad nõuded

alluvad aegumisele TsÜS § 149 alusel (RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115). Avaldaja leidis, et

kohtupraktikast tulenevalt põhineb korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue üldjuhul

seadusjärgsel võlasuhtel, mistõttu aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Praegusel juhul tekkis

ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi

kasutamisel. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p-i 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega kohaldub nõude

aegumisele TsÜS § 149. Viidatud sätte esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd

tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule

aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele puudutatud isiku seisukohta.

7. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata menetluse

jätkamiseks maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude ebaõigesti kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva nõudena VÕS § 1043 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb avaldaja

puudutatud isiku vastu esitatud nõue seadusjärgsel võlasuhtel ning nõude aluseks on VÕS §

115.

11. Aegumise kohta otsustuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt

menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline

õigussuhe. Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning

aegumistähtaeg (RKTKo 17.03.2021, 2-16-16764, p 13).

12. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ja

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse (eriomandi korrashoiu kohustus)

rikkumisest tulenevalt elamu kaasomandisse kuuluvatele osadele tekitatud kahju hüvitamist.

Kindlustusvõtja (kahjustatud elamu korteriühistu) kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku

(kahju põhjustanud korteri nr 30 omaniku) vastu on avaldajale (kindlustusandjale) üle läinud

VÕS § 173 ja § 492 lg 1 alusel.

13. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks peavad korteriomanikud

kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu

2-24-6230

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse

rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1

nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh

nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel

(RKTKo 14.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21–22; TrtRnKm 02.06.2022, 2 20 8225, p 9.2).

14. Ka on Riigikohus selgitanud, et korteriomanike ühisusest (sõltumata korteriühistu

olemasolust) tuleneb seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3

p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka

võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise

kohta sätestatu. Varasemalt kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-

dest 1 ja 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) tulenesid

kohustused hoida korteriomandi reaalosa korras ja hüvitada selle kohustuse rikkumisest

tulenevad kahjud. Sarnased kohustused tulenevad korteriomanikule ka KrtS § 12 lg-st 2, §

30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 (RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747 p 21).

15. Seega on kokkuvõtvalt korteriomanike omavaheline suhe seadusjärgne võlasuhe. Siinsel

juhul ei muuda korteriomanike õigussuhte olemust asjaolu, et kindlustusandja hüvitas kahju

korteriühistule, kes korraldas trepikoja taastamise. Kahjustatud kaasomandi osa ei kuulu

korteriühistule, vaid korteriomanikele, kes on ühiselt kahjukannatajad. KrtS § 30 lg 4 järgi

võib korteriühistu selles sättes toodud eeldustel maksma panna korteriomanike nõudeid.

16. Kuna menetlusosaliste vahel on seadusest tulenev võlasuhe ja mitte deliktiline kahju

õigusvastasest tekitamisest tulenev võlasuhe, tuleb nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149

lg-s 1 seadusest tuleneva nõude aegumise kohta sätestatut, mitte TsÜS § 150 lg-t 1, milles

on sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg (sama vt

TalRnKo 01.07.2025, 2-19-9500, p 11). TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on seadusest

tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks

muutumisest. Uue KrtS-i jõustumise järel ei ole korteriomanike omavahelise õigussuhte

olemus muutunud, st tegemist oli varem ja on ka praegu seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega, mille puhul on kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115, mitte VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 7 (vt nt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 13jj).

17. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub

nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja

võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks

mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (RKTKo 22.11.2018, 2-14-

53081, p 18).

18. Avaldaja on esile toonud, et kahjujuhtum leidis aset 31.12.2020. Igal juhul ei saa sellega

seotud nõuded aeguda enne 10 aasta möödumist ehk 31.12.2030. Avaldaja esitas kohtusse

avalduse 19.04.2024. Seega ei saa avaldaja nõue olla aegunud.

19. Kuna maakohus tegi määruse üksnes hageja nõude aegumise kohta ja

määruskaebemenetluses oli üksnes aegumise küsimus, ei ole ringkonnakohtul õigust

maakohtu aegumise kohta tehtud otsustust kontrollides asuda hindama aegumata nõude

aluseks olevaid asjaolusid ega lahendada vaidlust ise esimesena lõpuni. Sisuliselt tuleb

2-24-6230

vaidlus lahendada algusest peale. Sellises olukorras tuleb asi saata maakohtule uueks

lahendamiseks (RKTKo 18.04.2018, 2-15-3686, p 13). Seega kuulub avaldaja määruskaebus

rahuldamisele ja asi tuleb saata maakohtusse menetluse jätkamiseks.

20. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS §

173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)