2-25-16923/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-16923

Kohtuasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus U.X-i paigutamiseks tema

tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.X-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(vastustaja):

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla (registrikood 90006399, aadress Sütiste

tee 19, 13419 Tallinn)

Psühhiaatriahaiglasse paigutatav isik (määruskaebuse

esitaja): U.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Kohalik omavalitsus: Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu (aadress Vabaduse väljak 7,

Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.10.2025 määrus jätta muutmata.

2. U.X-i määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-25-16923

Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema

abikaasa või temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud

usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise

asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse

sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse

paigutamise ebaseaduslikkust.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja) valvearst esitas

Harju Maakohtule 09.10.2025 taotluse U.X-i (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamise korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa

saamiseks ja ühtlasi selle pikendamiseks kuni neljakümne päevani arvestades tahtest

olenematu ravi otsusest.

2. Esitatud taotlusest, sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et puudutatud isik

hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 08.10.2025 kell

18.53. Raviarstid põhjendavad, et puudutatud isik on korduvalt viibinud statsionaarsel ravil

SA PERH Psühhiaatriakliinikus, tal on diagnoositud skisoafektiivne häire. Viimati viibis ta

ravil 25.08.–01.11.2024, kui oli enesele ise kutsunud kiirabi, kuna tekkis konflikt naabritega.

Konflikti käigus oli patsient saanud naabrilt löögi rusikaga näkku. Naabrid olid kõnelenud

kiirabile, et patsient hakkas käituma viimasel ajal ebaadekvaatselt, pani naabri keldrisse luku

taha, liikus noaga koridoris. Patsient oli kerges joobes ja viidi kainenema, misjärel toodi

psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus oli teadvusel, isikus, ajas, kohas orienteeritud. Olukorda

hindas luululiselt. Rääkis süüdistavalt naabritest, kes tahavad teda ära tappa. Valvearst

hospitaliseeris patsiendi tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras 25.08.2024

kell 21.32 ning seda pikendati kohtu loal 40 päevaks ja hiljem kuni 3 kuuks.

3. Käesolevalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa 08.10.2025 kiirabi ja

politsei poolt. Kiirabikutse olid teinud naabrid, kuna patsient oli muutunud agressiivseks, oli

visanud naabrit erinevate asjadega (joogipurk, muld, kivid) ja oli ähvardanud ära tappa.

Kiirabiga oli patsient esmalt olnud naljatlev ja süüdistas naabrit enda suhtes tehtud

tapmisähvarduses. Patsient oli valjuhäälne, ärritatud, süüdistas naabreid uputuste

korraldamises. Naaber kirjeldas kiirabile, et puudutatud isik oli viimastel päevadel olnud

verbaalselt agressiivne ja ähvardas kõiki tappa, oli tänaval lapsi taga ajanud, kes kartsid teda.

Majas terroriseeris naabreid, käis ustele põhjuseta koputamas. Valvetoas oli puudutatud isik

valjuhäälne, isikuandmeid teadis, olukorras oli desorienteeritud. Mõttekäik oli kiirenenud ja

hüplik, paranoiliste avaldustega naabrite suhtes. Emotsionaalselt oli düsfooriline, verbaalselt

ähvardav naabrite suhtes, sõjakas, impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega. Patsient oli

ähvardav ja politsei juuresolekul personali suhtes. Valvearst alustas ravi tahtest olenematu

otsuse alusel 08.10.2025 kell 18.53. Patsient muutus valvetoas ähvardavaks, agiteerituks,

karjus ja keeldus ravimitest ja koostööst, mistõttu vajas ohjeldusmeetmete rakendamist.

Käesolevalt 09.10.2025 kell 09.30 on patsient ärkvel, teadvusel, kõneleb valjuhäälselt ja

nõudlikult, on jätkuvalt süüdistav naabrite suhtes, kriitikat oma eelneva koduse käitumise osas

2-25-16923

ei ole. Emotsionaalselt on puudutatud isik düsfooriline, agiteeritud, ärritub ja muutub

rahutuks, kurjaks, hakkab rabelema. Haigustaju puudub, avaldab, et käis depoosüstidel, kuid

suukaudseid ravimeid oli võtnud vahetevahel, mistõttu ravimeid pole nõus võtma, on saanud

süstetena, mistõttu ohjeldamine on jätkunud. Püsivalt esinevad paranoilised luulumõtted

naabrite suhtes. Haiguskriitika puudub, ravisoostumus ja koostöö on puudulikud, haiglaravi

vajalikuks ei pea, nõuab kohest väljakirjutamist. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire

segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2, RHK10 järgi). Tema reaalsustaju on häirunud, tema

käitumine lähtub psühhootilistest ajenditest, ta on impulsiivne ja ettearvamatu ning seetõttu

võib ohustada ennast ja ümbritsevaid. Oma raskest psüühikahäirest lähtuvalt pole ta

käesolevalt võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Patsiendi

seisundit ja senist ravikogemust hinnates pole tõenäoline seisundi paranemine 4-päevase ravi

järgselt, mistõttu taotles avaldaja kohtult luba tema ravi jätkamiseks, sealhulgas rahustava ja

psühhoosivastase ravi manustamiseks haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.

Menetluse edasine käik

4. Harju Maakohus määras 09.10.2025 määrusega puudutatud isikule esindaja, kelleks

advokatuur nimetas RÕS § 18 lg 1 kohaselt vandeadvokaat Mariann Tusti. Puudutatud isikule

riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas taotlust, kuna inimene on selgelt segaduses,

olukord korduvalt pisiasjade tõttu agressiivne ja on sellises seisundis teistele ohtlik.

5. Ärakuulamisel õiguskaitse esmasel rakendamisel avaldas dr Tolk, et puudutatud isiku

seisund ega ravivajadus haigla tingimustes ei ole võrreldes kohtule saadetud kirjaliku arsti

arvamusega muutunud. Diagnoosimine ja ravi võtab aega vähemalt 40 päeva – seisund

sedavõrd raske ja varasem ravikogemus näitab, et kiiremini ei parane. Haiglas on vajalik

esmalt diagnoosi kinnitamine uuringutega ja seejärel ravi määramine, ravi haigla tingimustes

patsiendi seisundi jälgimisega ning seisundi paranemine enne, kui isik on valmis koju

minema.

6. Puudutatud isik ise avaldas ärakuulamisel: „Dr T käsib mul ämbrite viisi vett juua, aga mul

on hoopis vaja vee väljutajat. Ma olen ise mingil määral arst ja oskan ennast ravida. Süstiga

ma olen nõus. Olansapiinidega ega uinutitega nõus ei ole. Mina vajan väga vähe und – 3

tundi. Sellest mulle piisab. Eelmine naine mul kolis kodust välja selle pärast, et mina magasin

ainult 3 tundi. Siis ta sõitis autoga majast veidi eemale ja magas autos. Küsisin, et kas sa oled

tänavalits, et tänaval magad. Naabrid on mul sellised, et kes tuleks panna hullumajja ja kes

vangi. Ma tahan, et nemad pandaks vangi. Muud häda mul polegi. Minuga on ebaõiglaselt

käitutud. Mina olin aknal. Q viskas koerakaka kotiga tavalisse prügisse, aga oleks ju pidanud

panema bioprügisse. Ma karjusin talle aknast, et pangu biojäätmetesse. Varem on ka olnud

juhtum, kus ta paneb plekkpurke olmejäätmetesse selle asemel. Üks tore naaber on ka, aga

tema liitus ka nendega, tahtis mind boršiga ära mürgitada. Öösel peale selle söömist oli mul

meeletult halb olla.

7. Harju Maakohus rakendas 10.10.2025 määrusega esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada

puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema

psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o. alates 08.10.2025 kell 18.53 kuni 12.10.2025 kell

18.53. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt rahustava ja

psühhoosivastase ravi manustamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta

ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

2-25-16923

8. Avaldaja andis Harju Maakohtule 11.10.2025 teada, et valvearsti hinnangul esineb

puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus pikendas 12.10.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

08.10.2025 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 17.11.2025 kell

18.53 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtest olenematu ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis

loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt rahustava ja psühhoosivastase ravi

manustamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud

viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Menetluskulud jättis kohus riigi kanda.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja

2, TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5, kohtule esitatud avaldusele ja sellele lisatud psühhiaatrite

arvamusele, asjas rakendatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eelselt raviarsti, puudutatud

isiku enda ja temale määratud esindaja ärakuulamisel avaldatule, samuti peale esialgse

õiguskaitse kohaldamist (4 päeva) 11.10.2025 kohtule edastatud täiendavale arvamusele,

milles dr V avaldas, et peale esialgse õiguskaitse kohaldamist ei ole patsiendi seisund

muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma

raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Muude isikute ärakuulamist ei

pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid

asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

11. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru

saada või seda juhtida (segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2, RHK-10 järgi)). Isiku

käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes

püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel kohus veendus, et isiku

käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista

ravivajadust. Isik on ilmselgelt segasusseisundis ja ei suuda enda eest mistahes adekvaatseid

otsuseid teha. Tema reaalsustaju on häirunud, tema käitumine lähtub psühhootilistest

ajenditest, ta on impulsiivne ja ettearvamatu ning seetõttu võib ohustada ennast ja

ümbritsevaid. On korduvalt käitunud oma naabrite suhtes agressiivselt (mida möönis ka

kuulamisel) ja on alust eeldada, et see võib korduda. Samuti võib oma käitumisega esile

kutsuda enda vastast vägivalda. Pidev magamatus (ütles, et magab harilikult 3 tundi)

suurendab ohtlikkust veelgi, sest krooniliselt üleväsinud inimene ei käitu adekvaatselt. Isiku

seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes

tingimustes.

12. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire,

mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel

ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii isikut ennast kui teda ümbritsevaid isikuid.

Kohus leidis arsti arvamusele, isiku ja arsti ärakuulamisele tuginedes, et isiku ohtlikkus

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tulenevalt oma seisundist on isik psühhiaatrite

hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole

tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole kodustes tingimustes

tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Ise isik end haigeks ei pea ja

2-25-16923

ravimeid arsti määratud skeemi järgi tarvitama ei soostu. Tahtest olenematult saab aga isikut

ravida ainult haigla tingimustes.

13. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik,

on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.

Arstide arvamuse kohaselt vajab patsient enda seisundi raskusest tulenevalt ravi vähemalt 40

päeva. Kohus leidis, et käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik pikaajalist

hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd

asjas kogutud tõendite põhjal ei ole toiminud isiku seisundi paranemist 4 päeva jooksul ja

arstide hinnangul vajab ta ravi vähemalt 40 päeva, tuleb pikendada rakendatud esialgset

õiguskaitset 40 päevani. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning

kohus leidis, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu.

Määruskaebus

14. Puudutatud isikule määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja puudutatud isiku viivitamatut vabastamist kinnisest asutusest.

15. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtu määrusega. U.X

ei vaidlusta endal psüühikahäire olemasolu, kuid eitab kategooriliselt ohtlikkust endale või

teistele. Tema haiglasse sattumise põhjuseks on alati Q. Q on sündinud 2.septembril, seega

lõvi tähtkujus ja kujutab ennast ka elus lõvina ette. Ta on pannud maja ette lõvikujugi. Q

tahab ise kõiki ühistu asju otsustada ja seepärast on U.X talle pinnuks silmas. Q aitab U.X-i

vaenamisel üks poolakas, kes on C mees ja kes elab U.X-iga samas trepikojas. Tema

provotseerib ka tihti tülisid. Viimati selgitas U.X talle, mismoodi tuleb käidelda õllepurki, aga

poolakas ikkagi tahtlikult tegi teisiti. Sageli tekivad arusaamatused jäätmekäitlusest, kui U.X

neile selgitab, kuidas tuleb prügiga ümber käia. Siis juhtubki nii, et Q kutsub politsei ja kiirabi

ja poolakas toetab Qi juttu. U.X-i hinnangul pole täidetud ravile paigutamiseks vajalik

ohtlikkuse kriteerium.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Avaldaja oli seisukohal, et kahe kaaskirjana lisatud arstide arvamuste ja kohtuistungil

antud raviarsti arvamuse näol on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt U.X

määrati statsionaarsele ravile tema tahtest olenemata. Kuna patsiendil puudus jätkuvalt

koostöövalmidus raviks ning püsis oht iseendale ja ümbritsevatele, siis esitati 11.10.2025

kohtule arsti arvamus ravi pikendamise vajaduse kohta.

17. Kohalik omavalitsus leidis, et määrus on põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Määruskaebuse esitaja osas on põhjendatult pikendatud tahtest olenemata

psühhiaatrilist ravi 40 päevaks alates tema kinnisesse asutusse paigutamisest, s.o alates

08.10.2025 kell 18.53.

Menetluse edasine käik

18. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-16923

19. Avaldaja andis Harju Maakohtule 13.11.2025 teada, et puudutatud isiku psüühilise

seisundi paranemisega on lõpetatud tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi

psühhiaatriakliinikus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuigi tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi

on puudutatud isiku suhtes pärast tema määruskaebuse esitamist lõpetatud, mistõttu ei ole

avalduse uuesti lahendamine enam võimalik, saab ringkonnakohus kontrollida vaidlustatud

Harju Maakohtu määruse seaduslikkust.

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja TsMS §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ning 6

käesolevas lahendis neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

22. PsAS § 17 lg 1 kohaselt on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks psüühikahäire ravi,

psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine

iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Kinnisesse asutusse paigutamise menetlus on suunatud

eelkõige isiku enda tervise kaitsmisele (vt RKTKm, 12.11.2021, 2-21-5865, p 14.2.).

23. Ringkonnakohus on kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates maakohtu

määruse seaduslikkust kontrollides seisukohal, et psühhiaatriahaiglasse paigutatud puudutatud

isiku suhtes on esialgse õiguskaitse pikendamisel olnud täidetud kõik TsMS 534 lg 5 teises

lauses ja PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused ning maakohtule ei ole materiaalõiguse väär

kohaldamine ega menetlusõiguse normide rikkumine ette heidetavad.

24. TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt võib pärast isiku enda ärakuulamist esialgse

õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka

psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ongi avaldaja

11.10.2025 esitanud maakohtule täiendava arvamuse, milles valvearst dr V avaldab, et peale

esialgse õiguskaitse kohaldamist ei ole puudutatud isiku seisund muutunud, tal puudub

jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik

endale ja ümbritsevatele (dtl 34).

25. Ringkonnakohus osundab, et tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1

p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest,

mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Ringkonnakohtul puudub

alus siinses asjas esitatud psühhiaatrite arvamustes kahelda. Kuigi puudutatud isik väidab

määruskaebuses, et ohtlikkuse kriteerium ei olnud tema ravile paigutamisel täidetud,

ringkonnakohtule see asja materjalidest tuvastatav ei ole. Nõustuda saab maakohtu

järeldustega puudutatud isiku ohtlikkuse kohta nii iseendale kui ümbritsevatele.

Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik ka ise enda ärakuulamisel

avaldatuga oma ohtlikkust kinnitanud. Puudutatud isik ei ole oma

ravivajadust mõistnud, on avaldanud, et oskab end ise ravida ega ole nõus

ravimitega, mida raviarstid temale vajalikuks peavad. Puudutatud isik ei

ole mõistnud ka püsiva unetusega kaasnevaid tagajärgi, pidades

2-25-16923

kolmetunnist ööund enesele piisavaks. Puudutatud isik on naabrite suhtes

olnud jätkuvalt agressiivselt meelestatud, leides, et nad peaksid olemas

kas vangis või hullumajas. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et isiku ohtlikkusele võib

viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt

nt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1), tuvastas maakohus ringkonnakohtu hinnangul

õigesti, et puudutatud isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.

26. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et olukorras, kus puudutatud isik ei mõistnud enda

ravivajadust, ei olnud võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui

tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades. Ka Riigikohus on rõhutanud, et muude

abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust

endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Kuna

puudutatud isiku käitumine ja seisukohad ärakuulamisel andsid alust kahelda, et puudutatud

isik iseseisvalt ravimeid võtaks, oli õige ka see maakohtu järeldus, et puuduliku haiguskriitika

tõttu ei ole võimalik puudutatud isiku ravi väljaspool haiglat.

27. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et puudutatud isik ei vaidlusta endal psüühikahäire

olemasolu, olid maakohtu määruse tegemise ajal puudutatud isiku suhtes kohaldatud esialgse

õiguskaitse pikendamiseks vajalikud seaduses sätestatud eeldused ringkonnakohtu hinnangul

täidetud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

28. TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

29. TsMS §-st 543 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/