2-20-7330/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7330

Kohtuasi

osaühingu TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS-i

TREV-2 Grupp vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA 13.06.2025

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA

(registrikood 11233807), lepinguline esindaja Maia

Ploom

Kostja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

27.05.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-7330 menetlusse võtmata ja tagastada

kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

osaühing

TAMMEOTSA TEHNIKA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-7330

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (hageja) esitas 20.05.2020 Harju Maakohtule

hagiavalduse AS TREV-2 Grupp (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista võlgnevuse 1244,52 eurot ning viivise 0,05% päevas tasumata võlgnevuselt alates hagi

esitamisest, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.07.2017 alltöövõtulepingu. Hageja kohustus

teostama RMK Tartu puukooli teede ehitustöid asukohaga Rõõmu 7, 9, 13, Tartu linnas.

Kokku lepiti garantiiajas, mis jõustus alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisega ning kestis 24 kuud alates teostatud tööde ehitise omanikule üleandmisest.

1.2. Pooled sõlmisid 16.01.2018 alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Selle aktiga

lepiti kokku, et tellija pidas kinni garantiitagatisena 5% lepingu lõplikust hinnast koos

käibemaksuga ning töös ei olnud puuduseid ega rakendatud sanktsioone. Kostja tasus aktis

näidatud garantiitagatise summast (1981,41 eurost) 736,89 eurot. Hageja esitas kostjale

12.08.2018 teostatud tööde eest tasumiseks arve TT2018008, millest nähtub ka garantiiraha

1244,52 eurot. Tasumata on 1244,52 eurot. Kostjal puudub tasaarvestuse õigus. Kostja

tasaarvestuse avaldus on alusetu.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja väitel esitas ta hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja

antud garantiiaegse tagatise kostja nõudega hageja vastu materjali ja tehnika eest. Kostjal oli

õigus kinni pidada hageja antud garantiiaja tagatis hagejale tasumisele kuuluvast mistahes

maksest. Järelikult on hagi esemeks olev põhinõue lõppenud enne hageja poolt hagiga

kohtusse pöördumist. Kostja ei tunnista ka hageja viivisenõuet.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 745 eurot. Kohus otsustas määrata menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus ei andnud luba otsuse

edasikaebamiseks.

4. Puudub vaidlus, et: pooled sõlmisid 11.07.2017 alltöövõtulepingu nr 17047-01, mille

kohaselt hageja teostas RMK Tartu puukooli teede ehituse aadressil Rõõmu 7, 9, 13, Tartu

linnas; kokkulepitud tööd on teostatud ning kostjale üle antud.

5. Kostja on 23.05.2019 avaldusega nr T800-1/7207 tasaarvestanud alltöövõtulepingust

kinnipeetud garantiiaegse tagatise summas 1981,41 eurot enda nõudega hageja vastu summas

74 029,82 eurot. Kostja tugineb tasaarvestusavalduses asjaolule, et pooled sõlmisid

13.12.2017 kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasub hageja eest liiva, killustiku ja

mehhanismide rendi arved ja kostjal on õigus teostada tasaarvestus hagejale väljamaksmisele

kuuluvatest summadest. Neid asjaolusid hageja ei vaidlustanud.

2-20-7330

6. Hageja on 13.04.2020 teatisega taotlenud kostjalt alltöövõtulepingu nr 17047-01

garantiitagatise vabastamist summas 1244,52 eurot. Lepingu p 2.5.7 järgi tuli summa välja

maksta lepingu p-s 2.2.4 nimetatud tähtaja jooksul alates teatise saamisest, s.o 15 päeva

jooksul. Seega tuli tagatis välja maksta 28.04.2020. Kostja selgitas 28.04.2020 teatisega nr

T800-1/8736, et kostja on nimetatud summa ulatuses hageja nõude tasaarvestanud

23.05.2019, lisades juurde ka vastava varem esitatud avalduse. Ka Tallinna Ringkonnakohus

on 21.06.2023 otsuses asjas nr 2-18-3402 p-s 13 selgitanud, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 203

lg 1 sätestab, et kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised

nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus

summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo).

Ringkonnakohus tuvastas viidatud otsuse p-s 12, et hageja on tunnustanud kostja materjali

müügist ja tehnika rendi kuludest tulenevat nõuet vähemalt 94 771,70 euro ulatuses. Samuti

on viidatud otsuse p-s 14.2 tuvastatud, et materjalide ja tehnika rendi osas muutus kostja nõue

sissenõutavaks 16.01.2018 ning nõue liiva ja kruusa täiendavate mahtude eest muutus

sissenõutavaks 02.03.2018. Eelneva alusel asus kohus seisukohale, et kostja on kehtivalt

23.05.2019 avaldusega tasaarvestanud hageja nõude 1244,52 eurot oma nõudega hageja vastu

summas 74 029,82 eurot. Sellest tulenevalt jäi hageja nõue 1244,52 eurot kostjalt

väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna hageja põhinõue jäi rahuldamata, siis jäi rahuldamata ka

hageja viivisenõue.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

8. Hageja väitel on maakohtu otsus vastuoluline. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusega.

8.1. Esiteks andis hageja kostjale tööd üle 16.01.2018. Kostja oleks pidanud hagejale tagatise

välja maksma 16.03.2020, s.o 16.01.2018-st 24 kuud + 60 päeva. Kostja tegi tasaarvestuse

23.05.2019. Kostja ei saanud teha tasaarvestust nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud

veel saabunud. Järelikult ei lõppenud hageja nõue enne kohtusse pöördumist.

8.2. Teiseks võlgneb kostja hagejale palju suurema summa kui kostja tasaarvestusavalduses

näidatud summa. Hageja esitas kostja vastu hagi võla sissenõudmiseks (tsiviilasi nr 2-22-

7230). Kostjal on hagejale tasumata 174 990,23 eurot. Hageja arvestas sellest summast maha

tasu tööde tegemise kasutatud masinate ja materjalide maksumuse 97 662 eurot.

Nõudesummaks tasumata tööde eest jääb 77 328,23 eurot, millele lisandub tagatisraha nõue.

Menetlus tsiviilasjas nr 2-22-7230 ei ole lõppenud. Seega puudub teadmine kumb pooltest

teisele on võlgu. Seega puudub teadmine, kas kostjal on üldse mingi summa tasaarvestada.

Kohus nende asjaoludega otsuse tegemisel ei arvestanud.

9. Kohtuotsus on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja võlgneb hagejale suure summa

raha Rapla linna objektil ja seetõttu ei maksa kostja hagejale välja hoopis teisel objektil tehtud

töödega seotud kinnipeetud tagatisraha. Juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude tsiviilasjas nr

2-22-7230, siis muutub kostja tasaarvestus kehtetuks ja hagejal tekib Tapa katlamaja objektil

teostatud tööde eest kinnipeetud tagatisraha nõudeõigus. Kohtuotsuse jõustumise ajaks

tsiviilasjas nr 2-22-7230 võib olla möödunud hageja tagatisraha nõude aegumistähtaeg.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-7330

10. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637

lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale

tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-

s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

11. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõlgnevuse 1244,52 euro ja

põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmiseks. Hageja on piiranud kostjalt viivise väljamõistmist

põhivõlgnevuse summaga. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

12. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab

olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel,

et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi

ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

13. Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 2¹ järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi

ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu tuvastatud faktilisi

asjaolusid, et kostja esitas hagejale kohtuväliselt 23.05.2019 tasaarvestuse vastuväite, mis

hõlmas mh siinses asjas hageja esitatud põhivõlgnevuse nõuet. Hageja väitel ei saanud kostja

teha tasaarvestust hageja nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud veel saabunud.

Ringkonnakohus selle vastuväitega ei nõustu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt tekib tasaarvestuse

õigus juhul, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Kostjal oli tasaarvestuse tegemise ajaks tekkinud kohustus hagejale

tagatisraha tagastada. Kohustus tekkis alates 16.01.2018, s.o „Alltöövõtu tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti“ allkirjastamisest. Tasaarvestamiseks piisab passiivnõude osas sellest kui

kohustus on täidetav. Seega sai kostja enda sissenõutavaks muutunud kohustusest tuleneva

nõude hageja nõudega tasaarvestada.

2-20-7330

13.2. Hageja väidab täiendavalt, et kostja võlgneb hagejale palju suurema summa, mida

menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-7230 ja hetkel ei ole teada, kes kellele võlgu on.

Ringkonnakohus on seisukohal, et ka need hageja väited ei välistanud kostja 23.05.2019

tasaarvestuse tegemist hageja garantii tagastamise nõudega 1244,52 eurot. Hageja ei vaidlusta

maakohtu tuvastatut, et kostjal oli 23.05.2019 avalduse tegemise ajal hageja vastu nõue

vähemalt 74 029,82 eurot. Asjaolu, kas tsiviilasjas nr 2-22-7230 menetluses tuvastatakse, et

ka hagejal on mingi suurem nõue kostja vastu, ei välistanud kostjal 23.05.2019 tasaarvestuse

tegemist. Kostja 23.05.2019 tasaarvestus tõi kaasa siinses asjas haginõudena esitatud

garantiinõude lõppemise. Kohus ei saa käesoleva asja lahendamisel lähtuda sellest, mis

olukord võib tekkida teise asja (nr 2-22-7230) lahendamisel.

14. Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jättis menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna ringkonnakohus ei rahulda hagi, puudub

ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse

osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et

hageja hinnangul tuleks hagi rahuldada, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha

teistsugune otsustus.

15. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

16. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

17. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on hagejal õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule

esitada vastavasisuline avaldus.

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

19. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)